kujul (masspõletus) või põletatakse ainult eelkäitluses eraldatud kõrgema kütteväärtusega ained (puit, papp, plastik). Jäätmete pürolüüs- protsessi korral lagundatakse orgaaniline aine termiliselt hapniku juuresolekuta. Tulemuseks on gaasid ja vedelikud. Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Peab olema rajatud vett mitte läbilaskvale pinnasele ning läbiimbunud nõrgvesi juhitakse eemale. Prügilagaasi saab kasutada energiaallikana. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.)
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääri...
taime kuivkaalust). T. lagundamine toimub eksoensmide abil, monomeerid (glkoos) sisenevad rakku. T. lagundavaid ensme nim. tsellulaasideks (eksotsellulaasid ja endotsellulaasid). Esmased t. lagundavad seened on Trichoderma, Aspergillus, Penicillium, Fusarium ja bakterid: aroobsed- Cellulomonas, Cellovibrio, Thermomonospora, Cytophaga ning anaeroobsed- Acetovibrio, Bacteroides, Clostridium, Ruminococcus. Aeroobsetes tingimustes lagundatakse tselluloos seente, aeroobsete ja fakultatiivselt anaeroobsete bakterite poolt ning lagundamise lppproduktideks on CO2, vesi ja mikroobne biomass. Anaeroobsetes tingimustes on peamised tselluloosi lagundajad bakterid (perekond Clostridum). Hemitselluloos (kuni 30% taime kuivkaalust). Polmeer, mis koosneb 6-C ja 5-C suhkrutest ning uroonhappest . Ht. lagundamine on kiirem protsess kui t. lagundamine. Ligniin (5-35% taime kuivkaalust) sisaldab vrreldes tselluloosiga 50 % rohkem ssinikku, tpset koostist ei ole
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
Nende lagundamiseks põletamisega on vaja rakendada erimeetmeid. Aeroobsed bakterid võivad lagundada PCB-d, mis sisaldavad 1 või 2 Cl-aatomit, kuid PCB sisaldavad oma molekulis keskmiselt 3,5 Cl. Kuigi 1980ndate aastate lõpus leiti, et anaeroobsed bakterid on võimelised põhjasetetes lagundama suurema Cl-sisaldusega PCB mono või dikloroühenditeks: {CH2O} + H2O + 2Cl-PCB -> CO2 + 2H+ + 2Cl- + 2H-PCB Protsess toimub äärmiselt aeglaselt võrreldes mono- ning dikloro-PCB lagundamisega aeroobsete bakteritega, mis lõpuks võivad PCB lagundada anorgaaniliseks klooriks, süsihappegaasiks ning veeks. 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi, mis on tingitud füüsikalistest ja fotokeemilistest protsessidest, troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks. Atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega kiht troposfäär ulatub 10- 16 km kõrgusele Maa pinnast
Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 8. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Joon. 2.72. Aktiivmudaprotsess. - Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. - Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide - eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. - Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. - Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. - Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmudaks). - Uut muda kasvab kogu aeg juurde.
Järelikult on sõudmises oluline aeglaste lihaskiudude osakaal töötavates lihastes. Mida suurem on töötavate lihaste oksüdatiivne potentsiaal, seda suurema intensiivsusega suudab sõudja töötada aeroobse energiatootmis-mehhanismi arvelt. Teadlased on seisukohal, et lihasrakkude adaptatsioonil on kõige suurem potentsiaal aeroobse töövõime parandamisel. Aeroobne energiatootmismehhanism on aeglane. Et töötav lihas saaks piisavalt hapnikku, kulub aeroobsete energiatootmissüsteemide aktiveerimiseks 60 - 90 sekundit. Erinevalt anaeroobsest metabolismist, kus tekib ja kuhjub laktaat, aeroobse metabolismi jääkproduktid vesi ja süsihappegaas kas elimineeritakse atmosfääri või kasutatakse osaliselt (vesi) keha funktsioonides lihastöö ajal. Aeroobne ATP resüntees võib toimuda kahel viisil: • rasvade metabolism; • aeroobne glükolüüs.
