Hapnik Anti Ivaste 9.A Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastamine
glutamicum toodab suurtes kogustes ka Lys. Ka seda kasutatakse toidulisandina. Lys tootvad tüved on mutandid, kel selle aminohappe biosüntees ei ole raja lõppproduktiga tagasisidestuslikult reguleeritav ja tulemuseks on kontrollimatu süntees e. üleproduktsioon. · Korünebaktereid kasutatakse ka nukleotiidide (IMP) mikrobioloogiliseks tootmiseks. Ka neid kasutatakse toiduainete lõhnalisanditeks. Perekond Mycobacterium · Mükobakterid on aeroobsed, happekindlad liikumatud sirged või kõverdunud pulgad. Rakud võivad hargneda ja moodustada mütseelilaadset moodustist, mis fragmenteerub pulga- ja kokikujulisteks elementideks. Enamik liike moodustab kreemjaid ja valkjaid kolooniaid, kuid kiirelt kasvavad vormid on sageli oranzhilt või kollaselt pigmenteerunud (karotinoidpigmendid). · Rakukestad sisaldavad mükoolhappeid ja on vahased.
keskkonnatingimuste tekkimisel, ühes rakus üks (endo)spoor. 6. Täida lüngad: a) Bakterid, kes ise valmistavad anorgaanilisest ainest orgaanilist on autotroofid b) Bakterid, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil on heterotroofid b) Heterotroofid, kes kasutavad surnud orgaanilist ainet on sparotroofid c) Heterotroofid, kes kasutavad elusat orgaanilist ainet on biotroofid d) Hapnikku hingavad aeroobsed hingajad (nt. kemoorganotroofid) d e) Hapnikku ei vaja anaeroobsed hingajad e f) Kahjutud bakterid ei tee inimesele kasu ega kahju, nad kasutavad inimest f g) Vajalikud bakterid on näiteks jämesooles, kurgus, nahal elavad bakterid g h) Nad on kasulikud kuna aitavad kaasa organismi toimimisele h i) Tõvestavad bakterid (patogeensed) eritavad toksiine (mürgiseid aineid) i j) Need ained on inimesele kahjulikud j 7. Millist kahju tekitavad bakterid inimesele
Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks, tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. Millised tegevused oleksid head aeroobseks treeninguks? Eelkõige sellised, mis haaraksid korraga võimalikult paljusid lihasgruppe ning oleksid dünaamilised. Nt. (ujumine, murdmaa suusatamine, kepikõnd, maanteeratas, ka sörkjooks). Aeroobse treeningu eelised: 1. Suurenenud hapnikutarbivus 2. Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3. Lihaste verevarustuse paranemine ning hapniku efektiivsem kasutamine 4. Vererõhu vähenemine (kuna veresoonte seinad on elastsemad ja mahutavad seega ruumalaliselt rohkem verd) 5. Jääkainete (piimhappe) kiirem lagundamine 6. Keha rasvapr...
MÕNEDEL BAKTERITEL ERITAB KEST LIMAKAPSLI, MIS ON NII KAITSEKS KUI HÕLBUSTAB LIIKUMIST. BAKTERID VÕIVAD OLLA SÜMBIOOSIS (VASTASTIKUSES KASULIKUS KOOSELUS), PARASIIDID (KASUTAVAD ORGANISMI ENDA ELUTEGEVUSEKS), PATOGEENSED (OHTLIKUD BAKTERID. TOIME TULEB BAKTERITOKSIINIDEST. KÕIGE MÜRGISEMAKS PEETAKSE BOTULISMI TOKSIINI) JA SAPROFÜÜDID (LAGUNDAVAD BAKTERID ). AUTOTROOFSED BAKTERID : FOTOSÜNTEESIVAD, KEMOSÜNTEESIVAD (SAAVAD ENERGIA KEEMILISTEST REAKTSIOONIDEST), AEROOBSED (VAJAVAD HAPNIKKU; VIIVAD LÄBI LAGUNDAMIST) JA ANAEROOBSED (EI VAJA HAPNIKKU; TEKITAVAD KÄÄRIMIST JA ROISKUMIST). BAKTERITE RAKUTUUMA ASENDAB TUUMAPIIRKOND, MILLES PAIKNEB RÕNGASJAS KROMOSOOM JA MIS KOOSNEB ÜHEST DNA MOLEKULIST. BAKTERITEL ON KÕIGEST ÜKS KROMOSOOM. ENNE BAKTERI JAGUNEMIST RÕNGASKROMOSOOM KAHEKORDISTUB JA NII JÄÄB PALJUNEMISE JÄRGSELT KUMMASSEGI TÜTARRAKKU ÜKS KROMOSOOM. PEALE RÕNGASKROMOSOOMIDE ON BAKTERITES TIHTI VÄIKSEMAID DNA RÕNGAID (PLASMIIDID )
· Bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemaolust, soodsast temperatuurist, keskkonna reaktsioonist ning jääkainete hulgast neid ümbritsevas keskkonnas. · Ebasobivate tingimuste üleelamiseks moodustavad bakterid spoore. Spoorid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele. · Eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad bakterid kas valmiskujul keskkonnast või sünteesivad neid lihtsatest lähteühenditest ise. · Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. Mügarbakterid rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Nimetus tuleneb sellest, et nad moodustavad taimejuurtel palja silmaga nähtavaid mügaraid. Nad elavad liblikaõieliste taimede ja leppade juurel. Mügarbakterid seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks.
toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapniku hulk milligrammides, mis kulub liitris vees oleva orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks kokkulepitud ajavahemiku kestel kindlates katseoludes Biokeemilised protsessid aeroobsed ( vees on lahustunud hapnikku), hapnikuvabad ( vees ei ole lahustunud, kuid on keemiliselt seotud hapnikku), Anaeroobsed ( vees ei ole lahustunud ega seotud hapnikku) Reoainete keskkonnamõju Heljum muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub ( vette lahustub vähem hapnikku) Fosfor, lämmastik oleneb veetaimestiku kasv. Kui kriitiline sisaldus ületatakse, algab veekogude eutrofeerumine.
Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini. Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia.
Tsefiksiim 4. põlvkond: väga lai 1. G+: nagu oksatsilliin. 2. Veidi paranenud toime G- 1. Tsefepiim toimespekter bakterite suhtes 2. Tsefpiroom Nagu 2. pk tsefalosporiinid, kuid väiksem - 5. Tsefamütsiinid 1. Tsefoksitiin laktamaasitundlikkus. G- aeroobsed bakterid 1. Astreonaam Väga lai toimespekter. 1. Enamik G- (nii aeroobsed 1. Imipeneem. kui ka anaeroobsed). 2. Enamik G+ (v.a 2. Meropeneem. oksatsilliiniresistentsed). 3. Ertapeneem. 1. G+ (MRSA, enterokokid). Jah ??
................................................................11 Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon.
Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element ,seetõttu on tal oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale flouriidide. Tähtsaim hapniku ühend on vesinikuga , millega moodustub vesi. Vesi on kõige levinum aine maal , samuti ka ta on üsna levinud universumis. Vett vajavad kõik elusorganismid ja ilma selleta poleks elu maal võimalik. Et hapnik ise reageerib paljude orgaaniliste ühenditega , on ta paljudele anaeroobsetele organsimidele mürgine. Aeroobsed organismid vajavad hapniku oma elutegevuseks.Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga
Nakatades takistab seen juurepessu tungimist juurtesse. Feromoonid biotõrjes:kahjurputukad meelitatakse surmalõksu. Kasutatakse eriti aedades, metsanduses. Bakteritoksiin putukate vastu: Bt- toksiin, mis põhjustab sooleepiteeli lõhustumise ja põhjustab putuka surma.Erinevad alaliigid, kus üks tapab libilikatöövikuid, teine mardikaid, kolmas kahetiivalisi. Reovete puhastamine: kasutatakse biopuhasteid ehk aurutanke (suured raudbetoonmahutid), kus reovett õhustatakse, et aeroobsed bakterid paljuneksid paremini. 6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Miks seda tehakse? Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mujal algukude ehk meristeem. Meristeemi rakud pole diferentseerunud täitma kindlat koefunktsiooni. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neis võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes teatud kasvufaktorie toime võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime algusesle, nad on totipotentsed ,,kõikvõimelised".
kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid ei suuda kindlustada, hakkab anaeroobne energiatootmine, anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära, lihastes tekib glükogeeni anaeroobsel kasutamisel laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste lokaalse väsimuse. 3 km ATP-KrP 5% Anaeroobne 15% Aeroobne 80% Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. 3. Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb? I-tüübi puhul hakkab organism
eluks vajalikud orgaanilised ained ise lihtsatest mineraalühenditest. Enamik batkereid elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitainete lagundamiseks aeroobne batker. Nende abil toimub nt kõdunemine. Vähem on selliseid baktereid, kes elavad hapnikuvaeses keskkonnas ja kelle hapnik mõjub hukutavalt anaeroobne batker, põhjustavad nt käärimist. Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringes, olles olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Nt aeroobsed bakterid lagundavad taimelehti, surnud organisme jpm. Hoopis erilisel viisil rikastavad lämmastikuühenditega mulda mügarbatkerid, kes elavad liblikõieliste taimede (hernes,uba) ja leppade juurte, seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. . Pastöörimine vedelike kuumutamine paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 kraadi. Steriilimine konservimine kõrgel ja temperatuuril (kuni 120kraadi), batkerirakud ja nende
Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. · Hapnik Hapnik reageerib paljude orgaaniliste ühenditega, on ta paljudele anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile mürgised. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka õhuhapnikuks · Lämmastik Lämmastik moodustab 78 % Maa atmosfäärist. Lämmastik suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi
jaoks parimad võimalused tulemuse nägemiseks, sest omaette ,,mässates", olles hingega ka väga asja juures, võib ikka väheks jääda ja tulemuse puudumisel kiputakse alla andma. Mitmekülgne enesearendamine Ilmselt ei kahtle keegi faktis, et antud alaga tegelemine arendab terve keha füüsilist jõudu ning kiirust, põletades sealjuures rasva ning aidates kasvatada ja arendada lihaseid. Samuti paneb ta proovile meie lihaste erinevad aeroobsed anaeroobsed süsteemid ning arendab koordinatsiooni erinevate liigutuste sooritamisel. Treeningutegevuse käigus peaks vähenema tõenäosus saada vigastada areneb intensiivsus toime tulla erinevate vigastuste ja nihestustega või õigemini neid lihtsalt suudetakse vältida. Kuna treeningutegevus on erinevate harjutuste kombineerimisega võimalikult mitmekülgseks, siis selle käigus on võimalik treenida nii käelihaseid, jalalihaseid, kõhulihaseid, seljalihaseid,
Sisukord: 1.1 Jooksmine 1.2 Maratonid 1.3 Tervisejooks (Cooper) 1.4 Kasutatud kirjandus 1.1 JOOKSMINE Jooksmine on üks kõige levinuim viis oma füüsilist vormi parandada. See tekitab hea enesetunde, aitab rasvu põletada ning on suurepärane vahend stressi vastu. Jooksmine on kõige kergem viis treenimiseks see on võimalik igal pool ja igal ajal. Oluline on kõigepealt leida sobiv spordivarustus ning varustuse juures kõige olulisem osa on jalanõud. Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb jalgadele koormus, mis on võrdne 2- 3kordse kehakaaluga. Korralik jooksujalats kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutusteks alati optimaalses asendis. Kui jooksmist alustada, tuleb esmalt otsida sobiv maastik, parem on jooksta pehmel ja tasasel maastikul. Ebatasasel maastikul võib pulsisagedus liiga kõrgele tõusta, seega kui mägi ette jääb, võib vahepeal kõndida. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla jo...
kuid tselluloosi on võimelised sünteesima ka mõned loomad (näiteks tunikaadid) ja bakterid (näiteks Acetobacter xylinum). Taimede rakukesta koostises omab tselluloos kindlatkorrastatud struktuuri ning annab rakukestale iseloomuliku tugevuse. Harva on tselluloosrakukestas puhtal kujul, tavaliselt moodustab see koos teiste biopolümeeride ligniini ja hemitselluloosiga põimunud maatriksi. Tselluloosi funktsioon mikroorganismides ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et aeroobsed bakterid kasutavad enda poolt produtseeritudtselluloosi ,,mati moodustamiseks, mis võimaldab neil vedelik-õhk piiripinnal püsida ning kaitseb ka UV kiirguse eest. Tsellulloos on D-glükoosi jääkidest koosnev polümeer, milles monomeerid on omavahel seotud -1,4-glükosiidsete sidemete kaudu. Kuna iga teine glükoosi jääk ahelas asetseb eelmisega võrreldes 180o nurga all, siis pole ahela minimaalseks kordusühikuks mitte glükoosi, vaid tsellobioosi jääk
Insektitsiidid Keemilised preparaadid kahjulike putukate hävitamiseks. Kasutatakse väliselt, toiduga või hingamiselundite kaudu toimivaid aineid. Tuntumaid ja tõhusamaid insektitsiide on DDT. Selle kasutamine on enamikus maailma riikides keelatud. Huumuse teke Huumus on tekkinud taimede ja loomade elutegevuse produktide ning organismide eneste lagunemisel. Huumus tekib taimejäänuste muundumisel ja mikroobide lagusaadustest ning sisaldab keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Huumuses sisaldub enamik mulla lämmastikuvarust. Huumuse tekkele avaldab mõju mulla õhustus. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui vahelduvad aeroobne ja anaeroobne lagunemine. Kevadel ja sügisel, kui muld on veega küllastunud, kulgevad anaeroobsed protsessid, suvel kuival ajal aga aeroobsed protsessid. Huumuse tekkele avaldavad mõju ka niiskus ja temperatuur. Huumuse tekkel läheb orgaaniline lämmastik sellisesse vormi, kus ta on taimedele kättesaadav. Ol...
· Hepatiit · Difteeria kurgutõbi · Mumps · Punetised Vaktsiin on preparaat mis kutsub esile organismis antikehade tekke. Antikehasid toodavad lümfotsüüdid ( üks liik valgeid vererakke ) III FÜSIOLOOGILINE PERIOOD Loius Pasteur (1822-1895) mikrobioloogia rajaja, 19sj teadlane. Tööstusliku ja füsioloogilise mikrobioloogia rajaja ( veinitööstus, käärimisprotsess ) Tegeles käärimisprotsessi ja pastöriseerimisega. Jaotas bakterid kaheks: aeroobsed ja anaeroobsed. Pastöriseerimine on kuumutamine 80-90 kraadi C, umbes 20 minutit ( piim EI lähe keema ) hävitada toiduainete riknemise põhjustavad mikroobid. Ta tõestas, et elu tekkimine kaasajal on võimatu! Robert Koch (1843-1910) Sakslane, II Nobeli preemia laureaat, Saksa arst. · Võttis kasutusele bakterite värvimis meetodi · Võttis kasutusele tardsöötmed · Töötas välja rida vedelsöötme retsepte. Õppis bakterite kasvatamist söötmel. 1822 ( 41
VII. Logaritmiline suremise faas. Antud faasis toimub suremine üha kiirenevas tempos. VIII. Suremise kiiruse aeglustumise faas. Bakterite arvu vähenemine aeglustub ja ellujäänud lähevad soike- seisundisse. 15. Mikroorganismide helendumine ja pigmentide moodustumine Helenduvate mikroobide hulka kuulub suur rühm füsioloogiliselt sarnaseid, kuid morfoloogiliselt erinevaid baktereid (kokid, kepikesed, vibrioonid). Enamasti on nad gramnegatiivsed, eosteta aeroobsed organismid, mis on isoleeritud merevees. Kuigi nad kasvavad hästi nii liha kui kala substraatidel, roiskumist nad nendes esile ei kutsu. Enamike liikide kasvu- ja helendumistemperatuur on 15-18C. Osad liigid paljunevad ka 30-35 C juures. Peamine on, et helenduvad ainult vigastamata mikroobid. Teatud tegurid nagu soolsuse vähenemine, antibiootikumide esinemine keskonnas, helivõnked - kõik need kahjustavad rakku ja tema helendumist.
