Sellise konserveeritud toiduaine toiteväärtus on alati madalam võrreldes värskete toiduainetega- hävivad ensüümid ja vitamiinid, muutub toidu maitse, väheneb valgurikka toidu bioväärtus. Steriliseeritud toiduained säilivad hermeetilises taaras aastaid. 18. Anaeroobid anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra. Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus baseerub hapnikuosalusega reaktsioonidel. Aeroobid kasutavad rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil 19. Bakterite hävitamine toidus · Kõrge temperatuuri kasutamine (temperatuurid) · Keemiliste ühendite kasutamine (konservaadid) · Kiiritusenergia kasutamine (vürtsid) 20
Lihas on kasutamatuse tõttu kärbunud. Kujuta ette inimest, kes on koomas ja lamab voodis mitmeid kuid või isegi aastaid. Tema keha tundub palju vanem, ja seda ainult liikamatuse pärast. Kõik eespool toodud põhjused saleduskuuri pidamine, vananemine ja tegevusetus toonitavad lihasmassi varumise ja kaotatud lihasmassi taastamise tähtsust. Võid mõelda, et kui ma tegelen tervisespordiga, siis on kõik korras. Nii head kui jalutamine, sörkimine, jalgrattasõit, ujumine ja teised aeroobsed või südant ja vereringet tugevdavad liikumismoodused ka on, pole need piisavad lihastele, sest peale aeroobse trenni vajame ka anaeroobset lihastreenitust. Mõned kiire elutempoga inimesed ütlevad: "Või nii! Peab minema jõusaali!" Lihastreenituse positiivne pool on see, et kahest 15- minutilisest treeningust paar korda nädalas piisab, et lihaset saaksid sellest täieliku kasu. Loobu kaalust
Võrumaa Kutsehariduskeskus Maaturismiteenindus MTTp-11 Referaat ,,Kehaliste harjutuste mõju organimsmile" Koostaja: Annely Lindmets Väimela 2014 Kehaline aktiivsus Kolm põhjust miks iga inimene peaks olema sõber kehaliste harjutustega: Tervis nõuab hoolt- isegi siis, kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. Üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha- ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. ...
Kehaline aktiivsus On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisapara...
mis ei tee vigu. Sellised polümeraasid on eraldatud arhedest Pyrococcus woesei (Pwo polümeraas), Pyrococcus furiosus (Pfu polümeraas), Thermococcus litoralis (Tli e. Vent polümeraas). Arhede hõimkonnad Crenarchaeota · Cren, st. allikas. Arvatakse, et see rühm on aeglaselt evolutsioneerunud ja nende tänapäeval elavad esindajad võiksid olla sarnased kõigide arhede eellasega. Crenarchaeota on haru, kuhu kuuluvad anaeroobsed ja aeroobsed termofiilid ja äärmuslikud termofiilid, kellest paljud, kuid mitte kõik metaboliseerivad väävlit. Anaeroobne metabolism on nende hulgas siiski rohkem levinud, kui aeroobne. · Krenarhede hulgas on nii kemolitotroofe kui ka kemoorganotroofe. Kuna nendes keskkondades, kus neid leitakse, fototroofe ei ole (nad ei talu nii kõrget temperatuuri), siis on nemad ilmselt seal põhilised primaarproduktsiooni andjad.