Joonis1. Kompostimise dünaamika. Joonisel on näidatud kompostimise erinevad etapid ja temperatuuri muutus protsessi käigus. 10 Komposti kasutamine. Komposteerimisprotsessi tulemus on kõrge huumuse sisaldusega ja neutraalse pH-ga materjal. Valmis komposti mikroobikooslus on väga mitmekesine. Tavaliselt hinnatakse kompostist üldisemaid mikrobioloogilisi parameetreid: aktinomütseetide, aeroobsete ja anaeroobsete bakterite ning seente arvukus. Kompost parandab mulla struktuuri ja rikastab mulda (aeglaselt) toitainetega. Kompost soodustab vihmausside kasvu mullas, mis omakorda parandab mulla struktuuri ja aeratsiooni. Kompost peab olema valmis, st. ei tohi sisaldada lagundamata orgaanilist ainet, eriti orgaanilisi, mis võivad mõjuda halvasti taimedele, happeid. Mittevalmis komposti kasutamine kahjustab taimede kasvu. Komposti kasutamisel
Orgaanlise aine lagundamine anaeroobses keskkonnas - metaanitankides Keemilised meetodid Termilised meetodid Jäätmete põletamist on kahesugust: Massipõletused Ettevalmistatud jäätmekütuseid põletavad tehased Prügila on jäätmekäitluskoht,kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Seal toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasiliseks aineks ja stabiilseks biomassiks. Jäätmete lagunemine toimub prügilas aeglaselt ja kaua pärast prügila sulgemist. Kaasaaegne prügila: Asukoha valik - õige ja põhjendatud Kaitseabinõudude rakendamine Korrektne hooldus o Eelsorteerimine o Jäätmete vastuvõtu korraldamine o Paigutus ja käitlemine Probleemid: Prügilagaasid Nõrgvesi
ebamugavaks. Peale seda algab anaeroobne energiatootmine. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat, kuid samas anaeroobset energiat kasutatakse ruttu ära. Peale selle anaeroobsel jooksmisel kasutatakse ära lihastes oleva glükogeenis tekkinud laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste väsimuse, võtab ära võimaluse sooritada kestvat lihastööd ja säilitada pikka aega kõrget tempot. Aeroobne ainevahetus on tõhusam kui anaeroobne. Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mitme tunnini. Aeroobne võime näitab organismi hapnikutranspordi kui ka hapniku omastamise võimekust, mida hinnatakse maksimaalse hapniku tarbimise järgi. Maksimaalne hapniku tarbimise hulk on suurim hapniku hulk, mida suudab organism jooksmistegevuse ajal kasutada. Seega aeroobne töövõime on seotud suuresti vastupidavusega [1]. Motoorne võimekus seisneb peaasjalikult tasakaalu, liigutuste koordinatsioonis ja
ATP taastootmine: Aeroobsed energiatootmise mehhanismid süsivesikud valgud rasvad Anaeroobsed energiatootmised mehhanismid: laktaatsed- laktaadi juuresolekul alaktaatsed- laktaadi juuresolekuta Aeroobne energiatootmine: SV- intensiivsuse kasvades Rasvad- madalal intensiivsusel 7 Aeroobsete protsesside täielikuks töösse rakendumise ajaks 3-5 min Vajalik O2 piisav olemasolu Anaeroobne laktaatne Energia tootmine süsivesikutest- piimhappe kuhjumine Anaeroobne alaktaatne Energiaallikaks on kreatiinfosfaat Võimalik töötada väga kõrge intensiivsusega kuid lühidalt (8sek.) Laktaati ei teki Maksimaalne hapnikutarbimine Näitab maksimaalset hapniku hulka, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama
Vahetult pärast spoori moodustumist esineb metaboolset aktiivsust vähesel määral, kui üldse (Setlow, 2014) Joonis 1. Spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel (Sporeweb, 2014) Sporuleeruvad bakterid moodustavad kuumusele resistentseid endospoore, mis sisaldavad DPA-d (dipicolinic acid) ja on faas-kontrastsel mikroskoopial valgustmurdvad. Enamik uuringuid sporulatsioonist, spooridest ja spooride germinatsioonist on viidud läbi kas aeroobsete batsillide või anaeroobsete klostriididega (Doyle, 2007) 3 1.2 Struktuur Bakter toodab enda sees ühe endospoori. Mõnikord on spoor ümbritsetud õhukese kattega, mida nimetatakse eksospooriks ja mis katab spoori kesta. Spoori kest funktsioneerib sõelana, mis elimineerib suured toksilised molekulid, näiteks lüsosüümid. Kest on resistentne paljudele
Liigniiskuse pahed. Suurimaks paheks on õhu puudus mullas. Kui taimejuured ei saa õhu vahelduse puudumise tõttu hingata ja mürgised gaasid ei eemaldu mullast, tekivad mürgise toimega org happed ja taime juured lämbuvad. Org aine ladestub turbana.puude hukkumist kiirendavad anaeroobsetes tingimustes mõnede liikide juurte poolt toodetavad toksilised ühendid, selhulgas etanool ja etüleen. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks. Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele. Liigniiskuse põhjused.
Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest klooriga loobutud. 10. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge. Seda muda nimetatakse tagastusmudaks
Põllumajanduses on suur tähtsus lämmastikku siduvatel bakteritel, eriti neil, kes muudavad õhulämmastiku nitraatideks. Mõned sellistest bakteritest, näiteks Rhizobium elutseb herne ja ristiku juurtes. Õhulämmastikku siduvaid mügarbaktereid kasutatakse liblikõieliste taimede bakterväetisena, et soodustada juuremügarate moodustumist taimedel. Bakterid on väga olulised ka tööstuslike ja olmeheitvete puhastamisel. Reovett õhustatakse, et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline aktiivmuda, mille pinnale moodustub biokile, kuhu lisaks bakteritele kuuluvad ka seened ja algloomad. Silo valmistamine. Taimehaiguste ja kahjurite tõrjumine. Bakterväetiste tootmine. Seened, nende olemus ja toitumine. Seente paljunemine. Seeneriigi süstemaatika kujunemine- on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist
Süsteemsed autoimmuunhaigsed: 1. Süsteemne erütematoosne luupus (SLE) *nahk: liblikakujuline erüteem näol, vaskuliit pärisnahas; *liigesed: äge mittedestruktiivne sünoviit; *kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos; *süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel. 24. Inimese normaalne mikrofloora, mikrofloora kujunemine, jaotus, tähtsus. Probiootikumid. Inimese normaalne mikrofloora. Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: Residentmikrofloora: mikroobid on vastavas keskkonnas juurdunud; Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt, jäävad püsima lühikeseks ajaks. Inimese normaalne mikrofloora: Suus, Nahal, Maos, Soolestikus, Eritus- ja suguelundites.
biokileprotsessideks. Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav aeroobne biopuhastusprotsess. 17 Eelpuhastatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki). Reovesi kontakteerub aktiivmudaga (mikroorganismide (bakterid, algloomad, harvem vetikad, ussikesed) biomassiga). Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide elamiseks vajalik hapnikukogus ja hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja paljunemiseks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmuda). Nn liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust.
Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuse kõige laiemalt kasutatava biopuhastusprotsess, mille põhimõtteline skeem on järgmine: Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge. Seda muda nimetatakse tagastusmudaks
lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Piisava õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Kõdu koostisest avaldab mõju süsiniku ja lämmastiku vahekord: mida väiksem see on seda kiiremini kõdu laguneb. Oluline on ka kõdu veesisaldus: kui kõdu on õhukuiv, siis ta ei lagune
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
sarnasus (mis võib tõestada, et kogu elu pärineb ühes eellasest). Esineb ka suur mitmekesisus (auto- hetero- kemotroofid jne). Organismid jaotuvad (1) hapnikutarbe järgi: Aeroobsed: kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik eluks välitimatu, siis oblikatoorsed aeroobid. Anaeroobid: võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui ei talu üldse hapnikku, siis oblikatoorsed anaeroobid. Fakultatiivsed anaeroobid on võimelised kohanema aeroobsete tingimustega, kasutades teisi elektronide aktseptoreid. (2) energia- ja süsinikuallika järgi Fotoheterotroof: heterotroofne organism, kes kasutab valgust energia allikana, aga ei kasuta CO2 orgaaniliste ühendite moodustamiseks. Kasutavad keskkonnast saadavat orgaanilist ainet. Kemoautotroof: ammutavad energiat teisi (peale hapniku) vaba elektronpaari omavate ühendite oksüdeerimisest. Kogu vajalik orgaaniline aine sünteesitakse CO2.
