on 5 15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist ehk anaeroobset läve
8. - 1000 kcal/p 6.GPS seadmed – ei pruugi olla väga täpsed Ülekaalulistel kehalise aktiivsuse määramisel: KA soovituslikud tasemed: 1 . nende tervist, haiguseid - idealalne liikumismaht on 30 minutit mõõdukat KA iga päev ja 2-3 tundi suure intensiivsusega treeningut. 2.Mis on aeroobse ja jõufitnessi peamised komponendid? Kirjeldage - südame veresoonkonna treenimiseks – 60-70 % maksimaalsest ealisest pulsist, Aeroobse fitnessi komponendid: - 60-70 % annab võimekuse säilitava ja kehakaalu - võimekus – vastu seisma pikemaajalisele suhteliselt alandava efekti intensiivsele lihastööle. Aeroobne, anaaeroobne, lihaskiud
Tallinna Arte Gümnaasium Vastupidavustreening Uurimistöö Autorid: Mattias Raime ja MarkusEslon Juhendaja: Kristo Sepp Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada
Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks. Kuidas ära tunda? Anaeroobne annab endast märku just hapniku võla näol - hingeldamine on keha normaalne tegevus koormuse kasvades, et tõsta hapniku hulka kehas - kuna selle nõudlus on koormuse kasvades tõusnud. Hingeldamine aga annab ka märku, et tegu on juba hapnikuvõlaga ehk senine hingamistempo ei too kehasse piisavalt hapnikku. 2.3 Aeroobse treeningu eelised 1) Suurenenud hapnikutarbivus 2) Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3) Lihaste verevarustuse paranemine ning hapniku efektiivsem kasutamine 4) Vererõhu vähenemine (kuna veresoonte seinad on elastsemad ja mahutavad seega ruumalaliselt rohkem verd) 6
piiratud! Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases (piimhape), mis pärast treeningut end kanguse ning lihasvaluna tunda annab. Kuna rasvu kasutada ei saa ning süsivesikute varud pole eriti suured, siis väsid sellise koormuse juures suhteliselt kiiresti ja hapnikuvõlas kipuvad lihased jäigaks minema. Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve. Kui tavalistel inimestel on anaeroobseks läveks kusagil 125-135 südamelööki minutis, siis suusatajatel võib see küündida 160/l minutis. See tähendab seda, et nende enesetunne 160 löögise pulsi juures on sarnane tavaliste inimeste enesetundele 125 löögise pulsi juures. Millest see erinevus? Suusatajate hapnikutarbivus on lihtsalt nii palju võimsam, et nende pulss võib olla
4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub piimhape (ka etanool). 13. Ühe glükoosi molekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt 38. 14. Süsihappegaasi seotakse Calvini tsükli reaktsioonides. 15. Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on APT süntees. 16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17
4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub piimhape (ka etanool). 13. Ühe glükoosi molekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt 38. 14. Süsihappegaasi seotakse Calvini tsükli reaktsioonides. 15. Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on APT süntees. 16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17
anaeroobne hingamisahela aeroobne glükolüüs tsitraaditsükkel glükolüüs reaktsioonid 100 100 100 käärimine 100 glükoos + hapnik Krebsi tsükkel 12 NADH2 Kuidas Mis aine on algaineks nimetatakse Kuidas nimetatakse aeroobsele glükolüüsile Mitu NADH2 molekuli anaeroobset tsitraaditsüklit teise ning mis selle protsessi ...
