Astus jõusse tsunftisundus, millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine. Tsunfti põhikiri e. skraa, see määras tingimused meistriks ja tsunfti liikmeks saamisel ning eriala töötamise ja konkurentsi reeglid. Tsunftid said meistrite arvu piirata. Ei eristatu selle (vandersell rändav sell) ja õpipoisse, meistrikoha saamiseks tuli näidata oma võimeid peale meistri juures õpimist. Vusserdaja tsunfti jänes, üritas üksi äri ajada, aeti linnast minema 1918. lõpetati ametlikult tsunfti kord. Kaubandus Kaubanduseks soodne asend. Hansa Liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja UusPärnu. (Narvat ei võeta) Tähtsaim kontor Novgorodis. Läänest Venemaale käsitöötooteid (relvi, vaske, heeringaid, soola, vein, vürtse). Venemaalt läände toorainet (karusnahk, vaha, mesi, puit, vilja, kanepit). Kõigest sellest osa Eesti turule. Liivimaa tähtsaim kaubaartikkel teravili, mida vahetati soola vastu.
Pere oli kaubelnud uue tüdruku- Kaie , Krõõdale ta ei meeldinud. Tahtis Mari sugust tagasi. Pearu enam naabreid ei tüüdanud, kuid sai endale sulase (Jaagup), kes talle vastu hakkas. Viskas teise välja, Jaagup läks Eespere ning hakkas Pearult kohtu kaudu palka nõudma. Poiss sai oma palga kätte, aga Pearu ei jätnud seda niisama. Kõrtsist tulles kui Jaagup teda jälle rahustas jooksis Eespere, et sulane peksab teda ning läks jälle kohtu. Lõpuks sai Pearu ka võidu kätte, sulane aeti minema. Koduteel sai Peru peksa ning pidi kogu suve voodis veetma. Sügisel kui üles sai tahtis naist tapa, kuid teine jooksis jälle naabrite juurde. Tuli ka Pearu ise sinna, aga Andres viskas teise välja. Ulgus veidi väravas, aga kadus siis. XVII Andres ehitas endale uue talitee enda maa pealt. Maril sündis juba teinegi laps- tütar. Krõõda neljas laps ei tahtnud kuidagi tulla, suure valu ja vaevaga ja seekord siiski kauaoodatud poeg. Krõõt ei pidanud enam vastu ning heitis hinge
Esimesed linnused loodi siia arvatavasti 10.-11. sajandil, kuid asula oli siin juba varem, sest Tartu oli kaubateede ristumiskoht ning Emajõe kaudu sai liikuda Pihkvasse ja Läänemerre. Rohkem leide on Tartust 10. sajandil, millal ilmselt linna tähtsus kasvas. 1030. põletas Jaroslav Tark tartlaste linnuse maha ning lõi sinna enda oma, mis nimetati Jurjeviks. Selle sündmuse mainimine Vene kroonikates on taganud Tartule Baltikumi vanima linna tiitli. 1061. aastal aeti aga venelased Tartu aladelt minema ning järgmise poole sajandi vältel pole teateid nende sõjakäikudest Eesti aladele. 12. sajandil jätkusid venelaste sõjaretked Tartu aladele, kuid püsiv vallutus puudus. 13. sajandil ähvardas Tartut uus oht - sakslastest ristisõdijad. Ristisõdijad piirasid Tartut edutult 1223. aastal, kuid neid saatis edu 1224. aastal peale pikka planeerimist. Maha tapeti ligi tuhat eestlast ja neid aidanud venelased k.a. vürst Vjatsko. 13. sajandi
•Sügisel tungisid sakslased Ugandisse, ettekäändega, et kunagi olevat Ugandi elanikud röövinud kaubavoori Saksamaa ja Venemaa vahel, väärtusega 900 marka~200 kg kulda/hõbedat •Otepää linnus pandi põlema, rüüstati maad, põletati külasid, tapeti inimesi. 1210. aastal – •Ümera(Põhja-Lätis) lahing Võnnu piiramine, linnust piirati eestlaste poolt 3 päeva, 4-dal lahkuti, sest Riiast olid sakslaste vägi Võnnulastele appi tulemas 1217- •Sakslased aeti Otepää kindlusest välja •Mitteametlik liider Lembitu •Leole/Lõhaverre hakati koondama sõjaväge •Madisepäeva lahing eestlaste maleva ja sakslaste vahel, meie kaotame 1219- Taanlased saabuvad Tallinna, saavad oma linna 1227- Saaremaa hõivamine veebruaris,Muhu kindlus, Valjala(vt. ülal) Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadussõjas : Objektiivne: Ristisõdalaste taga oli terve Euroopa-varude täiendamine Ristisõdalasi toetas katolik kirik
Remarque anti kohtu alla maailmasõja sõduri kirjandusliku reetmise eest. ,,Triumfikaar" (1946), selles kasutab ta Hitleri aegsete Saksa haritlaste saatust pagulastes. Eesti realism 1. Mida taotleb realism kirjanduses? Realism kirjanduses taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujundamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. 2. Mida kirjeldas kriitiline realism? 3. Mida taheti haldusreformidega saavutada? 4. Mis keeles aeti ametiasju? Ladina keeles. 5. Mis usk levis eestlaste seas? 6. Mis olukorras oli 1880.ndatel eesti vaimsus? 7. Miks oli 1893. aasta eestlaste jaoks must aasta? Siis sulges sovinistlike vaadetega Eestimaa kuberner S. Sahhovskoi sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Seltsi ja keelas tsensori ettepanekul jutustuste avaldamise eesti rahva ajaloost. 8. Millise tähtsa kogumise viis läbi Jakob Hurt? Mida ja kui palju ta kokku kogus? Jakob Hurt
