gymstickid, bosu-pallid, fitpallid, hüppenöörid, treeningmatid ning palju muudki. Kummilindid on erineva värvi ja tugevusega. Värvid näitavadki kummilintide tugevust, näiteks kuldne on sportlastele, must on meestele, roheline on naistele, poistele. Kummilintidel on kuus erinevat tugevus- ja värviastet. Kummilint on ideaalne vahend harjutuste tegemiseks aeroobikas, ja atleetvõimlemises kui ka kodus või taastusravis. Hantlid on lisaraskused, millega aeroobse treeningu ajal ja vahepeal saab teha lihastoonust suurendavaid harjutusi ülakehale ja kätele. Hantleid on olemas erineva raskusega. Erinevate raskustega hantleid erinevail viisidel tõstes või kükke tehes saab tugevdada ülaselja-, õla-, rinna-, jala- ja käelihaseid. Pahkluu- ja randmeraskused on samuti erinevate raskustega ning need kinnitatakse vastavalt kas pahkluu või randme ümber, et harjutusi tehes suurendada koormust. Neid on võimalik kasutada ka jooksmise ajal, et ka ülakeha
Sissejuhatus Spordialaks valisin suusatamise. Murdmaasuusatamisel on põhilseks energiatootmise mehhanismiks aeroobe mehhanism, mille puhul saadake energiat läbi oksüdatiivse fosforüülimise rasvade ja glükogeeni arvelt. Oluline on piisav hapniku juurdevool. Murdmaasuustamine on tüüpiline jõuvastupidavuse ala, millele olulisel määral lisandub ka kiirusjõu komponent. Treeningaasta võib jagada viieks perioodiks: ülemineku periood, üldettevalmistav, põhiettevalmistav, erialane ettevalmistav ja võistlusperiood. Tippvorm ajastatakse sõltuvalt olulisematest võistlustest, kus tahetakse hästi esineda. Makrotsükkli jagunemine Ülemineku periood: * algab aprill * põhiliseks eesmärgiks on aktiivne puhkus * treeningud võiks toimuda korra päevas * treeningud on lihtsad ning mängulised, hea oleks mängida erinevaid pallimänge Nädalase treeningplaani näidis näeks välja järgmine: Esmaspäev: jooks 20 minutit + jalgpall 40 minutit + venitus ja võ...
võistlusteks taastumiseks. Põhivastupidavuse liigi all on selline seis, et inimene hingeldab, higistab, kuid saab veel vabalt juttu rääkida nii, et pause ei teki. Treeningu käigus toimub rasvade põletus ja organism saab rohkem hapnikku, kui ta ära tarbib. Halvas vormis ja treenimist alustanud inimesed võiksid selles faasis olla umbes poole endi kogutreeningust. Intensiivse aeroobse treeningu puhul tekib hingeldamine ja rääkides hingeldamispausid. Keha vastupidavus areneb tugevasti. Sellise treeningu käigus kasutab organsism ära kõik hapnikku, mis on kehas. Algajad peaksid seda sorti treeningut tegema maksimaalselt 25% kogutreeningust. Raskuselt järgmine on anaeroobne läve treening ning sellega kaasneb väga suur vastupidavuse areng. Samuti nimetatakse seda kardiovaskulaarseks treeninguks. Võimekuse
1. Verest määratakse - Milliseid ühendeid? vastupidavusaladel 1. Substraadid (energiaallikad) glükoos, rasvhapped, glütserool, lipoproteiinid 2. Metaboliidid (AV vahe- ja lõpp produktid) *laktaat annab teavet treeningkoormuse koormustsoonide, koormuse intensiivsuse ja treeningvahendite kohta. Koormusproovil mõõdetakse iga koormusastme järgselt vere laktaadisisadus, mis aitab täpselt määrata anaeroobse ja aeroobse läve ning anda treeningjuhiseid vastavalt koormusele. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Puhkeoleku laktaat 0,8 mmooli/l, aeroobne 2mmooli/l, anaeroobne üle 7 mmooli/l *ammoniaak NH3, *kusihape, *uurea ehk kusiaine iseloomustab organismi üldväsimust. Toodetakse maksas, valkude lagunemisest põhjustatud uurea tõus veres paari päeva jooksul alaneb
Glükoos on põhiline energiaallikas enamikel organismidel(nii heterotroofidel kui taimedel endil) Võimaldab muuta valgusenergia keemiliseks energiaks Hapnik on oluline osooni tekkimisel, mis kaitseb UV-kiirguse eest (ka põlemisel) Osoon neelab ultraviolettkiirgust (suur hulk UV-kiirgust tekitab keharakkudes kahjulikke muutusi) ja kaitseb Maa elusolendeid. Atmosfääris olev hapnik pärineb fotosünteesist. Süsihappegaas tekib aeroobse ja anaeroobse lagunemise käigus, glükoosi täielikul lagundamisel. Selle tähtsus Glükoosi varud talletuvad taimedes tärklisena(energiaallikas), taime vartes tselluloos (ehitusaine) ja loomades glükogeenina maksas ja lihastes, kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. Fotosünteesi protsessis kasutatakse ja kulutatakse energiat: Fotosünteesiks on vajalik valgusenergia olemasolu; fotosünteesi käigus muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks.