tugevasti happelist keskkonda.Org.aine tselluloos i lagundajad happelistes muldades- seened.MOLEKULAARSET ÕHULÄMMASTIKKU seovad: 1.sümbioossed bakterid,2.vabalt mullas elavad heterotroofsed bakterid,3.fotosünteesivad bakterid,4.mõned fotosünteesivad sinivetikad ja kiirikseened.Timedele omastatav N vabaneb ammonifitseerivate bakterite kaasabil. Taimejäänuste lag kiirus sõltub:1.mulla õhustatusest,2.lagunevate taimejäänuste koostisest,3.mulla niiskusest,4.temp,5.mulla reaktsioonist. AEROOBSED BAKTERID-vajavad eluks õhuhapnikku,lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks.NITRIFTSEERIVAD BAKTERID (mügarbakterid liblikõielistel)-seovad õhulämmastiku(vajalik lubjarikas keskkond) ANAEROOBSED BAKTERID-saavad hapniku lagundavatest ühenditest,esineb org aine mittetäielik hapendumine, taandunud ühendite teke ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda(CH4, H2s). Anaeroobsed bakterid taandavad fosfaate (tekib
I etapp- GLÜKOLÜÜS: II etapp-TSITRAADITSÜKKEL III etapp- HINGAMISAHEL *toimub päristuumsete rakkude e KREBSI TSÜKKEL *toimub mitokondri harjastel tsütoplasmavõrgustikul *toimub mitokondri maatriksis, *kasutatakse hapnikku *glükoosi lõhustumisel tekib juhul kui hapnikku on piisavalt *NADH2 arvel sünteesitakse ATP püroviinamarjahape *protsessid on aeroobsed, vajavad molekule * NAD+ 2HNADH2 toimumiseks hapniku olemasolu *põhiosa ATP-st moodustub HA-s *tekib sidrunhape *eralduv vesinik seotakse O2-ga ja *tekib CO2, mis lahkub moodustub vesi mitokondrist, rakust, jõuab verega *SAADUS H2O kopsudesse, hingatakse välja
Erütromütsiini suhtes resistentseid streptokoki tüvesid esineb harvem. Streptokokkide tundlikkus antibakteriaalsetele ainetele: · Beetalaktaamid · Makroliidid · Tsefalosporiinid (I p.k.) · Tetratsükliinid · TMP- SMX (trimetoprimsulfametoksasool) 8) Salmonellade morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Salmonellad on gramnegatiivsed, liikuvad (v.a. serotüübid Salmonella Gallinarum ja Salmonella Pullorum), aeroobsed bakterid. Salmonellad ei ole toitumistüübilt nõudlikud, kasvades ka lihtsöötmetel. Salmonellade isoleerimise hõlbustamiseks teistest enterobakteritest kasutatakse spetsiifilisi selektiivse toimega rikastussöötmeid ja selektiivseid agarsöötmeid. Salmonellad on laktoosnegatiivsed ja ei põhjusta hemolüüsi. 9) Salmonellade virulentsuse faktorid 1) endotoksiin (LPS)- põhikomponendiks on fosforüleerunud
Haiguse tunnused: palavik, peavalu, nõrkus. 5-9 päeva pärast ilmneb lööve, mis läheb üle kogu keha, v.a. nägu, peopesad ja jalatallad. Tüsistustena on tüüfusel kesknärvisüsteemi kahjustused, kopsu, neeru ja südamekahjustused. AB-dest aitavad tetratsükliin ja kloroamfenikool. Order (Selts) Neisseriales 4 *Neisseria - perekonda Neisseria kuuluvad liikumatud aeroobsed g (-) kokid, mis paiknevad paaridena, nö kohvioakujuliselt. Neil on kapslid ja fimbriad. Rakud on oksüdaaspositiivsed. Nad parasiteerivad imetajate limaskestade epiteelirakkudel ja mitmed on patogeenid. Kinnitumiseks kasutavad pilisid ja pinnavalke. Kinnitumine kaitseb väljauhtumise eest. N. gonorrhoeae tekitab suguhaigust gonorröad e. tripperit. ja N. meningitidis bakteriaalset meningiiti. Neisseriatel on siderofoorid, et saada kätte inimorganismist rauda.
Kehaliste harjutuste mõju organismile. Referaat Koostas: Ott Soomets Juhendaja: Arno Säks Tartu 2007 Kehaline aktiivsus. On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mi...
Rhodovulum. · Ka fakultatiivne kemolitotroof (vesiniku ja väävliühendite oksüdeerija) Paracoccus denitrificans kuulub sellesse seltsi. Selts: Sphingomonadales · Sisaldavad rakumembraanis sfingolipiide. Neid baktereid on vees ja mullas kuid nende hulgas on ka patogeene. · Setsi kuulub näiteks perekond Sphingomonas. Perekonnad Erythrobacter, Erythromicrobium ja Porphyrobacter, on nii nagu Sphingomonaski aeroobsed kemoorganotroofid, kuid sisaldavad bakteriklorofülli a ja karotinoide. Need on jäänud neile ilmselt nende anaeroobselt fototroofselt esivanemalt. Ka perekond Zymomonas kuulub sellesse sugukonda. Perekond Zymomonas elab koos taimedega · Küllalt sarnane perekonnaga Pseudomonas (näiteks esineb mõlemal ED rada), aga Zymomonas on kääritaja. · Käärimisel moodustub põhiproduktina etanool.
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut Aeroobsete ja anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused Referaat Autor: Eliys Tomson Arstiteadus II, 7. Rühm Sõnade arv 1493 Tartu 2010 Summary Metabolism is one of the things that can be used to classify bacteria. For example aerobic and anaerobic bacteria are differentiated on the bases of their need for oxygen in the metabolism. The following report is a brief overview of bacterial metabolism, that is mos...