Nad olid lubanud toetada vastuhakku kommunismile, kuid nad polnud tegelikkuses selleks valmis. Neil polnud mingisugust plaani, kuidas ülestõusnuid aidata. Lääneriigid ülehindasid NSV Liidu tugevust ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Selline käitumine võimaldas kommunistlikel võimukandjatel ülestõusu kiiresti maha suruda. Berliinis asuvate Nõukogude vägede komandör kuulutas välja sõjaseisukorra, tänavatele toodi tangid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali ning vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Rahutuste käigus sai surma umbes 300 inimest. Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk-ja Ida- Euroopas siiski muuta. Välispoliitika Saksamaa Demokraatliku vabariigi välispoliitika oli suuresti mõjutatud NSV liidust. 1952. aasta alguses oli NSV liit mures eeldatava ,,Lääne luureagentide ja saboteerijate 2
10. Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1. 1816- Eestimaal kaotati pärisorjus ja hakati panema perekonnanimesid (priinimesid) 2. 1819 Liivimaal kaotatakse pärisorjus 1849/1856 aasta seadused 1. 1849 Liivimaa kubermangus 2. 1856 Eestimaa kubermangus 3. Seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta 4. Teoorjus lõpetati järk-järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga 5. Talude maad aeti ktunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord 6. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (moonakad) 7. Talupoeg sai arendada iseseisvat majandustegevust Talupoja kohustused: mõisa, riigi, kiriku, kogukonna ees 1. Mõis teotöö, mis jagunes korrateoks ja abiteoks. Naturaalandam-käsitöö, vili jne. Rahamaksud alatest 1849, kui mingi üle raharendile 2. Riik pearahamaks. Nekrutiandmise kohustus (vabastatud taluperemehed, õpetajad,
3) anti luba valida Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu - Maapäev 27. 28. 29. Enamlaste tegevus – populaarsuse kasv, võimuhaaramine, poliitilised ja majanduslikud ümberkorraldused 30. ulatuslik propagandakampaania lubasid sõja lõppu maa ümberjagamise lubadus Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali Bolševikud katkestasid Asutava Kogu valimised Arreteeriti ja saadeti Siberisse asumisele baltisakslasi Majanduses riigistasid: pangad, tööstused, hotellid, suurärid, restoranid,, valmistuti elamute natsionalisserimiseks, maa võeti riigiomandisse, üritati moodustada sotsialistlike suurmajandeid
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad
· Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. · Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. · Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. · Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. · Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves ("jalaraiuja") LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Itaalia, Hispaania, Portugal. Bütsantsiga, kus hakati ka Mööda jõgesid tungiti kaugele palgasõduriteks. sisemaale, kus rööviti linnu (nt 846.a
1700 ema. 16. Mükeene Mükeene oli tipptasemel kultuur 1413 saj. e.Kr. Asus Peloponnesose poolsaarel. Olid kindlusmüürid suurtest tahutud kiviplaatidest. Ilma sideaineta. Kükloop(ili)sed müürid nagu oleks sõõrsilmad teinud. Lõvide värav 1300 e.Kr Mükeene peavärav. 2 peadeta lõvifiguuri, võibolla olid kotkapeadega. Võibolla hoopis greifid. Mükeene küngas. 17. Atreuse varakamber Esialgu peeti varakambriteks, tegelikult on hauad. Kuppelhaud. Dromos kaldtee, aeti mulda täis, kui oli vaja sisse saada, kaevati uuesti lahti. Talamos kõrvalruum, kamber. Tholos ümarhoone. Kõige kuulsam on Atreuse varakamber. 13,36 m kõrge, kõige suurem kuppelhaudadest. 18. Olympos Mägede grupp, koosneb 9 mäest. 4 on kõrgemad. Kõige kõrgem on Panteon (2917m) järgmine on Kroon või Troon (2909m). Tessaalias udude müstika. 19. Herodotos Elas u. 484425 e.Kr. Pärit Halikarnassosest. Kreeka ajaloo isa. 455. ja 444 a. vahel tegi ta pikki reise.
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.................................................................................................. 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse....................
Seal, kuhu kreeklased olid saabunud peamiselt kauplemise eesmärgil, vajasid nad häid suhteid kohaliku ülikkonnaga. Kuid enamuse kolooniate puhul olid uusasukad huvitatud eeskätt põllumaast, mis oli tavaliselt kohalike valduses ja tuli neilt ära võtta. Koloonia algaegadel, kui kreeklasi oli veel vähe ja polnud piisavat jõudu ega tungivat vajadust suurte maavalduste järgi, tuli otsida kohalikega kokkulepet. Kuid uusasukate lisandudes aeti kohalikud jõuga minema või orjastati: mitmetes kolooniates teiste seas Sürakuusas sunniti osa kohalikest elanikest orjadena kreeklaste põlde harima. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C Massilise kolonisatsiooni põhjust tuleb otsida Kreeka emamaa suhtelisest ülerahvastatusest, millel kasuks räägib arheoloogiliseltki tuvastatava elanikkonna kasv VIII sajandil
