süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 31. Glükolüüs ja glükogenolüüs, glükogenees ja glükoneogenees. Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine, mis on glükoosi metaboolseerumise keskne protsess. Anaeroobse glükolüüsi korral toimub osaline lõhustumine laktaadiks e piimhappeks tsütoplasmas hapniku defitsiidis, tekib 2 ATP'd. Aeroobse glükolüüsi korral toimub täielik lõhustumine CO2-ks ja veeks mitokondrites aeroobsetes tingimustes, tekib 38 ATP'd. Glükogenolüüs on glükogeeni lõhustumine glükoosiks. Glükogenolüüs lühendab korraga glükogeeni paljusid ahelaid vabastamaks kiiresti rohkelt glükoosijääke (lõhustatakse 1,4 sidemed), hargnemispunktide elimineerimine, mil lõhustatakse 1,6 sidemed ning glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks.
mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. 11 Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja peamiselt alakeha lihaseid arendavate harjutustega. Jõuharjutused on suunatud just probleemsetele piirkondadele - tuharad, reied, kõht. Stepaeroobika - treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step - pinki. Pingi kõrgus ja seega koormuse suurus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate
Kahepaiksed u 350 KARBON (kivisüsi) Sõnajalgtaimed + putukad maismaale Esimesed roomajad u 300 Paljasseemnetaimed (okaspuud) Esimesed imetajad u 200 Esimesed linnud u 150 Katteseemnetaimed (130-100) (õistaimed) ROOMAJAD: imetajad (200) JA linnud (150) Sümbiogenees e endosümbioosi hüpotees eukarüoodse (e päristuumse) raku tekke seletus. Mingi komas rakka neelab alla aeroobse bakteri (mis hiljem taandareneb mitokondriks) ja tsüanobakteri (mis hiljem taandareneb klorplastiks). Põhjus, mis arvatakse om see, et mitokondris ja plastiidis on oma DNA, ribosoomid, nad on ümbritsetud kahekordse membraaniga JA suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda 6. Evoutsiooni geneetilised alused: popul geneetiline struktuur, geenivool, geneetiline triiv (sh pudelikaelaefekt ja rajajaefekt).
Tema keha tundub palju vanem, ja seda ainult liikamatuse pärast. Kõik eespool toodud põhjused saleduskuuri pidamine, vananemine ja tegevusetus toonitavad lihasmassi varumise ja kaotatud lihasmassi taastamise tähtsust. Võid mõelda, et kui ma tegelen tervisespordiga, siis on kõik korras. Nii head kui jalutamine, sörkimine, jalgrattasõit, ujumine ja teised aeroobsed või südant ja vereringet tugevdavad liikumismoodused ka on, pole need piisavad lihastele, sest peale aeroobse trenni vajame ka anaeroobset lihastreenitust. Mõned kiire elutempoga inimesed ütlevad: "Või nii! Peab minema jõusaali!" Lihastreenituse positiivne pool on see, et kahest 15- minutilisest treeningust paar korda nädalas piisab, et lihaset saaksid sellest täieliku kasu. Loobu kaalust Usun, et Jeesus toonitaks oma kaalujälgijäte grupile ühte teistki põhimõttet: "Loobu kaalust. Lõpeta enda kaalumine. Unusta ideaalkaal ja kaaluindeks." Miks
Epinefriin vabastab kiiresti suuredenergiahulgad. Glükagoon aitab hoida pikemaajaliselt glükoosi taset veres. Aktiveerib glükogeeni degradatsiooni ja glükogeneesi maksas. 4. Glükoosi oksüdatsiooni pentoosfosfaadi rada: roll, millistes kudedes toimub, kuidas reaktsioone rühmitatakse. Raja oksüdeerivate ja mitteoksüdeerivate reaktsioonide ülesanded. Lähteühend ja tekkivad produktid ning nende edasine kasutamine. Tegemist on aeroobse rajaga, mis toodab pentoosfosfaati, CO2 ja redutseerijat. Algab glükoos-6- fosfaadist ja koosneb kaheksast etapist. Kolm oksüdatiivset protsessi, millele järgneb viis mitte-oksüdatiivset protsessi (4 ensüümi). Varustab biosünteesi protsesse NADPH-ga kui redutseerijaga (rasvhapete süntees tsütosoolis, steroidide, aminohapete süntees). Produtseerib riboos-5-fosfaati nukleiinhapete sünteesiks. Intermediaadid võivad siseneda glükolüüsi
· olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine, · lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused. Mida tuleb silmas pidada? · Iga harjutuskorda tuleb alustada ja lõpetada mõneminutilise lihaste soojenduse ja venitusega. Kõiki venitus-sirutusharjutusi tuleks teha aeglaselt, mitte kiirustades. · Harjutustele peaks järgnema nn. maharahunemise periood. · Treeningusse tuleks lisada peale aeroobse komponendi ka paindlikust suurendavaid harjutusi, et säilitada kogu keha liikuvus. · Harjutustele peaks järgnema soe duss. · Peale söömist või alkoholi tarbimist oota enne treeningu alustamist paar tundi. · Väldi treeningut kui oled haige. · Hoidu treenimast päeva kõige palavamal ajal. Kokkuvõtvalt tuleb õige harjutamise juures meeles pidada nelja asja: 1. sagedus (treeningud peavad toimuma vähemalt 3 korda nädalas), 2
Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku. Anaeroobselt hingajad suudavad hingata ilma hapnikutta, nad kasutavad näiteks sulfaat-või nitraatioone ja eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme väävevesinikku. 10. Kuidas kasutatakse baktereid tööstuses? Paljud bakterid sünteesivad antibiootikume -aineid, mis üliväikestes kogusets pärsivad teiste
- Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. - Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. - Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? - Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku. - Anaeroobselt hingajad suudavad hingata ilma hapnikutta, nad kasutavad näiteks sulfaat-või nitraatioone ja eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme – väävelvesinikku. 10. Kuidas kasutatakse baktereid tööstuses?
