elektrolüütide säilitamiseks · Kuumasse kliimasse saabudes on oluline kohanemine Algul harjutada mõõduka koormusega Alustada 60 90min koormusega · mitte lühikeste intensiivsete koormustega Vedelikupuudus ja töövõime · Vedelikuvajadus suureneb juba +25 kraadi korral Välistemperatuuri mõju Õhu tihedus Koormuse intensiivsus · Dehüdratatsiooni korral Lihasjõud esialgu säilub Vastupidavusvõime langeb oluliselt · Aeroobse töövõime langus Vedeliku puudus ehk hüpohüdratatsioon · Keha ülekuumenemine seda varem, mida kuumem ilm · Ülehigistamisel tekib vedelikupuudus Naha verevarustus langeb Nahk muutub kuivaks · Vaja koormus katkestada · 1-2% veel töövõimet ei langeta, küll aga 4-5% Treeningkoormust langetada õigeaegselt · Õige on langetada treeningkoormust Rehüdratatsioon kestab 3-4 päeva
Umbes viiendik tarbitud lämmastikust deponeeritakse valmivates viljades. Lehtpuistud kasutavad vegetatsiooniperioodi jooksul 30- 60 kg lämmastikku hektari kohta, millest osa tagatakse mulda varisega. Ligikaudu kolmandik lämmastikust on seotud puude juurtes. 3.2.4. Puittaimede hingamine Hingamise käigus kasutavad taimed eelnevalt sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel anorgaanilisteks ühenditeks – veeks ja süsinikdioksiidiks, protsessi käigus vabaneb energia. Selles aeroobse lagunemise ahelas on u kakskümmend vaheprodukti, mis tekivad eri ensüümide katalüüsitavates reaktsioonides. Saadud energiahulka mõõdetakse kalorites – ühe grammi glükoosi lagundamisel saadakse energia u 2,5 Kcal. Energia seotakse energiarikastesse ATP (adenosiinfosfaat)-sidemetesse. ATP-energia kasutatakse rakkudes füsioloogilis-biokeemilisteks protsessideks, taimede kasvuks ja arenguks, mineraalainete hankimiseks mullast jm. Toimuvat reaktsiooni kirjeldab valem:
-) Glükolüüs glükoosi esmane lagunedamine, mis toimub tsütoplasmavõrgustikus. *) Glükolüüsi järel tekib püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 2 ATP'd. anaeroobse puhul toimub edasi fermentatsioon ehk käärimine ja tekib piimhape (kui pärast trenni tekib lihastesse piimhape, siis ajajooksul viiakse see piimhape maksa, kus see muudetakse tagasi püroviinamarihappeks) või etanool (kui hapnik ligi pääseb, tekib veiniäädikas). aeroobse puhul toimub edasi tsitraaditsükkel, kus muudetakse anorgaaniline aine orgaanilisteks aineteks. Tsitraaditsükkel toimub mitkondri maatriksis ehk sisemuses ning selle tulemusena lahkub CO2. Edasi on hingamisahela reaktsioonid, mis toimuvad mitkondri kristades, mille tulemusena tekib 36 ATP molekuli. -) Tsitraaditsükkel -) Hingamisahela reaktsioonid * Ühe glükoosi lõplikul lagundamisel võib moodustuda 38 ATP molekuli. Fotosüntees
Kristallilist tselluloosi suudavad lagundada paljud seened ja bakterid. Ensüümid: tsellobiohüdrolaasid ja endotsellulaasid. Heksooside lagundamise etapid: 1. Polüsahhariidide lagunemine monosahhariidideks 2. Monosahhariidide (heksooside) lagunemine püruvaadini 3. Püruvaadi edasine oksüdatsioon energiavaeste lõppühenditeni tsitraaditsükli ja ETA vahendusel või muundamine käärimisproduktideks. Orgaanilisi aineid saavad mikroobid oksüdeerida aeroobse hingamisega, anaeroobse hingamisega ja kääritamisega. Aeroobsel ja anaeroobsel hingamisel toimub membraanne fosforüülimine membraanile loodava prootongradiendi arvel. Aeroobsel hingamisel konverteeritakse püruvaat Ac-CoA-ks ja see oksüdeeritakse edasi CO 2 ja H2O-ni tsitraaditsüklis. Reaktsioon toimub püruvaadi dehüdrogenaaskompleksi vahendusel. Reaktsiooni käigus toimub ka dekarboksüülimine. Sellist püruvaadi dehüdrogenaasikompleksi ei ole obligaatsetel anaeroobidel
toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforiärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe-koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: Alumiiniumsulfaat - A l 2 (S O4 ¿3 *18 H 2 O Raudsulfaat - FeS O4 *6 H 2 O Lubi – CaO või Ca(OH ¿2 Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait
Paide Ühisgümnaasium Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Koostaja: Eveli Tammik, 11B klass Juhendaja: Marje Tänav, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige sellepärast, et ise tegelen jooksmisega suhteliselt regulaarselt ning varem pole seda teemat põhjalikult uuritud. Töö eesmärgiks on anda ülevaade jooksmise mõju erinevatest aspektidest, jooksmise liikidest ja toitumise alustest ning välja uurida jooksmise populaarsus ja teadlikkus toitumisest ja venitusharjutus...