ei puhastanudki, vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem, ja söödi sel viisil saadud aganaleiba (Jaagosild, 1969). Aganaleib või nn vahelikuleib kujunes 16.17. sajandil igapäevaseks talupojatoiduks ja püsis sellisena 19. sajandi keskpaigani. Tõstamaa kihelkonna Pootsi vallas meenutatakse, et rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli, nagu viljaterad, aganad, kõlkad, kõrretükid ja muu pahn, aeti hunnikusse ja pandi kotti jahvatamist ootama. Jahvatatud segust tehti leiba, mis oli selline, nagu oleks pinnud sees. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu-urbi, isegi kanarbikku. Sellist leiba kutsuti hädaleivaks (Moora, 1980). Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid,
Saatus aga on kapriisne. Tema tahtel kogunes just samal ajal reidile kullalastiga Hispaaniasse minev eskaader. Eskaadri laevadel pöördusid kodumaale tagasi Kolumbuse rikastunud vaenlased. 1 Oli tuuline ja selge päev. Taevas polnud ainsatki pilvesagarat. Kolumbuse terav silm aga märkas kõrguses kiiresti kihutavaid läbipaistvaid pilvekesi. "Orkaan on tulemas," ütles Kolumbus. Ta saatis paadi eskaadri juurde kapteneid hoiatama. Paat aeti mõnituste saatel tagasi. Eskaader hiivas ankrud. Orkaan saabus öösel. Erakordselt tugev torm pühkis eskaadri meeletu jõuga laiali. Üksteise järel heitis ta laevad kaldale. Koos kullaga läksid põhja ka Kolumbuse vaenlased. Oodanud tormi lõpuni, suundus admiral Ameerika rannikule. Väina otsinguil kurseerisid tema laevad kaua aega. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu. Karavellide purjed muutusid räbalaiks. Parda plangutus hakkas vett läbi laskma
kaubanduse areng, rahamajandus, algab tsentraliseeritud riikide teke, hiliskeskaeg (15- 16 saj algus) kapitalistliku majanduse tekkimine 14. Keskaja inimese mudel J. Le Goff`i käsitluses Ühiskond läbi imbunud religioonist, jumalaeitajaid praktiliselt ei leidu, inimene keskaja antropoloogikas- jumala loodud olend, inimeses peitusid kaks olendit: loodud Jumala näo järgi ja aeti pärispattu langemise tagajärjel paradiisiaiast välja, hinge ja keha vastuoluline liit, vastandite ühiskond (hea/halb, ülev/madal), ühiskonna kolm komponenti: kes palvetavad, kes töötavad, kes sõdivad, linnastumine muutis inimest: perering kahanes, tekkisid uued ühiskonnakihid. 15. M. Norberg ,,keskaeg" Rahvaarv kasvas kuni katkuni, inimesi indekseeriti isa nime järgi, naisi võis leida
aprillil langes Bagdad ameeriklaste vägede kätte tuues linnas endaga kaasa mitmeid terroristide pommirünnakuid. Ent 1. mail deklareeris USA, et nad lõpetavad Bagdadis sõjalise tegevuse. Ametlikult kestis sõjategevus Bagdadis vähem kui kaks kuud, aga tegelikkuses jäid väed veel sinna sisse rahu valvama. Samal ajal aga jätkas terroristlik rühmitus al-Qaeda oma tegevust teistes islamiriikides näiteks Saudi-Araabias, kus tapeti 12. mail enesetapurünnakus 34 inimest. Juuni alguses aeti veelkord Ühendriikide närvid pingule, kui Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur leidis Iraanis peidetud tuumarelvastust. Ent augusti alguses jätkusid terroristide ponnistused, kui enda tee ÜRO Bagdadi peakorterisse leidis üks enesetaputerrorist, kes lasi ennast õhku, hävitades hoone ning tappes 23 tsiviilisikut ja sealse ÜRO saadiku. USA hämmastas maailma kui Bushi administratsioon muutis järsult oma strateegiat,
Hoogustus laevaehitus ja arenes meresöit, tänu sellele laienes ka inimeste silmaring. Tootmise alal muutus oluliseks manufaktuurtööstus, mis haaras erinevaid valdkondi rauasulatamine, klaasi- ja seebitootmine, veeti välja tina ja pliid. Eriti möjutas aga Inglismaa majandust kalevitööstus, mis suurendas järsult nöudmist lambavilla kui kalevi tooraine järele. Nüüd hakkas lambakasvatus laienema. Seetöttu aeti talupojad nende maadelt ära ning hakati lambaid kasvatama. Lammaste karjamaad piirati tarade, hekkide vöi kraavidega. Kogu seda protsessi hakati nimetama tarastamiseks. Talupojad jäid aga tööta ning vaesusid ehk pauperiseerusid. Neist said hulkurid ning kuningas vöttis kasutusele karmid abinöud (,,verine seadusandlus"), mille käigus neid peksti, löigati pool körva, kalmandat korda tabatuna aga hukati. HENRY VIII