tugevneb tervis. Igasuguse kehalise koormuse mõju organismile on individuaalne. See sõltub paljudest faktoritest, eelkõige aga treeningu intensiivsusest, treenitusest, inimese east ja soost. MÕJU HINGAMIS- JA VERERINGEELUNDKONNALE Optimaalne vastupidavustreening tõhustab vereringeelundkonna tööd, mille tulemusena suureneb organismi hapniku tarbimise võime, mis omakorda suurendab südame ja veresoonkonna ning kopsude tööjõudlust, olles aluseks aeroobse töövõime suurenemisele. • südamelihas tugevneb ning selle vereringe paraneb; • südame löögi- ja minutimaht suurenevad; • väikeste veresoonte (kapillaaride) hulk suureneb; • intensiivistub lihaste varustamine hapniku ja toitainetega; • alaneb südame löögisagedus ning puhkepulss (sama intensiivsusega lihastöö nõuab väiksemaid pingutusi); • südame töö muutub efektiivsemaks ning vererõhunäitajad normaliseeruvad;
kovalentse modifitseerimise kaudu. NtrC teised funktsioonid Bakteris Klebsiella pneumoniae on nitrogenaasi sünteesi eest vastutavad geenid nifHDK samuti fosforüleeritud NtrC poolt aktiveeritavad. N-limitatsioonis aktiveerib P-NtrC NifA transkriptsiooni ning nifA omakorda nifHDK geenide transkriptsiooni. NtrB/NtrC poolt on kontrollitud ka selliste operonide transkriptsioon nagu näiteks hut operon, mis kodeerib histidiini utiliseerimist ja put operon, mis kodeerib proliini utiliseerimist. 20. Aeroobse ja anaeroobse hingamise regulatsioon E. coli näitel. Millal toimub E. coli metabolismi ümberlülitumine käärimisele? Bakterites toimub metaboolse energia genereerimisel elektronide astmeline ülekanne kas: 1. Aeroobne hingamine (oksüdatiivne fosforüleerimine) kõige efektiivsem energia genereerimise viis. Rakumembraanis töötab elektronide transpordi ahel (hingamisahel), kus terminaalseks elektroniaktseptoriks on molekulaarne hapnik
- Esimesena kasutatakse ära lihastes varuks olev ATP, sellest saadavat energiat jätkub umb 3 sek. - Kreatiin-Fosfaat KP kehas oleva hapnikuga toodetav ATP energia, jätkub umbes 10 sek - Edasi läheb ATP tootmine anaeroobse glükolüüsi toimel rakkudes oleva glükoosi arvelt umb 1 min, tekib piimhape mis on valus - Atp tootmine aeroobse hingamise abil peale 1 min = energeetiline pidevus (ühelt teisele süsteemile üleminekut) - Energia allikad - Glükoos - Rasv - Valgud (treeningu puhul valke ei lagundata) koormus En allikas Energia tootmine Vastupidavus koormus üle Enamalt rasv aeroobne 60 min Koormus 8-60 Rasv ja glükoos pooleks Valdavalt aeroobne
Surusin rinnalt 80 kg ja jalgade tõstmises suutsin peale panna maksimaalselt 6,25 kg. Kui arvestada seda, et sel aastal on regulaarne jõusaalis käimine asendunud rohkem liikuvama tegevusega (ujumine, jooksmine, rattasõit jne), siis see tulemus mind ei üllatanud. Kuna ise kaalun 71,5 kg siis ei ole tulemusel väga viga. TEINE PÄEV Kuu aega hiljem ja puhanuna tehtud test näitas järgmisi tulemusi: rinnalt surusin 85 kg ning jalgade tõstmises 7,5 kg. Kuna puhkeperioodil sai aeroobse treeningu kõrvalt ka jõuharjutusi tehtud, siis edasiminek mind ei üllatanud. Need tulemused olid täpselt sellised nagu ootasin, kuigi jalgade tõstmises kartsin, et ma esimese päeva tulemust üle ei löö ,aga siiski 1,25 kg on parem tulemus, millega jäin kahtlemata rahule. Plahavatuslik jõud Selle testi idee leidsin korvpalliajakirja Basketi ühest rubriigist, kus olid NBA mängijate tulemused välja toodud. Seda testi sooritavad paljud korvpallurid nii Ameerikas kui ka Euroopas.
