KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja dii...
Viimaste praegused esindajad on bakterid. 2mld a tagasi päristuumsed-eukarüoodid.Eristusid tuum, mitokondrid, plastiidid ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Plastiidid ja mitokondrid paljunevad raku sees pooldudes- andis aluse oletusele, et need organellid on arenennud rakkude sees sümbiootiliselt elama asunud bakteritest. Niisugust päristuumsete rakkude rakkude tekke hüpoteesi nim Endosümbioos- erinevat tüüpi prokarüootide liitumine. Aeroobsed bakterid+tuumaga rakk=mitokonder, fotosünteesivõimelistest bakteritest kloroplastid. Eukarüootne organism neelas sinivetikaraku, mis seejärel sai kõigi plastiidide eellaseks. Kõik plastiidid põlvnevad vabalt elavast sinivetikast. Kolm haru primaarseid plastiide, millest kaks (puna- ja rohevetikate haru) on andnud aluse sekundaarseteks endosümbioosideks. Sekundaarsetel endosümbiontidel ei ole säilinud enam oma mitokondreid. Tertsiaarne variant ka olemas
Tänapäevased eukarüootsed rakud on endosümbioosi tulemus. Esimesed tuumaga rakud võisid moodustuda ca 1.7 miljardit aastat tagasi. Tuuma moodustumine võimaldas ohjata suurenenud DNA hulka. Nii suure hulga DNA replikatsioon ja selle jaotamine tütarrakkude vahel oleks rõngaskromosoomi puhul raske. Tuumamembraan ja endoplasmaatiline võrgustik moodustusid rakumembraani sissesopististest. Seejärel "neelati" rakku organellide eellased bakterid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Sai alata fotosüntees. Endosümbioosi teooriat toetavad faktid 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoon, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest; 2
puudumise tõttu stabiilsem. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi Energia ja süsinikuallika järgi: · autotroofid kasutavad süsiniku allikana CO2 · heterotroofid kasutavad süsiniku allikana orgaanilist süsinikku · fototroofid kasutavad energiaallikana valgust · kemotroofid kasutavad energiaallikana glükoosi, anorgaanilisi ühendeid ja väävlit Hapniku tarbimise järgi · aeroobsed organismid kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina, kui hapnik on eluks vältimatu tingimus, on tegemist obligatoorsete aeroobidega · anaeroobsed organismid võimelised eksisteerima ilma hapnikuta, kui ei talu üldse hapnikku, on tegemist obligatoorsete anaeroobidega · fakultatiivsed anaeroobid võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid. Katabolism ja anabolism
nähtusi. Mullaõhu moodustavad: atmosfäärist mulda tunginud gaasid; biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis, kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ja taime maapealsed osad süsihappegaasi. Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant. Sõltub: · mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) · välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhurõhk, tuul jt). Kui mullaõhu hapnikusisaldus langeb alla 10..15%, siis taimede juurestik ei arene normaalselt. Õhureziimi reguleerimise võtted: · agrotehnilised (mulla-
Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud. Kiirik(seened)- bakterid, kes oma välmuselt meenutavad seeni. Bakterite evolutsioon-I elusorgansm heterotroofne bakter(perset pole järel), siis I laialt maailma vallutanud kemosünteesijad bakterid
sureb · Varuained o Polüsahhariidid Kogutakse siis kui keskkonnas on palju C-allikat ja vähe N-allikat Kui anda N-allikat juurde, hakatakse varupolüsahhariide kasutama Kogutakse tärklist, glükogeeni, granuloosi o Rasvataolised ained e PHA Paiknevad graanulitena tsütoplasmas (periplasmas vb ka) Graanuleid katab lipiidne membraan Tegemist on polüestriga e PHA Neid moodustavad aeroobsed bakterid, tsüanobakterid, anaeroobsed fototroofid PHA-l on plastiline toime ja neist saab toota looduses lagunevat plastikut ning kuna ta lahustub seedeensüümide toimel, saab teda kasutada ka ravimitöötuses lahustuva kapsliga preparaatide valmistamisel o Polüfosfaadid Esineb bakteritel, pärmidel, vetikatel Paikneb tsütoplasmas Nende arvelt saab sünteesida ka ATPd