Kehaliste võimete arendamine Vastupidavus Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks.Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140150 lööki/min. Harjutuste kestvuseks 1-3 tundi. Aeroobse suunitlusega vastupidavus harjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist,subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) taset. Selliste harjutuste
Sporditreeningu meetodid: Sõnalised- selgitus, loeng, vestlus, arutelu, analüüs. Praktilised- tervikmeetod, osameetod. Kehaliste võimete arendamise meetod- rangelt reglementeeritud, ühtlusmeetod, vahelduvmeetod, intervallmeetod, kordusmeetod, võistlusmeetod, mängumeetod. Näitlikud- ettenäitamine, video. Ühtlusmeetod: Pikka aega kestev konstantse iseloomu ja intensiivsusega katkematu tegevus. Kasutatakse aeroobse võimekuse tõstmiseks, organismi ökonoomsuse tõstmiseks, energeetilise potentsiaali parandamiseks. Vaheldusmeetod: Põhineb pikaajalisel tegevusel, aga põhiline tunnus on tegevuse internsiivsuse vaheldumine. Intensiivsuse vaheldumine toimub ilma puhkepausideta. Arendame aeroobset ja anaeroobset võimekust. Intervallmeetod: Kindlaid tegevusi sooritatakse kindlate toimepauside järgselt. Põhitoime saavutatakse puhkepausi ajal- toimepaus.
SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 TAVAMEETODID HEITVEE KÄITLEMISEKS......................................................................... 4 ALTERNATIIVSED MEETODID.............................................................................................. 5 AEROOBSE TÖÖTLEMISE ÜKSUS................................................................................... 9 MAASISESED SÜSTEEMID................................................................................................ 9 ALTERNATIIVE TAVAMEETODITELE................................................................................. 14 ALTERNATIIVID KRUUSA KASUTAMISELE.................................................................... 14 VIITED.............................................
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab ve...
lagunemine Läht Hapniku1 glükoosi + Püroviinamari - O2, eain osalus molekul hape NADH2, ed FADH2 Energia 1 2 ATP 2 ATP Saad 2ATP, NADH2, 2ATP, CO2, 34ATP, glükoosi used H2O, NADH2, H2O, molekuli püroviinamarih FADH2 NAD, FAD Aeroobse ja anaeroobse kohta ape lagunemise võrdlus Saadused CO2 + H2O 2molekuli Anaeroobse glükolüüsi etanooli või korral toimub vaid piimhape,CO2 rakuhingamise 1. etapp (tsitraaditsüklit ja Lagunemiset 3 1 hingamisahelat ei toimu) appe
võimsust ja intensiivsust. Distantsi jooksul toodetakse energiat aga põhiliselt hapniku juuresolekul, seda energiatootmismehhanismi nimetataksegi aeroobseks. Aeroobne energiatootmismehhanism on peaaegu 18 korda efektiivsem kui anaeroobne energiatootmine ja temaga ei kaasne laktaadi kuhjumist. Anaeroobne energiatootmine on aga palju kiirem ja võimaldab kiiremat lihaskontraktsiooni, võrreldes aeroobse energiatootmisega. 54 Akadeemiline sõudmine nagu kõik kestva lihastööga seotud spordialad esitab seega suuri nõudmisi erisugustele energiatootmismehhanismidele. Uuringutes saadud aeroobse ja anaeroobse energiatootmismehhanismi osakaal klassikalise 2000 meetri võistlusdistantsi läbimisel normaalkaalu meessõudjatel on esitatud tabelis 4.6. 2000 meetri võistlusdistantsi
· Käärimise lõpp-produkt on etanool. · Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2. · Hingamisahela lõpp-produkt alg-produkt on O2. · Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi valgusstaadiumi reaktsioonides. · Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. · Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi, b) tärklise c) lipiidide, d) valkude oksüdatsioonil. · Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt: a) hapniku, b) süsihappegaas, c) püroviinamarjahapet, d) piimhapet · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas, b) Golgi kompleksis, c) karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul, d) mitokondrites. · Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) püroviinamarjahape, b) äädikhape, c) piimhape, d) hapnik. · Ühe glükoosimolekuli lagundamisel CO2-ks ja H2O-ks saadakse ATP molekule maksimaalselt: a) 32, b) 34, c) 36, d) 38.