Ökoloogia Ökoloogia on teadus organismide ja nende populatsioonide ning koosluste keskkonnatingimuste vastastikusest suhtest.. ( Antud teema võttis käsitlemisse esimesena Ernst Haeckel 1866.a.) Ökoloogia jaguneb: a) autoökoloogia ehk isendiökoloogia mis uurib üksisk organisme. b) demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia. c) sünökoloogia ehkkooseluökoloogia (elusorganismide kooslused). d) geoökoloogia ehk maastikuökoloogia (maastik koos elustikuga). e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia. f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju). Populatsioon asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud ...
makrovetikad Punavetikad Rannikumeres Rohevetikad Rannikumeres Kõrgemad taimed Zosteracea nt Rannikumeres merihein Mikrofütobentos Bacillariophyceae Rannikumeres Cyanophyceae Kemosünteesivad Anaeroobse ja aeroobse veekeskkonna piirialal. bakterid Rannikumere primaarprodutsendid: mikrofütobentos Mikroskoopilised vetikad koos bakterite ja mikroseentega moodustavad perifüütoni matid. Levik: madalatel merealadel, 0-5 m sügavusel. Primaarprodutsentidest domineerivad · Ränivetikad: peamiselt sulgränivetikad · Niitja ja kokkoidse ehitustüübiga sinivetikad Perifüütoni matid tekivad enamasti tugevasti eutrofeerunud või reostunud rannikumere piirkonnas. Vetikamatid toimivad filtrina
vaheldumine puhkepausidega, teismeliste kehaline aktiivsus on aga kestvam. Kehalise võimekuse erinevate liikide arendamiseks on oluline lisada mõõdukale aktiivsusele suure intensiivsusega kehaline treening. Kehalise võimekuse liigid on kõige enam treenitavad erinevas vanuses. Nii peetakse painduvuse treenimiseks kõige sobivamaks koolieelset ja nooremat kooliiga ning tütarlastel ka vanust 14-15 aastat. Lihasjõu ja aeroobse võimekuse treenitavus suureneb märgatavalt, eriti noormeestel. peale puberteeti. Kuigi aeroobset (kardiorespiratoorset) võimekust on võimalik sportliku treeninguga suurendada igas vanuses, hakkab see võime umbes 30-aasta vanuses langema. Teatavasti on madal aeroobne võimekus riskiteguriks südameveresoonkonna haiguste tekkimisele. Riski kujunemisest aitab edasi lükata noorukieas väljaarendatud kõrge
treenitakse. Tulemused on paremad ka siis, kui lihasrühmade tugevdamiseks kasutatakse erinevaid jõuharjutusi ning muudetakse harjutuste sooritamise rütmi ja ulatust. Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust. FAT-BURNING (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab
Maastikurattaga tuntakse LT kui punkti, mil hingamine muutub hingeldamiseks ja jalad tahavad krampi minna. Kõik rasked liigutused maastikurattal nagu start, mäkke tõusmine ja kitsaskohtade sulgemine on sooritatud anaeroobselt (kõrgemal anaeroobsest piirist). Seetõttu on maastikujalgratturile üheks suuremaks piiravaks teguriks võimetus tegeleda piimhappest põhjustatust valuga. Isegi kui rattur on geneetiliselt õnnistatud tavalisest kõrgema aeroobse võimega(VO2 max), võidab teda rattur madalama VO2 max'iga, kes on harjutanud oma keha toime tulema anaeroobses piirkonnaga. Oma anaeroobset läve on kasulik teada, kuna see on kõige treenitavam aspekt hapniku/südame süsteemis. Sõites anaeroobses või üle anaeroobse tsooni õpetad oma keha piimhapet oma kehast puhastama kiiremini, nii et süda ja teised lihased saavad seda tagasi energiaks muuta.
Sissejuhatus Teadusuuringud, mis käsitlevad kofeiini füsioloogilist mõju inimesele, on ulatuslikud. Uuringud jätkuvad, et piiritleda ja laiendada olemasolevat teadust. Kofeiini teadustööd, mida viiakse läbi konkreetsetes valdkondades, nagu vastupidavus, tugevus, sportmängud, taastumine, hüdratatsioon, on suured ja kohati vastuolus. Seega, selle avalduse eesmärk on kokku võtta ja rõhutada teaduslikule kirjandusele ja suunata teadlased, praktikud, treenerid ja sportlased rakendama kofeiini kõige tõhusamal viisil. Kofeiin ja selle toimemehhanism Et mõista kofeiini efekti, on vaja teada selle keemilist koostist ja kuidas ühend füsioloogiliselt imendub kehasse. Koffeiin imendub kiiresti läbi seedetrakti ja liigub läbi raku membraani sama efektiivselt nagu see imendub epiteelkoes. Kofeiin metaboliseerub maksas ja läbi ensümaatilise tegevuse. Kofeiini kõrgenenud tase võib esineda vereringes 15-45 minuti jooksul ja maksimaalne konsentratsioon...