*Kaamerad on sünkroniseeritud ühte punkti, tavaliselt kuus kaamerat. *Kehadele kleebitakse infrapunased markerid, kuna kaamerad on infrapunakiirgusele tundlikud. *Uurimisobjektiks on tihti lapsed ja loomad, võib-olla ka mingid sitikad. *Levinuim kõnnianalüüs. * infrapuna kaamera-kõige uuem, kõige täpsem, sellega saab uurida kõige rohkem liigutusi. * veloergomeeter- saab määrata kehalist võimsust, töövõimet ja seda lindistades saab määrata liigutustegevuse muutusi aeroobse läve ületamisel. Kõnd võrdub toeperiood 60 % (kannalöök, amortisatsioonifaas, vertikaali moment, äratõukefaas ja eelhoofaas) ja hooperiood on 40% (hooperioodi algfaas, keskfaas ja lõppfaas). Vaagna liikumine kõnnil 1) üles-alla 2) külgsuunal.
FAD poolt. Viimased omakorda loovutavad vesiniku hingamisahela ensüümide süsteemile, mis paikneb mitokondri sisemembraani sissesopistusel – kristadel. Järgneval vesiniku aatomite ülekandel hingamisahela ensüümide vahendusel hapnikule genereeritakse 3 ATP molekuli iga NAD+ ja 2 ATP-d iga FAD poolt tsitraaditsüklist kaasa toodud vesiniku paari kohta. 2. Hapnik kui elektronide lõppaktseptor, vee tekkimine: 3. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt: 4. Krebsi tsükli võtmeensüümid - tsitraadi süntaas, isotsitraadi dehüdrogenaas, - ketoglutaraadi dehüdrogenaas, suktsinaadi dehüdrogenaas, malaadi dehüdrogenaas: 5. Koensüümid NAD ja FAD vesiniku aatomite aktseptoritena: 5. Hingamisahela tsütokroomide süsteem, selle korrapärane paiknemine mitokondri sisemembraanil ja funktsioon: 28
muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: Alumiiniumsulfaat A l 2 (S O 4 ¿3 *18 H 2 O Raudsulfaat - FeS O 4 *6 H 2 O Lubi – CaO või Ca(OH ¿2 Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis
liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv ja muud rasked mineraalsed osakesed settivad liivapüünise põhja. Mõnikord toimub samas liivapüünise vaheseinaga eraldatud osas ka rasva- või õlieraldus ning reovee eelaeratsioon. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga. Eelaeratsiooni mõte seisneb vees olevate orgaaniliste lenduvate ainete väljapuhumises ja aeroobse keskkonna tekitamises, mis soodustab järgnevaid puhastusprotsesse. Sõelad on võrest väiksemate avadega (0,5-3 mm) ja seega nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed. Konstruktsioonilt on sõelad kas trumli- või lindikujulised ning neil eraldatud osakesed uhutakse veega kas pidevalt või perioodiliselt ära. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Asulate ja linnade puhastusjaamades on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus
rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organ ismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu esinemine võimalikuks ka väljaspool ookeane.
Sisukord 1.Keskkonnajuhtimine........................................................................................................2 2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus...................................................................5 3.Õhu puhastamine aerosoolidest........................................................................................6 4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga...........................................................9 6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega.............................................................11 7.Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest..................................................12 8.Reovete koostis ning omadused.....................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid..................................................................................