Tuleb vaadata et ei kajustaks loomade tervist liigne happesus. Äga suures koguses ei tohi anda märgsilo, enamasti antakse kuivsilo. Teised söödad neutaraliseeruvad happesust. Kuivsilo- anerobsestes tingimustes konserveeritud silo mille niiskus sisaldus 40-60%. Kuivaine sisaldus on suurem, närbutatud heintaimedel mikroorganismid ei paljune või paljunevad aeglaselt, kuna ei saa kätte vajalik toitaineid. Hallituseened võimelised paljunema ka kuivemal materjalil. Võivad hakkata levima, aeroobsed organismid, seetõttu vaja luua anaeroobne keskkond. Happed moodustab kuivsilos aeglaselt ja ph jääb kõrgeks, ka suhkrud säiluvad. Tavalisel silo korral kasutatakse 100% suhkruid ja kuivsilos 40-45 %. Kvaliteeditingimused: 1. Lähtematerjali kuivaine sisaldus- mis suunab mikrobioloogilisi protsesse, parim 40- 50% kuivainet. Madala kuivaine sisalduse tõttu võib tekkida võihappekäärimine. Suurema kuivuse puhul õhu eemaldamine raskem ja varisemiskaod on suuremad. 2
biopolümeeridega 2. See kuivatada moodustub mitmekihiline ,,võileib" 3. Siis vee lisamine lipiidmembraaniga kerakesed, mis sisaldavad enda sees biopolümeeri molekule. · · Arvatakse et esimeseks pärilikkuse kandjaks oli RNA. · Panspermia- elu kandumine Maale kosmosest. · Esimesed Eukarüoodid ilmusid Maale ~ 1,7 miljardit aastat tagasi tuuma membraan võis moodustuda rakumembraani sissesopistusest. · · Endosümbioos: 1. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid ( protobakterid ) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid. 2. Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone tänapäeva kloroplast 3. Eukarüootide ripsmed ja viburid võivad olla tekkinud ektosümbiontide spiroheetidest. · · Tõendid: 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom- rõngaskromosoom, nagu bakteritel.
tsitraaditsüklist muundusi isosidrunhappest õunhappeni. Glüotsüülhappetsükli funktsioneerimise eelduseks on kaks glüoksüoomidele iseloomulikke ensüümi, mis ei toimi tsotraaditsüklis. Tsükkel on eeskätt kudedes, kus kasutatakse aktiivselt varurasvu. Oksüdeerimise tulemused on tsüklitel täiesti erinevad. 6. Pentoosfosfaaditsükkel. Pentoosfosfaaditsükkel eksisteerib igas elusorganismis glükolüsi ja tsitraaditsükli kõrval. Siin on aeroobsed tingimused vajalikud kohe tsükli alguses ning puudub lõhustumine trioosimolekulideks. Tsükli ülesanne on genereerida reduktiivjõudu NADPH näol sünteesiprotsesside tarbeks 7. Hingamisahel. Hingamisahel sisaldab oksüdoreduktaase, mis on tugevasti seotud mitokondrite sisemembraanides. Tsitraattsüklist pärinevad kõrge energiatasemega elektronid (NADH2, FADH2) suunduvad hingamisahelas madalamale energiatasemele (2H 2H + +2e-). NADH on
kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt. Biokeemise kontrolliga saab kontrollida: 1.tervislikku seisundit, 2. organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele (üksikule keh koormusele või ühele treeningule, organismi treenituse/ ületreeningu hindam, taastuskiiruse hindam). 1. Verest määratakse - Milliseid ühendeid? vastupidavusaladel 1
Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud. Kiirik(seened)- bakterid, kes oma välmuselt meenutavad seeni. Bakterite evolutsioon-I elusorgansm heterotroofne bakter(perset pole järel), siis I laialt maailma vallutanud kemosünteesijad bakterid
Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Kaitse: Liidete isoleerimine dielektrikutega, katoodkaitse, protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turbamuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad
juuretise sisse kandmist. Seadmete, torustiku ja ruumide desinfitseerimine on meetmed, mis aitavad vältida kalja riknemist roisubakteritega. Samuti tuleb panna pärmid virdesse kohe pärast virde valmistamist, kuna pärmid nõrgendavad roisubakterite elujõulisust · Metsikud pärmid Metsikud pärmid sattuvad kalja õhust, teraviljadest, linnastest ning madalkvaliteetsetest pärmidest. · Metsikud pärmid on aeroobsed organismid, võivad moodustada kilet pilla peal, eoseid ei moodusta. Hävivad anaeroobsetes tingimustes. Metsikud pärmid ei põhjusta alkohoolset käärimist, omastavad etanooli ja organilisi happeid, lagundades neid veeks ja CO2-ks halvendavad kalja maitset, ja teevad selle realiseerimiseks kõlbmatuks. Selleks, et vältida metsikute pärmide sattumist kalja, tuleb kasutada suletud tootmissüsteemi (anaeroobsed tingimused), tuleb kontrollida toorainet ning presspärme.
