· 1) glükolüüs toimub raku vedelas sisekeskkonnas 2)tsitraadi tsükkel püruvaadimolekulid transporditakse mitokondrise, kus neid edasi lagundtatakse 3)hingamisahel mitokondrite sisemembraanides sobistutes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees 7. Mis toimub tsitraadi tsükklis ? · Keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, milles toimub glükoosi lõplik lagundamine 8.Võrdle aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi ? 9. Rakuhingamise summaarne võrrand C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 10.Selgita mõistet anaeroobne hingamine tervikliku rakuhingamise protsess, milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides näiteks väävlit, nitraate või rauda
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab ve...
6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O 8.Fotosünteesi joonis. 9.Fotosünteesi globaalne tähtsus. 10.Fotosünteesi mõjutavad tegurid. valgus, temperatuur,CO2 hulk, varustatus vee ja mineraalainetega, füsioloogiline seisund, taimeliik. 11.Põhjendage glükoosi lagundamise tähtsust ja protsessi universaalsust. Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on universaalne dissimilatsiooniprotsess, toimub taim- ja loomorganismides ühtemoodi. 12.Võrdle aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi. ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS - ehk käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. 13.Nimeta glükoosi lagundamise põhivõrrand ja ained seal võrrandis. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2+ 6H2O
Mõlemad aeroobne treening ja jõutreening on kasulikud, kuid tundub, et jõutreening on glükoosi homöostaasi (tervisele on vaja, et veresuhkrutase ei kõiguks väga palju) säilitamiseks eriti efektiivne. Osteoporoosi vältimiseks on kõige kasulikum loomulikult jõutreening, sest ta tõstab luu mineraalset tihedust. Paljud uuringud on näidanud, et neil, kes teevad jõutreeningut, on luutihedus suurem kui neil, kes seda ei tee (ehk need, kes teevad vaid aeroobset treeningut). Jõutreening aitab ära hoida luude hõrenemist, mis vananemisega tahes tahtmata kaasneb. Lisaks sellele aitab jõutreening ka ära hoida kukkumisi. On aina rohkem tõestusmaterjale sellest, et lihastugevus tõstab tervist ja vähendab riski haigestuda kroonilistesse haigustesse. See on veel eriti oluline just vanuritele, kes tavaliselt vananedes kaotavad võime oma keha kontrolli üle. Mida füüsiline aktiivsus tervise juures täpsemalt parandab?
taluvustaset, vähendab depressiooni, parandab peaaju verevarustust ning aitab unehäirete vastu. Tugevat vastupidavust läheb vaja põhimõtteliselt igal spordialal. Spordialad kus on tähtis kiirus jõuavad sportlased varem tippu kui vastupidavus aladel, sest kiirust on võimalik varem efektiivselt arendada. Tähtsad on ka muidu geneetilised alused. Ka vastupidavusel on oma ettenähtud reeglid. Aeroobse vastupidavuse aluseks on aeroobse ja anaeroobse läve vastupidavus. Aeroobset vastupidavust on võimalik hakata treenima juba noores eas 11-12 aastaselt, see on aeg kus toimub sportlase võimete esimene suurem areng. Sellist vastupidavust on võimalik treenida 20 aastat ehk kuni 32. eluaastani. Peale seda enam vastupidavus eriti ei arene, kuid hoiab treeningutega samat taset. 5 Vastupidavuse arenduse metoodika Vastupidavustreeningu paremaks sooritamiseks peavad selged olema organismi
Energiajook Energiajook on jook mis näiliselt annab sulle energiat ehk ergutab. Arvatakse, et väikestes kogustes parandavad energiajoogid reageerimisaega, suurendavad aeroobset ja anaeroobset vastupidavust, vähendavad unisust autoroolis ning suurendavad erksust. Energiajookidega seotud terviseprobleeme seostatakse ennekõike liigse kofeiinikogusega, eriti inimestel, kes saavad kofeiini üle 200 mg päevas. Energiajooki on lubatud tarvitada alles 18 eluaastast. Energiajook põhjustab unehäireid, kõrgenenud vererõhku, südame pekslemist ja suurenenud uriinieritust. Energiajook sisaldab ergutavaid toimeaineid millest levinum on kofeiin
2014. aasta uurimuse põhjal ei tegele tervisespordiga 39% meestest ja 32% naistest. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui koduses elus. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud. Istuva tööga kaasneb vähene aktiivsus ja ülekaalulisus. Suurenenud on energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine. Erinevad treeningud Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. ujumine suusatamine rattasõit vesivõimlemine kepikõnd uisutamine jooksmine elulstes tegevustes kõnd tantsimine Liikumine on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel
....1,5-2 h.............................. Tunni teema vastupidavuse arendamine, tõmmete efektiivsuse arendamine. Makrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Eesmärk võistelda jaanuaris koolidevahelises ujumisvõistluses Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid Käelapatsid, kummilint Üliõpilane : Eliise Saska Tunni Harjutuse Harjutuse/ tegevuse kirjeldus Dosee- Metoodilised ja osa, toime ring organisatoorsed aeg märkused