Joon 2. Glükoosi metabolism Glükoosi metabolism Glükoosi suunamine kataboolsetele radadele Glükoosi fosforüülimine Glükoos-6-fosfaat Glükoosi aktiveeritud vorm (fosforüülitud ATP-ga) Keskne metaboolne ühend (üle tema toimuvad kõik anaboolsed ja kataboolsed glükoosi muundumised) Glükolüüs Glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Aeroobne glükolüüs Anaeroobsed tingimused Aeroobsed tingimused Lõpp-produkt: laktaat Lõpp-produkt: CO2 ja H2O Energeetiline kasum väike Energeetiline kasum suur 61kJ/mol 1159kJ/mol Joonis 3. Glükolüüsi jagunemine Anaeroobne glükoosi katabolism e anaeroobne glükolüüs Glükoosi kinaas Vaheühendite ensüümid: Fosfofruktoosi kinaas-1 LDH GLUT 1-5 Heksoosi kinaas Püruvaadi kinaas
Seega sõltub liikumisaktiivsus suurest hulgast teguritest ja nende kombinatsioonide koosmõjust. Sekkumisprogrammid, mille eesmärk on liikumisaktiivsust suurendada, on vaid siis efektiivsed, kui erinevate meetodite abil õnnestub paralleelselt mõjutada mitmeid erinevaid tegureid, millest KA sõltub. 4. Võimalused On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Üks olulisi valikukriteeriume on selle tegevuse meeldivus ja nauditavus. Teiseks tuleks arvestada, et kõige kasulikumad on aeroobsed harjutused, mis parandavad organismi hapniku omastamise võimet. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge. Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel.
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS raku sees, mõni kord ka raku sisse hulgaliselt väikesi spoore. Esinevad sageli sümbiontidena (samblikes, vetikates, käsnades). (Vees on kasvu piirajateks fosfor ja lämmastik, sinivetikad saavad vohada seepärast, et kasutavad õhulämmastikku). On olemas aeroobsed ja anaeroobsed. Aeroobid on oblikatoorsed ja fakultatiivsed aeroobid. Obligatoorsed aeroobid on need, kes elavad ainult hapniku keskkonnas. Fakultatiivsed on need, kes elavad küll hapnikukeskkonnas, kuid suudavad elada ka hapniku vaeses keskkonnas. Anaeroobid, kes ei ela hapnikukeskkonnas, obligatoorsed ja fakultatiivsed on jällegi obligatoorsed ei talu hapniku, fakultatiivsed taluvad, kuid ei tarvita hapnikku. Anaeroobide hulgas on baktereid,
tõstmise teel. Eesmärgid- kõrgete sportlike tulemuste saavutamine ja mitmekülgne kehaline areng selleks, et saavutada kõrgeid tulemusi. Sportlase kui isiksuse arendamine. Treeningu ülesanded: Kehaline ettevalmistus- põhiliste liigutuslike võimete arendamine (jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus). Üldine kehaline ettevalmistus ÜKE- jooksmine, suusatamine, sõudmine, rattasõit Erialane kehaline ettevalmistus EKE- aeroobsed treeningud. Tehniline ettevalmistus- nt.iluuisutamine (tehnikate treeningud). Taktikaline ettevalmistus- kuidas läbin raja, mida teha teatud olukordades jne. Psühholoogiline ettevalmistus Intellektuaalne ettevalmistus- iseseisvus, loominguline lähenemine treeningule, taktikaliste olukordade lahendamine võistlustel. Kasvatus Tehniline ja taktikaline ettevalmistus Treeningu printsiibid:
põhjustavatest haigustekitajatest, mis on surmatud või nõrgestatud. Miks inimesed vaktsineerivad? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma selle viiruse vastaseid antikehi. Bakterid 7. Ehitus:1) üherakulised 2) kõige väiksemad elusorganismid 3) eeltuumsed organism Paljunemine: paljunevad väga kiiresti 8. Spoore moodustavad siis kui keskkonna tingimused muutuvad ebasoodsaks. 9. Aneroobsed bakterid Aeroobsed bakterid 1. Ei vaja eluks hapnikku 1.Vajavad eluks hapnikku 2.Elab: õhus, mullas, esemetel, organismidel 2.Elab: pähjamudas, mullasüvakihtides, loomade soolestikus 3.Aitavad kaasa käärimisel 3. Aitab kaasa kõdunemisel 10. Osa looduses 1)On tähtsad lagundajad 2)Suurendavad huumuse hulka 3)Mügarbakterid seovad õhulämmastikku muutes selle taimedele kättesaadavaks 11
* looduslikul pinnal jooksmine on parem kui asfaldil või bituumen rajal, * olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine, * lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused. Reketisport Tennis, squash ning sulgpall on mõõduka intensiivsusega suurepärased mängulised tegevused. Ehkki primaarselt on need tegevused anaeroobsed, aitavad nad teatud määral kaasa aeroobsele vormisolekule ning seda eriti siis, kui regulaarsele treeningule lisatakse aeroobsed harjutused. Harjutusi, millega kaasneb järsk ja rohke energia kulu nimetatakse anaeroobseteks, kuna organismil ei ole võimalik koheselt rahuldada kõrgenenud hapniku nõudlust. Organismis tekkivast hapnikupuudusest (see rahuldatakse hiljem) kuhjuvad jääkproduktid, mis põhjustavad inimesel ebamugavustunde ja väsimuse. Anaeroobsed harjutused ei ole südametegevusele soodsad ja soovitatavad. Kui tihti tuleb harjutada?