orgaanilist materjali. Enamik seentest on saprofüüdid, mis saavad toitaineid surnud orgaanilisestainest. Nagu enamik baktereid, eritavad ka seened elektrolüütilisi ensüüme, mis aitavad ... väliskeskkonna substraate. Seejärel omastavad nad lõhustunud ühendid. Tähtsamaks varuaineks glükogeen. Enamus seeni kasutaavd süsivesikuid, eelistatavalt glükoosi, miltoosi ja lämmastikühendeid aminohapete ja valkude sünteesiks. Tavaliselt on seened aeroobsed. Osad pärmseened on falkulatiivsed anaeroobid, mis suudavad kasvada nii hapnikuga kui hapnikuta keskkonnas. Falkulatiivsed anaeroobid saavad energiat kääritamisel, kuhu alla käib näiteks glükoosist etüülalkoholi produtseerimine. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Hallitusseentel on tuum eraldunud rakust. Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Nendest hüüfidest
orgaanilist materjali. Enamik seentest on saprofüüdid, mis saavad toitaineid surnud orgaanilisestainest. Nagu enamik baktereid, eritavad ka seened elektrolüütilisi ensüüme, mis aitavad ... väliskeskkonna substraate. Seejärel omastavad nad lõhustunud ühendid. Tähtsamaks varuaineks glükogeen. Enamus seeni kasutaavd süsivesikuid, eelistatavalt glükoosi, miltoosi ja lämmastikühendeid aminohapete ja valkude sünteesiks. Tavaliselt on seened aeroobsed. Osad pärmseened on falkulatiivsed anaeroobid, mis suudavad kasvada nii hapnikuga kui hapnikuta keskkonnas. Falkulatiivsed anaeroobid saavad energiat kääritamisel, kuhu alla käib näiteks glükoosist etüülalkoholi produtseerimine. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Hallitusseentel on tuum eraldunud rakust. Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Nendest hüüfidest
..O, H...N). Vesinikside on nõrk side, kuid biomolekulides (valkudes, DNA/RNA) on neid palju ja see muudab need orgaanilistes ainetes olulisteks. b) mida rohkem on lõhustatavas ühendis H-d, seda suurem on tema energeetiline väärtus. · 1g süsivesikuid ~4kcal · 1g lipiide ~9kcal. Rasvades on H osakaal suurem, seega ka saadav energia on suurem. · 1g alkoholi ~7kcal O- hapnik a) väga paljudes süsteemides on O oksüdeerijaks. b) Aeroobsed organismid tekitavad O baasil reaktiivseid osakesi e. vabu radikaale. Kui neid on palju, on ohtlik. Mõõdukas koguses vabu radikaale on vajalik , sest neid kasutatakse organismie kaitseüsteemides. NB! Teada on et õhus on ~21% O 2. Ja paljud inimesed arvavad, et mida rohkem O 2 hingata, seda parem. Tegelikult pole see nii, kui pidevalt mõned päevad hingata rohkemal hulgal hapnikku, siis esinevad kopsukahjustused tänu vabadele radikaalidele. Kas CO2 on mürgine
päikesevalguse kaasabil, sellest sai hapnik atmosfääri ning arenema said hakata keerukamad organismid. Bakterite kuju Kerakujuline – kerabakterid Pulkbakterid – batsill Spiraalsedbakterid Niitjad bakterid Jätkega bakterid Bakterite toitumine Toituvad valmis orgaanilisest ainest parasiidid, langundajad Toodavad ise orgaanilist ainet tsüanobakterid Aeroobsed bakterid kasutavad energia saamiseks hapniku – levivad kõikjal, kus on hapniku Anaeroobsed bakterid on kääritaja bakterid, jogurti ja juustu tootmisel. Nakatumine bakteriaalsetesse haigustesse Enamasti nakkushaigused piisknakkus (tuberkoloos) saastunud toit/jook (salmonella) siirutajatega (puukborrelloos) kontakt haigus (leepra ehk pidalitõbi) Vaktsineerimine eestis Immuniseerimiskava Normaalne mikroflora
Muldi rühmitatakse lagunemine(parim keskmistel muldadel) 2)vana huumus parandab mulla füüsikalisi omad. veereziimilt:1)põuakartlikud-kerge lõimisega aeglasem,parimad tingimused huumuse tekkeks 3)huumus parandab füüsikalisi-keemilisi omad. mullad,väikese veemahutavusega.2)parasniisked- keskmise lõimisega muldades,esinevad 4)huumushapped soodustavad kivimite keemilist suure veemahutavusega,hästi veega varustatud.3) paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed murenemist 5)org aine on energiaallikaks liigniisked-pinnaveest,kõrgest tingimused 8)mulla bioloogiline aktiivsus- edafonile 6) suurendab mulla enesepuhastumist põhjaveest,ülavesi.Mulla veeolude lagundajate liigil,koosseis ja arvukus.Mulla org 7)tagab mulla sanitaarse kaitse-teeb kahjutuks iesloom.MOMENDINIISKUSE ASTMED. ainet saab määrata nt värvuse ja põlemise järgi haigusi tekitavad mikroorganismid