Häiritud on ka taimetoitainete omastamine, mistõttu väheneb seemnete idanevus. Liigniiskes mullas võivad taimed kannatada toitainete puuduse all ka seetõttu, et liigvesi ei lase taimejuurtel tungida küllalt sügavale ning alumistes kihtides olevad toitainete varud jäävad kasutamata. Selleks, et taimed saaksid mullast võimalikult palju toitaineid kätte, on vaja aeroobseid baktereid, mis muudavadki mullas olevad toitainete varud taimedele omastatavateks. Kui mullas on vähe õhku, on ka aeroobsete bakterite elutegevus takistatud. Liigniisked mullad on külmad. Põhjusi selleks on mitu, eelkõige suur aurumine, milleks kulub palju soojust. Liigniiske muld soojeneb kevadel aeglasemalt, sest nii tema soojamahutavus kui ka soojajuhtivus on suuremad kui parasniiskel mullal. Kuiva mulla soojamahutavus (0,15...0,3 cal/cm3) on 2...3 korda väiksem kui märjal mullal (0,7...0,9 cal/cm3). Märja mulla suur soojajuhtivus on põhjustatud õhu ja vee soojajuhtivuse suurest erinevusest. Kui õhu
põletusjaamades või tehastes. Olmejäätmete põletamise temperatuur peab olema vähemalt 800-850oC, ohtlikel jäätmetel vähemalt 1100oC. · Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilat vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina - prügila on kui suur bioreator. · (Ohtlike jäätmete käitlemisest Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma keemiliste või muude omaduste tõttu võivad põhjustada erilist ohtu või kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlike jäätmete
hapniku juuresolekuta. Tulemuseks on gaasid ja vedelikud. Samas on see meetod väga kulukas - suure osa põletusseadme maksumusest moodustavad vajalikud puhastusseadmed. Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellise käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht.
mahuühiku kohta ning seega tõstab ka orgaanilise aine lagunemise kiirust. · Kiirusega kaasneb suurem hapnikuvajadus · Väiksemad osakesedpõhjustavad kompostitava materjali suurema tiheduse, mis võib takistada hapniku juurdepääsu ja tekitada anaeroobsete tingimusi Hapnikusisalduse tähtsus: · Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik. · Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega. · Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem efektiivselt, siis aeglustub tunduvalt ka aine lagunemine ning kaasneb ebameeldiva lõhnaga gaaside, nagu metaan, ammoonium ja vesiniksulfiidid, teke ja eraldumine. · Kui piisav hapnikusisaldus (vähemalt 5%) säilitatakse kogu kompostimisaja jooksul, on tekkivad lõhnad minimaalsed.