Lisaks vanusele on veel teisigi tegureid, mis soodustavad tromboosi tekkimist: perekondlik taust, liikumatus, ülekaal. (Mis on tromboos, 2016) Tromboos võib kulgeda üksikute sümptomitega või hoopiski ilma vaevusteta, mistõttu viidatakse vahel tromboosile kui „vaiksele“ seisundile. Seetõttu ongi oluline teada tromboosi riskitegureid ja võimalikke sümptomeid. (Tromboos, 2016) 1.2 Südametreening Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobseks treeninguks peetakse tegevust, mille sooritamisel saavad lihased vajaliku energia rasvade ja süsivesikute "põletamisest" lihasrakkudes. Aeroobse treeningu hulka kuuluvad mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine; elulistes tegevustes kõnd, puude ladumine, lehtede riisumine, akende
Aastatreening e. makrotsükkel pikkusega 4-12 kuud jaguneb reeglina baas- ja spetsiaalettevalmistus perioodiks, võistluseelseks- ,võistlus-, ja üleminekuperioodiks. Makrotsükkel jaguneb mikrotsükliks pikkusega 1-3 nädalat ja mesotsüliks pikkusega 3-6 nädalat. Kiirjooksa üldettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine. Treeningute põhiosa moodustavad soendusjooksud ja krossid, millega arendatakse aeroobset vastupidavust. Treening sisaldab ka mäkkejooksude, jooksudel raskustega, hüppeharjutustel ja lõikudel 100-300m alla 91%, jõutreeningul ning jooksudel alla 80m 86-96%. Peale üldettevalmistusperioodi järgneb jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine mille kestvus on 6-7 nädalat. Sellel perioodil suureneb treeningmaht. Eesmärgiks on kiirjooksja jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine.Treeningute põhiosa moodustavad mäkkejooksud ja jooksud raskustega
ole lihaskiud nähtavad, paneb see motivatsiooni tõsiselt proovile. Lõpptulemuseks selle valesti seatud eesmärgi pärast on kas dieedi lõpetamine või halb vorm võistlustel. Laiskus Nüüdisühiskonnas tundub levivat trend, et kõik on vaja kätte saada kiiresti ja lihtsalt, suuremat vaeva nägemata. Kaalu langetamisel selline mõtteviis aga ei toimi. Hoolimata negatiivsest energiatasakaalust tuleb jaksata tugevalt treenida jõusaalis ning lisaks veel teha aeroobset treeningut. Eesmärgi saavutamiseks tuleb teha kõvasti tööd ning sellest ei päästa ükski imetablett ega dieet. Loomult laisal inimesel tuleb end seega kokku võtta ja end tagant utsitada, sest lõpuks saab kogu see vaev siiski tasutud. Üliinnukus Dieedi võib nurjata ka liigse innukusega. Nii juhtub just eriti tihti naistega. Tahe kaalu langetada võib olla nii suur, et lihtsalt pakutakse kõigega üle süüakse liiga vähe kaloreid, söögikordade vahed on pikad, saalis käiakse
Küsimused Kuidas on organismid oma aine-ja energiavahetuse kaudu seotud väliskeskkonnaga? Saab vajalikke aineid(energia, kehaehitus) Milline on ATP osa assimilatsiooni - ja dissimilatsiooniprotsessides? Assimilatsioonis kasutatakse ATPd mis sünteesitakse dissimilatsiooniprotsessi Miks ei saa hapnikupuudusel toimuda aeroobne glükolüüs? Kuna glükolüüsis sünteesitakse siis piimhappeks Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi aeroobne-hapnikukülluses anaaeroobne- hapnikuvaeguses Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus-ja pimedusstaadium? valgusstaadiumi ATPd kasutatakse pimedusstaadiumis
Vastupidavuse ploki teooriaküsimused · Mis on vastupidavus? võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel nendes spordialades, kus töö kestus on üle ühe minuti, · Kuidas jaotatakse vastupidavust? Tavaline (üldine) ja spetsiaalne (erialane) · Mis on üldine vastupidavus? keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. · Kui vanalt on võimalik hakata parandama aeroobset vastupidavust? Kui kaua seda arendada saab? 11-12 aastaselt, võimalik arendada 20 aastat · Kirjelda, mis toimub organismis tervisetreeningu puhul paraneb ainevahetus ja lihastoonus, tugevneb süda ning arenevad südamelihased. Positiivselt mõjub treening ka vererõhule,mis alaneb ja sellega koos madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis · Kirjelda, mis toimub organismis põhivastupidavuse treeningu ajal
KOOLERA Koolera (Cholera) on äge kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid. Ajalugu John Snow formuleeris hüpoteesi koolera põhjustajast ja edasikandumisest Ta vaatles haigusjuhtusid ja tegi oma vaatlusest loogilisi järeldusi Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatutakse joogivee või toiduks ettenähtud mereandide (austrid, kalad) kaudu Tekkepõhjused ja
omastamise võimet. Neid harjutusi nimetatakse aeroobseteks, st. organismil on kehalise tegevuse ajal piisavalt hapnikku. Selle kontrollimiseks võib teha "vestluse" testi: jooksutempo peab olema selline, mis lubab kaaslasega ka vestelda, ei tohi tekkida liigset hingeldamist. Teaduslikum meetod harjutuste intensiivsuse mõõtmiseks on pulsisageduse mõõtmine. Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85% maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60- 70% maksimumist omab võimekust säilitavat ja kehakaalu langetavat efekti. 3 Milliseid harjutusi eelistada? Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge.