3. Nimetage kolm peamist muutust, mis ilmnevad lihasrakus vastupidavustreeningu tulemusena ja millel põhineb lipiidide osakaalu suurenemine lihase energiavarustuses kehalisel tööl. - Vastupidavustreening kutsub lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks. 4. Selgitage lühidalt, mida mõistetakse anaeroobse läve all ning milline on anaeroobse läve ja vastupidavusliku töövõime seos. - Anaeroobse lävena mõistetakse kehalise koormuse intensiivsust, mille puhul vere laktaadisisaldus tõuseb tasemeni 4 mmol/l. Mida kõrgem on sportlase anaeroobne lävi, seda suurema intensiivsusega koormust on ta võimeline pikka aega taluma. Vastupidavustreeningu töövõimet suurendav efekt põhineb suuresti anaeroobse läve tõusul. 5
Insuliin Diabeedi diagnostika Insulinoomi diagnostika Referentsväärtus: 6...27mU/L C-peptiid Võimaldab hinnata pankrease insuliini produktsiooni võimet Referentsväärtus 0,4...1,7nmol/L Näidustus ja tõlgendamine: Madalad väärtused I tüübi diabeet Kõrged väärtused II tüübi diabeet Insulinoom: kõrge c-peptiid ja insuliini tase veres, mis ei korreleeru vereglükoosi väärtustega Aeroobne glükolüüs Glükoosi lõhustumine on aeroobse ja anaeroobse glükolüüsi puhul kuni püruvaadini identne Aeroobne ainevahetus integreerib glükoosi aminohapete ja rasvhapete metabolismi. Toimub see üle atsetüül-CoA, mis on aeroobse metabolismi vaheühendiks Aeroobne metabolism toodab rohkelt energiat ja organismi eksisteerimiseks vajaminevaid vaheühendeid Aeroobne glükolüüs Glükoos Aminohapped Rasvhapped Püruvaat Atsetüül-CoA
Rakukahjustus et. Faktori toime ületab raku kohanemisvõimet Et. Faktori toime sõltub: selle iseloomust, kestusest, tugevusest, raku tüübist, raku seisundist, raku adaptsioonivõimest Et. Faktor kahjustab: rakumembr. Süsteeme, aeroobse ATP süsteeme, ensüümide ja stuktuur valkude süsteemi, gen. Aparaadi Spets. Kahjustus: ründepunkt määratletav (ensüüm/struktuurne valk) Mittespets. Kahjustus: sekundaarse protsessina vastuseks (nt Ca ülekoormus, vee AV häire, atsidoos) Ca ülekoormus Põhjused: 1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca-pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast) 2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu)
Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud veega, mis moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel.
glükolüüs üks ainevahetusradadest, mille käigus toimub heksooside lõhustamine purüvaadini tsitraaditsükkel - enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. hingamisahel - mitokondrites toimuv elektronide astmeline ülekandumine õhuhapnikule ning elektronide transpordil saadava energia arvel toimub ATP süntees. püroviinamarihape - moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena püruvaat - fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks klorofüll - taimedes sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse. valgusstaadium klorofülli ergastamine valguse poolt pimedusstaadium anorgaanilisest ainest erinevate orgaaniliste ainete loomine fotolüüs - vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadium, mille käigus
-) Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. -) Glükolüüs on glükoosi algne lagundamine. -) Toiduga saadavate orgaaniliste ühendite lagundamine on dissimilatsiooniprotsess. -) Heterotroofid saavad elutegevuseks vajaliku energia orgaanilise aine oksüdatsioonil. -) Püroviinamarihape moodustub glükoosi käigus. -) NADPH2 moodustub fotosünteesi valgusstaadiumis. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: hapnikku. -) Fotosünteesi valgusstaadiumis eraldub: hapnik. -) Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: piimhape. -) ATP kui universaalne ülekandja on kasutatav: assimilatsiooniprotsessides. -) ADP kui energia talletaja on kasutatav: dissimilatsiooniprotsessides. -) Autotroofide põhirühma moodustavad liigid, mis kuuluvad: taimeriiki. -) Ühe glükoosi molekuli aeroobsel lagundamisel sünteesitakse kuni: 38 ATP.