Harjutusi, millega kaasneb järsk ja rohke energia kulu nimetatakse anaeroobseteks, kuna organismil ei ole võimalik koheselt rahuldada kõrgenenud hapniku nõudlust. Organismis tekkivast hapnikupuudusest (see rahuldatakse hiljem) kuhjuvad jääkproduktid, mis põhjustavad inimesel ebamugavustunde ja väsimuse. Anaeroobsed harjutused ei ole südametegevusele soodsad ja soovitatavad. Kui tihti tuleb harjutada? Tervise tugevdamise ja aeroobse kehalise võimekuse arendamiseks on vajalik rakendada 3-5 korda nädalas 20-60 minutit aeroobset treeningut. Kehakaalu langetamiseks piisab 3 korda nädalas vähemalt 20-minutilisest piisava intensiivsusega kehalisest treeningust koos toidu kaloraazi piiramisega. Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehaline aktiivsus on kasulik mitte üksnes lihastele ja
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Füsioterapeudi õppekava EAKATE PROBLEEMID EESTIS referaat Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK.................................................................6 3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT..............................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................
Tulemused on paremad ka siis, kui lihasrühmade tugevdamiseks kasutatakse erinevaid jõuharjutusi ning muudetakse harjutuste sooritamise rütmi ja ulatust. Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust. FATBURNING (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid
aeglaselt (4). 3 Keskkonna niiskusesisaldus on üks soo ökosüsteemi peamisi tegureid moodustab 90 95% kogu soo kaalust. Sellised tingimused on optimaalsed enam-vähem tavaliste sootaimede hüdrofüütide (sammalde, mõnede tarnaliikide) jaoks (4.) Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal hapnikusisaldus, mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. Hapniku puudumisel mulla toitaineringe muutub ning takistab taimede kasvu. Paljude rabas elutsevatel soontaimedel (tarnad, villpead, ubaleht ja pilliroog) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku ülemistest taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida (1.). Soodes on suureks probleemiks nende happelisus. Kõige happelisemates rabades suudavad elada vaid vähesed soontaimeliigid, sellepärast leidub näiteks Rootsi rabades
Protsess toimub mitmekihilistes membraanides Eukarüoodid - taimed, vetikad Protsess toimub kloroplastides FOTOSÜNTEESI KOHT AINE- JA ENERGIARINGES Fotosünteesi reaktsioonid jagunevad VALGUSREAKTSIOONID - ülesandeks produtseerida energiat (ATP) ja redutseerijat (NADPH) PIMEREAKTSIOONID - ülesandeks fikseerida C02 Valgust absorbeerivad fotosünteesi põhipigmendid klorofüllid ja fotosünteesi abipigmendid - karotenoidid, fükobiliinid. ENERGIASUHTED FOTOSÜNTEESI JA AEROOBSE METABOLISMI VAHEL Süsiniku taandumisel toimub energia investeerimine, oksüdeerumisel energia vabanemine. KLOROPLAST KLOROFÜLLID Klorofüllid fotosünteesi rohelised pigmendid · Omavad tasapindest, polütsüklilist struktuuri · On proporfüriinid, mille tsentris Mg2+, mis koordinatiivselt nelja N aatomiga seotud · Taimedes klorofüllid a ja b, mis erinevad II tsükli ühe asendusrühma poolest
kõige kõrgemat saavutust. Kokkuvõte Jalgpallis tihtipeale võrreldakse eelmisi ja praegusi jalgpallureid ja üritatakse panna paika, kes on kellest parem, andekam või osavam. Leian, et tänu inimkonna üldisele ja sportlikule arengule lähtudes lähevad jalgpallurid järjest paremaks. Teaduslikud uurimustööd ja igapäevane süsteemne töö aitab saavutada teadliku treeninguga paremaid tulemusi. Jälgida trenni ajal mängijate pulsse, aeroobse ja anaeroobse läves liikumisi ja nende seoseid võimaldavad treeneritel ja taustajõududel teha väga palju paremaid otsuseid mängijate arendamises ja treenimises. Vanemad treenerid kes väidavad, et nad teevad tööd mitte ei tegele mingi teisejärgulise numbrite ritta seadmisega, minu arust, lihtsalt kaitsevad iseenda tegevust ja suutmatust orienteeruda tänapäeva arenevas spordimaailmas.