Glükoneogeneesi môiste. Glütserool, aminohapped, laktaat kui glükoneogeneesi peamised substraadid. 1 9. Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel. Hapnik kui elektronide lôppaktseptor, vee tekkimine. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt. Krebsi tsükli vôtmeensüümid - tsitraadi süntaas, isotsitraadi dehüdrogenaas, -ketoglutaraadi dehüdrogenaas, suktsinaadi dehüdrogenaas, malaadi dehüdrogenaas. Koensüümid NAD ja FAD vesiniku aatomite aktseptoritena. Hingamisahela tsütokroomide süsteem, selle korrapärane paiknemine mitokondri sisemembraanil ja funktsioon. 10. Rasvhapete oksüdatsioon. Lipaaside toime triglütseriididele rasvkoes, lipolüüs. Rasvhapete transport veres
- leidub organismi kõigis rakkudes, kudedes - fosfaatrühmade vahel on sidemed, millesse talletatakse energiat - 1 glükoosimolekulist saab 36/38 (vastavalt prokarüootne / eukarüootne rakk) ATP'd - organismi eesmärk on kasutada ATP energiat Glükolüüs - glükoosi lagundamise I etapp - toimub endoplasmaatilises retiikulumis e tsütoplasmavõrgustikus - iseenesest ei vaja O2 juuresolekut (anaeroobne protsess) - tulemiks : 2ATP + 2NAD + polüviinamarjahape (polüvaat) - kui tegemist on aeroobse raku glükolüüsiga, siis polüvaat liigub biolahusena tsitraaditsüklisse (e. krepsi tsüklisse) - anaeroobse raku glükolüüsi puhul (nt lihasrakkudes) tekib etanool v. piimhape e. toimub kas etanoolkäärimine v piimhappe käärimine aeroobne energiahankimine on efektiivsem kui anaeroobne, sest aeroobse energiahankimise puhul saab maksimaalse koguse energiat, anaeroobse energaihankimise puhul minimaalse koguse eneriat. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondris - ei tarvita hapnikku
ATP — Adenosiintrifosfaat C10H16N5O13P3 TKT — Trikarboksüülhapete tsükkel NADH - Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid C21H27N7O14P2 ADP — Adenosiindifosfaat C10H15N5O10P2 6.ülesanne: Mille poolest erinevad aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine Aeroobne toimub hapnikuga, anaeroobne ilma Aeroobne: tekib 2 ATP, 4 H -> 2NADH2 Anaeroobne: 2 ATP-d ja piimhape või 2 ATP-d ja etanool 7.ülesanne: 1) Tärklisest aeroobse teega toodab 40 ATP molekule, millest kaks kuuluvad oksüdatsiooni. Kokku on 38 * 10 = 380. 2) ATP on võimalus koguneda suure hulga energiat läbi spetsiaalsete fosforihape jääkide makroenergetiliste sideme
organism teha kordades vähem kui aeroobset, sest energeetiliselt on anaeroobne tootmine ebaökonoomne: täielikult aeroobsel koormusel saab 1 moolist glükoosist 38 mooli ATP-d, täielikult anaeroobsel koormusel aga ainult 2 mooli ATP-d. (Jürimäe, Mäestu 2011) Murdmaasuusatamises vastutavad töövõime eest siiski peamiselt aeroobsed energiatootmis- mehhanismid. Mitte kunagi, ka kõige kõrgemate intensiivsuste juures, ei kasutata täielikult ainult anaeroobset tootmist, aeroobse tootmise osakaal on näiteks 100 meetri jooksus väga väike, umbes 10%. (Ibid) Vastavalt võistluspingutuse kestusele kasutatakse aeroobset ja anaeroobset režiimi erinevas vahekorras (Jalak, Lusmägi 2010). (vt tabel 3) 8 Anaeroobsel laktaatsel teel saadakse energiat süsivesikutest ning protsessi käigus tekkib glükoosi mittetäieliku põlemise laguproduktina piimhapet, mis difundeerub verre laktaatide ehk piimhappe sooladena