ülekandja) . ATP koosneb lämmastikalusest (adniinist, NH2), suhkrust riboosist ja 3 fosfaatrühmast. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilied ühendid väliskeskkonna anorgaanilistest ühenditest (nt taimed, vetikad, tsüanobakterid, kemosünteesivad bakterid) Heterotroof- organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia toidust, valmis orgaaniliste ainete lagundamisel (nt loomad, seened ja paljud bakterid). GLÜKOOSI AEROOBSE LAGUNDAMISE ETAPID 1 ETAPP . Glükolüüs (tsütoplasmavõrgustikus) 1 glükoos lagundatakse 2 püroviinamarihape C6H12O6 2C3H4O3+4H 2ADP+2P12ATP NAD roll on selles prootonite ülekandmine Eraldunud vesinikuioonid seostuvad NAD-molekulidega 2NAD+4H2NADH2 2. ETAPP Tsitraaditsükkel (mitokondris) Püroviinamarihappe edasine lagundamine, erinevad reaktsioonid, tekivad CO2 ja H.ioonid, mis seotakse NAD- dega, tekib 10 NADH2. 2 püroviinamarihape6CO2+10NADH2
kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu – töö tuleb peatada. Piimhappe hüppeline kasv on tingitud kuna: – Lisanduv energiavajadus tuleb katta üha rohkem anaeroobselt s.t. tekib piimhape – Töösse lülituvad “valged” lihaskiud toodavad rohkem piimhapet *Hingamiskoefitsient tõuseb üle ühe. Pulss 160 -170 x min. Parim aeroobne treening – veidi alla anaeroobset läve töötades Aeroobne lävi. Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta Südame löögisagedus 120 – 130 x min Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades Lihase ainevahetuse toetamine: - kapillaarvõrgustiku areng (toitainete tarbimine, laguproduktide eemaldamine) - kapillaarivõrgustiku täitmine „sisuga“ (südame töö annab verevoolule energiat, suured veresooned kannavad selle energia võimalikult väikeste kadudega edasi)
CH3COO-), ssinikdioksiidi (CO2), and molekulaarset vesinikku(H2). Ssinikdioksiidi, molekulaarset vesinikku ja atsetaati kasutavad metanogeenid metaani (CH4) tootmiseks. Metanogenees ja metlotroofia Metanogeenid CO2 + 4 H2 -----> CH4 + 2 H2O + energia elektroni doonor on vesinik, elektroni aktseptor on CO2, ranged anaeroobid, kemolitotroofid Metanotroofid CH4 + 2 O2 -----> CO2 + 2 H2O + energia metaan on elektroni doonor, hapnik on elektroni aktseptor elavad anaeroobse ja aeroobse keskkonna piiri peal metaani monooksgenaas nitab metanotroofide olemasolu keskkonnas Mikroorganismide osa orgaanilise aine lagundamisel Taimne biomass koosneb peamiselt polmeersetest orgaanilistest henditest. Enamik looduslikke polmeere on raskesti lagundatavad. Polmeerid ei lahustu vees, kuid mikroobide elutegevuseks on vajalik vesi. Looduslikud polmeerid on liiga suured, et neid bakteri vi seene rakku transportida. Esmane polmeeride lagundamine toimub eksoensmide vahendusel.
energiamuudu arvelt rohke ATP tootmine. Glükoosi täielik oksüdatsioon toimub TKT ja hingamisahela koostöös. Tsitraaditsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariide, rasvu ja valke CO2ks ja veeks. Selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast, mitmete anabolismi reaktsioonide eelduseks. 38. Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus. Glükoosi aeroobse oksüdatsiooni rada, toimub tsütoplasmas · I etapp: pöördumatu, oksüdatiivne, tekib NADPH, võtmeensüümiks G6PDH · II etapp: pöörduv, tekib riboos-5-P Toodab pentoosfasfaate ja NADPH( redutseeriv metaboolne energia) NADPH on redutseeriv energia, mis kasutub paljudes sünteesides, on vajalik ensüümidele ja GSH taseme hoidmiseks (GSH kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest) Hõlmab 15-30% kogu glükoosi katabolismist (toimub aktiivselt maksas, neerupealistes,lakteerivas
Fotosüntees avastati 18. saj õhutoitumisteooria. 2. Fotosünteesi kosmiline tähtsus. Fotosüntees on biosfääris ainus protsess, mille käigus moodustub molekulaarne hapnik. CO2 sidumine ja O2 eraldumine fotosünteesil on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabillsuse tagamisel. Hapnik ilmus Maa atmosfääri ligikaudu 3 mldr a tagasi tänu vee kasutuselevõtmisele fotosünteesis. See asjaolu viis tänapäeval valitseva aeroobse ainevahetustüübi kujunemisele. 3. Lehe kui fotosünteesi organi ehitus. Lehte katab kutiikula, mille all on epiderm. Epidermises on õhulõhed (koosnevad kahte sorti rakkudest sulgrakkudest ja kaasrakkudest. Õhulõhed paiknevad tavaliselt lehe alumisel poolel. Need kaks kihti moodustavad lehe kattekoe, mille all asub põhikude mesofüll, mis koosneb kahte sorti rakkudest: tihedatest piklikeest ja hajusatest ümmargustest sammaskude ja kobekude