eelselitusel. Erinevalt tavapärastest meetoditest pakuvad alternatiivsed süsteemid lisaks Heitvee eelselitusele ka biopuhastust. Heitvee biopuhastus Heitvee biopuhastuse üksus on aastate jooksul välja kujunenud. Biopuhastuse protsessil on kaks peamist tüüpi: fikseeritud materjali ja peatatud kasvu süsteemid. Fikseeritud materjali süsteemid levitavad esmase heitvee üle materjali, mis sisaldab tahkeid pindu, kuhu saavad peale minna aeroobsed bakterid ning muud mikroorganismid. Tühimikud materjalis lubavad heitveel ning atmosfääriõhul paljastada heitvesi, pinnad, mikroorganismid atmisfäärilisele hapnikule. Peatatud kasvu süsteemd loovad aeroobse keskkonna lastes heotveel kiirel atmosfäärilise õhuga käia ringi kambris, kuhu pumbatakse kiiresti õhku või loksutatakse seda mehaaniliselt. TURBA BAASIL KÄITLEMISE SÜSTEEMID (Peat-based Treatment Systems)
päikeseenergia abil loovad rohelised taimed orgaanilisi aineid. Süsinik moodustab orgaanilise aine. Surnud loomad ja taimed lagundatakse bakterite ja seente poolt.. minevikus on orgaaniliste jäänustest tekkinud suured fosiilsete kütuste (nafta, põlevkivi) lademed, mille põletamisel vabaneb süsihappegaas.Lämmastikuringe- lämmastik on oluline komponent valkude ja nukleiinhapete ahituses. Õhulämmastiku seovad ja muundavad mitmesugused bakterid: liblikõieliste juurtel mügarbakterid, aeroobsed mullabakterid. Osa lämmastikust seotakse õhus ka keemilisel teel.LÄÄNEMERILäänemeri on väga madal meri, tema keskmine sügavus on 55m. Põhjamerest tungiv soolane merevesi ning mandrilt valguv sademetena langenud merevesi segunevad Lääänemeres. Vee keskmine soolsus on 0,9 %. Jõgede suudmealadel on vesi mage. Vee madal soolsus, tõusu ja mõõna, merehoovuste puudumine ja mere madalveelisus soodustavad Läänemere talvist jäätumist. Läänemere keskosa on jäävaba.Isel
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. ...
Kunstnik: Pieter Brueghel the Elder 13. Nimeta üks kott- ja üks kandseen, keda on kasutatud amputeerimisel verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. Tuletaela Fomes fomentarius (Agaricomycetes) ja kott-murukarikat Calvatia utriformis (Agaricomycetes) on kasutataud verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. 14. Mis on dermatofüütia? Dermatofüütia on pindmine infektsioon nahas, karvades ja küüntes, mida tekitavad aeroobsed seened ehk dermatofüüdid. Dermatofüüte tuntakse enam kui 40 liiki, nendest mõned liigid on oluliseks patogeeniks inimesel. 15. Mis on peamine haigustekitaja varbaküüntel? Kogu maailmas on laialt levinud seene Trichophyton rubrum poolt põhjustatud jalgade ja varbaküünte seenhaigus. 16. Kas majavamm kasvab Eestis ka looduses (vaata kindlasti lingi alla)? Meie kliimavöötmes suudab majavamm elada ainult hoonetes. http://www.loodusajakiri
Kui kokid asetsevad segipaisatuna (viinamarjakobara taoliselt) nimetatakse neid kobar- ehk stafülokokkideks (nt Staphylococcus aureus). Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid, tuberkuloosibakterid jt. Jagunevad: Korrapärase kujuga aeroobsed eoseid mittemoodustavad pulkbakterid (Lactobacillus spp., Listeria monocytogenes). Aeroobsed spoore moodustavad batsillid (Bacillus anthracis, Bacillus cereus). Klostriidide hulka kuuluvad eseid moodustavad anaeroobsed bakterid (Clostridium botulinum). Grampositiivsed aeroobsed eoseid mittemoodustavad mükobakterid (Mycobacterium tuberculosis). Gramnegatiivsed fakultatiivselt anaeroobsed pulkbakterid (Escherichia coli, Shigella spp., Salmonella spp.)