o membraani koostis on bakteritel ja arhedel erinev o Koosneb valkudest ja fosfolipiididest o Bakteritel ja eukarüootidel on esterlipiidid o Arhedel on eeterlipiidid, mis võivad olla kas ühe või kahekihilised o Dieeter-tüüpi membraan on kahekihiline ja tetraeeter-tüüpi ühekihiline, mis on termostabiilsem o Prokarüootide membraani stabiliseerivad (muudavad jäigemaks) steroolitaolised hapanoidid, mida on nii aeroobsete kui ka anaeroobsete bakterite membraanis (ei vaja O2-te) o Jäigem membraan on vajalik neile, kel puudub kest o Erinevatel membraanivalkudel on erinev funktsioon (retseptor, transport jne o Funktsioonid (5): 1. Osmootse barjääri loomine ja ainete valikulise läbitavuse tagamine 2. Biosünteeline funktsioon membraanis toim membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli
kontraktsioonide efektiivsele sooritamisele. Üheks vastupidavustreeningu eesmärgiks ja ka tulemuseks on O2 transpordi ja tarbimise parandamine. Lihase tasandil tähendab selline koormuse/treeningu iseloom pikka aega üksteise järgnevate submaksimaalsete või mõõduka intensiivsusega kontraktsioonide sooritamist ehk selle võime arendamist. Muutused/ vastureaktsioonid lihases suureneb kapillaarvõrgustik, mitokondrite aparaat ja aeroobsete ensüümide aktiivsus, väheneb lihaskiu ümbermõõt. Jõu- ja kiirustreening kohastumisprotsessid suunatud kontraktsioonijõu suurendamisele Kiutüübid valdavalt geneetiliselt determineeritud muutused kiirete (IIA ja IIB) lihaskiudude omavahelises vahekorras Lihasraku kohanemine on suunatud maksimaalse jõu/kiiruse saavutamisele. Lihasraku mõõtmed ja arendatav jõud (kaudsemalt
paljunemine. Pasteuril oli õnne et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuulutamisel ei hävi. I. Avastas anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) II. Andis esimese käärimise definitsiooni (elu ilma hapnikuta) III. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist IV. Sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). V. Märkis esimesena ka aeroobsete ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. VI. Avastas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. VII. Töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. Pani aluse: I. Füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale II. Tööstusmikrobioloogiale III. Meditsiinilisele mikrobioloogiale
Heitvete juhtimine lahtistesse veekogudesse on piiritletud seadustega ja nad peavad olema eelnevalt puhastatud. Heitvete puhastusel kasutatakse füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi meetodeid. Esmalt puhastatakse vesi raskematest osakestest, lastes need sadeneda settebasseinides. Selitatud vesi sisaldab aga veel rohkesti mineraalseid ja orgaanilisi aineid ja vesi suunatakse edasi bioloogilistesse puhastitesse. Biopuhastite töö põhineb aeroobsete ja anaeroobsete mikroorganismide elutegevusel, nende võimel kasutada orgaanilisi ja mineraalseid aineid raku konstruktiivses ja energeetilises ainevahetuses. Looduslikes tingimustes toimub heitvete puhastus näiteks spetsiaalsetel kuivendussüsteemiga varustatud maa-aladel filtreerumisel läbi mullakihi. Mulla mikroorganismid oksüdeerivad veest filtreerunud orgaanilised ained so. mineraliseerivad need
saastavatele piimhappebakteritele ja äädikhappebakteritele. Soovitas veinimahla kuumutada, et vältida veinihaigusi, ja lisada head käärivat veini. Soovitas kuumutada valmisprodukti (55C). Pastöriseerimine. Avastused: 1. Anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) 2. Andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta) 3. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist 4. Sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel) 5. Märkis aeroobsete ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust (aeroobne lagunemine annab rohekm energiat kui aeroobne). Arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Haavanakkuste vältimiseks kuumutada operatsioonivahendeid. Vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu (viimane andis VÄGA häid tulemusi). Kanakoolera vaktsiin- juhuslik. Nõrgestatud bakterite kultuur oli vaktsiiniks- antikehad moodustuvad, kaitsevad edasise nakatumise eest. Siberi katk- 25+25