vähe lisaaineid ja suurendada sälivust. 8. Mis mõjutab toidu kvaliteeti säilitamisel? Sisefaktorid:mikroorganismide liik ,veeaktiivus,pH,rakkude hingamine ja toidu koostis. Välisfaktorid- temperatuur, hügieen,atmosf,töötlemismeetodid. OLULINE ON TOOTE KVALITEET. 9. Peamised toiduainetes paljunevad mikroorganismid ja nende elutegevust soodustavad ja pidurdavad tingimused. Aeroobsed: Pseudomonas,Acinetobacter,Moraxella. Paljunevad õhu juuresolekul. Anaeroobsed: Clostridium -- mürk,Lactobacillus – piimhape. Õhuhapnikuta. Mo.pidurdab madal temperatuur.(optimaalseks 20-30).pH,gaasikeskk. 10. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad toiduaine säilitamisel? -Lipiidide ja vitamiinide oksüdatsioon. -ensüümreaktsioonid. Rasvade oksüdatsioon-peamiselt madal aw. Ensüümid-tumenemine polüfenooli oksüdaasi toimel. 11
Talveuni loom magab terve talve ja on ülejäänud aastaajad üleval. Taliuinak ärkavad mõnikord üles, aga üldiselt magavad kogu talve. Bakterid Eeltuumne organism on organis, millel puudub rakutuum. Bakterid paljunevad pooldudes. Toitumise poolest jagunevad bakterid kaheks: autotroofid (valmistavad ise toitu) ja heterotroofid (toituvad valmis ainetest). Hingamise järgi jaotatakse bakterid kaheks: aeroobsed (vajavad hapnikku) ja anaeroobsed (ei vaja hapnikku). Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus anorgaanilised ained rohelised taimed orgaanilised ained bakterid laibad, väljaheited inimesed, loomad Bakterite halvad küljed: paljud toitained riknevad bakterite elutegevuse tõttu, osad bakterid põhjustavad haigusi. Bakterite head küljed: aitavad kaasa toidu seedimisele, piimhappebakterid aitavad
mittefotosünteesivad koed (juured), fotosünteesivad rakud pimeduses 02 roll metabolismis. Aeroobid - ( aeroobsed organismid) oksüdatsiooniprotsessides 02 vajalik elektronide aktseptoritena (HTNGAMISE-tüüpi oksüdatsioon). Obligaatsed aeroobid 02 hädavajalik Anaeroobid - (anaeroobsed organismid) ei vaja 02 elektronide aktseptoritena (KÄÄRIMISE-tüüpi oksüdatsioon) Obligaatsed anaeroobid 02 mittevajalik Fakultatiivsed anaeroobid - metaboolselt universaalsed BIOLOOGILISE TERMODÜNAAMIKA ALUSED Termodünaamika (TD) - õpetus · energia muundumisest
1.Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstitea...