si muutusi; y rühmitab ainekavas esitatud bioloogilisi protsesse assimilatoorseteks ja dissimilatoo- rseteks; y selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja ülekandes; y seostab glükoosi lagundamise etappe nende lähteainete ja lõpp-produktidega ning energia ülekandega; y toob näiteid käärimise rakendusbioloogilistest valdkondadest; y põhjendab glükoosi lagundamise tähtsust ja protsessi universaalsust; y võrdleb inimese lihastes toimuva glükoosi aeroobse ja anaeroobse lagundamise tulemus- likkust; y analüüsib ja hindab teksti teadusliku meetodi rakendamisest glükoosi lagundamise tule- muslikkuse uurimisel; y seostab fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumi lähteaineid ja lõpp-produkte energia üle- kandega; 13 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y kavandab katse keskkonnategurite mõjust fotosünteesi intensiivsusele;
See baseerub elektrokeemilisele prootoni gradiendi tekitamisele läbi membraani, mis käivitab ATP süntetaasi kompleksi. Tema biofunktsioonideks on: 1. Hingamise tagamine raku tasandil; 2. Hingamise biooksüdatsiooni arvel vabaneva energia baasil sünteesitakse seal ATP-d. Kasutegur on 40%, mitte 100% (hajub soojusena). Kõrvalfunktsioonid: 1. Osalemine aminohapete sünteesil transamiinimise käigus; 2. Mitokondrites töötav tsitraaditsükli aeroobse organismi biokeemia keskmine tsükkel (saab produkte nii süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetusest). Mitokondrite autonoomsus: autonoomne DNA rõngasjas DNA, mis histoonideta kinnitub sisemebraanistikule. See DNA kodeerib osa mitokondrite valkude sünteesi. Iseloomulik tegutsemine tuuma DNA kontrolli all. Selle olemasolu on üheks aluseks tsütoplasmaatilisele pärilikkusele. Kuna mitokondrites on autonoomne DNA, siis on seal oma valgusünteesi süsteem
20 60% degradatsioon hapnikutarbe v. 0 0 2 4 6 8 10 12 14 CO2 analüüsimisel testi kestvus, päevades Orgaanilise aine täieliku biodegradeeruvuse hindamine vesikeskkonnas - anorgaanilise norgaanilise süsiniku analüüs (CO2 "headspace" test), mis on meetod eetod orgaanilise aine aeroobse biodegradeeruvuse hindamiseks hinda ks anorgaanilise süsiniku mõõtmise kaudu (ISO 14593). Testitav aine (reovesi) mikroorganismidele süsiniku ja energia allikaks mineraalaineid sisaldavas aeroobses keskkonnas. keskkonnas Tulemuste arvutamine Kui kogu org.aine degradeeruks CO2ks
See baseerub elektrokeemilisele prootoni gradiendi tekitamisele läbi membraani, mis käivitab ATP süntetaasi kompleksi. Tema biofunktsioonideks on: 1. Hingamise tagamine raku tasandil; 2. Hingamise biooksüdatsiooni arvel vabaneva energia baasil sünteesitakse seal ATP-d. Kasutegur on 40%, mitte 100% (hajub soojusena). Kõrvalfunktsioonid: 1. Osalemine aminohapete sünteesil transamiinimise käigus; 2. Mitokondrites töötav tsitraaditsükli aeroobse organismi biokeemia keskmine tsükkel (saab produkte nii süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetusest). Mitokondrite autonoomsus: autonoomne DNA rõngasjas DNA, mis histoonideta kinnitub sisemebraanistikule. See DNA kodeerib osa mitokondrite valkude sünteesi. Iseloomulik tegutsemine tuuma DNA kontrolli all. Selle olemasolu on üheks aluseks tsütoplasmaatilisele pärilikkusele. Kuna mitokondrites on autonoomne DNA, siis on seal oma valgusünteesi süsteem
20 H aatomid, 10 NADH2 molekuli. Glüoksülaaditsükkel. See on nagu tsitraaditsükkel taimedes ja bakterites, võimaldab sünteesida vajalikke ühendeid. Eraldub CO2. Glüoksülaaditsükkel aitab taimedel pimedas kasvada ning aitab seemnetel idaneda. Taimedes toimub glüoksülaaditsükkel spetsiaalsetes organellides – glüoksüsoomides ning vajalikud ensüümid laenatakse mitokondritest. Pentoosfosfaaditsükkel. Pentoosfosfaaditsükkel (PFT) toimub tsütoplasmas. See on aeroobse oksüdatsiooni rada ja ta toodab pentoosfosfaate ning NADPH-d. Hõlmab 15%-30% kogu glükoosi katabolismist maksas, lakteerivas piimanäärmes, neerupealisekoores, seemnesarjades, rasvkoes, RBCs, kilpnäärmes. (minimaalne lihastes) Hingamisahel. Hingamisahel on üks elektronide transpordiahel bio-oksüdatsioonis. Põhiroll on ATP tootmine. Häired töös on kriitilised ja organismile fataalsed. Hingamisahelas on ülioluline hapniku olemasolu.
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrrel...