Tagajärg: 75 mil. Inimest suri. Euroopas vähenes rahvastik 1/3 võrra. Katku eelne rahvaarv taastati 16 sajandiks. Eestis esines kannibalismi, tihti tapeti imikud. Pidalitõbi e. leepra. Tekitajaks mycobacterium lepra. Haigus hingamisteede kaudu, 3 vormi: lepromotoosne, tuberkuloidne, mitte diferentseerunud. Raviti jäsemete amputeerimisega. Ehitati leprosooriumid haiged viidi sinna. 20.saj. algul oli selline Saaremaal. Liiga lihtsalt diagnoositi leeprat tava nahahaigustega aeti segi. Haiged pidid helistama kellukest, et teised teaks tema haigusest. Hambaravis piirduti hammaste väljatõmbamisega, mida teostasid kirurgid. Lähis- ja Kesk-Ida rahvad Araablased, iraanlased, turkmeenlased, tatsikid, usbekid, armeenlased on jätnud meditsiini suure jälje. Informatsioon levis kaubandusega. Haiglad ja meditsiini koolid. 754 aastal Bagdadis esimene apteek. Hiljem levis Euroopasse. Hippokratese ja Kaleose tõlked tuntud
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
ja jõudsin minevikku just enne ukse lõplikku sulgemist". "Ussisõnades" pole ent ainult tulevik minevikust eraldatud, vaid ka ajalookulg ise ei kehasta mitte progressi, vaid hoopis regressi ehkki Leemeti sõprade, viimaste inimahvide Pirre ja Räägu pajatused toovad tsiviliseerumisprotsessi kriitikasse ka elutervet kõrvalpilku. Sest nende väitel "Ei alanud meie rahva allakäik mitte külasse kolimise ja leiva söömisega, vaid sellega, et aeti selga võõraste loomade nahad ja võeti kasutusele laevadelt röövitud rauast riistad". Kummatigi jääb "Ussisõnades" tervikuna valitsema kaotusvalu ja ihalus algupärase omakultuuri järele ning murega selle kadumise ja võõra kultuuri pealetungi pärast ehk mäletamise iha ja unustamise hirmuga. Oma ja võõra, vana ja uue vahekorra vaagimine seostub aga veel teisegi suure küsimusega: kas lootusetus võitluses tuleb kohaneda ja alla anda või mitte
3 x 2 - x - 4 = 0 ; x1;2 = = x1 = -1; x 2 = 1 6 6 3 x max = -1 ; y max (-1) = -3 (- 3) = 9 Pmax (- 1;9 ) Kommentaarid. Ülesandega kontrolliti funktsiooni uurimise oskust. Põhjendamatult palju eksaminande avas nullkohtade leidmisel funktsiooni avaldises sulud. Ekstreemumkohtadeks pakuti nullkohti, aeti segamini positiivsus(või negatiivsus)piirkond ja kasvamis(või kahanemis)vahemik. Lubamatult palju eksiti ruutvõrrandite lahendamisel. Endiselt on segamini mõisted ekstreemumkoht, ekstreemum ja ekstreemumpunkt. Ei osatud määrata ekstreemumkohtade liiki. 4. (10 punkti) Kaks kiirabiautot kiirustavad sündmuskohtadele, väljudes samaaegselt haiglast ja sõites mööda maanteed vastupidistes suundades. Esimese minutiga läbivad mõlemad autod
Pärnu suutnud Eesti midagi olulist ja isegi lisada. rajoonis. vähemalt Kahe rajooni Kaasa Eesti oludes. kogemuselaitas Küll aga liha- ja piimatootmises, seal vanadekoduga. Ka aeti mis loeti eksperiment ka määrus, õnnestunuks mille kohaselt suurfarmi eestimeelset ja oli Nõukogude kaadripoliitikat, Liidus suhteliseltpüüdes 1981. hind pidiaastal olemamoodustati üle ühe miljoni ATK-d ajada
vasallidega Rävala maakonnas Lindanise linnuse juures Toompeal.Selle nõlvale hakati kiiresti uut linnust ehitama. Rävalased ja harjulased organiseerisid kiiresti suure sõjaväe ning ründasid taanlasi ootamatult viiest eri suunast. Lahing algas eestlastele edukalt, kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi. Sellest innustusid ka taanlased ja sakslased ning eestlaste malev aeti põgenema. Pärimuse kohaselt olevat kõige raskemal hetkel piiskoppide palve peale taevast imeläbi alla langenud valge ristiga punane lipp (pildil). Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog. Lahingus langes Liivimaa ristisõja üks tähtsamaid tegelasi, Eestimaa piiskop Theoderich, kes oli hakanud taotlema oma võimuala eestlaste seas Taani kuninga abiga.
ümber juurte keerulise põimiku. Seen hangib puule mineraalaineid ja vett ning puu annab vastu orgaanilisi aineid. Mänd on väga päikesenõudlik. Männipalgid on paremad kui kuuse omad, kuna on vähem okslikud ja peavad mädanemisele paremini vastu. Punumismaterjalina hinnatakse kõrgelt männi juuri ja laaste. 20. sajandist olid Eestis laialt levinud Männilaastudest pilpakatused. Pird ehk peerg umbes 1m pikkune kuivatatud puulaast, mis andis valgust umbes 5 min. Vanasti aeti mändidest tõrva (puu raiuti tükkideks ning tõrv kuumutati välja) Tõrvaga määriti vankrirattaid, reejalaseid, immutati köisi, kalavõrke ja saapaid. Tõrva määriti ka kärnadele, haavadele, haudunud varbavahedele, Haige hamba peale. Kõige rohkem vajati siiski paatide ja laevade tõrvamiseks. Männileib- kevadelt võeti mändidelt mähka, kuivatati, eemaldati vaik ja tambiti mähk jahuks. Jahu segati leivajahu, metsamarjade või muu toidusega.