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse 118. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed 113. Elektrolüüsi kasutamine. mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). organismid toodavad aineid, n Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; mis korrodeerivad metalli n Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; · Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed
Üheks enamkasutatavaks võimaluseks on kuivsilosöötmine või siis silole lisaks korraliku heina lisamine söödaratsiooni. Selleks, et loom rohkem mäletseks, kasutatakse muljutud teravilja söötmist. Kuivsiloks nimetatakse anaeroobsetes tingimustes konserveeritud rohusööta kuivaine sisaldusefa 40-60%. Närvutatud heintaimedel mikroorganismid ei paljune või siis paljunevad aeglaselt. Hallitusseened on võimelised paljunema ka kuivemal materjalil, aga nad on aeroobsed bakterid. Happed moodustuvad kuivsilos aeglasemalt kui tavalises silos ja pH jääb kõrgeks. Selle tulemusena säilivad suhkrud. Kuivsilo kvaliteeti mõjutavad tegurid: lähtematerjali kuivaine sisaldus, mis suunab mikrobioloogilisi protsesse, parim on 40-50% kuivainet. Madalama kuivaine korral tekib võihappeline käärimine, suurema korral on õhu eemaldamine raskem ja esinevad ka varisemiskaod. Teiseks on oluline heintaimede kvaliteet, kui materjal juba põllul rikneb, siis head silo ei saa
metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl 2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 xH2O või xFeO yFe2O3 zH2O · biokorrosioon selle põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. · erosioonkorrosioon
16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana. Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S rRNA geenid olid järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide 18S rRNA omale. Eukarüootse raku tekke hüpotees sümbioosi teel. Endosümbioosi teooria kohaselt on tänapäeva eukarüoodid arenenud astmeliselt: esmalt moodustus tuum ja siis "neelati alla" sümbionte, millest arenevad organellid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane),
· Soodustavad enamasti elektrokeemilist korrosiooni, · Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrun- ja oblikhapet, bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad ka roostevabu teraseid, · Anaeroobsed bakterid metaani valmistavad bakterid redutseerivad süsiniku metaaniks ja kasutavad ära raua korrodeerumisel vabaneva vesiniku. · Aeroobsed bakterid väävlibakterid elavad niiskes pinnases, kus leidub HS või muld S- sisaldavaid ühendeid, kiirendavad raua korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. 4. Erosioonkorrosioon ka mehaaniline korrosioon · Toimub materjali hävimine pinnaosakeste eraldumise kaudu liikuvate vedelike ja gaaside toimel. Korrosioon uitvoolude toimel: vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi
Puudus vaba hapnik. 2 miljardit aastat tagasi hakkas atmosfääri kogunema vaba hapnik, mida tekitasid merelised ainuraksed. ,,Suur oksüdatsioon" on see, et Maa atmosfäär hakkas järkjärgust täituma hapnikuga, see oli tõenäoliselt kõige suurem liikide vahetumise protsess Maa ajaloos, mille käigus surid välja hapnikku mittehingavad primitiivsed eluvormid ja mikroobid, nende asemele tulid aga suuremad ja keerukamad aeroobsed vormid. Hulkraksete teke: Hulkraksetele sobiv hapnikusisalduse tase atmosfääris kujunes välja alles vähem kui miljard aastat tagasi kuna hulkraksete organismide hingamine või loomade kudede ja mineraalse toese kujunemine on võimalik ainult piisava hulga hapniku olemasolu korral. 560 milj aastat tagasi tekkisid hulkraksed organismid Edicara fauna (käsnasid peetakse DNA võrdluses kõige ürgsemaks hõimkonnaks) mitmerakulised organismid,