(angerjas, 15oC) 8 Hüpoksia - hapnikku alla 2 (talvel jää all see väga hea)-3 mg/l. Anoksia - hapnik puudub. Piir tegelikult erinev, meres kasutatakse 4-5 mg/l . Kui kudemine tagatud, siis piirid korras. Füsioloogilised muutused selle korral: südamerütm aeglustub, kuid löögimaht suureneb; lõpuseid läbiva vere koguse suurenemine; punaliblede arvu suurenemine veres (EPO abil); anaeroobsete ainevahetusprotsesside käivitamine ja aeroobsete prts vähenemine (kogred ilma hapnikuta võimelised elama mingi aja, kui glükogeeni maksas palju on ja külmad kraadid on), vertikaalne ja horisontaalne migratsioon. Võivad ka õhuhapnikku hingata- Obligatoorsed õhuhingajad- peavad tulema vee pinnale, et hingata, jää on neile paha. Sekundaarsed õhuhingajad-lõpused paremini arenenud ja ei pea vee peal hingama. Hüpoksia esineb: väikesed, madalad veekogud- 1,5 m, eutroofsed järved, korallriffid,
Glükoos Aeroobne Piiratud Aeglane Rasvad Aeroobne Piiramatud Väga aeglane Allikas: Landõr 2009 1.2.1. Aeroobne energiatootmine Aeroobne energiatootmine tähendab energia varuainete täielikku oksüdeerimist õhust saadava hapniku abil. Mida madalam on töö intensiivsus, seda rohkem kasutatakse energiaallikana rasvasid, intensiivsuse kasvades järjest rohkem süsivesikuid. Aeroobsete mehhanismide töölerakendumine on suhteliselt aeglane, võtab aega 3-5 minutit. (Jürimäe, Mäestu 2011) 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine Kui töö intensiivsus on nii kõrge, et aeroobne energiatootmine ei suuda organismi energiaga varustada, lülitub tööle anaeroobne energiatootmismehhanism. Anaeroobset tööd suudab organism teha kordades vähem kui aeroobset, sest energeetiliselt on anaeroobne tootmine
Piisav osakeste suurus Hapnikusisalduse tähtsus Mida väiksemad osakesed, seda suurem on Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik. mikroobide tegevuseks avatud pind materjali ruumala kohta, kus bioloogilised protsessid saavad Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide toimida. hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega. Materjali eelnev mehaaniline purustamine tõstab Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem bioloogilist aktiivsust aine mahuühiku kohta ning efektiivselt, siis aeglustub tunduvalt ka aine lagunemine ning seega tõstab ka orgaanilise aine lagunemise kiirust
-Sekundaarne reinfektsioon · Leviku intensiivsus -Sporaadiline, epideemia Infektsioonhaiguse dünaamika · Mikroobi sissetungimine · Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema) · Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused) · Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt) · Paranemise periood Inimese normaalne mikrofloora Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3. Maos 4. Soolestikus 5. Eritus- ja suguelundites
Reo- ja pesuvee süsteem 11- kraanikausid 12- WC pott 13- pissuaar 14- merevee torustik 15- suruõhu toru 16- pesuvee allajooks 17- reovee toru kaldale 18- reovee allajooks 19- pesuvee mahuti 20- reo- ja pesuvee pumbad 21- reovee mahuti Töödeldakse ja kahjutustatakse ning pumbatakse merre · Keemiline töötlemine: steriliseeritakse, muudetakse lõhnavabaks ja värvituks · Bioloogiline töötlemine: orgaanilised ühendid lagundatakse aeroobsete bakterite abil süsihappegaasiks ja mitteorgaaniliseks aineks · Füüsikalis-keemilised, elektrokeemilised, termilised töötlemise meetodid Heitveest eraldatakse tahke faas, mis purustatakse, töödeldakse: üle parda, põletatakse jäätmepõletusahjudes (insineraator), antakse kaldal ära. Puhastatud (desinfitseeritud) vesi lastakse merre NB! Bakterite abil töötavad puhastus-seadmed peavad alaliselt töötama ettenähtud reziimil Ventilatsiooni-, küttesüsteemid