millede DNA genoom moodustus üksteisest sõltumata. Seepärast on nende liinide transkriptsioonimehhanismid evolutsioneerunud eraldi. Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobid, sest keskkonnas vaba hapnik puudus. Ilmselt olid nad termofiilsed ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi (mat). Fotosünteesi ja aeroobse hingamise teke Fotosüntees algas umbes 3,4 miljardi aasta eest. See on primaarse orgaanilise aine allikas, kasutades selle moodustamiseks valgusenergiat. Esialgne fotosüntees konverteeris süsihappegaasi ja vesiniksulfiidi valgusenergia abil suhkruks. Selle protsessi käigus tekkis väävel. Umbes miljard aastat hiljem ehk 2,4 miljardit aastat tagasi algas teine fotosünteesi periood, kus lisandus süsihappegaas ja vesi, millest moodustus päikeseenergia abil glükoos
inimkeha keskne metaboolne rada, mis seostab süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolismi. Kataboolses mõttes on TKT põhiroll süsivesikute, lipiidide valkude eelneva lõhustumise käigus tekkinud keskse metaboliiidi(atsetüül-COA) täielik lõhustumine süsihappegaasiks ja veeks ning rohke ATP tootmine. 38. Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus Pentoosfosfaaditsükkel e PFT on tsütoplasmas toimuv glükoosi aeroobse oksüdatsiooni rada, mis toodab pentoosfosfaate ja NADPH. Bioloogiline tähtsus: Suudab täita rakkude vajadusi erinevates tingimustes Hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealiskoore, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist Toodab peaaegu poole inimkehas vajatavast redutseeritavast energiast(NADPH) PFT produtseerib riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide nukleotiidide ja PAPS süntees
Tsitraaditsükkli esimeses faasis kondenseeritakse AcCoA oksaalatsetaadiga, millele järgneb kaks oksüdatiivset dekarboksüülimist. Tsükkli teises faasis taastoodetakse oksaalatsetaat ning sellega on seotud suure ülekandevõimega elektronide ning ühe ATP- või GTP-molekuli tekkimine. Tsitraaditsükkliga tekib 38ATP +4CO2+ H2O 38. Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus Pentoosfosfaaditsükkel on tsütoplasmas toimuv glükoosi aeroobse oksüdatsiooni rada, mis toodab pentoosfosfaate (riboos-5-fosfaati- kasutatakse DNA, RNA ja nukleotiidkoensüümide sünteesiks) ja NADPH (kasutatakse redutseerivas biosünteesis) Bioloogiline tähtsus: Suudab täita rakkude vajadusi erinevates tingimustes Hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealiskoore, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist
C. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. 99. Taimne hingamine kulutab umbes: A. Poole kogu assimileeritud energiast? B. 15% kogu assimileeritud energiast? C. 2-3% kogu assimileeritud energiast? 100. Kõige madalama (happelisema) pH taluvusega on: A. hooghändlased ja nematoodid; B. kuumaveeallikates elavad kemosünteesivad bakterid; C. avaookeani fütoplankton; D. soodajärvede tsüanobakterid. 101. Milline neist on aeroobse hingamise võrrand? A. C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O; B. 6CO2 + 6H2O → C6H12O6 + 6O2; C. CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O; D. CO2 + 2H2O → CH4 + 2O2. Hingamine on fotosünteesi vastandreaktsioon, Õige on A. 102. Kas võrrandit dN/dt = rN(1 – N/K). nimetatakse: A. Zobeli võrrandiks? B. Populatsiooni piirituskasvu võrrandiks? C. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiks? D. Populatsiooni logistilise kasvu võrrandiks? E. Populatsiooni erikasvu võrrandiks? F
· Stabiliseerimine eesmärgiks on lagundada settes olev orgaaniline aine ja hävitada tõvestavad organismid. Vältida haisu, vähendada mahtu ning vähendada metaanitekke ohtu. Reoveesetet stabiliseeritakse mitmel moel: o Aeroobne stabiliseerimine vedelat setet õhustatakse 15 ööpäeva 15 kraadi juures kuni orgaanilised ained hapenduvad. Hapnikukulu 1,5-2 kg O2/kg BHT o Kompostimine orgaanilise aine aeroobse lagunemise protsess, milles osalevad bakteri, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku, seetõttu tuleb sette hulka segada koredat, poorsust suurendavat nn tugiainet: hakkpuitu, saepuru, põhku jms. Hooldatud kompost soojeneb ja temp püsib 50-60 kraadi vahemikus pikemat aega. Kui temp üle 55 kraadi, siis hukkub enamik tõvestavatest organismidest ja
bronhospasmi, limaskesta turse ja põletikulise sekreedi. Kliiniliselt väljendub see ● ekspiratoorse düspnoena (vilistav hingamine) , ● kuiv ärritav köha, ● hingeldushood, ● lämbumishood. Kirjelda füsioterapeudi rolli hingamisteede haiguste korral. Nõustamine, hingamistehnikate õpetamine, aeroobse võimekuse parandamine, asendravi. SÜDAME-VERERINGE JA VERELOOME Nimeta südame-vereringe ealisi iseärasusi lapsel. Süda on ümaram, 6.eluaastaks omandab pirni kuju. Imikueas on süda suhteliselt suurem võrreldes kehamassiga ja hõlmab enamuse kopsude vahelisest ruumist. Mida noorem laps, seda horisontaalsemalt süda asetseb. Kasvamise ja kopsude suurenemisega kerkib süda ülespoole, 3.ea omandab süda iseloomuliku põikiasendi
erinev. Näiteks metsatööstuse reovees on võrreldes kõrge orgaanilise reostusega väga vähe toitaineid ja bioloogilisel puhastusel on vaja aktiivmudaprotsessi lisada toitaineid. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega, mille tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mgP/l. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: alumiiniumsulfaat - Al2(SO4)3 * 18H2O,