relss omavahel keskkonnast isoleeritud juhtme abil. Saab kasutada kui torustiku potentsiaal on suurem uitvoolusid vastuvõtva süsteemi potentsiaalist (kui vastupidi, siis suurendab korrosiooni). Katoodkaitse · Protektorkaitse Pinnavete ärajuhtimine Killustiku, kruusa kasutamine, vältida vettsiduvate materjalide (liiv, muld) kasutamist 1. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). Organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli Väävlibakterid toodavad väävelhapet,lämmastiku bakterid toodavad lämmastikhapet Organismid lagundavad aineid näit. rauabakterid, seened. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid taandavad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. Soodustavad enamasti elektrokeemiliset korrosiooni
arvukuse hindamine või naha mikroobikoosluse uurimine. 49. Bakterite aeroobne ja 1) Arutelu: Loodusõpetu: elu Tervis ja ohutus: Õppematerjal: anaeroobne eluviis. aeroobsed ja omadused, ainevahetus naha mikroobikooslus Kokassaar, U.(2002) Mõisted: aeroobne ja anaeroobsed Keemia:käärimine Tehnoloogia ja Laboratoorsed tööd anaeroobne eluviis elukeskkonnad, Loodusõpetus, keemia innovatsioon: koolibioloogias, lk 49, käärimiseks ja füüsika: IKT rakendamine, Avita (3)
tasemel), käsitatav iseuueneva reguleeruva süsteemina. B-d on aineringele ja energiavoole lahti, siiskieraldab mõnd neist ümbrusest membraan (nahk, rakukest), mis teeb ainevahetuse ja energiakasutuse valikuliseks (nt. kloroplast neelab sinist ja punast, aga mitte rohelist valgust). Biotiik reovee bioloogiliseks puhastamiseks kohandatud madal tehis- või looduslik veekogu. Tavalised on aeroobsed tiigid, milles orgaanilist ainet lagundavad bakterid saavad hapnikku vetikailt. Põhipuhastiks sobivad nad soojas kliimas, Eestis kasutatakse neid peamiselt järelpuhastina. Biotoobikaitse loomade elupaikade kaitse. Biotoobi kandevõime suurima populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda. Biotoop 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop),
toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl 2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 xH2O või xFeO yFe2O3 zH2O; biokorrosioon selle põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega; erosioonkorrosioon materjali pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aero...
Arhede ühised jooned eukarüootidega: histoonid; rakuskeltt; transkriptsioonifaktorid homoloogsed; DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest Hüpotees eukarüootse raku tekkest sümbioosi teel Endosümbioosi teooria kohaselt on tänapäeva eukarüoodid geneetiliselt kimäärid, mis on arenenud astmeliselt, ,,neelates alla" sümbionte, millest arenevad organellid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid. Nendest said mitokondrid- raku jõujaamad. Tänapäevaste mitokondrite põhiroll on orgaaniliste ainete oksüdeerimine hapnikuga ja ATP süntees (hingamine). Tsüanobakteri allaneelanud promitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone. Tsüanobakteriaalsest endosümbiondist arenes välja kloroplast.
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Seetõttu on näiteks rähkmullad suhteliselt huumusrikkad. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. Savi- ja liivsavimuldades, kus on rohkesti savimineraalidest koosnevaid ibeosakesi, seotakse huumus tugevamini, võrreldes liivmuldadega. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid peavad olema tasakaalus. 52. Haljasväetised (põhikultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, vahekultuurina). Iseseisva põllukultuurina: ühe- või kaheaastased liblikõielised kultuurid; külvatakse kevadel, veget; kasvavad põllul a) Viiakse taliviljade külvi eelselt mulda b) Viiakse hilissügisel mulda, kevadekülv c) Kevadel viiakse mulda, kevadkülv