a) Toiduainetööstuses hapendatakse piimhappebakterite abil kurki, kapsast, piima. Juustusortides kasutatakse hallitusseeni. b) Meditsiinis kasutatakse antibiootikume, mis on saadud näiteks rohehallikust eraldatud penitsiliinist. c) Põllumajanduses kasutatakse biotõrjet, kus taimekahjureid hävitatakse teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. d) Reovete puhastamisel kasutatakse biopuhasteid ( aeroobsed bakterid paljunevad), mis lõhustavad orgaanilisi reoaineid. 4. Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida? Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude omaduste ühendamist. Liidetud rakkude abil saame toota antikehasid, mis tunnevad ära kindla aine või haigusetekitaja meie kehas. (nt. rasedustestid) Toodetud antikehi kasutatakse: diagnostikaks (viiruste ja
ja rändas esimesena Aafrikast välja. Siis tuli homo sapiens ehk tark inimene (u 200-250 000 a. tagasi). Neil oli oma algeline keel, koopamaalingud. Nendega samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased, kuid neid ei seotsata perekonda homo. Homo sapiens pani aluse tänapäeva inimesele, keda nimetatakse ka homo sapiens sapiens ehk mõtlev inimene. Selgitage endosümbioosi hüpoteesi? Endosümbioosi hüpoteesi järgi liitusid amögoidsete prokarüootidega aeroobsed prokarüoodid ja fotosünteesivad prokarüoodid. Esimesel juhul tulid mitokondrid ja teisel juhul plastiidid (kloroplastid). Oluline on see sellepärast, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud. Endosümbioosi hüpotees seletabki seda, kuidas prokarüootide asemel tulid eukarüoodid. Ja kuna eukarüootide puhul tulid veel mitoos, meioos, siis tekkis rakus parem tööjaotus ning elu hakkas edasi arenema. Millega seletatakse liikide väljasuremist?
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas. Treeningkoormusesuuruse määrab ära harjutamise maht (treeningu kestvus ajaliselt ja kordade arv)
Jäävad ellu makrofaagides, epiteelirakkudes, maksarakkudes ja endoteelirakkudes. * spetsiifilised pinnaproteiinid – võimaldavad adhesiooni tsütolüsiini listeriolüsiin – LLO – kahjustavad fagotsüteerivaid rakke, beeta- hemolüüs, võimendavad pääsemist fagotsüteerivatest vesiikulitest * fosfolipaas – toksiin, kahjustab fagotsüteerivaid rakke 4. Mükobakterite üldiseloomustus Mycobacterium, perekond happekindlaid (happekindel rakusein) gram+ pulgakujulisi baktereid, aeroobsed, liikumatud. Puudub kapsel ja ei moodusta spoore. Rakuseinas on lipiidid, mis sisaldavad mükoolhapet. Patogeensed liigid kasvavad aeglaselt mitmeid nädalaid, saprofüüdid kasvavad juba mõne päevaga. Lipiidide tõttu on nad hüdrofoobsed ja vastupidavad keskkonnas. Mükobakterite seas on väga palju erinevaid liike – keskkonna saprofüüte, opportunistlike kuni obligatoorseid patogeene. Kuigi nad on gram+ tsütokeemiliselt, siis nende kõrge lipiidi ja mükoolhappe sisalduse tõttu on nad
Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas. Treeningkoormusesuuruse määrab ära harjutamise maht (treeningu kestvus ajaliselt ja kordade arv)
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-09 Käärimisprotsess toiduainetetööstuses Keemia Koostaja: Triinu Nööri Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Käärimine.......................................................................................................4 Etanoolkäärimine...........................................................................................4 · Veinide valmistamine.........................................................................4 · Koduõlle valmistamine......................................................................5 Piimhapekäärimine...........................................................................
Praegu esindavad prokarüoote bakterid. Ürgsed prokarüoodid elasid vees. Fossiilseid baktereid on tuvastatud juba 3,2 ... 3,8 miljardi aasta vanustes kivimites. Prokarüootsete organismidena eksisteeris elu Maal ligikaudu paar miljardit aastat. Umbes 1,4 ... 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid nendest päristuumsed organismid ehk eukarüoodid Eukarüootsuse teket seletatakse nn. endosümbioosi hüpoteesiga: mingisuguste amöboidsete prokarüootidega ühinesid aeroobsed prokarüoodid (millest kujunesid mitokondrid) ja fotosünteesivõimelised prokarüoodid (millest kujunesid kloroplastid). Üherakuliste eukarüootidena arenes elu umbes 600 ... 800 miljonit aastat. Selle aja jooksul kujunesid välja eukarüootsete organismide peamised rühmad: taimed, loomad ja seened. Milliseid eeliseid andis organismidele eukarüootne ehitustüüp Eukarüootne organismitüüp võimaldas kõige muu hulgas ka hulkraksuse tekke umbes 700 ... 900 miljonit aastat tagasi.
