Ebatäpsete olukordade puhul ei ole teada, missugused on võimalikud väljendi tähendused. Ebatäpsuse ületamiseks antakse väljendile mingi mõttekas, ratsionaalne ja juriidiliselt siduv tähendus. Samas tuleb valitud termineid käsutada järjekindlalt. Ebaselgus – Keeleline väljendus on ebaselge, kui selle tähendus pole teada. Ebaselgus võib tekkida, kui tekst pole selgelt sõnastatud: on kasutatud sõnu, mis pole tuntud, sõnad on ebaloogiliselt rivvi aetud, mõtted on kadunud sõnaderägastikku, tõlgetes on jäänud võõrkeelne õigus-ja muu fraseoloogia ümber tõlkimata eesti keelde; samuti võib põhjuseks olla see, et ei järgita keelereegleid. (N: kaupade kombineeritud nomenklatuur = kaupade loetelu, nimestik; kaubanimestik jne.) Semantiline ebamäärasus on võimalik kahel juhul : a) pole teada küllaldaselt tunnuseid väljendi täpseks mõistmiseks (“säte on lahtine”)/semantiline lahtisus;
pimeduses, milles virvendasid laternatuled, nagu piiraksid neid pisitillukeste kihulaste parved. Poisid kastiga tagasi jõudnud, saatis direktor Indreku sinna tuppa, kust alguses oli kostnud kõnelus ja naer. Kaasa andis ta temale mõne saksakeelse sõna ukse vahelt, ilma et ise oleks tuppa astunud, nagu oleks see talle keelatud. Toas laua ääres istus kaks härrat, samad, kellega direktor õhtusöögil oli rääkinud. Üks neist oli masindatud peaga, puhtaks aetud loperguse näoga, rõugearmiline, tugeva pihaga, pelgliku või salaliku pilguga, teine -- kollakate vuntsidega, punaste huultega, mahedate hallide silmadega, üle pea soetud juustega, mis nagu pisut kähardusid. Esimene hallis, teine mustas. Nad asusid teine teisel pool lauda, mis polnud põrmugi viisakam kui vallamaja laud, kus peal Indrek oli kirjutanud. Toas leiduvad toolid olid veel räbalamadki kui vallamaja omad. Ühes seinas asuval
jämedatest palkidest, mis kaldasendis maasse löödi ning kaeti puukoorte ja mätastega. Neoliitikumist ja pronksiajast pärinevad ka esimesed kiviehitised. Neid on suurtest kivirahnudest püstitatud kalme või kultuseehitisi nimetatakse megaliitehitisteks (kreeka k. megas suur, lithos kivi). Arhitektuuriajaloos eristatkse kolme tüüpi megaliitehitisi: menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Lihtsaim vorm menhir ( tõenäoliselt keldi k. pikk kivi) kujutab endast otsale püsti aetud kivitulpa, mille kõrgus võis ulatud üle paarikümne meetri. Oletatavasti püstitati neid seoses matuserituaaliga, ent võib-olla olid nad üles seatud mingite valduste tähistamiseks. Paljud menhirid paiknevad rühmiti või ridastikku, moodustades koos keerukamate ehituste dolmenite ja kromlehhidega mitmesuguseid ansambleid. Menhireid võib leida pea kõikjal Euroopas, ka Põhja Aafrikas. Tuntuim menhirite leiukoht on Prantsusmaal Bretagne`is asuv Carnac, kus
et siin on tegemist üleregulatsiooniga: Paar päeva tagasi vaatasin õhtul TV-saadet laste väärast kohtlemisest ja mõtlesin endamisi, milles kõiges näevad saatetegijad väärkohtlemist. Suurem osa sellest, mida näidati, oli minu ajal kõige tavalisem laste karistamine. Nii et tänapäeval oleksin ma vääralt koheldud laps ja minu isa võidaks laste peksmise pärast trellide taha panna. Kui laps enesevalitsuse kaotas, oli ta otsekui ümber tehtud - vahe oli sama mis küngasmaal aetud puskaril ja poest ostetud viskil. Lapsed, meie kõik, saime mõlema käega, kahelt poolt korraga laksti ja laksti vastu kõrvu. Ilma halastuseta. Ja mis siis? Nüüd, nelikümmend aastat hiljem, vaatan ma telekat ja saan teada, et mind on lapsepõlves vääriti koheldud. Ainult et mina armastan oma kadunud isa. Peksmine oli ainult üks vahejuhtum, üksik seik meie vahel. Ma armastan teda tänapäevani. Ja kui sulle nüüd seletada, mida see tähendab, siis tähendab see seda, et mina ei