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja ...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Baktereid on erinevaid kujusid: kerabakterid, pulkbakterid ja spiraalbakterid. Bakterid paljunevad pooldudes ja lähevad paljunedes kaheks. Osa baktereid moodustavad spoore ehk puhkeseisundis olevate bakterite hulki, mis on paksu kihi all. Paljunemiseks on vaja vajalikke tingimusi: 1. Toit- orgaaniline aine. Bakterid lagundavad surnud orgaanilist ainet. 2. Hapnik vajalik enamusele: aeroobsed (vajavad elutegevuseks hapnikku) ja anaeroobsed (hapnik on nende jaoks tappev) 3. Niiskus 4. Soojus 5. Keskkonna happesus. Ehitus: ümber raku kest, Raku kesta all membraan, Tsütoplasma (seisab paigal) Organelle suhteliselt vähe, Puudub tuum, 1 kromosoom 7. BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS Bakter on väikseim iseseisev ja rakulise ehitusega organism. Looduses: 1.Bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad. 2
Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhu koostise, õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud ajalisi muutusi. Mulla õhumahutavus näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas. Mulla õhuläbilaskvus on mulla võime õhku läbi lasta. Määrab õhu vahetuse mulla ja atmosfääri vahel. Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mulla õhuvahetus aeroobsed mikroorganismid ja taimejuured kasutavad mullas leiduvat hapniku ja eritavad mulda süsihappegaasi. Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant. Sõltub: · mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) · välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhurõhk, tuul jt). Kui mullaõhu hapnikusisaldus langeb alla 10..15%, siis taimede juurestik ei arene normaalselt. Õhureziimi reguleerimise võtted:
Jämesoole histoloogilised eripärad • Limaskest on sile, ei koosne hattudest, küll aga sisaldab mikrohatte ja krüpte • Pikilihaskihi moodustavad proksimaalses osas vaid kolm pikisidet (taeniae coli). Nende toonus ja ringlihaste kontraktsioonid tekitavad sooleseina sissenöördumisi, mille vahele jäävad “taskud” (haustrae) Jämesoole funktsioonid • Vee ja elektrolüütide imendumine (0.4-1 L vett päevas) • Bakteriaalne floora – Paljud sümbiootilised bakterid, nii aeroobsed kui anaeroobsed – Lõhustavad ensüümide poolt mitteseeditavaid kiudaineid – Lammutavad kolesterooli ja mitmeid ravimeid – Sünteesivad vitamiine (K, B12, tiamiin, riboflaviin) Jämesoole motoorika • Segavad ja propulsiivsed liigutused • Propulsiivsed üsna vähesel määral: toit püsib jämesooles ca 16-20 tundi • Segavad liigutused e haustratsioonid (küümuse “väljaväänamine” veest ja elektrolüütidest)
Just sellised kiudained varustavad soolestikus elavaid suuri bakteripopulatsioone energiaga. Need energiaallikad mõjutavad ka võõrainete mikrobioloogilist metabolismi. Mõned toidukiu liigid nagu pektiin võivad bakterikasvuks soodsa keskkonna loomise teel mõjutada selliste ksenobiootikumide toksilisust, mis vajavad metaboolset aktiveerimist jämesoole anaeroobse mikrofloora poolt. · Aeroobsed mikroorganismid on võimelised lõhkuma ka aromaatset tuuma, mistõttu nad saavad kasutada aromaatseid ühendeid C ainukese allikana enda kasvuks vajalike oksüdatiivsete biosünteetiliste reaktsioonide läbiviimisel. · Anaeroobsed soolestiku mikroobid on orienteerunud redutseerivale ainevahetusele. Soolestiku mikrofloora on võimeline muutma ksenobiootikumide muundamise teel
Lülijalgsete kohastumused vesi-, muld- ja õhkkeskkonnas. Rööv- ja taimtoiduliste lülijalgsete toidu hankimise viiside seos organite ehitusega. Hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Paljunemise ja arengu eripära moondeta, täismoondega ja vaegmoondega arenevatel looma- del. Bakterite ja algloomade põhitunnused võrdlevalt loomarakuga. Vabalt elavate ja parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik erinevates elupaikades ja tähtsus. Bakterite toitumine la- gundajate ja parasiitidena. Aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. Käärimiseks sobivad tingimu- sed. Bakterite paljunemine ja püsieoste tähtsus. Bakterhaiguste levimise viisid ja haiguste väl- timine. Bakterite tähtsus looduses ja inimesele. Viiruste koht eluslooduses. Viirustega naka- tumine, peiteaeg, haigestumine ja tervenemine. Immuunsuse teke. Immuunsüsteemi ja vaktsi- neerimise roll viirushaiguste vältimisel. Organismide suhted sama liigi isendite vahel, populatsioonide moodustumine ja liigi levila.