eelmisel olümpial. Huvitavat: 1. Praegu kehtiva meeste 5000 m jooksu maailmarekordi 12.37,35 püstitas Kenenisa Bekele Hengelos 31. mail 2004. 2. Rahvusvahelisel tasemel meesjooksja on umbes 170 cm pikk ja kaalub 60 kg; naised on 165 cm pikad ja kaaluvad 50 kg. Neid on vaimselt treenitud pidevateks, kauakestvateks pingutusteks. 3. Treeningul arendatakse peamiselt vastupidavust, joostes aeglases tempos vahemaid 1000 – 10000 meetrit. Aeroobse võime – organismi hapnikutranspordi ja hapniku omastamise võime – suurendamiseks jooksevad sportlased ka 400 – 1000 meetriseid staadionidistantse. 4. 5000 meetri ja 10000 meetri tippjooksjad jooksevad üldiselt 10 kuni 30 km päevas, mõningal puhul ületab nende keskmine kiirus 17 km tunnis.
ATP kiirel pingutused pole väga tootmisel muutub intensiivsed keskkond happeliseks, tekib lihasvalu Energia ATP-d on Varustab Energiat toodetakse kogutud ka organismi aeroobse hingamise puhkeperioodil lühikese aja abil On jooksul ATP kõigepealt lihasrakkude energiaga süsivesikutest ja süsteem, mis Ei vaja lipiididest, siis võimaldab lihashapnikku valkudest
Registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C Madalaim õhutemperatuur on 89,6° C Elu maal Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu. Seni vanimad märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem süsinikdioksiidi. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu esinemine võimalikuks ka väljaspool ookeane
Õpik lk 24-29 Kristel Mäekase ja Kersti Veskimetsa ·3) Hingamisahel mitokondrite sisemembraanide ettekanne uue õppekava täiendustega sopistustes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees. Mõisted Aeroobse energia tootmine on bioloogilise energia Mitokonder ,,raku jõujaam", kahekordse membraaniga saamise kõige tõhusam viis: rakuorganell, mille seesmine membraan on mitokondri iga 4 elektroni kohta, mis eemaldatakse sisemusse sopistunud; mitokondri sisemuses ja membraani substraatidelt ja kantakse üle molekulaarsele sopistustes toimub rakuhingamine. hapnikule, pumbatakse läbi membraani 20
individuaalse ettevalmistusplaani viimase versiooni koostamisel. 1. Püsi tervena (kui sa oled haige või vigastatud, ei saa sa treenida – kui sa ei treeni, ei muutu sa tugevamaks). 2. Hüdromehaanika (takistuse vähendamine liigutuste ajal). 3. Biomehaanika (võimaliku võimsuse efekti maksimeerimine). 4. Füsioloogia 4.1. Aeroobne võimsus (suurendada üldist aeroobse energia kogust (mahtu) – võrdub suurema kütusepaagiga). 4.2. Anaeroobne võimsus (suurendada üldist anaeroobse energia kvaliteeti – võrdub suurema kütuse hulgaga). 4.3. Aeroobne jõud (maksimeerida aeroobse energia kasutamist võistlusdistantsi ajal – võrdub suurema arvu ja suuremate silindritega). 4.4. Anaeroobne jõud (maksimeerida anaeroobse energia kasutamist võistlusdistantsi ajal – võrdub suurema oktaanarvuga.