26. Nimetada kõige olulisem tsitraaditsükli anaplerootiline reaktsioon inimese organismis 27. Nimetada milliste reaktsioonide tõttu (tuua 3 näidet) võib tekkida vajadus juurde sünteesida tsitraaditsükli vaheühendeid 28. Selgitada, miks ei saa AcCoA molekuli atsetüüli koosseisus oleva süsiniku arvel sünteesida suhkruid kuigi tsitraaditsükli vaheühendid on glükoneogeneetilised substraadid 29. Selgitage, miks tsitraaditsükkel on aeroobse metabolismi osa, ehkki ükski tsitraaditsükli reaktsioonidest ei vaja hapniku osalemist. 30. Nimetage, milliste reaktsioonide käigus toimub tsitraaditsükli vaheühendi dekarboksüleerumine 31. Kujutage suktsinaadi, malaadi, oksaalatsetaadi, tsitraadi ja isotsitraadi molekulid. Märkige tärniga ära kiraalsed süsiniku aatomid nende ühendite struktuuris 32. Millised toodud väidetest 18 kehtivad konkreetselt iga loetletud ensüümi (AF)kohta A. isotsitraadi dehüdrogenaas B
vajadust töö sooritamiseks. Võlg vaja töö lõppedes likvideerida => intensiivsem hingamine. Jaguneb: 1) Alaktaatne – väike võlg, likvideeritakse kiiresti; hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks 2) Laktaatne – seotud piimhappe kuhjumisega verre, likvideerimine võtab aega; hapnik läheb piimhappe põletamiseks Max võlg 20L. 14.Maksimaalne hapniku tarbimine (VO2max) – näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada kehalisel tööl. Aeroobse töövõime integraalne näitaja. Väljendatakse suhtarvuna 1kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). Päritav. Treenitav – võimalik suurendada kuni 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks,
nende abil kontrollitakse lihaste elastsust ja liigese liikuvust. Pärast tugevat treeningut on närvi- ja lihassüsteemi normaalne töö energia vähesuse tõttu häiritud ning liiga intensiivsed venitusharjutused suurendavad traumade riski. Seepärast tuleb harjutusi teha ettevaatlikult ja lühikest aega, hoides venitust 5-10 sekundit. Lihaste liikuvusulatust säilitavaid ja parandavaid venitusharjutusi tehakse tehakse igapäevasel treeningul. Venitusharjutused jäetakse aeroobse treeningu või taastuspäeva programmi sellesse osasse, kus lihaste venitusulatus on parim võimalikust. Hooldavad venitusharjutused on keskmise pikkusega või pikaajalised ja selle aja jooksul püütakse lihast pikemaks venitada. Personaalseid venitusharjutusi probleemsetele piirkondadele tuleks teha iga päev, soovitavalt hommikuvõimlemise ajal. Sellised harjutused äratavad organismi, aitavad valmistuda päevaseks treeninguks ja muuta see efektiivsemaks. Teine sobivam
O2 on eelistatud elektron aktseptorina. Siis ei produtseerita mürgiseid ühendeid. Heterotroofne metabolism ainevahetus sünteesi- ja lagunemisprotsessid. Kemotroof organism, kes peamise energiallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat neid oksüdeerides. Kemoorganotroofid - bakterid ja seened, kes elavad orgaanilisi ühendeid oksüdeerides O 2 sisaldavates kasvukohtades, katalüseerivad orgaanilist ainet aeroobse hingamise teel. Neid nimetatakse ka heterotroofideks. (An)oksogeensed heterotroofid elavad anaeroobsetes tingimustes, kasutavad hapniku asemel teisi oksüdeerunud substraate S, F jne. Tähtsus looduses: anoksilistes setetes kus O 2 puudub ja biogeokeemilistes transformatsioonides. Bakterid ja seened. Assimileerivad madala molekulkaaluga orgaanilisi ühendeid (suhkur, aminohapped, etanool ja atsetaat). Transporditakse rakkudesse otse.
anioon (*O2-), hüdroksüülradikaal (OH), osoon, H2O2, lämmastikhape, metallid nagu Cu või Fe. Lähedased protsessid toimuvad ka taimeõlide rääsumisel, kooritud õunte pruunistumisel ning Fe roostetamisel. · Võimatu on täielikult vältida oksüdantide poolt rakule ja organismile tekitatavaid kahjustusi. Vabad radikaalid tekivad nii rakus (endogeensed) kui ka sisenevad rakku (eksogeensed). Endogeensed tekivad normaalse aeroobse hingamise, ainevahetuse ning põletike tulemusena, nad on organismile vajalikud. Kahjulike eksogeensete radikaalide allikaiks on keskkonna saastus, päikesekiirgus, röntgenikiired, suitsetamine. · Oksüdatiivsele stressile vastutöötavaiks antioksüdantideks on nii väheaktiivseid radikaale moodustavad madalmolekulaarsed ained (vitamiinid, mineraalid, polüfenoolid) kui ka radikaalsete ahelreaktsioonide teket takistavad ensüümid nagu
kasutatakse teataval määral raku vajadustele. Arvatakse, et samasugusel kujul kulgeb bioloogiline oksüdatsioon, energeetiline ainevahetus ehk hingamine bakteritel. Kõigil juhtudel kulgeb bioloogiline oksüdatsioon dehüdrerimise teel selviisil, et dehüdrogenaasid ( vastavad ensüümid ) võtavad substraatidelt ära vesiniku. Sõltuvalt mikroorganismi ensüümi sünteesist, eraldatakse tinglikult aeroobset ja anaeroobset ning ... Aeroobse hingamise puhul on vesiniku ekektroni lõplikuks atseptoriks hapnik. Anaeroobse hingamise puhul võib lõplikuks atseptoriks olla N, S, C. Mis redutseeruvad NH3, divesiniksulfaadid ... 14. Mikroorganismide hingamistüübid Hingamistüübi alusel jaotatakse mikroobid: 1) Obligaatsed aeroobsed paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanneoksüdeeritavalt substraadilt õhuhapnikule.