ja ülekaalulised, et mitte organismi üle koormata. Treeningu kestvus tervisesportlasel oleneb eeskätt treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida. Tervisetreeningul on optimaalne treeningu intensiivsus 60 85 % maksimaalsest töövõimest, sel juhul toimub kehaline töö valdavalt aeroobse energiasüsteemi abil. Kui koormus on kõrgem, saadakse energiat valdavalt anaeroobsete protsesside arvel, mis toob kaasa väsimust tekitava laktaadi produktsiooni. Olenevalt koormuse intensiivsusest ja taastumisest tekib organismi happesuse tõus ja aeglustub taastumine. Treeningu intensiivsust saab kontrollida
vajalikku energiat. 2. Kuidas uuritakse organismi hapnikukulutust? Analüüsitakse hapnikuhulga vahet sisse- ja väljahingatava õhu vahel. 3. Mida tähendab minutiventilatsioon? Õhu hulk, mis läbib kopsu ühe minuti jooksul. 4. Miks tekib hingeldamine? Kui me hakkame tugevasti pingutama, toodetakse energiat ilma hapniku juurseolekuta, keha tahab süsihappegaasist vabaneda. 5. Mille poolest erinevad sprinteri ja pikamaajooksja hingamisprotsessid? Pikamaajooksijad kasutavad aeroobset ja sprinterid anaeroobset hingamist. 6. Kust ja kuidas saavad organismid hapnikku? Loomad saavad hapnikku õhu sissehingamisel kopsudesse, taimed omastavad hapnikku õhulõhede kaudu, mis asuvad taimede lehtedes. 7. Kuidas toimub hapniku transport veres? Kuhu hapnik transporditakse? Vere punalibled seovad hapniku endaga ja viivad selle rakkudeni. 8. Miks on inimesel hapnikku vaja? Hapnikku on vaja selleks, et vabastada toitainetest energiat. 9. Kus tekib inimese organismis süsihappegaas
löögisagedus, kepikõnd arendab vastupidavust ja suurendab hapnikutarbimise võimet võrreldes tavalise käimisegaa. · Käimiskeppe saab harjutamiskorra algul ja lõpus ning miks mitte ka harjutuskorra keskel kasutada ka võimlemisvahendina. · Tõstab energiakulu tavalise käimisega võrreldes kuni 55% · Tõstab südame löögisagedust kuni 17 lööki minutis · Suurendab hapnikutarbimist tavalise käimisega võrreldes kuni 58% · Parandab hästi aeroobset vormi · Ei koorma põlvi ega teisi suuri liigeseid ning on seetõttu turvaline ala ülekaalulistele · On hea ettevalmistus suusahooajaks. · Astu reipalt, mõõdukalt pika sammuga. Pea meeles rütm: vastasjalg ja - käsi toimivad samaaegselt. · Hoia liikudes õlad all ning selg sirge, väldi kramplikku kehahoidu. · Kepid liiguvad külje juurest tahapoole, liigutused on järsud ja kiired. · Kepiots pannakse maha vastasjalaga kohakuti. Käed
naisele. Mida kõvemini, seda parem. 3. Naise seksuaalsus on nõrgem kui mehel Mina nii ei arva. Arvan, et naised tahavad seda rohkem kui mehed või siis on nad võrdsed. Lihtsalt igalühel on omad probleemid. Kellel on päevad ja kes on lihtsal mitu nädalat pesemata, seepärast ei saa teatuid asju omale lubada. Aga mõtetes on nii mehed kui naised sarnased. 4. Mees on alati valmis, alati tahab seksida. Ma ei teagi. Alati ikka ei ole. Isiklikult tuleb tahtmine peale trenni kodus veits aeroobset teha aga mees alati valmis kindlasti pole. 5. Ainult naine vajab hellust, mees vajab seksi. Hellus tüütab naise ära. Räägin seda omast kogemusest. Vahel võib olla helde aga rohkem peaks ikka karm olema ja õige on see, et mees vajab seksi... vajab. 6. Vagiinaorgasm on õigem kui kliitoriorgasm Ei oska seisukohta võtta. Arvan, et pole erilist vahet. Peaasi, et orgasm oleks. 7. Kui olete kaua koos elanud, siis on sõnadetagi selge, mis teisele meeldib.
Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti Rasvadel on minu elus väga tähtis osa. Rasvad on meie organismile sama tähtsad kui valgud või süsivesikud. Nagu ka valkude või süsivesikute liigne tarbimine, võib ka liigne rasvade tarvimine meie organismile probleeme tekitada. Ülekaalulisus, erinevad haigused jne. Sportlastele on rasvade teema eriti tähtis, sest liigne kaal ei too tulemuste saavuamisel edu. Nagu ka väga parljud sportlased teevad aeroobset trenni, et vähendada rasvakogust e. põletada rasva oma organismis leian ka mina selle jaoks aega. Muidugi on välja mõeldud ka väga palju erinevaid rasvapõletusviise, kui minu arvates on need täiesti kasutud, võivad isegi ohtlikud olla. Nagu näiteks on olemas erinevad rasvapõletajad, kuid ega üksnes neid kasutades me kaalu ei vähenda. Nende kõrvalt tuleb ikkagi nt jooksmas käia või muud trenni teha. Ühesõnaga kokkuvõtteks öelda, rasvad on meie organismis
ületoitumine üle 40 tugev ületoitumine üle 60 Ülekaal tekib meil juhul, kui tekib tasakaalutus kehalise aktiivsuse ja toidust omandatud energiahulga vahel. Miks peaksime me regulaarselt ennast liigutama? 1) Alaneb vererõhk 2) Paraneb elukvaliteet 3) Tasakaalustub keharasvade tasakaal 4) Tõstab tuju 5) Paraneb ainevahetus ja kehaosade liikuvus, samuti liigeste liikuvus ja tervis. Kui palju me vajame aeroobset liikumist? Aeroobseks treeninguks nimetatakse südametreeningut ehk lihtsalt vastupidavustreening. See ennetab südamehaiguste riske ja nendest tulenevate tüsistuste teket. See parandab südame tervist, vähendab kolesterooli jms. Sobiv oleks näiteks jalutamine reipalt pool tundi päevas, viis kuni seitse korda nädalas. See teeb kokku optimaalselt 3-4 tundi päevas. Samuti võid saada piisava kehalise koormuse, kui teed päevas vähemalt 9000 sammu. Kas venitamine/venitustreening on vajalik?
Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev! Pinguta higistamiseni! Energiline pingutus, mille puhul tekib hingeldus ja higistamine, aitab sinu südamel paremini töötada, lisab energiat, aitab parandada Sinu väljanägemist ja tunda ennast hästi! Liikumist peaks alustama lihaste venitamisharjutustest, millele järgneks umbes 20 minutit aeroobset liikumist (jooks, sörk, tantsimine). Seejärel tee harjutusi lihastugevuse suurendamiseks – pumpamine, raskuste tõstmine. Pingeliste liigutuste järel lõdvesta end ja tee hingamisharjutusi. Tasakaalusta oma toiduvalikuid, ära söö liiga palju ühte ja sedasama toitu! Sa ei pea loobuma hambrurgerist, krõpsudest ja jäätisest tervislikult söömise nimel. Ainult sa pead teadma, kui sageli ja kui palju neid toite süüa. Sinu keha vajab kõiki toitaineid: valku, rasva,
Sellist sõnnikut kasutatakse nii nn külmlavade kütmiseks kui ka väetamiseks. Lihtsaks ja arusaavaks näiteks on, et korraliku sõnnikupõhjaga lavas oli võimalik kasvatada taimi ette, kaitsta neid varakevadiste jahedate ööde korral ja saada varasemat saaki. Heaks käärimisprotsessi kandjaks on ka veisesõnnik, kuid see vajab pisut rohkem korraliku allapanu. Sõnniku kvaliteet sõltub seega väga palju loomadele allapanust. Kuigi põhk ei ima just kõige paremini vedelikke, soodustab see aeroobset ehk kuumkäärimist. Turvas allapanuna on väga happeline ega sobi enamiku taimede väetamiseks eelnevalt neutraliseerimata; oma olemuselt on selline sõnnik külm. Sõnniku kvaliteeti rikub ka saepuru, eriti okaspuude oma, mis lisaks vaikudele, vahadele ja tärpentinile laguneb mullas väga aeglaselt, tarbides pikema aja jooksul niigi kesiseid lämmastikuvarusid. Kasutamine Sõnnikut kasutatakse nii värskelt kui ka kõdunenult ja komposteeritult. Kui suurtel põldudel
TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislikud eluviisid on vajalikud selleks, et inimene tunneks ennast terve ja rõõmsana, et ta elaks pikalt ja kvaliteetselt. Tervislikke eluviise harrastama hakates tuleks esimese asjana paika panna korralikud söömisharjumused, ning hakata tegelema mõne spordialaga. SPORT Tänapäevase eluga sobib hästi kui kombineerida kaht treeningut: jõusaali ning mingit aeroobset treeningut, näiteks jooksmist. Selline treening tagab hästi arenenud lihaskonna ja välimuse ühes heade jõunäitajatega ning tugeva südame ja hea füüsilise vastupidavusega. TUBAKAS Oleme ausad paljud või isegi enamus inimesi ei tea tegeliku suitsetamise mõju organismile. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Suitsetamise tagajärjed: sõrmede...
Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda kajänesed, oravad, kassid ja koerad. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume. Koolera Koolera on nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid. Nad on gramnegatiivsed, bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritamaenterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Tuberkuloos Tuberkuloos on krooniline nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat
Teha tuleks aeglaseid ringjaid liigutusi nii päri- kui ka vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt, mitte jäigalt ja katkendlikult. Ringitamist võiks alustada nr 1-st ja liikuda 11 suunas või vastupidi: 1. sõrmed 2. randmed 3. küünarliigesed 4. õlad 5. kael 6. talje 7. puusad 8. jalad 9. põlved 10. pahkluud 11. varbad 2. Aeroobne tegevus 7 Pärast liigesteringe tuleb vähemalt viis minutit teha mõnda aeroobset tegevust, nagu sörkjooks, hüppenööriga hüplemine, sõit velotrenazööril jne. Selle eesmärgiks on südame veresoonkonna ja hingamise aktiveerimine ja tõhususe suurendamine. Verevool intensiivistub, samuti tõuseb kehatemperatuur. Suurenenud verevool lihastes soodustab painduvust ja aitab parandada sooritust ning vähendab vigastuste tekkimise riski. 8
vastupidavustreeningut, füsioloogiliselt kasutatakse rasvu energiaks 10 15 min järgselt, kuid optimaalne oleks siiski vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada õige ehk optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida. Treeningu intensiivsust saab kontrollida - subjektiivsete tunnuste järgi - hingamise järgi - südame löögisageduse alusel - vere laktaadisisalduse järgi. Seega kokkuvõtteks, sportimine on kehale väga vajalik ja ka kasulik tegevus. Uuringute järgi selgub et kasvõi kord või kaks kuus trenni tehes muutub haigestumisvõimalus kõikidesse haigustesse palju väiksemaks. Sport muudab inimesed palju tervemaks, rõõmsameelsemaks ja
ka mingil määral depressiooni üheks ravimiks [1]. Jooksmise ajal rakenduvad tegevusse mitmed suured lihaserühmad. Seega tugevdab jooksutreeninguga tegelemine olulisel määral südant ja lihaseid. Kogu jooksu vältel on lihastegevus rütmiline ja kestev. Kuna jooksmisel on suurel hulgal lihaseid tegevuses, tuleb enne kui ka pärast jooksmist lihaseid venitada. Jooksmine arendab mitmeid võimekusi nagu aeroobset, motoorset ja tugi- ja liikumissüsteemi võimekust. 5 Aeroobne võimekus seisneb selles, kui kaua suudab keha mingi aja jooksul teatud tingimustes taluda kestvat kehalist pingutust. See võimekus sõltub eelkõige vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel. Aeroobsel treeningul suureneb lihaste kapillaarvõrgustik ja südame löögimaht. Jooksmisel ainevahetus ja
Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd? a) an/aeroobne lagundamine b) fotosünteesi valgusfaasi 4. Miks peetakse piimhappe moodustumist lihasrakkudes ainevahetuse umbteeks? Rakkudes pole ensüüme, mis piimhapet lagundaks, tuleb püroviinamarihappeks muuta, et lagundada saaks 5. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist AEROOBNE ANAEROOBNE 1. protsessil kasutatakse hapnikku 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. salvestatakse 38ATP 3. 2 ATP salvestatakse 4.lõppsaadus co2, h2o 4. piimhape või etanool ja co2 6. Milliste ainete lagundamisel osaleb tsitraaditsükkel?
10.KIRJELDA 3 VÕIMALUST, KUIDAS SAAB ORGANISM GLÜKOOSI. Glükoos saadakse toidussisalduvate süsivesikute seedimisel. Maksas lisa ainena glükogeen. Glükoosi on võimalik sünteesida mittesüsivesikutest. 11.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB VERESUHKRUSISALDUSE REGULATSIOON, KUI GLÜKOOSI ON VERE VÄHE/PALJU. KUI GLÜKOOSI ON VERES VÄHE Veresuhkurt reguleerib glükagoon. Glükoosi tagavarad talletuvad glükogeenina maksa ja skeletilihastesse KUI GLÜKOOSI ON VERES LIIGA PALJU 12.VÕRDLE AEROOBSET JA ANAEROOBSET GLÜKOOSI LAGUNDAMIST (ENERGIAKOGUS, SAADUSED, ETAPID) AEROOBNE ANAEROOBNE ENERGIA KOGUS 38atp 2atp mitokonder ETAPID hingamisahel, tsitraaditsükkel SAADUS glükolüüs vesi, piimhape, glükolüüs 13.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB HINGAMISE REGULATSIOON INIMESEL.
kasulikumad on harjutused, mis parandavad organismi hapniku omastamise võimet. Neid harjutusi nimetatakse aeroobseteks, st. organismil on kehalise tegevuse ajal piisavalt hapnikku. Selle kontrollimiseks võib teha "vestluse" testi: jooksutempo peab olema selline, mis lubab kaaslasega ka vestelda, ei tohi tekkida liigset hingeldamist. Teaduslikum meetod harjutuste intensiivsuse mõõtmiseks on pulsisageduse mõõtmine. Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85% maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60-70% maksimumist omab võimekust säilitavat ja kehakaalu langetavat efekti. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge. Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel.