Aastal 1973 liideti Abja külanõukoguga Rajangu külanõukogu ning osa Saarde külanõukogust ning 4,5km² riigimetsa. Osa territooriumist läks Halliste külanõukogule (43,9km²) ja Saarde külanõukogule (2,7km² Nõmme sovhoosi maad). Suurema kahju tõi kaasa 1973. aasta, mis enim kahju tekitas põllumajandusele. Suured talud tükeldati. Loomad jagati kümnetesse kätesse ja külvikorrad aeti segamini. Paljud talud jäid karjadeta, inventar lõhuti või kanti laiali ja põllud kurnati. Põletamisi ja purustamisi punased Abjas ei suutnud praktiseerida. Tule ohvriks langes vaid Abja võrdlemisi väike jaamahoone ja paar talu. Otsustavat osa mängis Saksa vägede kiire lähenemine ja abjakate püssid (Niinemets, 1943). 1977. aastal oli külanõukogu pindala 285 km² ja elanike arv 2205. 1979. aastal oli külanõukogu pindala 281 km² ja elanike arv 2078 (Kaart 8). 13
lahkus vana juht, asendati nooremaga, kes ei suutnud aga rahvast ohjeldada 1989. nov – Berliini müüri lammutamine, piirivalve vaatas jõutetult pealt → opositsioon legaliseeriti, kompartei monopol kaotati, ettevalmistused vabadeks valimisteks Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Eur-s: Berliini müüri varisemine tähendas veel säilinud komrežiimide lõppu Tšehhis oli al 1987. a toimunud väiksemaid meeleavaldusi, kuid aeti laiali müüri langemisega aga meeleavaldused nii suureks, et ei suudetud kontrollida alustati op-ga läbirääkimisi → 1989 valitsus, mida juhtis op. 1989 lõpp – valiti presidendiks Havel, nn sametrevolutsioon lõppenud teisiti arenesid sündmused Bulgaarias ja Rumeenias, organiseeritud vastupanuliikumine nõrgem, ei toimunud radikaalseid maj ja pol reforme Bulgaarias tagandati päev pärast Berliini müüri lammutamist vana juht, võimule noorema
Hammustasid ka läbi paksu teki. Meeleolu Tšernobõlis oli tegelikult üpris tore, kõik viskasid kogu aeg nalja ja rääkisid anekdoote. Iga päev toodi meile kaks kasti „samakat“ meeskonna peale, seda jäi isegi väheks ja siis joodi odekolonni. Omavoliliselt käisin Pripjati linnas ja see vaatepilt oli õudne. Hirmuäratav oli vaadata neid tühju maju ja mänguväljakuid. Nägin pealt ka kuidas külad buldooseriga maha aeti ning autod maha maeti. Ära tuleku korraldasin ma ise. Helistasin naisele, et ta võtaks Tartust tõendi, et ta on raskelt haige, et ma saaksin koju. Ühe lätlasega koos tulime rongiga Tšernobõlist Riiga. Pileteid meil ei olnud, asi ei olnudrahas aga pileteid lihtsalt ei müüdud. Aga Riiga me jõudsime, sealt edasi tulin bussiga ja hääletades.“ (Georg Konksi. Intervjuu. Helisalvestis. Võru, 03.märts 2013) 6. KOKKUVÕTE
raviks, alates pahaloomuliste kasvajatega ja lõpetades nohuga. Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehe mehisuse säilitajana. Saksamaal ja Siberis on peetud küüslauku üheks tõhusamaks düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks. Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja vereringehaigusi, seedeelundite ja menstruatsioonihäireid. Venemaal peeti küüslauku heaks podagra ja kivitõve ravimiks, temaga aeti välja naaskelsabasid. Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab sugunäärmete tegevust. Küüslauk on enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ning sooltetegevuse parandaja (eriti lihatoitude söömisel). Neil, kel kõrge kolesteroolisisaldus veres, tuleks iga päev toorena süüa 2-3 küünt. Viimasel ajal on üha rohkem hakatud rääkima küüslaugust kui vahivastasest ravimist; teadlased tegelevad selle probleemiga üsna aktiivselt
Ta oli tarkuse ja sõjajumalanna. Ta lemmikloom oli öökull). Kolonisatsioon Kreekas on vähe viljakaid alasid ja kui rahvaarv suurenes ei olnud kõigil miisavalt maad. Tänu sellele pidi osa elanikke välismale minema. Kolonisatsioon Kreekas algas VIII sajandist eKr. Kreeklased koloneerisid Lõuna Itaalia ja Sitsiilia rannikualad. Veel koloneerisid Kreeklase Prantsusmaa ja Hispaania rannikualad. Jõudsid nad ka välja mustale merele ja rajasid rannikualadele oma asulad. Uutes kohtades aeti põliselanikud minema ja võeti nende maad endale. Kui põliselanikest jagu ei saadud tehti nendega kokkuleppeid, et maad osta. Kolooniatest said iseseisvad polised (linnriigid). Suuremad polised olid Sürakuusa Sitsiilias ja Pantikapaion Musta mere rannikul. Kreeka tähestik Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22 märki. Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid
privileegide eest juba 15. sajandist alates. Kaebused ulatusid isegi Peterburi isevalitsuse kõrgemate instantsideni. Keisrinna Katariina II sekkus asjasse ning rootslased küüditati 18. sajandi viimasel veerandil. Mõisnike ja kohalike rootslaste konflikti kasutas tsaarivalitsus ettekäändena; küüditamise tegelikuks põhjuseks olid 16.-19. sajandini kestnud Vene-Rootsi sõjad ülemvõimu saamiseks Baltimaadel. Uus elupaik leiti Hiiumaa rootslastele Ukrainas Dnepri ääres. 1810. a. aeti enamik rootslasi välja ka Kärdlast, viimased 5 rootslaste talu likvideeriti aga 1830. a., mil töötas juba Suuremõisast siia toodud kalevivabrik ning selle omanikel olid talupoegade maade suhtes teised plaanid. Teine maailmasõda laastas Hiiumaad kaotati nii inimesi kui rikuti loodust. 1939. a. Eesti Vabariigi ja NSVL vahel sõlmitud lepingu alusel ehitati Hiiumaale suured kasarmud, rannakaitsepatareid ja nende