imendumine) 6. Vee saamine: jook,söök Vee kadu: naha kaudu, higi, hingamine,uriin, 7. N sugunäärmned munasarjad M sugunäärmed- Munarakkude küpsemine Spermatogenees Naissuguhormoonide süntees (östrogeen Meessuguhormoonide sünteed ja progesteroon) (testosteroon) 8. Glükoos- iga pävasel aktiivsusel( anaeroobne treening) Rasvad- aeroobsed protsessid kestva aktiivsuse korral Valgud- tavaliselt mitte , nälgimise korral ainult
-) Mis on looduslik valik ja milline on selle vajalikkus. (3/3p) *) Looduslik valik on ebavõrdne paljunemisvõime ning ellujäämine, mis on tingitud nii isendi individuaalsetest iseärasustest kui ka piiravatest keskkonnatingimustest. Oluline on see seetõttu, et puhastab loodust nõrgematest isenditest, sest vaid tugevamad jäävad ellu. -) Selgita endosümbioosi hüpoteesi? (3/3p) *) Endsümbioosi hüpoteesi järgi liitusid ??????? prokarüootidega aeroobsed ja fotosünteesivad prokarüoodid. Esimesel juhul ehk aeroobsete juhul mitokondrid ja teisel juhul tulid plastiidid (kloroplastid). Oluline on see seetõttu, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud. Endosübioosi hüpotees seletabki seda, kuidas rulid prokarüootide asemel eukarüoodid ja kuna eukarüootide puhul tulid veel mitoos, meioos, parem tööjaotus rakus ja elu hakkaski edasi arenema.
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a....
Venitusasend olgu mugav. Venita valupiirini. Keskendu korraga venitama üle ühe liigese kulgevaid liigutusi. Keskendu rütmilisele hingamisele ja venituse tundmisele lihases. Hoidu järskudest ja kiiretest liigutustest. Mittehaaratud lihased olgu lõdvad. 18) Teraapiapalli kasutamine füsioteraapias Kasutatakse neuroloogias, ortopeedias, günekoloogias ja sünnitusabis, pediaatrias, geriaatrias. Klassifikatsioon- tasakaaluharjutused, koordinatsiooniharjutused, rütmiharjutused, aeroobsed harjutused, jõuharjutused, venitusharjutused, lõdvestusharjutused, mängud, paarisharjutused. Metoodika- Tunni pikkus 30-50 min. Individuaalselt või grupis. Füsio peab tagama turvalisuse. Füsiol peab olema ülevaade patsiendi kehalisest võimekusest, harjutaja impulsiivsusest, harjutuse arusaamis võimest. Alusta harjutamist aeglases tempos, ilma põrklemiseta pallil. Jälgida patsienti. Kasutada peeglit. Harjutada puhtal põrandal. Ära kasuta vigastatud palli. Juuksed kinni
Tingimustest sõltuvalt võib glukoosi lagunemine olla: 1) Osaline anaeroobne glükolüüs. Glükoos Püruvaat 2 laktaat (piimhappe käärimine aktiivselt kontrakteeruvas lihases, erütrotsüütides (punane verelible), mõningates mikroorganismides). Glükoos püruvaat 2 etanool + 2 CO2 (alkoholkäärimine pärmirakus). 2) Lõplik aeroobne glükolüüs. Glükoos püruvaat 2 Atsetüül-CoA 4 CO2 + 4 H2O (Loomad, taimed, paljud aeroobsed mikroorganismid). d) Millises vormis ja kui palju vajab protsessi käivitamine energiat kasutatakse ATP, NADH ja FADH2 energiat. Kokku toimub glükolüüsi käigus 10 reaktsiooni, mis on samad kõikides rakkudes, kuid erinevad kiiruse poolest. Produktideks on püruvaat, ATP ja NADH. e) Energiasaagis ATP ja taandatud koeensüümidena (NADH) Ühe glükoosi molekuli konversiooniga kaheks püruvaadi molekuliks kaasneb kahe ADP molekuli konversioon ATP-ks.