on ennast maha lasknud. Isa kommenteerib, et Villu ei osanud elada, aga endalt elu võtmine oli täismehe tegu (Villu oli aida põranda höövlilaastudest puhtaks teinud, et püssilasust 74 tulekahjut ei tekiks). Kõrboja Anna tuleb Katkule ja leiab nutus Villu emaga lepituse. Anna mõtleb algul ära linna minna, kuid kohtab teel Eevit, kes on pärast ema surma koos lapsega Kuusiku saunast välja aetud. Anna kutsub Eevi Kõrbojale elama ja lubab isale, et kasvatab Villu ja Eevi pojast Kõrbojale peremehe. Kõrboja talu tegemistesse tekib uus lootus. 19.Tammsaare hilisem looming · "Tõde ja õigus" IV (192633) ulatub juurtega sügavamale kui ükski teine eesti talupoja (või üldse eestlase) maailma ja hingeelu lahtimõtestamisele püüdlev teos. Kirjanikul on õnnestunud luua epopöa, mille kangelased kannavad Piibli arhetüüpsete
päevalehte. Postimehe päevaleheks muutumise tagamaaks ei olnud aga niivõrd majanduslik kindlustunne, kuivõrd usk sellesse, et päevalehte on Eesti vaimses elus vaja, et leidub entusiaste, kes kaastööd teevad ja lugejaid, kes näevad selles rahvuslikku üritust. --- * Poliitikaleht 19. saj lõpu mõistes mingit poliitikat ei olnud tsaaririigi äärealade väikerahvaste elus ega kirjanduses lubatud ja tegelikult seda ka ei aetud. Poliitika tähendus oli piiratud st ajalehes avaldatavaid sõnumeid Vene-, Eesti- ja välismaalt; luba avaldada välissõnumeid ja Vene siseriikliku elu sõnumeid eristaski poliitikalehte teistest per. väljaannetest. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Tööjaotuse esimesed ilmingud 19. sajandi lõpus oli ajalehe või ajakirja juures ametis toimetaja (vastutava toimetaja tähenduses), kes oli reeglina ka väljaandja. Elulugusid uurides ilmneb, et juba Sakala
vägivaldse hävinguga, purustamise ja röövimisega. Linnadest tulnud toitlussalgad ei tundnud maal valitsevaid kohalikke olusid. Toitlussalklased hakkasid toetuma kehvtalurahvale, et saada nõuandeid, kust leida toitu jne. Külades hakati rajama org-e kombed- kehvikute komiteed. Neist kogunes tõeline öördajate armee, kes teatas, kui palju ühel või teisel talul võiks mingeid toiduaineid või varasid olla, kuhu varad on peidetud, kuhu loomad aetud, kuhu teraviljavarud maasse kaevatud jne. Kombed oli pealekaebamisest eluliselt huvitatud, toitlussalklased andsid osa röövitud varadest neile üle. Kehvikute komiteede loomine lõhestas Vm talurahvast. Seda peetud üheks Vene kodusõja puhkemise üheks olulisimaks põhjuseks üldse. Mõnda aega suutsid toitlussalklased edukalt tegutseda, juunis-juulis 1918 hakkasid talumehed relvastuma ja alustasid relvavõitlust toitlussalkade vastu
Kellest saab vastupanuliikumise algataja? 133 2. Kuidas sobib antud konteksti väide „ilu päästab maailma“? (Kohvik ja pianist seal esinemas – kellele on seda vaja?) 3. Kuidas säilib inimlik ligimesearmastus ääretult raskes elusituatsioonis? (Laste ja vanemate suhted, sõprus.) 3. Stseen deporteerimiseelselt kogunemisplatsilt (00:42:02 – 00:49:00) Suur hulk inimesi on kokku aetud väikesele maalapile. Paljud on nälginud ja šokis. 1. Leidke näiteid, kuidas paneb raske olukord proovile inimlikud väärtused? (Poiss müüb raha eest maiustusi. Noor ema, kelle laps on suremas, ning teiste suhtumine temasse.) 4. Stseen Saksa ohvitseri ja pianisti kohtumisest (02:00:00 – 02:10:00) Mahajäetud majas varjudes kohtub pianist Saksa ohvitseriga. · Milline oli antud situatsiooni oletuslik lahendus ja mis tõi sellesse olukorda muutuse?