As Hb sünt. 8. Vitamiinid (7. loeng) · Põhiteesid · Varu ajaline kestus · Koensüümsed vitamiinid · Vitamiinide defitsiidi põhjused · retinool · antioksüdantsed vitamiinid 9. Hapniku kasutamine organismis 4,5 miljardit aastat tagasi puudus Maa atmosfääris hapnik. Hapnik ilmus atmosfääri ~2 miljardit aastat tagasi kui seal olid juba mõnda aega, ~ miljard aastat elanud fotosünteesivad organismid, sini- ja rohevetikad. Esimesed aeroobsed organismid ilmusid alles 1,5 miljardit aastat tagasi ja surusid pikkamööda anaeroobse elu välja. Aeroobsete organismide eeliseks on toitainete täielikum ära kasutamine, kuid peale selle võis nende hukkumise põhjuseks olla ka hapniku toksilisus. Molekulaarne hapnik ei loe eriti aktiivne oksüdeerija, seetõttu ei ole ta ka mürgine. Hapnik on organismis peamiseks elektronide aktseptoriks. Hapnikul on kaks paardumata elektroni ja
kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist stabiilseimad on peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ühenditega, on ta paljudele anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile mürgised. 4 Kui inimene hingab hapnikku osarõhuga 0,75 kuni 1 atmosfääri, hakkab ta umbes 10...20 tunni pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5-atmosfäärist
Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele võrdlus rannakäsipalliga. Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................... ..................................... 3 KIRJANDUSE ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.KÄSIPALLIMÄNGU ÜLDISELOOMUSTUS... .............................................................................. 4 1.1.Rannakäsipalli tekkimine ja areng.....................................................................4 2.SAALIKÄSIPALLIMÄNGU POOLT ESITATAVAD FÜSIOLOOGILISED NÕUDED.......................5 2.1.Aeroobne-anaeroobne suutlikkus.....................................................................5 2.2.Füüsilised näitajad.....
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
See on üks põhjus miks obligaatselt autotroofseid H-baktereid on vähe. H-bakteritel peab olema varuks võimalus ka teiste energiaallikate kasutamiseks. Enamik H-baktereid sisaldab ainult membraanset hüdrogenaasi, mis annab elektronid üle ETAsse üle kinooni Cyt b-le ja NAD vaheülekandjana ei osale. Reduktiivjõudu peavad need bakterid tootma elektronide vastassuunalise transpord arvel. Vingugaasibakterid e karboksidobakterid aeroobsed bakterid, kes saavad kasvada CO kui ainsa C- ja energiaallika arvel. Nad on fakultatiivsed kemolitoautotroofid. Lisaks CO-le oksüdeeivad nad ka org.ühendeid ja H2. Sageli vaadatakse neid kui H-bakterite alarühma. Looduses väga olulised kui kütuse põlemisel moodustuva CO kahjutustajad. 2CO + O2 2CO2. CO kasutamine on energeetiliselt väheefektiivne. ETA on neil sarnane H-bakterite ETAle, aga komponendid ei ole vingugaasitundlikud.
negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist stabiilseimad on peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ühenditega, on ta paljudele anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile mürgised. Kui inimene hingab hapnikku osarõhuga 0,75 kuni 1 atmosfääri, hakkab ta umbes 10...20 tunni pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5- atmosfäärist osarõhku on inimkatsetes talutud nädala jooksul ilma kahjustusteta.
Plankton Bakterplankton: Baktereid leidub nii vabalt veekihis hõljuvana kui ka veetaimedele, -loomadele ning orgaanilise ja anorgaanilise aine osakestele kinnitunult. Vees vabalt elavaid baktereid nimetatakse bakterplanktoniks ehk hõljumiks. Kõik põhilised aineringed: süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, väävli- ja rauaringe saavad toimuda vaid bakterite vahendusel. Võrtsjärves elavad peamiselt hapnikku vajavad ning tarbivad aeroobsed bakterid. Nad on enamasti heterotroofsed organismid, kes saavad vajaliku süsiniku ja energia vees lahustunud orgaanilistest ühenditest. Ainevahetuse käigus muudavad bakterid orgaanilised ühendid ka vetikatele kättesaadavaks, viies need mineraalsesse vormi. Samas vajavad bakterid mineraaltoitaineid ka ise, et kasvada ja areneda. Mõningatel juhtudel võivad vetikad ja bakterid anorgaaniliste N- ja P-ühendite pärast konkureerida. Teiselt poolt on bakterid ise
10-15 min kaane all seista. Puljong kurnatakse, lisatakse sellele ettevalmistatud zelatiin. Tarrend jahutatakse. Õige tarrend on läbipaistev. Toiduvalmistamise tehnoloogia I 2013/2014 X praktikum Salmonelloos on paljude loomade ja inimese nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed bakterid Salmonella bakterite perekonnast. Enamikul Salmonella'ga nakatunud inimestest ilmnevad kõhulahtisus, palavik, oksendamine ja kõhukrambid. Kana kuumtöötlemisel olulised temperatuurid Kana ei tohi kunagi jääda pooltooreks (salmonella bakter hävib 60 C juures (kuumutada vähemalt 5 minutit), kuid liha tuleks seest küpsetada 73 75 C-ni). Kana ei tohi säilitada toatemperatuuril. Milliseid lisandeid võib serveerida linnuliharoogade juurde? Nimeta 7. Riis; Köögiviljad; Tatar;
1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääri...