ettenägelikkus ja sõprus. Lisaks on seal veel kangelaslaulud inimestest, mis on müütlised(in võib muutuda loomaks jne). Inimene kuulub kokku loodusega. Aines on pärit Lõuna-Saksa aladelt, sarnane XIII saj loodud ,,Nibelungide lauluga" (Skendinaaviapärased nimed Sigvördr = Siegfried). On mõningaid erinevusi. Muistses germaani rahvaste luules puudub riim, on rõhkude korrapära, alliteratsioonid. ,,Edda" lauludega samal ajal levis skaldide luule(sarnased bardide ja filidega). Aeti taga täiust luules. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" keskaja üks iidsemaid käsikirju (X saj algus). Kirj arv VII v VIII saj Inglismaal. Sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis. Mõnes episoodis kristlik sümboolika(võitlus kurjaga, märtrisurm). Rohkem kui 3000 värssi sellest kuidas kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust. Teose II osas on 50 a
kutsuma Sofiiskajaks. Linna valitsemisel oli kõige olulisem roll bojaaridel. Linna juhtima valiti eliidi hulgast tegelasi, ja nii oli peagi võimalik bojaariks ainult sündida. Oluline ka see et erinevalt teistest linnadest ei olnud sealsel vürstil õigust makse kogude ja selle õiguse jättis bojaaride ladvik endale.Novgorodi bojaaridel oli õigus ise omale vürste kutsuda/valida. Kui vürst kutsuti tehti temaga leping ja kui veetse otsustas et vürst on jama aeti ta lihtsalt minema. Novgorodi vürstid vahetusid väga tihedalt ja enamus õigusi oli neilt ära võetud ja 13 saj alguses oli vürsti roll puht sõjaväeline.(sõdade üle aga otsustas veetse). Linna valitses tegelikult possaadnik. Esialgu oli see vürsti ametnik kuid vürstide sagedase vahetumise ajal hakkasid need ülikutest valitud asjamehed linna juhtima ja alates 1130 muutus see amet veetsel valitavaks-kui alguses oli ta vürsti huvide ellu viia siis nüüd linna huvide kaitsja vürsti ees
rännakutel kaugele lõunasse. Hunnid alistasid idagoodid oma võimule. Läänegoodid taandusid seevastu tugevama vaenlase eest ja otsisid kaitset Bütsantsi keisrilt. Nad said loa asuda elama Balkani poolsaarele inimestest tühjaks jäänud piirkondadesse. Kümned tuhanded gootide perekonnad siirdusid paatide ja parvedega üle laia Doonau selle paremale kaldale. Varsti aga sattusid nad võimudega vastuollu ja aeti mässumeelsuse pärast Ida-Rooma riigist välja. Lääne poole liikudes sundisid läänegoodid taanduma seal varem elanud rahvad. Hunnide tungimisega Euroopasse algas suur rahvasterändamine - põhiliselt germaani hõimude ulatuslik sissetung hunnide survel Lõuna- ja Lääne-Euroopasse ning Põhja-Aafrikasse. Alarichi (loe aalarih) juhtimisel laastasid läänegoodid Makedoonia ja Kreeka ning tungisid Itaaliasse. 410. a jõudsid kuningas Alarichi väed Rooma alla, tungisid
Anatooliast Ajal, mil kuningas Sargoni poolt rajatud Akkadi impeerium hoidis Mesopotaamias täielikku võimu ning Süüria kunstipärase ajaloo algus oli alles mitmete sajandite taguses tulevikus, elasid mõned rahvad Anatoolias eelajaloolise kultuuri kõrgtasemel. Peaaegu täieliku kindlusega võib öelda, et need olid hatid, kes asustasid Anatoolia alad enne hetiitide ilmumist vähemalt mõningad hetiidi ja Assüüria dokumendid viitavad selles suunas. Anatoolia on vana nimi piirkonnale, mis hõlmas endas praegust Türgi riiki koos Armeeniaga. Hatid paistsid olevat end sisse seadnud just selle piirkonna keskosas. Hatide ajastust leitud esemed (u. 2300-2000 a. eKr) on selgelt homogeense iseloomuga ning näitavad märkimisväärselt isikupärast stiili, eriti keraamika ja metallitöödes. Avastused haudadest Alaca Hüyük'is kuuluvad hatide kunsti suurimate saavutuste hulka. Mehed maeti koos nendele kuulunud relvadega ning naised erinevate majapidamis e...
Viis tüdruku jõe juurde, sidus talle kivi kaela ja tõukas vette. Ise muutis enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks. Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale. "HAVROSA"- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havrosa oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havrosa rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret. Pidi viis puuda kangast ketrama, kuduma ja pleegitama ning rulli keerama
(tsentuuriate) viisi peetavail sõdurite koosolekuil alati rohkem hääli ja koosolekuil oli neil alati ülekaal, sest nad olid üksteisega kokku leppinud. 23 Kuna inimese varanduslik seis võis muutuda, võeti 4-5 aasta järel ette uus klassidesse jaotamine ja varanduse hindamine.24 Servius Tulliusele järgnes Tarquinus Superbus, kelle näol oli tegemist türanniga, kes ei austanud roomlaste kombetalitusi ega senati autoriteeti. Ühiskonnas tõusis üldine vastuhakk ja Tullius aeti Roomast minema. Sellest juhtumisest peale jäi roomlastele vihatuks kuninga kui riigijuhi nimi ning võeti üheskoos vastu otsus, millekohaselt muutub kuningat tagasikutsuv inimene koheselt lindpriiks, keda võib esimese kättejuhtuva relvaga tappa. See periood märkis esmakordset soovi ühiskonnas minna üle vabariiklikule korrale.25 4.2. Vabariigi aeg 21 Ibid 22 M, Pärna. Op cit. 23 Miksike. Servius Tulliuse reform. //www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/servius.htm 24 M, Pärna
sisaldavad märgikoodid, peidetuna kirjatähtedesse ja salmide kindlasse järgnevusse. Koraani järgi on kõik inimesed vastutavad oma tegude ja mõtete eest. Seega otsus käia õiget Jumala juhatatud rada ja elada tõelise uskliku elu on igaühe enda teha. Koraani kohaselt need, kes otsustavad nõnda teha, pälvivad Jumala halastuse. Samuti need, kes Jumalat eiravad, on ära teeninud tema viha. Üks endistest Jumala inglitest, kes ei täitnud Jumala käsku ega kummardanud Aadama ees, aeti taevast välja - temast sai Saatan, kes püüab inimesi õigelt teelt ära juhtida. Sariaat on moslemitele jumalik tava, kuidas islamikogukonnas elada ja, mis koosneb korraldustest ning kohustustest, mille hulgas kohustuslikud rituaalid, mida peab täitma iga moslem. Moslem peab probleeme lahendama Koraani printsiipide abil. Usutunnistuse, Allahi transtsendentsuse ja ainujumala tunnistamise kõrval on iga muhameedlase kanoonilisteks kohustuseks palve, paast, armuand, palverännak