inimese kohus. Minu teadmised elukutse-alastest organisatsioonidest võrdusid tol ajal nulliga. Ma ei oleks siis osanud midagi öelda ei nende eesmärkide kohta ega nende olemasolu otstarbekusest. Kuid niipea, kui mulle öeldi, et ma pean astuma organisatsiooni, keeldusin ma ette-panekust. Oma vastust motiveerisin ma sellega, et ma ei mõista seni seda küsimust, kuid sundida end ükskõik milliseks sammuks ma ei või. Tõenäoliselt tänu minu motiveeringu esimesele poolele ei aetud mind ehituselt otsekohe minema. Ilmselt loodeti sellele, et mõne päeva pärast õnnestub mind kas ümber veenda või ära hirmutada. Mõlemal juhul eksisid nad täielikult. Möödus veel kaks nädalat ja nüüd ma poleks enam suutnud end sundida ametiühingusse astuma, isegi kui oleksin soovinud. Nende kahe nädala jooksul tutvusin küllalt lähedalt mind ümbritsevaga. Nüüd poleks mingisugune jõud
Vanematele rääkis L tüdrukute poolt toimepandud tegudest. Politseitöötajate juuresolekul tüdrukud ja nende vanemad vabandasid L-i ees ja lubasid, et sellised asjad enam ei kordu. Umbes kolm nädalat hiljem kutsuti L politseijaoskonda. Politseitöötaja uuris L-lt, kas viimane soovib esitada politseile avaldust selle kohta, mida A, E ja I tema tütrele tegid. L vastas, et ei soovi, sest kõik sai niigi politsei juuresolekul ja kaasabil korda aetud ning küllap A, E ja I teevad asetleidnust õiged järeldused ja edaspidi enam nii ei käitu. Politseitöötaja märkis, et parem on tõesti jätta avaldus esitamata, sest siis ei pea alustama ka menetlust, mis muidu kindlasti tüdrukuid traumeeriks. Politseitöötaja uuris järgnevalt, kas vastab tõele see, et L tõmbas ühe tüdrukutest istuli porilompi. L vastas, et ta tõepoolest seda ühe ülbitsejaga tegi ja kirjeldas kuidas ja mis asjaoludel see täpsemalt toimus
siia.» «Kas selleks, et temalt kaitset otsida?» 114 «Oh ei! Ma teadsin hästi, et mu vaene kallis mees ei suuda mind kaitsta. Aga kuna ta võiks meile teises asjas kasulik olla, siis tahtsin talle seda teatada.» «Mida?» «See ei ole üksi minu saladus, ma ei või seda teile öelda.» «Muide,» ütles d'Artagnan, «andestage, proua, aga kuigi olen valmis teid kaitsma, palun teid olla ettevaatlik -- arvan, see koht ei ole kõige sobivam saladuste usaldamiseks. Põgenema aetud mehed tulevad abiväega tagasi: kui nad meid siit leiavad, oleme kadunud. Ma saatsin küll oma kolmele sõbrale sõnumi, aga kes teab, kas neid kodunt leiti.» «Ja-jaa, teil on õigus,» hüüdis proua Bonacieux ehmunult. «Põgeneme, päästame end!» Nende sõnade juures pistis ta oma käe d'Artagnani käevangu ja tiris teda kärsitult kaasa. «Kuhu me põgeneme?» küsis d'Artagnan. «Kuhu ennast peita?» «Kõigepealt eemale sellest majast, siis vaatame, mis saab edasi.»
võllapuid ja priorite omi, kes õigust võisid mõista; arvestamata ka seaduslikke uputuspaiku Seine'i kaldal. On lohutav mõelda, et nüüd on üksteise järel kadunud kõik see surmanuhtluse varustus, piinariistade luksus, piinamisviiside fantaasiaküllane leidlikkus, mis Grand- Châtelet's iga viie aasta takka tarvilikuks tegid piina-pingi uuendamise. Surmanuhtlus on ühest seaduseraamatust teise kihutatud, ühelt platsilt teisele aetud ja nüüd pole meie tohutu suures Pariisis muud kohta kui too Grève'i platsi häbistatud nurk oma viletsa, varjatud, äreva, häbeliku giljotiiniga, mis alati näib kartvat, et ta värske teo pealt tabatakse -- nii ruttu kaob ta jälle, kui ta oma hoobi on andnud! III. BESOS PARA GOLPESi Kui Pierre Gringoire Greve'i platsile jõudis, oli ta labi külmanud. Ta oli läinud Möldrite silla kaudu, et vältida rahva tõuklemist Vahetajate sillal ja Jehan Fourbeault' lippude
miks ei peaks nad seda tegema? Mis õigus on hüljatul kaevata? Jah, nad on mind lõpuks niikaugele viinud; ma hakkan roimarielu elama. Pole teist teed.» Vahepeal oli ta juba kaugele alla heinamaale jõudnud ja tunni algust kuulut av kell kõlas ainult nõrgalt tema kõrvu. Ta nuuksus nüüd, mõeldes, et ta ei kuule kunagi, kunagi enam seda vana tuttavat kõla. See oli väga karm saatus, kuid see oli talle peale sunnitud; et ta oli välja külma maailma aetud, siis pidi ta alistuma, kuid ta andestas neile. Nuuksed muutusid nüüd valjemaks ja sagedamaks. Just sel hetkel kohtas ta oma hinge vandekaaslast Joe Harperit, kalgi pilguga silmis ja nähtavasti suure ning sünge otsusega südames. Ilmselt oli siin «kaks hinge üheainsa mõttega». Tom äigas varrukaga üle silmade ja hakkas nutuselt seletama midagi otsusest põgeneda kõdust, kus teda kõneldi karmilt ning osavõtmatult, välja suurde maailma ja mitte kunagi «enam tagasi tulla.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