dermatofüüdid kuuluvad 3 perekonda: - Trichophyton - Epidermophyton - Microsporon Dermatofüüdid ei kuulu inimese residentse floora hulka. Seevastu on aga Candida ja Pityrosporum saprofüüdid, mida leidub suurel prtsendil inimeste limaskestal või nahal. Dermatofüütia korral on tähtsaks faktoriks nakkusliku materjali rohkus ja geneetiline eelsodumus. Candida ja Pityrosporum omandavad aga haigusttekitava võime alles siis kui organismi vastupanuvõime langeb. Dermatofüüdid on aeroobsed seened. St, et nad vajavad elutegevuseks hapniku. Nad saavad kasvada ainult tugevalt sarvestunud struktuurides (naha sarvkiht, küüned ja juuksed). Nende kasv eelnimetatud struktuurides sõltub aga tingimustest. Kui pole piisavalt eluks vajalikke tingimuste puudumisel seene kasv lakkab, kuid sellele vaatamata säilitab seen nahas oma patogeensed omadused. Dermatofüütia e. Tinea Diagnoosi tähistatakse pindmiste seenhaiguste tähistamiseks. Kõige sagedamini
jm. Hapniku toodetakse vedelat õhku rektifitseerides, õhku fraktsioneeriivalt veeldades või vett elektrolüüsides.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm. Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastasid sõltumatult mitu teadlast
Elutegevuse tagajärjel tekib metaan(muda). Autotroofsed bakterid fotosünteesijad ja kemosünteesijad. Tsüanobakterid(sinivetikad) ehk sinikad. Bakteritele vajalikud elutingimused Piisav toitainete kontsentratsioon ja sobiv kasvutemperatuur. Jääkainete vähesus keskkonnas. Niiskuse olemasolu. Hapnik olemasolu või puudumine. Külmalembesed: 4°C.... 10°C vahel Kesklembesed: 20°C ...... 40°C vahel Soojalembesed: 50°C ...... 70°C vahel. Aeroobsed bakterid vajavad gaasilist hapnikku. Anaeroobsed hapnik pärsib ainevahetist, kassutavad slfaati. Kõrge soolsus või suhkru tase. Bakteriaalsed haigused Normaalne mikroflora Taimede, loomade ja inimesega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele. Stimuleerib antikehade teket. Bakterid sünteesivad erinevaid vitamiine. Bakterid, mis
koos gentamütsiiniga steriilsete kudede/õõnte sepsise puhul. linkomütsiin aeroobsed G+ kokid, mõned anaeroobid (peptostreptokokid) streptogramiinid Kahekomponentne: dalfopristin • märklaua modifikatsioon stafülokokid, streptokokid, E. faecialis. . takistab peptiidahela • efluks Reservravim VRE (vankomütsiin-resistentne enterokokk) raviks.
plasmiid, piilid (toidule kinnitumiseks ja koloonia moodustumiseks – geneetilise informatsiooni vahetamine) kapsel, kest, membraan Elavad alati koloonias Bakterite konjugatsioon varu DNA jagamine (bakterite seksimine) Bakterite energia aeroobsed bakterid – aeroobne hingamine anaeroobsed bakterid – (teisi anaeroobseid organisme ei ole) Bakteriaalsed haigused Tuberkuloos õhkpiisknakkus kopsud ja nende lümfisõlmed peiteperiood 2-12 nädalat äge verine köha profülaktika: ruumide tuulutamine, vahetusjalanõud, riiklik vaktsineerimiskava Veel hingamisteede haigusi Difteeria – õhkpiisknakkus ja kurgu paistetus Katk – enamasti näriliste hammustuste kaudu Düsteeria
6. Biogeograafia- Liikide levik maal on seotud nende omavahelise sugulusega. Kuidas sai elu Maal alguse ja kuidas kujunesid tänapäevased organismid? Esimesed algelised organismid elasid sügaval vees kuna osoonikiht puudus ja UV- kiirgus oli tugev. Stromatoliidid Esimesed elusorganismid olid ainuraksed prokarüoodid. Jagunesid kaheks arhed ja bakterid. Nad toitusidorgaanilistest ühenditest. Osadel neist avanes võime anaeroobesetest ainetest valguse abil teha aeroobsed ained ehk kemosüntees. Tekkis fotosüntees. Esimesed fotosünteesi kasutajad olid tsüanobakterid. Hapnikku hakkas kogunema. Moodustus osoonikiht. Tekkis eukarüootne rakk. Tekkisid hulkraksed organismid. Esimesed neist käsnad. Kehaväline viljasumine. Hiljem kehasisene viljastumine. Kambrium-välise skeletiga loomad (teod). Keelikloomad. Arenes skelett. Hiljem selgroog. Ordoviitsium- arenesid selroogsed. Süstakalade eellased ja lõuatud kalad. Silur- Taimed kolivad maismaale
Kahe faasiline - peab jõudma rakku ja siis liituma ribosoomiga. Bakteriosiidne (doosist sõltuv). Streptomütsiin FK: p.o. ei imendu, i.m., i.v., lokaalselt. 1xp Suur konts neerukoes ja sisekõrvas. Ei läbi HEBi, meningiidi korral kuni 25%. Läbib PBd. Eliminatsioon neerude kaudu. Kombineermine Pen-iga ja Tsefalosporiiniga (suurem nefrotoksilisus). N: G- aeroobsed bakterid. Bakteriaalne endokardiit (koos Pen), tulareemia, katk, TB, UTI, pneumoonia, meningiit, sepsis jt. N: vähene kasutamine, suur toksilisus Kanamütsiin Aminoglükosiidid Gentamütsiin - pseudomonas, klebsiella, enterobakter Neomütsiin - toksilisuse tõttu ainult lokaalselt AG toksilisus: ototoksilisus, nefrotoksilisus,
Spoor moodustub ühest rakust. Spoori sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku `'organellidest''. BAKTERITE KUJU: Kerabakterid ehk kokid (streplo) ahelkokk (stafülo) kobarkokk Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi k äärimiseks 12. Bakterite paljunemine: pooldumine, generatsiooniaeg. POOLDUMINE- Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist.