Punased lihased on aeglased kuid vastupidavad, sest neis on peamiselt aeglased lihaskiud (näiteks selgroosirgestaja). Neis lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas ilmselt pikaajaliseks kontraktsiooniks. Need lihaskiud toodavad energiat aeroobselt, oksüdeerides hapniku abil toitaineid. Valgetes lihastes on vastavalt palju kiireid kiude. Nad on ka kiired reageerijad, samuti kiired väsijad. Nad toodavad ATP-d eelkõige aeroobse glükolüüsi kaudu. Energiat tarbimiseks saadakse vähem kui punastest lihaskiududest. Tüüpilised valged lihaskiud on näiteks silmaliigutajalihased. Silmamuna liigutused on väga täpsed ja kiired. Lihase kontraktsiooniulatus sõltub lihase pikkusest, ent kontraktsioonijõud selle paksusest. Lihas on seda tugevam, mida rohkem lihaskiude on kõrvuti ja mida paksemad nad on. Lihased kinnituvad luudele enamasti liigeste läheduses. Seega on lihastel lühikesed kangiõlad,
.............................................................................8 BIOLOOGILISEL PUHASTAMISEL LAGUNDAVAD MIKROORGANISMID REOVEES OLEVAT ORGAANILIST AINET. PROTSESSI KÄIGUS TOIMUB ORGAANILISE AINE OKSÜDEERIMINE VEES LAHUSTUNUD HAPPE ABIL. VEES OLEVA HAPNIKU SISALDUST ON VAJA SUURENDADA EHK TEISISÕNU ON VAJA AERETEERIDA BASSEINIDES OLEVAT REOVETT, SEST ORGAANILIST AINET LAGUNDAVAD MIKROORGANISMID NAGU BAKTERID, SEENED - KES VAJAVAD HAPNIKKU. SEL JUHUL ON TEGEMIST AEROOBSE LAGUNDAMISEGA. PEALE AEROOBSETE BAKTERITE OSALEVAD JA TÕSTAVAD LAGUNDAMISE PROTSESSI EFEKTIIVSUST ANAEROOBSED BAKTERID . BIOLOOGILISEST PUHASTUSETAPIST VOOLAV VESI EDASI JÄRELSETITITESSE, KUS AKTIIVMUDA SETTIB NING PUHAS VESI VOOLAB VÄLJA REOVEEPUHASTIST. BIOLOOGILISELT PUHASTATUD VEEST SAAB VEEL TÄIENDAVALT EEMALDADA FOSFORI- JA LÄMMASTIKUÜHENDEID, ET VÄHENDADA VEEKOGUDE REOSTUMIST BIOGEENIDEGA. BIOGEENIDE
L. Pasteur Üks mikrobioloogia rajajatest. Lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu, lõi ka vaktsiini Siberi katku vastu. Näitas, kuidas peatada piimahaigusi (pastöriseerimine – kuumtöötlemine). Tema tähtsamad avastused: 1. Ta kummutas väite elu iseeneseslikust tekkest. 2. Avastas piim- ja äädikhappelise käärimise. 3. Kasutas termilist töötlemist 60ºC - 80ºC (pastöriseerimine). 4. Avastas mikroobidel anaeroobse ja aeroobse hingamise. 5. Pani aluse anti-ja aseptikale meditsiinis. 6. Pani aluse kaitsepookimiste teooriale (marutaudi, siberi katku vastu). Pariisis Pasteuri Instituudi ees seisab skulptuur marutõbise hundiga võitlevast poisikesest, alatiseks meenutamaks Luis Pasteuri panust inimkonnale. Kontrolltöö2 1. P. Multocida üldiseloomustus Gram -, liikumatu, penitsiliinitundlik, kokobatsill, kuulub Pasteurellaceae perekonda
Võttis raku sisse vakuooli. Kromosoomide tekeà kogus ühte suurde vakuooli pooleks hammustatud kromosoome, mida vb saab hiljem kasutada à tuuma hilisem teke. Kasulik oli ära tunda enda sarnaseid organisme ja siis vahetada toitevakuoole. (Meioos oli vanem.) Mitte toidu vaid informatsioonivaru. Rakutuum tõenäoliselt enne kui H2O fs teke. Ainuke miinus oli see, et ta ei osanud hapniku kasutada. Tekkis hapnikutaluvus, aga kasutada ei osanud à neelas alla aeroobse bakteri àmitokondri omandamine, sises¸biondina. Tänapäeval pole ühtegi organismi millel pole mitokondrit olnud, mõndadel on see kadunud, jäljed mitokondri olemasolust on olemas. (1) Endosümbioos. (2) Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus à erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = Mandriline maakoor kergem ja muutus selleks mandilise triiviga. O2 hulga kiire tõus Proterosoikum hapnikuga aeg, palju pole järgi.
Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga, Mis võimaldab hiljem vesinikuaatomeid kasutada. Anaeroobne toimubrakkudes hapniku puudusel. Selles vesinikku ei eraldu. See lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustu Protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga. Glükoos ®2 piimhape (C2H4COOH) 2 ADP + Pi ® 2 ATP 46. Millised on aeroobse glükoosilagundamise etapid, lähteained ja saadused (õpik lk. 92 joonis)? Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamariha molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H 2 ADP + Pi ® 2 ATP Millised tegurid mõjutavad ainevahetuse kiirust? 47. Fotosünteesi üldvalem lähteained ja saadused. 48
11. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvalt anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Ammooniumioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel, see on nitrifikatsioon ehk ammoonium läheb nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-)
Füüsilise töövõime poolest on keha jaoks kõige olulisemad toidust saadavad süsivesikud, mille osakaal peaks toidust olema 65-85%. Süsivesikute varud ammenduvad umbes 60-90 minutilise treeningu järel (alati jääb väike varu, et oleks võimalik kasutada rasvu energiaallikana). Peale seda hakatakse tootma energiat rasvadest, mis on halvemad, kuna nendest ei saada energiat kätte ilma süsivesikute abita. Peale selle asuvad rasvavarud kaugel lihastest ning rasvu saab kasutada ainult aeroobse töö puhul. Valgud on keha peamised ehitusmaterjalid, millest sünteesitakse vajalikke aineid, ilma milleta inimkeha lihtsalt toime ei tuleks. Vesi on kõige tähtsam lahusti organismis, selle abil lahustatakse vitamiine, mürkaineid, toitaineid jm. Veel on oluline roll ka keha temperatuuri säilitamisel. Iga sportlane peaks lisaks veele veel tarbima spordijooke, kuna need on mõeldud just suure füüsilise koormusega inimestele
Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi
Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O 2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame- veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada
15. Arteriaalne pulss. Arteriaalne pulss- süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline võnkumine. 16. Vereringe kapillaarides 1. Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel 2. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare 3. Kapilaarse vereringes vereringe perifeerne takistus on suurem 4. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune hüpereemia- eriti suur aeroobse töö ajal, dastoolne vereõhk võib ka 0-ks minna. Arterio- venoossed anostomoosid- e. otsetee, osa verd läheb otseteed mööda venoossesse süsteemi. Et ei tekiks verepaisu! 17. Vereringe veenides. Suure venoosse süsteemi mahtuvus 2x Vere liikumisel: 1. veri surutakse edasi raskustungi toimel, enam rõhk ei mängi rolli. 2. vere tagasiliikumist takistavad klapid 3. vere liikumist soodustab rindkere imav toime - rindkere liikumine hingamisel põhjustab
liikumine, mille juures liiv ja muud rasked mineraalsed osakesed settivad liivapüünise põhja. Mõnikord toimub samas liivapüünise vaheseinaga eraldatud osas ka rasva- või õlieraldus ning reovee eelaeratsioon. Rasv (oli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga. Eelaeratsiooni mõte seisneb vees olevate orgaaniliste lenduvate ainete väljapuhumises ja aeroobse keskkonna tekitamises, mis soodustab järgnevaid puhastusprotsesse. Sõelad on võrest väiksemate avadega (0,5-3 mm) ja seega nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed. Konstruktsioonilt on sõelad kas trumli- või lindikujulised ning neil eraldatud osakesed uhutakse veega kas pidevalt või perioodiliselt ära. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Asulate ja linnade puhastusjaamades on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e.
Igal koormusastmel mõõdetakse pulsisagedust, vererõhku, hingamise näitajaid, täis- kasvanutel sageli ka vere laktaadisisaldust. Vastupidavuse taseme määramiseks mõõdetakse maksimaalne hapnikutarbimine, anaeroobne lävi ja ka aeroobne lävi. Aeroobne töövõime avaldub organismi võimes taluda kestvat kehalist pingutust ja selle iseloomustajaks ongi maksimaalne hapnikutarbimine ehk hapnikulagi. Anaeroobne Maksimaalse hapnikutarbimise näitaja (VO2max) on inimese aeroobse töövõime lävi oluline nii piir ning kujutab endast maksimaalset hapnikuhulka milliliitrites, mida organism koormustestil kui ka treeninguplaanide on võimaline kasutama ühe minuti jooksul. Kuna maksimaalne hapnikutarbimine koostamisel sõltub eeskätt lihasmassi hulgast organismis, on võetud kasutusele suhteline
naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerimine vees lahustunud hapniku abil. Hapniku hulga suurendamiseks aereeritakse basseinides olevat reovett, sest orgaanilist ainet lagundavad peamiselt O2 tarbivad mikroorganismid (bakterid, protistid, seened). Sel juhul on tegemist aeroobse lagundamisega. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. Bioloogiliselt puhastatud veest saab veel täiendavalt eemaldada P- ja N ühendeid, et vähendada veekogude veekogude reostamist biogeenidega. Väikese reoveehulga puhastamiseks saab kasutada looduslähedasi puhastusvõtteid. Sellel otstarbel
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
Oksüdatiivsel fosforüleerimisel mitokondrites saadakse veel 34 ATP molekuli: 2 NADH-d pärinevad glükolüüsist, annavad 6 ATP-d. 2 NADH molekuli saadakse püruvaadi muundumisel atsetüül-koensüüm-A-ks ja annavad 6 ATP-d. 6 NADH molekuli pärinevad tsitraaditsükli erinevatest etappidest ja annavad 18 ATP-d. Lisaks saadakse tsitraaditsüklis suktsinaadi konverteerumisel fumaraadiks 2 FADH2 molekuli, millest saab 4 ATP molekuli. Kokku ongi glükoosi aeroobse lõhustumise energia saagis 38 ATP-d. 2. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui saate glükolüüsi. Glükolüüs on glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivse lõhustumine, mille jooksul organism konverteerib glükoosis oleva energia endlae sobivasse vormi: ATP või NADH. Glükolüüs on üksikreaktsioonide jada. Glükoosi osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes nt. intensiivselt töötavates lihasrakkudes, erütrotsüütides. See toimub tsütoplasmas ja tekib laktaat
karnitiiniga, atsüülkarnitiin, millest mitokondri maatriksis taastatakse atsüül CoA. Rasvhappe molekuli (atsüül CoA) lagundamine toimub järk-järgult ning selle protsessi käigud eemaldatakse rasvhappe süsinikahelast kahe C aatomi pikkused fragmendid ning töötatakse need ümber atsetüül CoA ühikuteks. Need fragmendid eraldatakse β-süsiniku juurest ja seda protsessi nimetatakse rasvhapete β-oksüdatsiooniks. Tekkinud atsetüül CoA lagundamine toimub analoogselt süsivesikute aeroobse oksüdatsiooniga tsitraaditsüklis. Iga atsetüül CoA molekuli produtseerimisega β-oksüdatsiooni käigus kaasneb kahe paari vesiniku aatomite eemaldamine rasvhappe molekulist, millest üks seotakse FAD- iga ja teine NAD+-iga ja need elektronid antakse üle hingamisahelasse ja nende arvelt toodetakse ATP-d nagu süsivesikutegi puhul. Rasvhappe molekuli täielikul oksüdatsioonil vabaneva energia arvel produtseeritava ATP hulk sõltub rasvhappe süsinikahela pikkusest.
Sisemembraan moodustab kristasi(voldikesi). Mitokondrid poolduvad ise kui koormus tõuseb. 21. Hingamisahela olemus: koosnb kolmest etapist: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Hingamisahela ülesanne on ATP tootmine.(38 ATP-d) 22. NAD ja NADH ülesanne hingamisahelas : NAD on transportija, NADH on koensüüm(sobib ka ise energiaallikaks) . NADH traspordib glükoosi lagunemisel eraldunud vesiniku mitokondrisse. 23. Aeroobne töö, energiaallikad : aeroobse töö energiaallikad on peamiselt süsivesikud ja rasvad. Madalama intensiivsuse juures on rohkem kasutusel rasvad. 24. Anaeroobse töö energiaallikad : toimub hapniku osaluseta või vaegusega, töö kestvus on 9 sek-2min. Energiaallikaks on kreatiinfosfaat. 25. Mitokondrite DNA ja jagunemine : oma DNA,kus puuduvad histoonid. Suurel koormusel poolduvad ise. 26. Kehalise aktiivsuse mõju mitokondritele: Mitokondrite arv suureneb aeroobsel tööl, anaeroobsel tööl mitokondrite arv ei suurene.
Analoogiline: organismide kuju või organismide sarnasus, mille põhjuseks on ühine funktsioon. Homoloogiline elnud: ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnane. Evolutsiooniline progress e täiustumine: uute, senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Prokarüootide täiustumine: geneetiline ja metaboolne täiustumine (geneetilise koodi väljakujunemine, fotosünteesi ja aeroobse koodi väljakujunemine). Sümbiogenees: evolutsiooniline täiustumine organismide liitumise teel (eukarüootne rakk). Hulkraksete organismide teke, organismide siirdumine maismaale, mõtlev inimene. Keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess.
glükolüüs. Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. Ensüümid, mis katalüüsivad anaeroobset glükolüüsi: Heksoosi kinaas, fosfoglükoosi isomeraas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas. Aeroobne glükolüüs on on glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobse glükoosi käigus tekib CoA. Atsetüül-CoA mängib olulist rolli ka rasvhapete ja kolesterooli sünteesis ning lõhustamises. Ensüümid on hädavajalikud, et rakkudes läbiviidavad metaboolsed reaktsioonid toimuksid piisava kiirusega toetamaks elu toimimist. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. Paljud haigused on põhjustatud ensüümide aktiivsuse langusest.