Venestus tähendas venemaa seaduste kehtestamist eestis: 1887-1892 Viidi läbi tähtsamad venestusreformid: Haridusreform (koolid venekeelseks) Politseireform (riikliku korrakaitse loomine) Kohtureform (vene kohtusüsteemi kehtestamine) Venestamise tagajärjed: 1. Suurem kahju tuli rahvahariduses, kus nõuti venekeelset õpet alates 3. Külakooliklassist. Kirjaoskus langes selle tagajärjel 98% - 80%-ni. 2. Teisalt oli venestamine eestlastele ka kasulik Saksa soost omavalitsusametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele said eestlased, kes olid küll ära õppinud vene keele kuid säilitanud oma rahvusliku vaimu. Paljudes linnades tulevad võimule eestlaste linnavalitsused (Valga 1899; Tallinn 1904; Pärnu 1911). Eesti 20.sajandi alguses. 20 sajandi alguses kujunes välja Eesti poliitika (poliitiline jaotus) (missugune tänapäeval?) 1. KONSERVATIIVID pooldasid kõike vana traditsioonid. (baltisaksa omavalitsustegelased) 2
1816, 1819- Mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja üle. Perekonnanimesid hakkati panema erinevate asjade järgi- nt talude nimetuste, puude nimede jne. Oluline pöördepunkt Eesti ajaloos. 3) 1849/1856 a seadused 1849 – Liivimaa kubermangus 1856 – Eestimaa kubermangus 1. seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta 2. teoorjus lõpetati järk- järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga 3. talude maad aeti krunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord 4. mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (mõisamoonakad) 5. talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia) 4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonnale I Mõisale: 1. teotöö, mis jagunes korrateoks (korraline nädalategu) ja abiteoks (hooajatööd ajal) 2
partei Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus) * paljudes kohtades mindu üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele * boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse * keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest * - sõjaseisukord * Balti provintside mahasurumisega hakkab tegelema väga kõrge seltskond * - moodustatakse karistussalgad (massimõrvad, talude põletamine, ihunuhtlused, asumisele ja sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna
Linnus ehitati piiskopile kuulunud maa-alale. Kuna vanemad kaitseehitised ei pakkunud enam kuigi tõhusat kaitset. Tuli püstitada erakordselt võimas kants, mis oleks olnud kindlaks tugipunktiks maa anastajatele eestlaste poolt ähvardava hädaohu korral ja mis tulevikus oleks võimaldanud igasuguse 6 ülestõusukatse kohest mahasurumist. Linnuse ehitustöödele aeti eestlasi vägivaldselt kokku mitte ainult Saaremaalt, vaid ka mandrilt (Vaga,1957). 1.2. Taani aeg (15591645) Keskaja lõpus müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal Taani kuningale Frederik II-le. Viimane andis need edasi oma vennale hertsog Magnusele. Selle tehinguga langesid Saaremaa piiskopile kuulunud valdused Taani valitsuse alla ja Kuressaare linnus muutus taani asehalduri residentsiks (Vaga,1957).
rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust vähendati tollitariife aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel (N: neegrid, uued immigrandid) Välispoliitika: Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat (Euroopa asjadest hoiti eemale; samas esineti Ladina-Ameerika "kaitsjana" Euroopa riikide vastu.). Aktiivselt sekkuti sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse. 1898-1899 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba (viimane jäi iseseisvaks, aga USA kontrolli all) ning Filipiinid. Kasvas USA huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga.
Vägivald rohkem venelaste seas. Vahetunnis korrapidajad jälgisid, et kõik klassidest välja jalutama tuleksid. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Vanemates klassides tuli poiste poolt kiusamisi ette tüdrukute suhtes, kes olid juba rohkem kehaliselt arenenud või istuma jäänud. 22 - Kuna õppisin koos vene rahvusest lastega, siis oli vahel naginat eri rahvuste vahel. - Koolis aeti poistel juuksed vastu nende tahtmist 0-ga juuksed maha. - Koolivägivalda ei olnud. Vahest harva poisid kaklesid, aga tüdrukud küll mitte kunagi. - Koolivägivalda ei olnud, kuigi klassikursust kordama jäänud õpilased võisid olla mõnikord vägivaldsed. - Koolivägivalda tänapäevases mõistes küll ei esinenud; väikesed omavahelised nägelused ikka olid, kuid need ei muutunud vägivaldseks. - Ei mäleta, et otsest vägivalda oleks olnud, niisama nöökimisi oli
Peagi jõudis uue usu jutlustajad ka Vana-Liivimaal linadesse, algul Riiga siis Tallinna ja Tartusse. Nende jumala teenistusele kogunes palju linnlasi. Tulistest jutlustustest erutatud rahva hulgad tungisid mitmes linnas uhkelt kaunistatud katolike kirikutesse ja rüüstasid neid. Kirikute sisustus, püha pildid ja kujud peksti puruks või lohistati kiriku ette ja pandi põlema. Nii hävis palju väärtuslikke kuntstiesemeid. Kloostrid suleti ning mungad ja nunnad aeti linnast välja. Kõige kaugemale mindi pildirüüstega Tartus. Siin jutustas Saksamaalt tulnud sõna osa käsitöölane Merlchior Hofmann. 1525. aasta jaanuaris tungis tema jutluste mõju umbes 200 meest Toomemäel. Rüüstati piiskopliku toomkirikut ja toomahärrade maju. Juba valmistuti piiskoppi linnuse ründamiseks. Siis sekkus Tartu raad, kel läks see korda ja suutis suure valamise ära hoida. Piiskopp jäi oma valdustes võimule, linnas endas aga tunnistati Luteri usku.