4. Käärimise lõpp-produkt on etanool või piimhape. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO₂ (ja H aatomid). 6. Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt on CO₂+H₂O. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g c) lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükoosi toimumiseks peab rakus piisavalt olema a)hapniku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad d)mitokondrites. 12. Anaeroobsel glükoosil moodustub c)piimhape. 13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt d)38. 14. Süsihappegaasi seotakse d) Calvini tsükli reaktsioonides. 15. Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on b) ATP süntees. 16. Molekulaarset hapnikku on vaja a) hingamisahela
kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9. Kust saab lihas kokkutõmmet esilekutsuva närviimpulsi? Kesknärvisüsteemi närvirakkudelt. 10. Millel põhineb organismi aeroobse tootlikkuse kasv? Vere hapnikumahutavuse suurenemisel. 11. Mis on vajalik sportliku vormi saavutamiseks? Võimalikult võistluslähedased harjutused ja liigutuste struktuur, varieeruv intensiivsus. 12. Mis on lihasfunktsiooni hädavajalikuks tingimuseks? ATP resüntees (taastootmine) 13. Kirjelda lihase kasvu mehhanismi? Kasvab filamentide hulk, toimub lihaskoe hüpertroofia. 14. Mis on isotooniline kontraktsioon? Kui kokkutõmbe ajal muutub lihaskiudude pikkus. 15
looduslikul pinnal jooksmine on parem kui asfaldil või bituumen rajal, olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine, lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused.Iga harjutuskorda tuleb alustada ja lõpetada mõneminutilise lihaste soojenduse ja venitusega. Kõiki venitus-sirutusharjutusi tuleks teha aeglaselt, mitte kiirustades.Harjutustele peaks järgnema nn. maharahunemise periood.Treeningusse tuleks lisada peale aeroobse komponendi ka paindlikust suurendavaid harjutusi, et säilitada kogu keha liikuvus.
400m jooksus *Glükogeeni piimhappe süsteem * +2min lihaste pingutamisel * ATP-d saadakse: süsivesikute, rasvade, valkade lagundamisel * Võimaldab mitu tundi pingutust * Aeglasem tootmine, vähem intensiivsem kui teistel süsteemidel *Aeroobne hingamine * Kas väide on õige või vale? 1) Toitainetes sisalduv energia vabastatakse hingamisel. 2) Reaktsioonides vabanev energia talletatakse mitokondrisse. 3) Aeroobse hingamise intensiivsus on võrdne fosfageeni süsteemi intensiivusega. 4) ATP-d toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi ATP-süntaasi abil. *Kordav ülesanne * Vasta küsimustele 1) Kuidas taastatakse organismis ATP varusid? 2) Kust saavad fotosünteesivad organismid oma elutegevuseks vajalikku energiat? 3) Milles väljendub ATP universaalsus? 4) Kus on fosfageeni süsteem kasutusel? Too näide. *Kordav ülesanne
aminohappeid, puriine, pürimidiine ja suur hulk teisi substraate. Energiat saadakse katabolismi (lõhustamis protsesside) abil. Vastavalt sellele, mis bakteriga on tegu ja mis keskkonnas bakter esineb, on võimalik eristada erinevaid kasutatavaid kataboolseid radu. Põhilised rajad on aeroobne respiratsioon (ehk hingamine ehk oksüdatsioon), anaeroobne respiratsioon ja fermentatsioon.6 Aeroobse respiratsiooni puhul on tegemist aeroobsete bakterite aeroobse metabolismiga. Aeroobsed organismid omavad tsütokroome ja tsütokroomi oksüdaase, mis osalevad oksüdatiivses fosforülatsiooni protsessis. Aeroobse metabolismi puhul saadud täielik energia hulk on 38 molekuli ATP-d, kui energia allikaks on glükoos, ning lõpp-produktideks on vesi ja süsihappegaas.2 Produktide hulka kuuluvad ka väga toksilised ühendid nagu superoksiidi anioon radikaal, vesinikperoksiid ja hüdroksüüli radikaal.
plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%. Lisandusid intensiivsed kiirus ja rütmi trennid. Võistlusperioodil olid tulemused 509 ja 466 km
maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobse glükolüüsi käigus toodetakse 1st glükoosist 2 püruvaati ja 2 ATP molekuli. Enamikes rakkudes kulgeb edasi reaktsioon ning lõpp-produktideks saadakse etanool ja piimhape. Rakud, mis täidavad aeroobse hingamise eesmärki, toodavad rohkem ATP molekule (aga seda mitte glükolüüsi käigus). Kokku toodab eukarüootne rakk aeroobse hingamise käigus 34 ATP molekuli ühe glükoosi kohta. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATP-d produtseeriv rada. Aeroobsetes rakkudes on see esimeseks etapiks süsivesikute oksüdatsioonil. Tingimustest sõltuvalt võib glukoosi lagunemine olla: 1) Osaline anaeroobne glükolüüs
Miks kurnavad erinevad harjutused erinevaid lihaseid- Erinevad harjutuse nurgad kaasavad erinevad arvu lihaskiude. Mis on vajalik südame löögimahu tõstmiseks- Südame kokkutõmbe tugevuse tõstmine. Aeroobne töö. Jõuliigid- plahvatuslik(hüppajad), kiiruslik(sprinterid), vastupidavus(pikamaajooks) ja absoluutjõud(tõstjad). Müofibrillid koosnevad müofilamentidest. Baasharjutus arendab lihasmassi ja jõudu. Optimaalne pulsi sagedus aeroobse töö puhul 140-160 lööki minutis. Lihastoonus on kestev minimaalne lihaspinge, mis kindlustab keha asendi säilitamise. Kangiliikumise trajektoor- ratsionaalne liikumise teekond. Lihastesse kogunevad ainevahetuse laguproduktid- piimhape, laktoote, kusihappe soolad, skatool, indad. Miks peab enne ja peale treeningut sooritama venitusharjutusi- Laguproduktide laiali ajamine lihastes. Mis on treenitus- Kõrge sportliku töövõime seisund, mis on saavutatud kehaliste harjutuste tegemisel.
ülekoormus liigestele Pärilikkus Keha staatika häired Sisenõrenäärmete häired Perifeersed vereringehäired Eesmärgid valu vähendamine; liigeste funktsiooni taastamine; lihasjõu säilitamine/arendamine; haiguse progressiooni pidurdamine; haige elukvaliteedi parandamine; töövõime säilitamine. Tõenduspõhiselt efektiivne Valu vähendamine, lihasjõu ja liigesliikuvuse suurendamine, propriotseptsiooni, koordinatsiooni ja aeroobse võimekuse http://www.artroos.ee/liikumish arjutuste-video/harjutused-laba säilitamine/arendamine jalale/ Liikumisravi vees Külmaravi Pindmine soojaravi (savi, parafiin- osokeriit, mudaravi, vesivannid) Sügavatoimeline soojaravi (ultraheli, mikrolaine ja lühilaine) TENS ja teised impulssvoolud Laserravi Massaaz Akupunktuur Pika varrega kingalusikas Purgiavaja Kraanikeeramise abivahendid Põlvitamisalus
M-vastus: sünkroniseeritud vastus lihases. H-refleks: seljaaju mootorsete ühikute aktiivsus. Aeglased motoorsed ühikud: 30-49 Hz Kiired motoorsed ühikud: 50-60 Hz Ületreeningu korral ei teki lihases täielikku lõõgastust on järel kontraktsioonid. Filmi- ja videotehnika: * infrapuna kaamera-kõige uuem, kõige täpsem, sellega saab uurida kõige rohkem liigutusi. * veloergomeeter- saab määrata kehalist võimsust, töövõimet ja seda lindistades saab määrata liigutustegevuse muutusi aeroobse läve ületamisel. Kõnd võrdub toeperiood 60 % ja hooperiood on 40%. Dünomeetrid: -staatilised dünomomeetrid: * käe * selja * jala Survetsenter: asukohta määratakse dünamograafilisel paltvormil, selle kaudu saab määrata inimese tasakaalu, noored inimesed kõiguvad ette-taha, vanad inimesed kõiguvad külgedele Tasakaal: Täiustamine, mis on sarnane täiskasvanule toimub puberteedieas. Hästi noored ja hästi vanad liiguvad palju seda määratakse dünomgraafilise paltvormiga.