kasutatakse teataval määral raku vajadustele. Arvatakse, et samasugusel kujul kulgeb bioloogiline oksüdatsioon, energeetiline ainevahetus ehk hingamine bakteritel. Kõigil juhtudel kulgeb bioloogiline oksüdatsioon dehüdrerimise teel selviisil, et dehüdrogenaasid ( vastavad ensüümid ) võtavad substraatidelt ära vesiniku. Sõltuvalt mikroorganismi ensüümi sünteesist, eraldatakse tinglikult aeroobset ja anaeroobset ning ... Aeroobse hingamise puhul on vesiniku ekektroni lõplikuks atseptoriks hapnik. Anaeroobse hingamise puhul võib lõplikuks atseptoriks olla N, S, C. Mis redutseeruvad NH3, divesiniksulfaadid ... 14. Mikroorganismide hingamistüübid Hingamistüübi alusel jaotatakse mikroobid: 1) Obligaatsed aeroobsed paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanneoksüdeeritavalt substraadilt õhuhapnikule.
T-tuubulite ja sarkoplasmaatilise võrgustiku paigutus ei ole nii korrapärane – T-tuubulid arvukamad ja laiemad, sarkoplasmaatiline võrgustik, eriti terminaaltsisternid ei ole eriti välja kujunenud lihastriaadist südamelihaskoes rääkida ei saa (sarkoplasmaatilise võrgusitiku terminaaltsistern ja T-tuubul moodustavad kaksikstruktuuri – diaadi) Mitokondrid on südamelihaskius väga arvukad hõlmates 40% sarkoplasma mahust, mis rõhutab kestva aeroobse metabolismi olulisusest südamelihaskoes (skeletilihaskiududes täidavad mitokondrid umbes 20% sarkoplasmast) Südamelihaskiudude vahel esinevad anastomoosharud – tingitud liituvate kardiomüotsüütide hargnevast ehitusest Südamelihaskoest leiame veel südame juhtesüsteemi moodustuvad kiud ja rakud Modaalsed müotsüüdid – rakud, mis määravad südame kokkutõmbumise protsessi
Püruvaadi tootmine pyruvate + CO2 + H2O + ATP -------- oxaloacetate + ADP + Pi + 2H+ 27. Nimetada milliste reaktsioonide tõttu (tuua 3 näidet) võib tekkida vajadus juurde sünteesida tsitraaditsükli vaheühendeid 28. Selgitada, miks ei saa AcCoA molekuli atsetüüli koosseisus oleva süsiniku arvel sünteesida suhkruid kuigi tsitraaditsükli vaheühendid on glükoneogeneetilised substraadid 29. Selgitage, miks tsitraaditsükkel on aeroobse metabolismi osa, ehkki ükski tsitraaditsükli reaktsioonidest ei vaja hapniku osalemist. 30. Nimetage, milliste reaktsioonide käigus toimub tsitraaditsükli vaheühendi dekarboksüleerumine 31. Kujutage suktsinaadi, malaadi, oksaalatsetaadi, tsitraadi ja isotsitraadi molekulid. Märkige tärniga ära kiraalsed süsiniku aatomid nende ühendite struktuuris 32. Millised toodud väidetest 18 kehtivad konkreetselt iga loetletud ensüümi (AF)kohta A
Penitsilliinid § Penitslliinid sisaldavad 6-aminopenitsiliinhapet ja ßlaktaamtuuma. § Kõrvalahelate asendamisega on võimalik sünteesida rida derivaate, mille antibakteriaalne spekter ja farmakoloogilised omadused on erinevad. § Kõikide toimemehhanism sarnane (rakuseina sünteesi pärssimine). Antibiootikumide kombineerimise eesmärgid § Ravida eluohtlikke infektsioone § Vältida ravimresistentsete isendite teket ravi vältel § Aeroobse ja anaeroobse segainfektsiooni ravi § Manustada toksilist ravimit madalamas koguses § Suurendada AB aktiivsust sünergia. Antibiootikumresistentsus § Loomulik resistentsus on liigiomane tunnus, mis enamasti on seotud ründepunkti puudumisega või mikroobi rakumembraani läbimatusega AB-le. § Omandatud resistentsuse korral on tegemist geneetiliste omaduste muutumisega (mutatsioonid kromosoomis, plasmiidide ja transposoonide abil toimuv kombinatiivne muutlikkus), mis viivad kas AB
atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32o külmem kui ta praegu on. Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks hädavalik nähtus. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Kasvuhoonegaasid on veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluoritud kasvuhoonegaasid ja osoon (O3). Põhjaveetaseme alandamine kuivendamisega teeb võimalikuks aeroobse mikrobioloogilise tegevuse sügavamates turbakihtides ja seetõttu süsinikdioksiidi (CO2) eraldumine atmosfääri suureneb. Samal ajal suureneb metaani (CH4) oksüdatsioon süsinikdioksiidiks, mistõttu metaani emissioon väheneb ja võib-olla isegi lõpeb. Metsa kuivendamine aitab seega kaasa nn. kasvuhoone-efekti tekkimisele. Kuivendatud sood muutuvad süsiniku akumulaatoritest süsiniku allikateks süsiniku suurenenud mineraliseerumise
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahenda...