rasvasid, intensiivsuse kasvades järjest rohkem süsivesikuid. Aeroobsete mehhanismide töölerakendumine on suhteliselt aeglane, võtab aega 3-5 minutit. (Jürimäe, Mäestu 2011) 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine Kui töö intensiivsus on nii kõrge, et aeroobne energiatootmine ei suuda organismi energiaga varustada, lülitub tööle anaeroobne energiatootmismehhanism. Anaeroobset tööd suudab organism teha kordades vähem kui aeroobset, sest energeetiliselt on anaeroobne tootmine ebaökonoomne: täielikult aeroobsel koormusel saab 1 moolist glükoosist 38 mooli ATP-d, täielikult anaeroobsel koormusel aga ainult 2 mooli ATP-d. (Jürimäe, Mäestu 2011) Murdmaasuusatamises vastutavad töövõime eest siiski peamiselt aeroobsed energiatootmis- mehhanismid. Mitte kunagi, ka kõige kõrgemate intensiivsuste juures, ei kasutata täielikult ainult anaeroobset tootmist, aeroobse tootmise osakaal on näiteks 100 meetri jooksus väga
põnevalt kombineerida. Step-aeroobika annab tugeva koormuse jala- ja tuharalihastele ning arendab koordinatsioonivõimet. (10). 6.4. Ringtreening Väga tõhus rasvapõletustreening. Trenn algab lihtsa soojendusega (5-10 minutit), seejärel sooritatakse saali ringselt paigutatud "treeningjaamades" vaheldumisi harjutusi keha suurematele lihasgruppidele (hantlite, body-pump-kangide, fitball jne) ning aeroobset vastupidavust tõstvaid harjutusi (stepipingil, hüppenööriga, spinningrattal jne), treening lõppeb venitusega (10 min). (10). 6.5. Keha tuunimine 55 minutiline, mõõduka tempoga aeroobika tund, kus "põletatakse" organismi ladestunud rasvasid. Treening algab soojendusega, mille eesmärk on lihtsate liigutustega pulss tõsta rasvapõletustsooni ja valmistada keha treeninguks ette. Treening jätkub tõhusa sammukombinatsiooniga stepilaual, hoidmaks pulssi rasvapõletustsoonis
Medali Inimesed aasta ala d Ivar kuld 1980 4x200 m vabalt teade Stukolkin Ivar 1980 400 m vabaujumises pronks Stukolkin Neli mõjuvat põhjust, miks hakata ujumas käima 1) Mitmekülgne treening 3) Tugevam süda Kõige parem treening on selline, mis treenib Ujumine parandab suurel määral sinu võimalikult palju lihaseid, kuid ei tee aeroobset võimekust. Treeningu ajal neile liiga. Ujumine on trenn, mis erineb kujuneb sul uus hingamismuster, mis väga jooksmisest või jõusaalis parandab kopsude ja südame tööd. käimisest, seega sobib hästi selliste Sinu südamelihas muutub palju lihaste treenimiseks, mis on varem tugevamaks ja verevarustus paraneb. tähelepanuta jäänud. See on hea 4)Kartmatus vaheldus väsinud ja kurnatud
c. positiivne energiabilanss rohkem energia tootmist, kui selle tarbimist, tagajärjeks rasvumine d. eritumine jääkainete väljumine kehast? e. ainevahetuse põhikäive Energiahulk, mida inimene vajab eluks vajalike protsesside käigushoidmiseks ise lisaenergiat vajamata f. allergeen aina mis põhjustab allergilist reaktsiooni g. antigeenid organismi tundinud võõraine, mis stimuleerib antikehade teket 12. Nimetage 2 aeroobset ja 2 anaeroobset spordiala. Aeroobne lauatennis, golf Anaeroobne kergejõustik, jalgpall
hapinikuga piisavalt varustada > minestamine). Test PWC170 (= veloergomeetriline test) - kasutatakse doseeritud tööd (intensiivsus, kestus/aeg, raskusaste ei muutu) - mõõdetakse teatud kindla organismi tööd ja selle reageerimist koormusele - näitab, milline koormus kutsub esile südame löögisageduse 170 korda minutis (peale 170't lineaarne sõltuvus kaob) - näitab üldist kehalise töö võimet (nii aeroobset kui ka anaeroobset) > hea ka tervisesportlasele - määratakse astmeliselt tõusva koormustesti alusel (tav kasutatakse ainult kahte koormusastet puhkepausiga I koormus 5 min, puhkepaus 3 min, II koormus 5 min) - põhineb südame löögisageduse ja koormuse tõusu lineaarsel sõltuvusel f südame löögisagedus N - koormus NB! Kasutatakse suhtarvunäitajat (st tulemus jagatakse testitava kehakaaluga).
funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks aeglaseid ringjaid liigutusi nii päri- kui ka vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt, mitte jäigalt ja katkendlikult. Ringitamist võiks alustada nr 1-st ja liikuda 11 suunas või vastupidi: 1. sõrmed 2. randmed 3. küünarliigesed 4. õlad 5. kael 6. talje 7. puusad 8. jalad 9. põlved 10. pahkluud 11. varbad 4 2. Aeroobne tegevus Pärast liigesteringe tuleb vähemalt viis minutit teha mõnda aeroobset tegevust, nagu sörkjooks, hüppenööriga hüplemine, sõit velotrenazööril jne. Selle eesmärgiks on südame veresoonkonna ja hingamise aktiveerimine ja tõhususe suurendamine. Verevool intensiivistub, samuti tõuseb kehatemperatuur. Suurenenud verevool lihastes soodustab painduvust ja aitab parandada sooritust ning vähendab vigastuste tekkimise riski. II SOOJENDAV VENITAMINE Ka venitused saab jagada kaheks ja peaksid mõlemad eelsoojendusse kuuluma: 1. Staatilised venitused 2
Koormuse tõhustamiseks kasutatakse sageli abivahendeid (kummilindid, kerged hantlid jm). Tund sobib oma lihtsuse tõttu ka algajaile, · Tantsuline aeroobika - treeningtund, kus kasutatakse tantsulisi liikumisi, mis on võetud erinevatest tantsudest. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ja ka koormus organismile tugevam. · Bosu - treening - kujutab endast aeroobset treeningut koos tasakaalu ja lihastreeningu harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. AKROBAATIKA Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust -- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste
Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammukombinat-sioonidega astutakse pingile ja maha, mis võimaldab anda osalejatele väga tugeva füüsilise koormuse. Sammukombinatsioonid on erineva raskusastmega, vastavalt sellele, kas tund on mõeldud algajatele või edasijõudnutele. Edasijõudnute tunnis kasutatakse pikemaid ja keerulisemaid sammukombinatsioone. BOSU- treening sisaldab endas aeroobset treeningut koos tasakaalu- ja lihastreeningu harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. Sellel on palli- ja pingipool ning harjutusi tehakse mõlemal poolel. Tund koosneb aeroobsest osast, kus tehakse põhisamme, lihtsaid sammukombinatsioone ja hüppeid, mis sarnanevad stepitunni liikumistega. Need vahelduvad erinevate tasakaaluharjutustega, mis treenivad tõhusalt kerelihaseid.