Alused mõjuvad lagunemisel tekkinud happesusele neutraliseerivalt. Näiteks lehtpuude (kask, jalakas) kõdu sisaldab kuus korda enam karbonaatseid ühendeid kui okaspuude kõdu. Oluline on ka kõdu veesisaldus: kui kõdu on õhukuiv, siis ta ei lagune. Niiskus suurendab kõdu lagunemiskiirust seni, kuni õhu juurdepääs on küllaldane. Kui õhupuudus kutsub esile anaeroobsete bakterite tegutsemise aeroobsete bakterite ja seente asemel, siis lagunemine aeglustub. Eriti oleneb lagunemine temperatuurist. Talvel mikroorganismide elutegevus vaibub ja intensiivistub taas, kui temperatuur tõuseb. Enamiku mikroorganismide elutegevus on optimaalne temperatuuril 20-35 kraadi. Bakterid on nõudlikud ka mulla reaktsiooni suhtes: optimaalne on neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon. Seened lagundavad orgaanilist ainet
1. Suurendab toodangut: (800...3800 sü) * Maa muutub kasutuskõlblikuks * Kasuliku pinna kasv võrreldes kraavkuivendusega 10...20%; * Pöörderiba ja ääremõju väheneb 2. Kulutusi alandavad: Inim- ja masinatöö vajaduse vähenemine 3. Parem soojusreziim - pikem vegetatsioon 4. Parem kvaliteet (varasem koristus) 5. Veereziimi paranemine * parem õhustatus * suurem veemahutavus * suurem veeläbilaskvus 6. Aeroobsete bakterite kasvu intensiivistumine 7. Suurem pinnase kandevõime - võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid 8. Tööjõu kokkuhoid 9. Veetaseme kontroll (N ja P väljakande reguleerimine) 19. Millised on kuivendusviisid ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Kuivendusviisid jaotatakse kahte gruppi vastavalt nende iseloomule ja mõju ulatusele: 1) hüdromelioratiivsed kuivendusviisid 2) agromelioratiivsed kuivendusviisid.
mineraalmullaga, parandades sellega lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Lagunemise vaheproduktidest kuhjub mitmesuguseid orgaanilisi happeid, mis on lagundavatele bakteritele mürgiks ja takistavad edasist lagunemist.
kaldal (tehniliselt lihtne, tagab keskkonnanõuete täitmise) Tankid (roostevabast) terasest, õhutustorud viiakse korstnasse, mastidesse. Seadmed paakide puhastamiseks settest, pesemiseks ja aurutamiseks, nivooandur. Pumbad: tunniga tühjaks, väljaviigud mõlemas pardas . Töödeldakse ja kahjutustatakse ning pumbatakse merre - Keemiline töötlemine: steriliseeritakse, muudetakse lõhnavabaks ja värvituks Bioloogiline töötlemine: orgaanilised ühendid lagundatakse aeroobsete bakterite abil süsihappegaasiks ja mitteorgaaniliseks aineks Füüsikalis-keemilised, elektrokeemilised, termilised töötlemise meetodid Heitveest eraldatakse tahke faas, mis purustatakse, töödeldakse: üle parda, põletatakse jäätmepõletusahjudes (insineraator), antakse kaldal ära. Puhastatud (desinfitseeritud) vesi lastakse merre NB! Bakterite abil töötavad puhastus-seadmed peavad alaliselt töötama ettenähtud reziimil 1
vastupidavamateks kui okaspuid. Puude hukkumist kiirendavad anaeroobsetes tingimustes mõnede liikide juurte poolt toodetavad toksilised ühendid, sealhulgas etanool ja etüleen (Savill, 1997). Anaeroobsetes tingimustes tekivad juurtele kahjulikud ained, võimalik, et need on kahjulikumad kui hapniku puudus. Nende hulka kuuluvad taandatud raud ja mangaaniühendid ning kõrge kontsentratsiooniga CO2 ja sulfiidid. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus (bakterid muudavad mullas olevad toitained taimedele kättesaadavaks), siis kannatavad taimed toitainete puuduse all, nende kasv muutub kiduraks. Liigniiskete muldade paheks on ka nende madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest (vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad mullad aeglaselt, sest nad on suure soojamahutavusega. Olenemata sellest, kas puuliik on suhteliselt kõrgvett taluv või mitte, asub puude juurestik