Nahal domineerivad-kokid ja kepikujulised bakterid. 11. Looma elundite mikrofloora Hingamisteed- kõige rohkem ülemistes hingmisteedes(mikro, streptokokid).kõiki mikroobe mis õhus. Udara- mastiiti tekitavad- streptococcus agalactiae,uberis, Staphylococcus areus,esherichia coli jne. Seedekanali-fakultatiivne-liigiline koostis muutub, obligaatne-püsiv(Lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja Coli.)Suu ja suus limaskest-üks rikkalikumaid.üle 100.Alalised -kokid ja aeroobsed, anaeroobsed tselluloosi lagundajad, spiroheedid, mikroskoopilised seened. Magu-kesine(happelisus) eelkõige spoore moodustyavad liigid-Bacillus cereus.Happeresistentsed mükobakterid.(M.bovis, avinum).mäletseja eesmaos- palju mikroobe(söötade lõhustamis protsessid). Peensool-vaene.Jämesool-üks rikkamaid.kokid, tselluloosi lagundajad, pärid, hallitused.Palju toitu mikroobidele.on ka haigustekitajaid-kuid nende arv jääb alla kriitilise piiiri, loome ei haigustu. 12
muutuma, aga see ei kajastu kaalus. Isegi kui hoiad aja jooksul oma kehakaalu muutumatuna, hakkab keha lihasmass vähenema ja keharasva hulk suurenema, kui sa ei tegele raskustreeninguga. Kui kehamass ei sisalda rasva, on ainevahetus kiirem. Trimmimine tähendab praktikas rasvaprotsendi alanemist, lihasmassi mõõdukat kasvu ning lihastoonuse positiivset tõusu, mille tagajärjel inimese rüht paraneb. Parim kaalukaotamise valem ehk viis keha trimmimiseks on aeroobsed harjutused, millele on liidetud raskustreening. Aeroobikaharjutus põletab kaloreid ja vähendab kogu keha rasvakogust. Samal ajal saad raskustreeninguga lihased, milles on vähem rasva ja on parema toonusega. Iga juurde tulev lihasekilo kiirendab su ainevahetust 50 kalori võrra päevas nii põletad ööpäevas ka rohkem kaloreid. Iga sinu lihas koosneb sadadest lihaskiududest, mis on kaetud sidekoelise ümbrisega.
2. Huumus mulla, spetsiifiline aine. Must või tumepruun amorfne mass, mulla mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid, millede esialgne ehitus ja struktuur on täielikult muutunud. Huumus sisaldab taimede toitaineid ja omab energiat, need vabanevad huumuse lagunemisel. 1.Lagunemiskeskkonna niiskus:kuiv seeneline lagunemine,parasniiske aeroobsed bakterid, märg anaeroobsed bakterid 2.Temperatuur tõus 10oC võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 korda. Optimaalne 20...30oC 3.Mulla reaktsioon (happesus):Happelised keskkonnad seeneline lagunemine, Leeliselised keskkonnad bakteriaalne lagunemine. 4.CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 5.Füüsikalise savi sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine
· looduslikul pinnal jooksmine on parem kui asfaldil või bituumen rajal, · olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine, · lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused. Reketisport Tennis, squash ning sulgpall on mõõduka intensiivsusega suurepärased mängulised tegevused. Ehkki primaarselt on need tegevused anaeroobsed, aitavad nad teatud määral kaasa aeroobsele vormisolekule ning seda eriti siis, kui regulaarsele treeningule lisatakse aeroobsed harjutused. Harjutusi, millega kaasneb järsk ja rohke energia kulu nimetatakse anaeroobseteks, kuna organismil ei ole võimalik koheselt rahuldada kõrgenenud hapniku nõudlust. Organismis tekkivast hapnikupuudusest (see rahuldatakse hiljem) kuhjuvad jääkproduktid, mis põhjustavad inimesel ebamugavustunde ja väsimuse. Anaeroobsed harjutused ei ole südametegevusele soodsad ja soovitatavad. Kui tihti tuleb harjutada?
*Mullas vabalt esinevate õhulämmastikku siduvate bakterite alla kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. *Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. *Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. *Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted
mis neid lagundavad * energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks: - päikeseenergia - orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia * süsinikuallikad keha ülesehituseks: - orgaaniliste ainete lagundamisel tekkiv süsinik - CO2-st * kemolitotroofid lagundavad anorgaanilist ainet Bakterite jaotus. Hapnikutarbimise alusel: * aeroobsed * anaeroobsed, kasutavad sulfaat-/nitraatioone, eraldub N 2O, H2S ja/või N (teisisõnu käärimine) Tähtsus looduses: * süsiniku ringlemine * nitraate tekitavad mügarbakterid, liblikõiteliste juurtel Kasutamine inimeste poolt: * kasutati ammu enne seda, kui neist teada saadi * hapendamine * käärimine * ravimitööstus - antibiootikumid takistavad: valgu sünteesi, streptomütsiin ja CO
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