madala aktiivsusega. Anaeroob/aeroob. 16. Kuidas valmistad püstagarid mikroobi hapnikutarbe uurimiseks? LB püstagarisse teen külvinõelaga pistekülvi. Pean lisama geelistajat (agarit) kindlasti. 17. Iseloomusta aerotolerantsete anaeroobide kasvu söötmesambas? Kasvavad ühtlaselt kogu söötmetulba ulatuses 18. Milline metabolismitüüp on iseloomulik fakultatiivsetele anaeroobidele? Nad on kääritajad ja anaeroobsed hingajad, kui hapnik on puudu. Hapniku olemasolul on aeroobsed hingajad. 19. Mis vahe on obligaatsetel anaeroobidel ja mikroaerofiilidel? Mikroaerofiilid ei talu üle 2-10% hapnikusisaldust. Obligaatsed ei talu mingisugust hapnikukontsentratsiooni. Obligaatsetel pole üldse teatud ensüüme, mikroaerofiilidel võib olla, aga sellisel juhul madala aktiivsusega. Mikroaerofiilid kasvavad ülemises osas ka, mitte pindmiselt. Obligaatsed kasvavad ainult söötmetulba alumises osas. Anaeroobsed on kääritajad/anaeroobsed hingajad
eeltuumsed ehk prokarüoodid. Praegu esindavad prokarüoote bakterid. Ürgsed prokarüoodid elasid vees. Fossiilseid baktereid on tuvastatud juba 3,2 ... 3,8 miljardi aasta vanustes kivimites. Prokarüootsete organismidena eksisteeris elu Maal ligikaudu paar miljardit aastat. Umbes 1,4 ... 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid nendest päristuumsed organismid ehk eukarüoodid. Eukarüootsuse teket seletatakse nn. endosümbioosi hüpoteesiga: mingisuguste amöboidsete prokarüootidega ühinesid aeroobsed prokarüoodid (millest kujunesid mitokondrid) ja fotosünteesivõimelised prokarüoodid (millest kujunesid kloroplastid). Üherakuliste eukarüootidena arenes elu umbes 600 ... 800 miljonit aastat. Selle aja jooksul kujunesid välja eukarüootsete organismide peamised rühmad: taimed, loomad ja seened. Selgeid elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest , mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifil...
1. Mikroobide kasvu mõjutavad faktorid Mikroorganismide elutegevus nii nagu teistelgi elavatel olevustel on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad kas suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas jällegi muudab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende ainevahetussaadused ja sealt võetakse eluks vajalikke aineid: Füsikokeemilised - Keskkonna veesisaldus: Veesisaldusel keskkonnas on suur mõju mikroobide elutegevusele. Mikroobid ise sisaldavad oma rakkudes juba ligikaudu 7585% vett ja veega võetakse toitained rakku ning veega väljutatakse sealt jääkained. Mikroobid võivad areneda ainult sellistes keskkondades, kus on vaba vett. Kasvuks vajaliku minimaalse vee vajaduse järgi võib mikroorganisme jaotada järgnevalt: hüdrofiilid armastavad vet; mesofiilid keskpärase veevajadusega; kserofiilid taluvad märkimisväärselt ka kuivust. Mikroorganismidele on tähtis mitte vees...
Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? Nad võivad sisaldada 1 kuni 10 Cl-aatomit. PCB on termiliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt püsivad, seetõttu kasutati neid trafode jahutusvedelikuna, asbesti ning puuvilla immutamiseks, epoksüvärvide lisanditena. PCB omaduste tõttu hakkas toimuma nende akumuleerumine keskkonnas. Nende lagundamiseks põletamisega on vaja rakendada erimeetmeid. Aeroobsed bakterid võivad lagundada PCB-d, mis sisaldavad 1 või 2 Cl-aatomit, kuid PCB sisaldavad oma molekulis keskmiselt 3,5 Cl. Kuigi 1980ndate aastate lõpus leiti, et anaeroobsed bakterid on võimelised põhjasetetes lagundama suurema Cl-sisaldusega PCB mono või dikloroühenditeks: {CH2O} + H2O + 2Cl-PCB -> CO2 + 2H+ + 2Cl- + 2H-PCB Protsess toimub äärmiselt aeglaselt võrreldes mono- ning dikloro-PCB lagundamisega aeroobsete bakteritega, mis lõpuks võivad PCB
20.Difteeria ravi põhimõtted. · Varajane antitoksilise seerumi süstimine (20 000 kuni 100 000 i/v). Teha enne, kui eksotoksiin fikseerub retseptoritele. Kiire antibakteriaalne - erütromütsiin 40 mg/kg/die, prokaiin-penitsilliin 14 päeva vältel. · Difteeria ravis on primaarne võidelda eksotoksiiniga! - kiiresti antitoksiini ja alles seejärel antibiootikume 21.Bordetella morfoloogiat. · Aeroobsed, Gram-negatiivsed kokobatsillid. · Väga väikesed, pikkus 0,2-0,5×1 m. · Värvuvad tihti bipolaarselt, liikumatud. · Kasvab amino-happeid, verd, aktiivsütt sisaldavatel valiksöötmetel. Pesad iseloomulikud - siledad, läikivad · Alcaligenaceae perekond · Haigusetekitaja reservuaar on vaid inimene · Koloniseerib hingamisteede epiteeli, põhjustab läkaköha. 22.Bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid Reservuaariks ainult inimene
atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi ja vähem hapnikku.Peale nende võib veel sisaldada metaani, väävelvesinikku ja vesinikku. Peale selle on looduslikus olekus oleva mulla õhk alati küllastatud veeaurudega. 60. Mida mõistetakse mullaõhuvahetusena? Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel ning mullas toimuvad biokeemilised protsessid põhjustavad mullaõhu koostise pidevat muutumist. See on väga oluline, kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ning taimede maapealsed osad süsihappegaasi. 61. Millised on mulla õhustamist mõjutavad tegurid? Õhustumise intensiivsus oleneb eelkõige sellest, kuivõrd kiiresti saab õhk tungida läbi mulla, seega mulla struktuurist. 62. Mida mõistetakse võimaliku (potensiaalse) ja tegeliku auramisena? Auramine sõltub nii kliimatingimustest kui ka looduslikest veevarudest. Kui looduslike
Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust Aineringe: Looduses toimub pidev bioloogiline aineringe · Taimedes tekib päikeseenergia ja taimetoitainete abil orgaaniline aine, mida kasutavad muud organismid. · Aineringe lõpus orgaaniline aine laguneb mineraalaineteks, süsihappegaasiks ja veeks. · Looduses valitseb tasakaal ja ainevahetusprotsess on täielik Biojäätmete käitlemismeetodid: 1. Aeroobsed tehnoloogiad 2. Anaeroobsed tehnoloogiad Aeroobne käitlus: a) Kompostimine · Väikekompostimine · Tööstuslik kompostimine ( reaktor- ja aunkompostimine) Kompostimine on Kõige tavalisem biokäitlusviis _ Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened jne _ Eraldub soojus Vabanevad vesi, süsihappegaas ja mineraal-, sh väetusained _ Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, nende hulk kasvab kiiresti.
mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Hapnik · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit, 8 neutronit ja 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel
Hapniku sisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20% Kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%-ni, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures. Juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev. Tundlikud on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina. Vähem reageerib mullaõhu hapnikupuudusele tatar. Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks protsessideks, sest suurem osa kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks.
mikroorganismide poolt (biokeemiliselt) 7 päevaga. 23. KHT. Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. 24. Kuidas saab vee kvaliteeti parandada? Destilleerides, filtreerides ja keetes. 25. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. Aeroobne- hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine)- ¼ ,,CH2O"+ ¼ O2= ¼ CO2 + ¼ H2O. Anaeroobne- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobne hingamine)- ¼ ,,CH2O" = 1/8 CH4 ; ¼ ,,CH2O"+ ¼ H2O= ¼ CO2+ ½ H2. 26. Reovete jagunemine. Olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. 27. Ohtlikud ained vees.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