suurimast hukatusest. 6. mai töö. Prants rev , Viini kongress, euroopa, vabadusliikumine. Viini kongress tekitas Euroopas taburlikkuse. ''Taburluse aeg''- püüti tagasi minna prantsuse revolutsiooni eelsesse aega. Mõningal pool püüti uuesti kehtestada pärisrjust. Vanad valitsejad uuesti. Mõningates paikades leiti, et uuendusi palju ja jäädi vanade viiside juurde, mis oli kahjulik. Euroopas tekkinud seltsid ja ühingud aeti laiali ja inimeste osalemist politiilistes asjades püüti keelata. Seda nim revolutsiooniliseks ajaks ja 1820.-30. aastatel rahvaste vabadusvõitlus. 19saj tekkisid vabadusliikumised, 20-30. aastatel Saksamaal, Itaalias, Kreekas ja Hispaanias. Saksamaal ja Itaalias oli eesmärgiks ühtse riigi moodustamine, Kreekas vabadusvõitlus türgi võimu vastu, Hispaanias liikumine tugevnenud kuningavõimu vastu. Oluliseks muutusid nn '' Noorrühmitused'' Noor-Saksamaa, Noor-Kreeka jne
kuid suurkhaan oli neisse niivõrd kiindunud, et ei andnud luba lahkuda. Umbes sel ajal suri kuninganna Bulagan. Ta oli olnud Levandi valitseja Arguni naine ja oma testamendis oli ta määranud, et tema asemel võib troonile istuda ainult tema sugupuust naine. Siis saadeti saadikud suurkhaani juurde ja tema juhatas nad Kokatsini-nimelise imekauni daami järele, kes oli kuninganna Bulagani sugupuust ja seitseteist aastat vana. Asjad aeti kiiresti korda ja asuti koos mõrsjaga teele. Teel selgus aga, et mõne tatari kuninga vahel puhkenud sõja tõttu olid teed suletud. Kuna edasi ei saanud minna, otsustati minna tagasi suurkhaani õukonda. Samal ajal oli tagasi jõudnud messer Marco oma India-reisilt. Nähes messer Niccolót, messer Maffeot ja messer Marcot, otsustasid kolm saadikut, et oleks hea sõita meritsi kogenud ladinlastega. Nad palusid luba suurkhaanilt lahkuda laevadel koos kolme ladinlasega. Suurkhaan, kellele need
14. Adarikuu päeval Heebrea kalendri järgi tähistab juudi rahvas Purimipüha, tuletades sellega meelde kuninganna Estri kangelaslikku lugu, mis leidis aset iidses Pärsias. Estri raamat jutustab, kuidas kaks inimest kasutasid oma Jumalalt saadud ande - Ester ilu ja Mordokai tarkust - Jumala rahva päästmiseks. Kui õel valitseja Haaman keelitas Pärsia kuningas Ahasverost juutide hävitamisele, siis Ester ja ta onu Mordokai kuulutasid välja kolmepäevase paastu. Vandenõu aeti nurja ja Haaman poodi üles. Seda suurejoonelist vabanemise lugu jutustatakse iga Purimil uuesti, kusjuures sünagoogides loetakse ette kogu Estri raamat. Ja kuigi selles raamatus Jumala nime kordagi ei nimetata, väljendavad juudid oma tänulikkust, sest taas kord päästis Jumal oma rahva hävingust. Purimi õppetund on igavene: Jumal tahab päästa oma rahvast nende vaenlaste käest ja viia neid võidule. Vastavalt juutide seadusele ja traditsioonidele on Purim pidutsemise aeg
Eestlastel – äike karistab kurjasid inimesi. Kõige sagedamini lööb äike tamme. Äikese funktsioon on saagi ennustamine, viljakus.. VIKERKAAR – sild elavate ja surnute vahel…kangelaste ja õndsate taeva pääsemise võimalus. Hästi peenike ja terav, halvad selle peale astuda ei saanud. Eestis oli tähendus, et piksekaar joob vett. Eeldati, et hakkab varsti sadama. Kõige puhastavam element on TULI – jaanipäeval üle lõkke hüppamine, jüripäeval aeti loom lõketest mööda, et nad suitsust läbi läheksid. Lõkkeid sama palju kui külas peresid. Sütel kõndimine. TUUL – Taevataadi hingushing.. Tuuleema puhkab tuulepesas või nõialuual. Tuulepesadega puud ei tohi maha raiuda ega nende oksi ära murda (v.a. ravimiseks). Kui tuulepesasid maja lähedal on palju, siis seda maja tuul ei ohusta, aga muud õnnetused võivad seal juhtuda. Tuulepesa võib ka taevasse tekkida triibuna. Enamasti ennustab tugeva tuule tekkimist. Vaigistamistaiad/
dade asemele külanõukogud. 1952-1953 olid Eestis koguni oblastid, kuid siis saadi Moskvas nende mõttetusest aru ja nad likvideeriti, vaata kaardil c) kõige suurem võim oli EKP-l, mida juhiti Moskvast, kommunistlik partei oli ka ainus lubatud partei, d) Riigikogu asemel oli ENSV Ülemnõukogu, kuid sellel puudus igasugune võim, e) valitsust nimetati Ministirte Nõukoguks (kuni 1946. kandis see nimetus Rahva- komissaride Nõukogu) f) põllumajandus käis alla, sest talud lõhuti ja inimesi aeti sunniviisiliselt kolhoosidesse (sundkollektiviseerimine - toimus 1940.aastate lõpus), g) inimesed hakkasid massiliselt linnadesse siirduma (linnastumine), sest kolhoosi ei ta- hetud minna. Näiteks kui 1953. elas u. 50 % inimestest linnades, siis 1980.aastatel juba üle 70%, h) algas tööstuse ülikiire arendamine (industrialiseerimine), mille juures ei arvestatud Eesti vajadustega. Eestis puudus suurtööstusele vajalik tooraine ja tööjõud, kõik see toodi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