Lagundamiseks 39 eritavad nad fermente, mille toimel orgaaniline aine muutub vees lahustuvaks ning kaotab oma senise ehituse, kuju ja värvuse. Olenevalt tingimustest esineb kas aeroobne lagunemine (õhurikkas mullas) või anaeroobne lagunemine (rasketes niisketes savimuldades, mis on õhuvaesed). Aeroobne lagunemine on kiire ja täielik; aeroobse lagunemise lõppsaadusteks on süsihappegaas ja vesi. Õhuvaestes tingimustes laguneb orgaaniline aine nii temas endas oleva kui ka taimejäänuseid ümbritsevate mineraalsete ühendite hapniku arvel. Anaeroobse lagunemise lõppsaadustena tekivad peale süsihappegaasi ja vee veel metaan (CH4), gaasiline vesinik (H2) ja väävelvesinik (H2S). Eeltoodu tähendab seda, et anaeroobsel lagunemisel tekib taimede juurepiirkonnas juurte
3.) praktiliselt ammendamatu energia allikas 3.) rasvkude on ise energeetiliselt väheaktiivne kehalise töö puhul. 70 kg inimeses 13 kg (ülalpidamiseks kulub vähe energiat); rasva lipiide (10 kg ainevahetusse, see on sisuliselt liigsuse korral on häiritud soojusainevahetus 90 000kcal- normaalne inimene kulutab kuni (sooja pole vaja toota). 7000 kcal). 4.) lipiidid katavad keha energeetilised 4.) rasvkude saab tulla toidulipiididest vajadused mõõduka aeroobse koormuse korral. (energiakadu ca 3%); kui rasvkude kujuneb süsivesikutest ca 25% 5.) vajaduse korral saab organism lipiide 5.) järsul ja intensiivsel kaalulangetusel võivad juurde sünteesida teistest ühenditest vabaneda talletunud mürgised ühendid. Kõiki rasvavarusid ei saa kasutusele võtta ka varurasva tasemel. Tabel 18. Glükoosi lagundamine rakus
Tsitraaditsükli tööd reguleeritakse nii geenide transkriptsiooni tasandil kui ka metaboliitide tasandil. Peamine on geenide transkriptsiooni kontroll, mis iseenesest on kulukas. Kiiresti kasvavad rakud sünteesivad peamiselt ribosoomivalke ning E. coli's kontrollib peamiselt kaks transkriptsiooni regulaatorit tsitraaditsükli geenide transkriptsiooni eest: Fnr ja ArcA. Fnr tunnetab otseselt rakusisese molekulaarse hapniku kontsentratsiooni. Hapniku puudumisel Fnr represseerib aeroobse hingamisega seotud geenide transkriptsiooni ning aktiveerib anaeroobse metabolismiga seotud geenide transkriptsiooni. Fnr on Fe-S klastriga valk, mis homodimeriseerub hapniku puudumisel ning sellises vormis reguleerib transkriptsiooni. Hapniku juuresolekul Fnr monomeriseerub väga kiiresti ning kaotab Fe-S klastri, valk inaktiveerub. ArcA on kahekomponentse signaalsüsteemi ArcAB transkriptsiooniregulaator. ArcB on membraaniseoseline sensor, mis tunnetab
Radioaktiivsed isotoobid - Eestis pärinevad looduslikest allikatest; Raskemetallid - alumiinium, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii, seleen, nikkel, vask - satuvad vette peamiselt tööstusest. Enamik metalle organismis toksilised (neerutoksilisus, hepatotoksilisus). Arseen - vette satub fossiilsetest kütustest, puiduimmutusainetest, võib põhjustada maksa, närvisüsteemi, naha kahjustusi. Tsüaniidid - satuvad vette tööstusest aga ka vetikate elutegevuse produktina. Närvisüsteemi ja aeroobse metabolismi kahjustused. Nitraadid - satuvad vette väetistest, põhjustavad veekogude eutrofeerumist Nitritid - tekivad lämmastikuühendite mittetäieliku oksüdeerumise tulemusena. Ammoonium - satub vette lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguproduktina , väetistest, reovetest. Fosfaadid - satuvad vette pesuainete koostisest. Raskemetallid on suure aatomiarvuga metallid, mis on keskkonda jõudnud pikaajalise kogunemise tagajärjel ning võivad seetõttu olla akumuleerunud ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