heas kehalises vormis olijatele. · Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. · Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja peamiselt alakeha lihaseid arendavate harjutustega. Jõuharjutused on suunatud just probleemsetele piirkondadele - tuharad, reied, kõht. · Stepaeroobika - treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step - pinki. Pingi kõrgus ja seega koormuse suurus on vajaduse järgi reguleeritav
keerulisemad, mis arendavad hästi koordinatsiooni ja rütmitunnet. Lihastreeningu osa on lühike - jõuharjutusi tehakse suurematele lihasrühmadele. BODY aeroobika - on tund, kus põhirõhk on asetatud lihastreeningule. Tunni esimeses pooles tehakse kergemaid liikumisi ning edasi järgneb lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi sooritades treenitakse lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult kõiki lihasrühmi. FAT-BURNING - pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. STEP aeroobika - on treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step-pinki. Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammukombinat-sioonidega
Tulemused on paremad ka siis, kui lihasrühmade tugevdamiseks kasutatakse erinevaid jõuharjutusi ning muudetakse harjutuste sooritamise rütmi ja ulatust. Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust. Fat-Burning (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki
settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Kuna eluvormid on tootnud hapnikku, on atmosfääri koostis muutunud. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid mitte hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitses Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu teke võimalikuks ka väljaspool ookeane. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud. Maa tuum Maa tuum Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Mittehaiguslikku e. loomulikku lihasatroofiat esineb kahel viisil- ajutiselt liikumisvaegusest põhjustatuna ja vanadusest arenev lihaste taandareng. Esimesel juhul on lihaste töövõime ja maht taastuvad, teisel juhul mitte. Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi end...
See on ühtlasi Eesti tipptulemus. Treeningprogrammid Treeningprogramm peab olema välja töötatud vastavalt sportlase individuaalsetele vajadustele ning võimekusele. Arvesse tuleb võtta mitmeid tegureid: sugu, vanus, tugevused, nõrkused, eesmärgid, spordivahendid jne. Kuna kõigil sportlastel on erinevad vajadused, siis ainult üks programm kõigile sportlastele ei sobi. Algajad ei tohiks treeningutega ka üle pingutada. Tuleb alustada väiksema koormusega. Aeroobse võimekuse arendamiseks, et suuta kunagi joosta 1520 km või miks mitte ka terve maratoni järjest, tuleb treenida õiges südamelöögisageduse vahemikus ehk aeroobses treeningutsoonis, mis on 6070% maksimaalsest südamelöögisagedusest (olenevalt inimesest 120150 l/min). Treeninguharjumuse tekitamine võtab aega üks-kaks kuud. Korrapäraselt harjutades peaks selle ajaga inimene suutma läbida joostud distantse tunduvalt kiiremini. See on märk
täheldatud alates 30eluaastast umbes 3 5% lihasmassi kadu iga aastakümne jooksul Alates 6070. eluaastast muutub see protsent drastiliselt: 2050% Millised on tagajärjed? Väheneb liikumisvõimalus ja tasakaalutunne Väheneb stressitaluvus Muututakse teiste haiguste suhtes vastuvõtlikumaks Luumass väheneb Ainevahetus aeglustub Häireid immuunsussüsteemi normaalses funtsioneerimises Kõrgenenud insuliinitase Maksimaalse aeroobse läve langemine Mida toob endaga kaasa luumassi vähenemine? Võib põhjustada glükoosiainevahetuse nõrgenemist Suureneb risk haigestuda teist tüüpi diabeeti Oht haigestuda veresoonkonnahaigusesse Võib jääda dementseks Millised lihaskiud kannatavad selle haiguse all enim? Vanus ja inaktiivsus põhjustavad just kiirete lihaskiudude atroofiat Kiired lihaskiud on töös kõrgintensiivsete
Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja peamiselt alakeha lihaseid arendavate harjutustega. Jõuharjutused on suunatud just probleemsetele piirkondadele - tuharad, reied, kõht. Stepaeroobika - treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step - pinki. Pingi kõrgus ja seega koormuse suurus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammude
(Kotzamanidis jt.,1999). Kõrget aeroobset võimekust peetakse üheks fundamentaalseks osaks käsipallis. Pidev SLS'i mõõtmine annab võimaluse analüüsida, millised on füsioloogilised nõudmised vahelduva intensiivsusega spordialadel. Manchado ja Plateni (2011) teostatud uuringus leiti, et parem aeroobne võimekus tagas väljakumangijatel kõrgema liikumiskiiruse ja nad suutsid mängus rohkem kordi spurtida. Kõrgema aeroobse võimekusega mängijate füsioloogilised näitajad ei erinenud madalama aeroobse võimekusega mängijate näitajatest. Mängijatel, kes sooritasid rohkem spurte, oli ka korgem VO2max. Vastavalt mängupositsioonidele ei esinenud märkimisväärseid erinevusi maksimaalses SLS'is ja VO2max. Väravavahtide SLS oli mängu vältel 78,4}5,9% ja väljakumängijatel 86,5}4,5% maksimaalsest SLS. Väljakumangijate näitajad olid iga tsooni kohta kõrgemad kui
leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu esinemine võimalikuks ka väljaspool ookeane.Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud. Maal elab miljoneid liike, sealhulgas tarkinimene.