See on protsess, mille käigus eemaldatakse ainevahetuse jääkproduktid. Väljutatakse nii tahkeid kui vedelaid jääkaineid. Loomadel on erituseludkond see, mis vastutab lahustuvate jääkainete kehast eemaldamise eest. Peamiselt on tegemist üleliigsete soolade ja lämmastikuainevahetuse jääkidega. Ühe organismi ainevahetuse jäägid on alati kasutatavad teiste organismide poolt mingil otstarbel. Fotosünteesil üle jäänud hapnik on näiteks tarbitav aeroobsete heterotroofide poolt. Loomad (jt. heterotroofid) ehitavad oma keha üles juba valmis orgaanilisest ainest, mida nad energeetilistel eesmärkidel muudavad keerulisest (korrapärasest) lihtsamaks (korrapäratumaks) ja vabastavad keemilise sideme energiat tootes sellest soojust (jälle entroopia kasv). 19. Herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid, parasiidid? Fütofaagid e. herbivoorid e. taimtoidulised Need mõisted ei vaja erilisi kommentaare. Siia rühma kuuluvad organismid, kes on
pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega (linnud, putukad, seened, bakterid ja viirused). Feromoonid biotõrjes. Kahjurputukate meelitamine feromoonpüünisesse. Bakteritoksiin putukate vastu. Kasutatakse bakterit, mis sünteesib glükoproteiinset ühendit, mis põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine. Biopuhastid ehk aerotankid. Reovett õhustatakse, et soodustada aeroobsete bakterite paljunemist- lõhustavad orgaanilisi reoaineid. Puhastavast veest setib välja helbeline aktiivmuda, mis eemaldatakse. Edasi töödeldakse seda anaeroobselt, tekivad CO2 ja H2, tekitatakse metaan, mida kasutatakse kütteainena. Raku- ja embrüotehnoloogiad Taimede meristeempaljundus. Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist,
põhjustab hemorraagilist koliiti. Vahel jõuab toksiin ka verre, kandudes neerudesse, põhjustades hemolüütilis-ureemilist sündroomi (HUS). Teised Enterobacteriaceae sugukonna liigid, mis samuti kuuluvad seedekulgla mikrofloorasse ja võivad põhjustada oportunistlikke infektsioone, on Proteus spp., Enterobacter spp., Klebsiella spp., Citrobacter spp. Lisaks enetrobakteritele võivad sooleinfektsioone tekitada veel: • Pseudomonas spp. - kuulub aeroobsete mittefermenteerivate bakterite hulka. Tegemist on nosokomiaalse ja/või oportunistliku patogeeniga (leidub sooles). Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt.
anaeroobne hingamine NO3- NO2- NO N2O N2 heterotroofsed bakterid kasutavad NO3-elektronide aktseptorina · anaeroobne protsess · vaja ka kergestilagundatavat OA-d · substraat NO3-tekib aeroobselt · enamasti toimub järvedes sette pinnal · soodne aeroobsete ja anaeroobsete tingimuste vaheldumine - h. taimestikus i. Nitrifitseerijad bakterid veepuhastuses · Paljud heitveed on väga ammoniumlämmastikurikkad i. (kalatiikide heitvesi, kommunaalheitvesi). 6 KALAKASVATUSE ERIALA · Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) moodustuv j. ammoniaak oksüdeerub nitrifitseerijate bakterite vahendusel
2) reoainete juurdevool ei tohi ületada ökosüsteemi taluvust Veekogude peamiseks saasteainete allikaks on olmeheitveed. Juhul, kui olmeheitveed ei sisalda veeorganismidele toksilisi ühendeid, toimub isepuhastumine kiiremini. Lisaks toksilisusele võib heitvesi muuta vee keemilisi omadusi ja gaasirežiimi veekogus. Orgaanilise aine lagundamisel kulutatakse hapnikku, mille tulemusena võib tekkida hapniku defitsiit. Hapniku madal kontsentratsioon põhjustab osade aeroobsete veeorganismide (n. kalade, vähilaadsete) surma. Orgaanilise aine lagundamisega kaasneb veel metaani CH4, väävelvesiniku H2S ja CO2 kontsentratsiooni tõus vees, mis mõjub toksiliselt veeorganismidele. Lämmastiku ja fosfori lisandumisel veekogudesse nende elementide kontsentratsioon vees suureneb ja toitained akumuleeruvad veekogus. Sellist protsessi nimetatakse eutrofeerumiseks. Heitveega saastunud veekogude põhjas võib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