Optimaalse kehalise koormuse mõju kogu organismile kõrge vererõhuga inimestel hakkab vererõhk langema vere maht suureneb, punaliblede ja hemoglobiini sisaldus veres tõuseb organismi energiavahetus paraneb vere HDL (,,hea") kolesterool tõuseb ja LDL (,,halb") kolesterool langeb hingamislihased tugevnevad ja gaasivahetus kopsudes paraneb lihaste töövõime ja energeetika suureneb raku ,,jõujaamade" ehk mitokondrite arv ja mass lihastes suureneb suurenevad aeroobse ainevahetuse fermendid tugevnevad luud, lihased, kõõlused ja liigesekõhred vastupidavuskoormusel intensiivistub ainevahetus tugevneb organismi immuunsus enesetunne ja üldine heaolutunne paranevad, stressitunne väheneb
Harjutuste toime on suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele, aga ka kohanemisele kõrge happelisuse tasemega. Minimaalne laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste maht ühes treeningus on kahekordne võistlusdistantsi pikkus (400 m jooksjal kokku 800 m). Laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit. 2) VASTUPIDAVUS 1. Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks. Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140–150 lööki/min, harjutuste kestus 1–3 tundi või enam, põhiliseks arendamise meetodiks on ühtlus- ehk kestusmeetod. 2. Tempovastupidavuse harjutusi kasutatakse anaeroobse läve kiiruse tõstmiseks. Iseloomulikud on pulsisagedus ~ 170 lööki/min, harjutuste kestus 20 minutit kuni 1 tund. Põhilisteks arendamise meetoditeks on ühtlus-, vahelduv ja ekstensiivne intervallmeetod.
miljonit. Hetkel on kepikõnni harrastajaid kõige rohkem Saksamaal, sveitsis ning Soomes. Eestis tegeleb kepikõnniga regulaarselt 5000-6000 inimest. 4 Treening Tinglikult võib kepikõnni liigitada kolmeks: - Tervislik kõnd: - taastusraviks - lõõgastumiseks - toonuse tõstmiseks Fitness kõnd - füüsise parandamiseks - kehakaalu kontrolliks - aeroobse võime suurendamiseks - Sportlik kõnd - füüsilise võime suurendamiseks - lihaste tugevdamiseks - aeroobse ja anaeroobse võime suurendamiseks Häid vihjeid treeninguks: · Sportlikuks treeninguks sobib kepikõnd pikemaajalisena, kestusega ühe korraga alates poolest tunnist kuni kahe tunnini. · Kepikõnd on efektiivsem vahelduval maastikul. Kõrguste vahed rajal pakuvad vaheldust ning mitmekesisemat koormust lihastele.
Metabolism Mõisted: aeroobne glükolüüs - glükoosi lagundamine aine - ja energiavahetus- sünteesti -ja lagundamisprotsess anaeroobne glükolüüs- käärimine assimilatsioon- sünteesimine ATP- energiatalletaja autotroof- sünteesib ise orgaanilisi ühendeid dissimilatsioon- lagundamisprotsess etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine alkoholiks anaeroobses keskkonnas glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend metabolism- ainevahetus piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside...