Biokäitluse korraldamist raskendab see, et biojäätmeid tuleb koguda eraldi. Selleks on vaja prügiveokorraldust põhjalikult muuta. Kulutused prügiveo ümberkorraldamiseks ja biokäitluse rakendamiseks on orgaanilise ainega koormatud prügila hoolduskuludega võrreldes tühised. Huvi biokäitluse vastu üha kasvab. Sageli nimetatakse seda ka orgaaniliste jäätmete taaskasutuseks. Biokäitlusviisid: Bioloogiline lagunemine võib sündida kahte moodi: aeroobselt ja anaeroobselt. Aeroobse käitluse, s.o kompostimise korral muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobse metaankäärimise lõppsaadus on biogaas, mida saab kütteks kasutada. Biokütteks võib pidada ka tootmisel ja tarbimisel tekkivate toidujääkide ärakasutamist. Toiduainetööstusest ja suurköökidest saadakse puhtaid toidujääke, millest saab valmistada loomasööta. Sellised jäägid desinfitseeritakse, kuivatatakse, jahvatatakse ja pakendatakse, lisatakse ka vitamiine
tähtsal kohal lihasnõrkuse ärahoidmiseks, mis omakorda tekitab liigeseid fikseeriva "lihaskorseti" nõrgenemist vanematel inimestel. Pole kahtlust, et vanemas eas annab piisav lihastegevus vanurile sõltumatuse igapäevastes toimetustes ja kokkuvõttes parandab inimese elu kvaliteeti. Aeroobne tants või aeroobne rütmivõimlemine on katse kombineerida vastupidavus- ja võimlemisharjutuste positiivset mõju. Longituuduuringute tulemused rõhutavad treeningu intensiivsuse ning aeroobse tantsu või rütmivõimlemise nonstop iseloomu tähtsust. Maksimaalse hapniku tarbimise paranemine saavutati, kui harjutuse intensiivsus viis südame löögisageduse treeningu ajal 165-175 löögini minutis. Kui aga harjutuse intensiivsus oli suurem (keskmine südame löögisagedus 180 või üle selle), siis ka anaeroobsete harjutuste kasutamisega ei leitud maksimaalse hapnikutarbimise tõusu. Kui võimlemisharjutused olid samad, mis non-stop rütmivõimlemises, aga sooritatud
Sama protsessiga on tegemist ka heina sileerimisel. Vorstitööstuses kasutatakse piimhappebakterite juuretisi mõne vorstiliigi (nn fermenteeritud vorstid) valmistamisel spetsiifilise maitse, konsistentsi ja värvi saavutamiseks. 8) Selgita, kuidas klassifitseeruvad pärmseened hapnikusse suhtumise alusel. Paljud pärmid on fakultatiivsed anaeroobid - anaeroobsetes tingimustes saavad nad energiat süsivesikute kääritamisest, kuid molekulaarse hapniku olemasolu korral - aeroobse hingamise protsessist. 9) Kirjeldage suhkrute sisalduse määramise kompleksomeetrilist meetodit (töökäik/kemimism). Taandavate suhkrute sisalduse määramine lahustes viiakse läbi nn. kompleksomeetrilisel meetodil. Põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B (etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatrium, ingliskeelsest nimetusest tulenev üldlevinud lühend EDTA) kompleksi
viljades. Lehtpuupuistud kasutavad vegetatsiooniperioodi jooksul 30..60 kg lämmastikku hektari kohta, millest osa tagastatakse mulda varisega. Ligikaudu kolmandik lämmastikust on seotud puude maa-alustes osades [9]. 1.4 Hingamine. Hingamise käigus kasutavad taimed varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel anorgaanilisteks ühenditeks: veeks ning süsinikdioksiidiks. Protsessi käigus vabaneb energia. Selles aeroobse lagundamise ahelas on umbes kakskümmend vaheprodukti, mis tekivad eri ensüümide katalüüsitavates reaktsioonides. Ühe grammi glükoosi lagundamiseks saadakse energiat umbes kaks ja pool kilokalorit. Energia seotakse enargiarikastesse ATP (adenosiintrifosfaat)-sidemetesse. ATP-energiat kasutatakse rakkudes füsioloogilis- biokeemilisteks protsessideks, taimede kasvuks ja arenguks, mineraalainete hankimiseks mullast jne
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
taimerakku bakterilt Agrobacterium tumefaciens. 25 7. Globaalne geeniregulatsioon bakterirakus Bakterite elukeskkonna tingimused on muutlikud. Muutused, millega näiteks E. coli peab kohanema, on järgmised: 1. Sattumine toitaineterikkast kasvukeskkonnast toitainetevaesesse keskkonda 2. Kasvuks vajaliku C-allika asendumine teisega 3. Aminohapete hulk on limiteeritud 4. Aeroobse kasvukeskkonna asendumine anaeroobsega või vastupidi 5. Temperatuuri shokk 6. C-, N- või P-nälgimine Hoolimata keskkonna muutustest peavad DNA replikatsioon, rakkude kasv ja jagunemine olema balansseeritud. Translatsiooniaparaadis osalevad vähemalt 150 erinevat geeniprodukti (rRNA-d ja ribosoomi valgud, tRNA-d, aminoatsüül-tRNA süntetaasid, translatsiooni initsiatsiooni, elongatsiooni ja terminatsiooni faktorid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