Enamik baktereid elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid nimetatakse aeroobideks. Vähem on looduses selliseid baktereid, kes elavad hapnikuvabas keskkonnas ja kellele hapnik mõjub hukutavalt. Neid nimetatakse anaeroobideks. Võrreldes aeroobidega on anaeroobsete bakterite ainevahetus palju aeglasem ja energeetiliselt vähem tõhus, samuti on neil ka mõnevõrra vähem elupaiku. Anaeroobide toimel toimub lagundamine aeglaselt. Tabel: Aeroobsed ja anaeroobsed bakterid (tabelis on 2 veergu ja 6 rida). Aeroobsed bakterid Anaeroobsed bakterid Kasutavad toitainetest energia Saavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks hapnikku. kääritamisel. See protsess kulgeb hapniku olemasoluta. Ümbritsevad meid kõikjal, neid on õhus, Leidub näiteks veekogude põhjamudas, mullapinnal, esemetel ja organismidel
Palunemine: · Pooldumine · Pungumine · Vana mitokondri sisse moodustub 2 uut. Mitokondrite arv rakus ja seda mõjutavad tegurid. · 1...rakusisesed parasiidid · 10(astmel 6) · )10(astmel2...10(astmel3) · Sõltub suurusest · Mida aktiivsem energiat seda rohkem mitokondreid · Kokku puutest hapnikuga, kui hapniku pole pole ka mitokondrit. Päritolu: · Tekkisid endosümbioosi teel, mis on kunagised aeroobsed bakterid, kes asusid elama päristuumsetesse rakkudesse 2. Kloroplastid Esinevad: · Valgusele eksponeeritud päristuumsetes rakkudes ja protistides. Ehitus: · 2 membraani 2 ruumi · Välismembraan ja hästi liigendunud sisemembraanistik · Sisemembraani struktuuristik kannab nimetust Tülakoid(neid 2 tüüpi): a) riidad ehk graannitülakoidid b) stroomatülakoidid · Tülakoidide membraanis on valgust neelavad pigmendid ja fotosünteesi
elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Kaitse: viiakse torude elektrijuhtivus minimaalseks, isoleeritakse liited dielektrikutega; elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine uue metalltorustikuga mille potentsiaal on suurem; katoodkaitse; prodektorkaitse 120. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). Organismid lagundavad aineid näit. rauabakterid, seened. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid taandavad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. • Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid.
28 Maris Kallus KKS 2010 Rasvhapete oksüdatsioon 1. Lipaaside toime triglütseriididele rasvkoes, lipolüüs: 2. Rasvhapete transport veres: 3. Rasvhapete transport läbi mitokondri membraani – karnitiini roll selles protsessis: Rasvhapete energiat saab kasutada ainult aeroobsetes tingimustes. Kuna kõik aeroobsed ainevahetusprotsessid toimuvad mitokondrites (sest ainult seal on sobivad ensüümid), siis tuleb rasvad ka transportida kõigepealt mitokondrisse. Selleks moodustub tsütoplasmas rasvhappe jäägi ja CoA kompleks – atsüül CoA. Iga molekuli atsüül CoA tekkeks kulutatakse 2ATP hüdrolüüsi jagu energiat. Mitokondri sisemembraani läbimiseks moodustub veel transpordikompleks karnitiiniga, atsüülkarnitiin, millest mitokondri maatriksis taastatakse atsüül CoA. 4
seedida. Inimesel 10 korda rohkem kui keharakke 3. Leidub ainuõõssetel loomadel. Korallidel on see eluviisiks. Korallid elavad sümbioosis vaguviburvetikaga, kes tegelevad rakkudes ja ainuõõssetes fotosünteesiga – praktiiselt korallide ainus energiaallikas. Kui korallid paljunevad (suguliselt ja klonaalselt) niin võtavad nad vetikad kaasa 4. Endosümbiondid! Oli anaeroobne organism, eukarüoot, kes ei talunud hapnikku. Aeroobsed bakterid tekkisid, sest kasutasid hapnikku elektronide akseptorina. Sellina bakter neelati endosümbioosi teel amööbi rakku ja jäi seedimata – sündis maailma esimene mitokonder. Samasugune endosümbioosi akt pani aluse ka kloroplastidele, kui amööbi neelati sinivetikad. 49 SÜMBIOOSI ILMING – SEENJUUR EHK MÜKORIISA Sümbioos taimejuure ja seene vahel
tunni jooksul. fermenteerivad laktoosi 48 tunni jooksul Nitavad vee vrsket fekaalset reostust. 37 oC juures Joogivee kvaliteeti hinnatakse coli-laadsete bakterite ja termotolerantsete bakterite arvukuse alusel. Peamine nitaja on vastavate mikroobide arv 100 ml vees. Joogivee epidemioloogiline ohutus mratakse fekaalsete coli-laadsete bakterite, coli-laadsete bakterite ja aeroobsete heterotroofsete (saproftsete) bakterite arvu alusel. Saproftsed bakterid on heterotroofsed mesofiilsed aeroobsed ja fakultatiivsed anaeroobsed bakterid, mis kasvavad lihapeptoonagaril 22 oC (72h) ja 37 oC (48h) tunni jooksul. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 15 Coli-laadsete ja fekaalsete coli-laadsete mramiseks kasutatakse piirlahjenduste ja membraanfiltrite meetodeid. Veel rakendatakse on/ei ole ehk +/- (presence/absence) teste, mis phinevad coli-laadsete bakterite omadusel lagundada teatuid substraate, mille tulemusena tekib vrviline produkt.