Seal kasut. valgusstaadiumis salvestatud ATP energiat ja NADPH2 molekule. Pimedusstaadiumi lõpptulemus kolmesüsinikulised suhkru molekulid > ühinevad omavahel, tekib glükoos. 6CO2 + 12 NADPH2 > C6H12O6 + 6 H2O + 12 NADP (18 ATP > 18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Püroviinamarihape aeroobse glükoosi saadus Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt > NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub
Mõningad sporlased üritavad sellega kiirendada ja suurendada lihaskasvu, et parandada tulemusi. Kasvuhormoon soodustab lihaste ja luude kasvamist. Sünteetilise kasuvhoromooni manustamise kõrvalmõjude hulka kuuluvad allergilised reaksioonid, diabetogeensed toimed ja akromegaalia, kui manustada suurtes doosides. (M. Jegathesan, Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile). Positiivseid dopinguproove seoses kasvuhormooniga on andnud nii anaeroobse kui ka aeroobse lävega sportlased näiteks tõstjad, maadlejad, suusatajad pesapallimängijad. Esimene skandaalseim kasvuhormooni kuritarvitamise juhtum leidis aset 1988 aasta Souli olümpiamängudel, kus kanadalane Ben Johnson võitis 100 meetri sprindi hämmastava ajaga 9,79 sekundit (püstitatud maailmarekord tühistati pärast positiivse dopinguproovi andmist). Mõtlemapanev on ka endise ameerika jalgpalluri Lyle Alzado
jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt. Niiskus Liigniiske. Kasvada suudavad vaid niiskuslembelised taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett. Hapniku hulk · Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal hapnikusisaldus, mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. · Hapniku puudumisel mulla toitaineringe muutub ning takistab taimede kasvu. · Paljude rabas elutsevatel soontaimedel (tarnad, villpead, ubaleht ja pilliroog) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku ülemistest taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida. Mulla happelisus Rabade muld on ülimalt happeline tänu turbale. Vähesed suudavad sellises karmis keskkonnas elada, seda suudavad ainult
suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I keskkaal 6. Eestlaste esimese kuldmedali OMil võitis 1920. aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud. Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide. Kehalise treeningu alused 1. Optimaalse aeroobse treeningu pulsisageduse määramine Tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Karvoneni valem Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 http://sport.delfi.ee/news/spordimeditsiin/treening/arvuta-oma-optimaalne- treeningpulss.d?id=65401018 http://web.ametikool.ee/~heli.kakko/liikumine/?
Seetõttu ongi oluline teada tromboosi riskitegureid ja võimalikke sümptomeid. (Tromboos, 2016) 1.2 Südametreening Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobseks treeninguks peetakse tegevust, mille sooritamisel saavad lihased vajaliku energia rasvade ja süsivesikute "põletamisest" lihasrakkudes. Aeroobse treeningu hulka kuuluvad mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine; elulistes tegevustes kõnd, puude ladumine, lehtede riisumine, akende pesemine, koristamine, lapsega õues müttamine, tantsimine. Aeroobseid ja anaeroobseid harjutusi eristab intensiivsus. Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. Aeroobset treeningut tuleks teha vähemalt viiel päeval nädalas korraga vähemalt
Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Esimene, ehk siis parasümpaatiline tüüp esineb rohkem aeroobset võimekust nõudvatel spordialadel ja avaldub madala rahuloleku pulsi, unehäirete,langenud meeleolu ja väsimusega. Teine tüüp on sümpaatiline,mis on rohkem kõrge aeroobse võimekusega sportlastele ja selle tunnuseks on kõrgenenud rahuoleku pulss ja vererõhk,isutus,lihasmassi vähenemine,unehäired ja väsimus. Ülekoormuse diagnoosimiseks puuduvad spetsiifilised testid.Mitteküllaldase taastumise, kuid mitte ilmtingimata ületreenituse näitajateks on madala testosterooni-kortisooli ja glutamaadi-glutamiini suhe ja suguhormoone siduva valgu langenud tase. Ülekoormussündroomi ravi tugineb treeningkoormuse vähendamises ja taastumise