Sammukombinatsioonid on liikuvamad ja tantsulisemad, liikumine on rütmilisem ja emotsionaalsem. Arendab rütmitunnet, koordinatsiooni, õpetab oma keha paremini tunnetama. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ning annavad ka tugevama kehalise koormuse. Bosu- treening (inglisekeelsest väljendist both sides up) sisaldab endas aeroobset treeningut koos tasakaalu- ja lihastreeningu harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. Sellel on palli- ja pingipool ning harjutusi tehakse mõlemal poolel. Tund koosneb aeroobsest osast, kus tehakse põhisamme, lihtsaid sammukombinatsioone ja hüppeid, mis sarnanevad stepitunni liikumistega. Need vahelduvad erinevate tasakaaluharjutustega, mis treenivad tõhusalt kerelihaseid.
pallile toetudes. Võimalik anda tugevat koormust kõikidele lihasgruppidele, arendada kehavalitsemisoskust, tasakaalu ja liigeste liikuvust. Sobiv kõigile, eriti aga neile, kellel suur koormus jalgadele on vastunäidustatud. RINGTREENING Toimub intervallmeetodil, kus aeroobne koormus vaheldub rahulikuma lihasvastupidavustreeninguga. Tunni aeroobne osa parandab aeroobset vastupidavust ja annab tõhusa koormuse südameveresoonkonnale. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Ringtreening on ideaalne rasvapõletustreening. Tund sobib nii algajatele kui ka edasijõudnud harrastajatele. BODYBUMP 6 Tund, kus põhirõhk on asetatud lihastreeningule. Tunni esimeses pooles tehakse lihtsaid
2. faas: kogu keha staatiline, aktiivne venitus, mis hõlmab kõiki suuremaid lihasrühmi ja kestab umbes 1012 minutit või kauemgi. 3. faas: dünaamiline venitus ja spetsiifiline soojendus, mis sisaldab endas näiteks seistes jalgade lööke ette-taha ja vasakule-paremale, hoogsat marssimist, põlve- ja sääretõstejooksu, spurte nägu ja selg ees, kusjuures iga harjutust tehakse kaks sarja ja 20 30 m lõikudena .See võiks kesta 510 minutit ja veel sisaldada aeroobset tööd jõusaalis, nagu jalgrattasõitu, sõudmist või jooks- mist liikuval alusel 510 minutit, hüppenööriga hüppamist 23 minutit jne, Venitus ehk Stretching. Iga venitusmeetodi peamiseks eesmärgiks on suurendada mängija spetsiifiliste liigeste liikuvust. Mängija hea kehaline vorm ja edukas esinemine väljakul on otseselt seotud lihaste võimega liikuda suure amplituudiga. Venitus aitab lisada mängijate lihaste
25. Kuidas on organismid oma aine- ja energivaheetuse kaudu seotud väliskeskkonnaga? 26. Milline on ATP osa assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessides? 27. Miks ei saa hapnikupuudusel toimuda aeroobne glükolüüs? 28. Kuidas on tsitraaditsükli reaktsioonid seotud erinevate ainevahetuslike protsessidega? (vt. joon 4.14.) 29. Millistes rakkudes ei saa toimuda hingamisahela reaktsioone? Tooge näiteid. 30. Võrrelge aeroobset ja anaaeroobset glükolüüsi 31. Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadium? 32. Mis tähtsus on fotosünteesil biosfääri seisukohalt?
langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Esimene, ehk siis parasümpaatiline tüüp esineb rohkem aeroobset võimekust nõudvatel spordialadel ja avaldub madala rahuloleku pulsi, unehäirete,langenud meeleolu ja väsimusega. Teine tüüp on sümpaatiline,mis on rohkem kõrge aeroobse võimekusega sportlastele ja selle tunnuseks on kõrgenenud rahuoleku pulss ja vererõhk,isutus,lihasmassi vähenemine,unehäired ja väsimus. Ülekoormuse diagnoosimiseks puuduvad spetsiifilised testid.Mitteküllaldase taastumise, kuid mitte ilmtingimata ületreenituse näitajateks on madala
kineet.energia, potents e- keh vastastikmõj ener, deforme keh (Ep=mgh) nt: pinal on lauapeal ning tal on maa suhtes potents energia. 4. Kiiret loom on pikk, peen jalad- Kiirel loomal on pikad jalad, et saaks teha pikemaid samme ning seeläbi kiiremini edasi liikuda. Peenikesedon jalad seetõttu, et need oleks võimalikult hästi ja kiiresti liigutatavad.( Lihased on suured) 5. võimsus- töötegem kiirus N=A/t (N)= 1W, 1hj 1hj= 736W 6. Maksimaalne hapniku tarbimise tase näitab organismi aeroobset võimsust. Mida rohkem inim hapnik tarbib, seda suurem on tema võimsus. Näiteks 1) kui treenimata isik tarbib trepist üles minnes 25 ml hapni 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. Vastupidavusala tippsportlane aga tarbib sportides umbes 80 ml hapnikk 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. 2)Jooksja treenitud kopsud võimsus suurem. 7. Joostes kulutatakse energiat jalgade kiirendamiseks ja aeglustamiseks. Ühe sammu tegemisel
· Muud bioloogiliselt aeroobses või anaeroobses keskkonnas lagunevad jäätmed. Orgaanilise aine võib jaotada lagunemiskiiruse järgi kahte rühma: · kiiresti lagunevad ained lagunemine kestab 3 kuud kuni 5 aastat; · aeglaselt lagunevad ained lagunemiseks kulub 5 50 aastat. Bioloogiliselt lagunevad kõige kiiremini veeslahustuvad süsivesikud ja valgud; kõige aeglasemalt aga ligniin. Biolagunevate jäätmete võimalikud käsitlusmeetodid: · aeroobset (õhu juurdepääsuga) lagunemist, mis põhiliselt esineb kompostimisel; · anaeroobset (õhu juurdepääsuta) lagunemist, mis põhiliselt esineb bioloogilisel gaasistamisel (käärimisel), kuid ka teatud kompostimise meetoditel (faasidel) ning ladestamisel prügilates. · Biogaasistamise tulemusena tekib metaan (mis on ka loodusliku gaasi põhikomponent); · põletamist spetsiaalsetes jäätmepõletuseks kohandatud seadmetes;
Hiina kedristõlvik on seen, mida on teadaolevalt kasutatud Hiinas ja teistes Aasia piirkondades juba üle 1500 aasta energia taastaja ja elukvaliteedi parandajana. Kedristõlvikute perekond kuulub tungalteraliste sugukonda ning tegu on parasiitorganismiga: enamik selle perekonna esindajaid kasvab putukavastsetel või tõukudel. Seda on võrreldud ženšenniga ning sellel on tugev toime vastupidavusele ja visadusele. See on väga tõhus hingamisteede haiguste ravis, parandab aeroobset saavutusvõimet, suurendab seksiisu, tugevdab immuunsüsteemi ja aitab stressi vastu. 8. Püha basiilik ehk tulsi (Ocimum tenuiflorum) Kasutatakse stressi, peavalude ja külmetuste leevendamiseks, seedesüsteemi probleemide korral ning põletikuvastase vahendina. See on võimas antioksüdant, mis võib isegi aidata alandada veresuhkru taset ning kolesterooli. 9. Hundihammas (Astragalus) Peamiselt kasutatakse raviotstarbel kahte liiki: kilejas hundihammas Astragalus
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga o Assimilatsioon- organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. (nt: fotosüntees, valgusüntees) o Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisp...
Pikalt on tõstetud esile aeroobse treeningu tegemist tühja kõhuga kui parimat viisi põletada dieedi ajal rasvasid. Tõsi on, et rasvapõletustrenn tühja kõhuga tähendab seda, et insuliinitase on madal ning organism on meelestatud rasvapõletusele. Pahupooleks on aga see, et sel juhul ähvardab meid ka lihasmassi kadu. Ühes uues uuringus leiti, et väike lisa BCAA-d (Branched Chained Amino Acids hargnenud aminohapped) enne madala intensiivsusega aeroobset treeningut takistab lihasmassi vähenemist. Kindluse mõttes soovitaks süüa ka väikese proteiinirikka eine (5-10 grammi valku) enne treeningut, et mitte alustada päris paastuseisundist. Tasub mõelda ka toitumiskava peale, millest on abi ka teiste päeva jooksul söödavate toidukordade ajal. 4. Ka rinna siseosa on võimalik treenida Oled kindlasti kuulnud, et mõni teeb erilisi harjutusi hämmastatvalt sageli ploki abil rinna siseosa treenimiseks
28. Kuidas on tsitraaditsükli reaktsioonid seotud erinevate ainevahetuslike protsessidega (vt. joon. 4.14.)? Tsitraaditsükli protsessides on samuti vesinike kandjaks NAD (joonisel oleval protsessil on NADP). Tsitraaditsüklis eraldub CO2, mida taimed kasutavad Calvini tsükliprotsessides. 29. Millistes rakkudes ei saa toimuda hingamisahela reaktsioone? Tooge näiteid. Ei saa toimuda rakkudes, mis ei vaja elutegevuseks hapniku nagu näitkes botulismi bakter. 30. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi. Aeroobsel lagundamisel on võimalik saada kuni 38ATP molekuli aga anaeroobsel kõigest 2ATP molekuli. Aeroobsel on lõpp saaduseks 6CO2 +6H2O molekuli aga anaeroobsel on piimhapem etanool, võihape. 31. Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadium? Valgusstaadiumis saadakse ATP, mis kulutatakse pimedusstaadiumis. 32. Mis tähtsus on fotosünteesil biosfääri seisukohalt?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