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
o. 1,25 kg on taimede poolt esimesel aastal omastatav. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik 1. orgaaniline lämmastik laguneb ja tekkiva mineraliseerumis-ammonifikat- siooniprotsessis tekivad ammooniumühendid, millest NH4+ on taimedele väga hästi kasutatav ja oma laengu tõttu seotakse mullamineraalide katioonivahetuskohtadele, ammoniaak aga lendub 2. nitrifikatsiooniprotsessi tulemusena, millest võtavad osa aeroobsed nitrobakterid, tekib nitraatlämmastik NO3-, mis oma negatiivse laengu tõttu tõugatakse mullamineraalidest eemale, kus see kapillaarides liikuva vee poolt kaasa haaratakse ning seega aktiivkihist välja uhutakse. 3. anaeroobses keskkonnas muundumine jätkub, denitrifikatsiooni käigus tekivad kergesti lenduvad N2O, NO2 ja teised vähepüsivad nn NOx-ühendid, mis lenduvad ja liiguvad tagasi atmosfääri 4
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
Ettevalmistusperioodil alustatakse jõutreeninguid eesmärgiga arendada lihashüpertroofiat. Lihashüpertroofia põhineb kontraktiilsete valkude müosiini ja aktiini hulga suurenemisel müofibrillides ning ilmneb müosiini filamentide arvu suurenemine ühe pinnaühiku kohta. Lihashüpertroofia on eelduseks maksimaalse jõu ja võimsuse arendamiseks. Hüpertroofia treening on planeeritud ettevalmistusperioodi algusesse, kuna aeroobsed vastupidavustreeningud on siin veel suhteliselt väiksema osakaaluga kogu treeninguplaanis. Kui aeroobne vastupidavustreeningu maht suureneb rohkem kui 4 kuni 6 tunnini nädalas, siis ei 101 ole enam võimalik sõudjatel lihasmassi suurendada jõutreeningute käigus. Paljud kergekaalusõudjad on vastupidiselt mures lihasmassi juurdekasvu pärast, kuid unustavad fakti,
OH OH Tekib glükonolaktoon (laktoon on siseester), O 2st tekib peroksiid, sest kaksikside läheb katki. Seda ensüümi kasutatakse glükoosi määramise reaktsioonis. Aeroobse kontaminatsiooni vältimiseks pannakse konservide sisse glükoosi oksüdaasi. Konservis ikka glükoosi on, selle oksüdeerudes tarbitakse antud reaktsiooniga konservikarbist O 2 ära ja siis ei saa aeroobsed kontaminaatorid kasvada vms. Suktsinaadi dehüdrogenaas (fumaraadi reduktaas) O O O + O -
Vajalik on ka sobiv niiskus: kui niiskust on kas liiga vähe või liiga palju, pidurdub või lõpeb mikroorganismide tegevus. Mikroorganismide tegevust mõjutab ka kasvupinnase reaktsioon. Näiteks ei talu enamik bakterid tugevalt happelist keskkonda; seened aga võivad elada nii aluselises, neutraalses kui mõõdukalt happelises keskkonnas (vt p 2.4.2). Õhuhapniku vajaduse järgi liigitatakse baktereid aeroobseteks ja anaeroobseteks. Aeroobsed bakterid vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku, anaeroobsed aga võivad elada tingimustes, kus õhuhapniku juurdepääs on takistatud. Oma elutegevuseks vajaliku hapniku võtavad anaeroobsed bakterid mitmetest hapnikku sisaldavatest ühenditest, näiteks raudoksiidist jms. Elutegevuseks vajaliku energia saavad mikroorganismid orgaanilisest ainest, lagundades seda. Lagundamiseks 39
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