kogumissüsteemideta. Pinnavee saastamine nõrgvete poolt on samuti leidnud kirjanduses märkimist. Suurimad potentsiaalsed keskkonnamõjud prügila nõrgvete sattumisel pinnavette on hapniku eraldumine veekogust, muutused faunas ja flooras ning ammoniaagi mürgitus. Pärast prügila sulgemist jätkub seal rida bioloogilisi ja keemilisi reaktsioone. On kindlaks tehtud, et prügilad läbivad vähemalt neli lagunemise faasi: 1) algse aeroobse faasi 2) anaeroobse happelise faasi 3) algse metaankäärimise faasi 4) stabiliseeriva metaankäärimise faasi. Kui jäätmed on väga hästi lagundatavad, siis hapniku difusioon prügilasse võib ületada mikroobide hapniku tarbe. Aja möödudes võib anaeroobne prügila oletatavasti muutuda aeroobseks ökosüsteemiks. On täitsa tavaline, et erinevates prügila osades on erinev lagunemise faas. Nõrgvete koostis võib muutuda ka väljaspool prügilat. Nõrgvete koostise määramine on
Mitte kogu energia ei salvestu ATP molekulidesse, vaid üksnes 40%, ülejäänu hajub soojusenergiana. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Sealsed ensüümid katalüüsivad ligikaudu kümmet üksteisele järgnevat reaktsiooni. Kui tegemist on aeroobse glükolüüsiga (kus on küllaldaselt hapnikku), siis saadakse ühest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) ja eraldub neli vesiniku aatomit. Sellega kaasneb kahe ATP molekuli süntees. Püroviinamarihappe lagunemine jätkub glükolüüsile järgnevas tsitraaditsüklis. Neli eraldunud vesinikku seostuvad vesinikukandjaga NAD (nikotiinamiidadeniindunukleotiid), mis võimaldab H aatomeid järgnevalt kasutada hingamisreaktsioonides.
seistes võta esemed eest, ülevalt, külgedest; teha sammud ette, taha, külgedele (Prokopenko et al., 2009). 4 Aeroobne treening omab positiivset mõju kerge kuni mõõduka motoorse defitsiidiga insuldihaigetel. Insuldi postakuutses faasis (6 näd - 6 k peale insulti) on patsientidel näidustatud tegeleda regulaarselt aeroobse treeninguga (Pürg et al., 2011). 2.2 Harjutuste näidiskava Allpool on toodud harjutused, mis on orienteerunud inimestele kellel on kerge kuni mõõduka insuldi raskuaste. 1) Peenmotoorsed harjutused, mis aitavad taastada pareetilise käe funktsiooni (joonis 1). Joonis 1. Erinevad harjutused peenmotoorika taasmamiseks. 2) Passiivsed harjutused aitavad ennetada kontraktuure pareetilises jäsemes. Patsient liigub
seistes võta esemed eest, ülevalt, külgedest; teha sammud ette, taha, külgedele (Prokopenko et al., 2009). 2 Aeroobne treening omab positiivset mõju kerge kuni mõõduka motoorse defitsiidiga insuldihaigetel. Insuldi postakuutses faasis (6 näd - 6 k peale insulti) on patsientidel näidustatud tegeleda regulaarselt aeroobse treeninguga (Pürg et al., 2011). 2.2 Harjutuste näidiskava Allpool on toodud harjutused, mis on orienteerunud inimestele kellel on kerge kuni mõõduka insuldi raskuaste. 1) Peenmotoorsed harjutused, mis aitavad taastada pareetilise käe funktsiooni (joonis 1). Joonis 1. Erinevad harjutused peenmotoorika taasmamiseks. 2) Passiivsed harjutused aitavad ennetada kontraktuure pareetilises jäsemes. Patsient liigub
Aine- ja energiavahetus: Põhijooned: 1)aine ja en. Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H2...
olen ma õlgadest? Milline on mu hoiak ettepoole hoidvad õlad on harva midagi positiivset, kui sa ei ole just koopainimene? Kas mul on varasemalt olnud probleeme õlgadega? Asja peab võtma mõistusega kui sul on olnud probleeme õlgadega, pole need harjutused ehk sinu jaoks kõige paremad, kuid kui vigastusi pole esinenud ning ka muu osa analüüsist näib positiivsena, ei seisa su teel takistusi. 3. Tühja kõhuga on aeroobne treening kõige tõhusam Pikalt on tõstetud esile aeroobse treeningu tegemist tühja kõhuga kui parimat viisi põletada dieedi ajal rasvasid. Tõsi on, et rasvapõletustrenn tühja kõhuga tähendab seda, et insuliinitase on madal ning organism on meelestatud rasvapõletusele. Pahupooleks on aga see, et sel juhul ähvardab meid ka lihasmassi kadu. Ühes uues uuringus leiti, et väike lisa BCAA-d (Branched Chained Amino Acids hargnenud aminohapped) enne madala intensiivsusega aeroobset treeningut takistab lihasmassi vähenemist.
Pilates Tartu Ülikool 2010-05-10 Pilates on kaasaaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Algselt nimetas pilates selle kontroloogiaks, kuid tänapäeval tuntakse seda Pilatese nime all. Pilatese definitsiooni kohaselt on kontroloogia keha, vaimu ja meelelaadi täielik kooskõla. Selles mõttes erineb see teistest tänapäevastest treeninguvormidest, nagu näiteks aeroobikast, kuna selle eesmärk on vaid füüsiline vorm. Joseph Pilatese elu Joseph Pilates 1880-1967 Joseph Pilates sündis 1880. aastal Saksamaal. Lapsena ta kannatas astma, rahhiidi ja reuma all ning just snende lapsepõlvehaiguste tulemusena avastas ta meetodi neist jagu saamiseks. Ta koondas oma tähelepanu spordile kui ühele füüsilise jõu arendamise viisile ja temast sai osav võimleja ning andekas suusataja, aga ka poksija ning maadleja. Samal ajal hakkas ta kirglikku huvi tundma inimese füsiol...
Kergejõustikus kasutatase peamiselt sprindis, seevastu alates 800m ei kasutata, sest kehakaal tõuseks. Kasutatakse ka ujumises prindidistantsidel, pallimängudes jm. Kreatiin suurendab maksimaaljõudu, kiirusjõudu ja jõuvastupidavust. Tõuseb intervalltreeningu tulemuslikkus, kõrgel suutlikkusel esineb kõrgem töövõime. Efektiivne on korduvatel sprindilõikudel. Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu, kuid aeroobse töövõime tõusu kohta on andmed vastuolulised. Seevastu on täheldud ka vaimse töövõime tõusu. (pumpiniron 2003) 3.1 KREATIINI KASUTAMINE Kreatiini kasutamise korral tuleb lähtuda arstide soovitustest, sest kasutamisel on ka kõrvaltoimeid. Enam levinud on laadimisfaasiga kasutamine, lähtutakse arvutusest 0,3g ühe kehakaalu kilogrammi kohta. (pumpiniron 2003) Päeva jooksul soovitatakse võtta nii : enne hommikusööki, peale treeningut, lõunasöök, õhtul hilja
fooniline kogu aeg mingi liik sureb välja massiline suure katastroofiga seotud, lühikese ajaga surevad paljud liigid, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. (nt Permi ajal suri välja 96% liikidest, 84% perekondadest ja 52% sugukondadest. 8. Sümbiogeneesi hüpotees. Sümbiogeneesi ehk endosümbioosi hüpotees eukarüootse e päristuumse raku tekke seletus. Kuulub evolutsioonilise progressi alla. Üks prokarüootne lähterakk omandas fotosünteesi ja aeroobse hingamise ,,kodustades" vastavad bakterid, muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol. Põhjus, mis arvatakse nii on see, et mitokondris ja plastiidides on oma DNA, ribosoomid ning nad mõlemad on ümbritsetud kahekordse membraaniga. Nad suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda. 9. Eluslooduse süsteem, taksonid + näited., süstematiseerimise alused. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega.
Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku. Kui mitte otsese eesmärgiga, siis kaudselt igapäevaste tegevustega tegeledes. Sportlastel on selle teema valdamine oluline, et treenida saaks ohutult ja tulemusrikkalt. Sellises valdkonnas on pidevalt uuendusi tänu teaduse ja tehnoloogia arengule, kuid ilma baasteadmisteta pole kindlat pinda edasisele arengule. Eesmärk ja ülesanne on teada saada aeroobse ja anaeroobse treeningu otsese tähenduse, kuidas need kasutuses on, nende omavahelist seotust ning kuidas need aitavad kehalisi võimeid arendada. Spordis kui valdkonnas on aeroobne ning anaeroobne töö vaieldamatult arendamise põhiline teadusvara, mida iga spordist huvituv isik peaks teadma treenimisel. Uurimisobjekt on laialdaselt levinud teadmuskoond, mis on teaduslikult tõestatav ja tõestatud. Kasutasin materjali kogumiseks raamatukogu eesti keelseid raamatuid ning internetti inglise
Töö kestvus 11 – 30 min o Skeletilihaste omadused o Piimhappe ainevahetuse omadused Töö kestvus üle 30 min o Lihasesisene glükogeenidepoo 10. Aeroobne töövõime. Keha võime teha tööd aeroobselt; kindlustada töötavaid lihaseid võimalikult rohke hapnikuga. Piiriks on max hapniku tarbimine. Sõltub: hemoglobiini hulgast, hapniku difusioonist lihastes ja oksüdatiivsete ensüümide hulgast ja aktiivsusest. Maksimaalne hapniku tarbimine. • Aeroobse töövõime näitaja • Paraneb vastupidavustreeningu tulemusena ( mitokondrite areng, hapniku transpordisüsteem) • Tarbimisvõime koosneb kolmest tegurist: südame löögivõime, kopsumaht ja lihaste võime hapniku kasutada • Näitab mitu liitrit hapnikku minutis inimene on võimeline tarbima • Sõltub keha massist – suhtnäitaja 30-40 ml/min/kg / > 60 ml/min/kg Absoluutnäitaja tavainimesel: 25ml/min/kg
Tervisesportlasele on väga oluline harjutada optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida. Tervisetreeningul on optimaalne treeningu intensiivsus 60 85 % maksimaalsest töövõimest, sel juhul toimub kehaline töö valdavalt aeroobse energiasüsteemi abil. Kui koormus on kõrgem, saadakse energiat valdavalt anaeroobsete protsesside arvel, mis toob kaasa väsimust tekitava laktaadi produktsiooni. Olenevalt koormuse intensiivsusest ja taastumisest tekib organismi happesuse tõus ja aeglustub taastumine. Treeningu intensiivsust saab kontrollida - subjektiivsete tunnuste järgi - hingamise järgi - südame löögisageduse alusel - vere laktaadisisalduse järgi.
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustub veel 36 ATP molekuli. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb va...
TKT põhiülesanne: metaboliitide lõplik lõhustumine energia tootmiseks ( PyrDH, NADH ja CO2 tootmine) Trikarboksüülne tsükkel (TKT) (AcCoA + 3NAD+ + FAD + GDP + Pi + 2H2O => 3NADH + FADH2 + GTP + CoA + 2CO2 + 2H+ + HSCoA) Süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolism TKT tähtsus Energia kasutamine: (1 ATP, 3 NADH, 1 FADH2)= 12 ATP TKT talitluse ja häirete meditsiinilised aspektid TKT funktsioneerimishäired organismile ohtlikud ja kriitilised väga intensiivse aeroobse metabolismi kudedes. TKT vajadus Tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, nikotiinhape, lipoehape Regulatoorsed ensüümid TKT talitluses ATP/ADP/AMP, GTP/GDP/GMP, NADPH/NADH/NAD, sukstinüül-CoA, Ca2+, atsüül-CoA, hormoonid TKT kontrollpunktid Tsitraadi süntaas- ATP, NADH, sukstinüül-CoA ja atsüül-CoA allosteeriline inhibeerimine Isotsitraadi DH- ATP ja NADH allosteeriline inhibeerimine. (Mg ja Ca defitsiit-> ensüümi töö)
Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi b) tärklise c) lipiidide d) valkude oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: a) hapniku b) süsihappegaasi c) püroviinamarihapet d) piimhapet 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas b) Golgi kompleksis c) karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul d) mitokondrites 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) Püroviinamarihape b) äädikhape c) piimhape d) hapnik 13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt: a) 32
ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest.Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu esinemine võimalikuks ka väljaspool ookeane.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine.Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks.
Liigitus: lihasvastupidavus jõuvastupidavus põhijõud maksimaalne jõud kiire jõud plahvatuslik jõud Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Liigid: reaktsioonikiirus lähtekiirendus maksimaalne kiirus kiiruslik vastupidavus Vastupidavus on võime kestva tegevuse säilitamiseks vajalikul tasemel. Liigitus: põhi- ehk baasvastupidavus - vastupidavus aeroobse läve tasemel tempovastupidavus - vastupidavus anaeroobse läve tasemel maksimaalne vastupidavus - vastupidavus maksimaalse O 2 tarbimise tasemel laktaalne kiiruslik vastupidavus - laktaadi maksimaalse tootmise ja laktaadi talumise võimekuse tõstmiseks suunatud vastupidavustreening alaktaalne kiiruslik vastupidavus - kreatiinfosfaadi mehhanismil põhinev lühiajaline kiiruslik vastupidavus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