biosüntees- orgaaniliste ainete süntees rakkudes aeroobne hingamine- org. aine lagundatakse rakkudes hapniku abil, pidev protsess 2. ATP molekuli ehitus, tekkimine, ülesanded ATP on adenosiitrifosfaat, lämmastikualus adeniin, sahhariid desoksriboos või riboos * tekib taimedel fotosünteesi alguses * tekib hingamisprotsessis * tekkekoht tsütoplasmavõrgustik või mitokonder Kasutamine: ainete sünteesiks, elundite trantsport, mõtte protsessid, liikumine, temp. hoidmiseks 3. Aeroobse ja anaeroobse hingamise protsessid (protsessi käik, tingimused, lõppsaadus) Aeroobne I glükolüüs * toimub tsütoplasmavõrgustikus * lagundatakse glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe molekuliks, sünteesitakse 2 ATP molekuli * NAD > 2NADH2 II tsitraaditsükkel * toimub mitokondrite maatriksis * eraldub CO2 * ATP ei teki III hingamisahel * toimub mitokondrite sisemembraanidel * kasutatakse O2
5.Kolm ATP tootmise süsteemi inimorganismis. Milliste kehaliste tegevustega millist süsteemi rakendatakse? FOSFAGEENI SÜSTEEM – 100 meetri sprint, 60 meetri jooks, Sellel süsteemil jätkub varusid maksimaalselt kümneks minutiks. GLÜKOGEENI-PIIMHAPPE SÜSTEEM – 400 meetri jooks, rakendub kuni 1,5-minutiliste pingutuste puhul. AEROOBNE HINGAMINE – kui lihased peavad pingutama üle kahe minuti, toodetakse energiat aeroobse hingamise abil. 6. Valgus- ja pimedusstaadium. Mis on mõlema staadiumi energiaallikas, lähteained ja saadused? Kus need toimuvad (kloroplasti ehitus)? VALGUSSTAADIUMIS vajatakse Päikese valgusenergiat. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti tülakoidi membraanis. Selle reaktsiooni tulemusena laguneb vee molekul vesinikioonideks ja hapnikuks. Hapnik on reaktsiooni jääkprodukt. PIMEDUSSTAADIUMI reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas kohe pärast valgusstaadiumit.
AINEVAHETUS, KONTROLLT ÖÖ #1 ASSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik Sünteesi protsessid (lihtsamatest-keerukamad ühendid) DISSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik lõhustamis protsessid (keerukamatest lihtsamad ühendid) Toitained DISSIMILATSIOON Jääkained Sünteesiproduktid ADP ATP Laguproduktid ASSIMILATSIOON METABOLISM organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energia vahetuse ümbriteseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilat. ja dissimilatsiooniks Eeldused: *muundatav aine *ensüümid *energia salvestamise võimalus *jääkainete eritamine, et jäägid ei kuhjuks. AUTOTROOF Fotosünteesivad, saavad energiat fotosünteesides. NT. Taimed ja vetikad HETEROTROOF Saavad energia väliskeskkonnast. NT. Inimene, bakter, seen. ATP Adenos...
· Käärimise lõpp-produkt on etanool. · Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2. · Hingamisahela lõpp-produkt alg-produkt on O2. · Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi valgusstaadiumi reaktsioonides. · Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. · Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi, b) tärklise c) lipiidide, d) valkude oksüdatsioonil. · Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt: a) hapniku, b) süsihappegaas, c) püroviinamarjahapet, d) piimhapet · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas, b) Golgi kompleksis, c) karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul, d) mitokondrites. · Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) püroviinamarjahape, b) äädikhape, c) piimhape, d) hapnik. · Ühe glükoosimolekuli lagundamisel CO2-ks ja H2O-ks saadakse ATP molekule
kaasamine, et mõjutada soodsalt südame vereringe talitlust. Üldsoojendus tagab eelduse organismi töövõime tõstmiseks, mis tähendab, et intensiivistub vereringe, tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Üldsoojendusele järgneb erialane soojendus, mis viiakse läbi harrastatava spordiala spetsiifiliselt, et tagada vajalike treening- või võistlusharjutuste optimaalne sooritus. Jooksutrenn peaks algama hästi kerge aeroobse tegevusega ehk sörkjooksuga. Sellele järgnevad venitamise harjutused ja kehaosade ringitamised, siis kiirendused ning jooksuharjutused ja kõige lõpuks põhitreening, millele järgnevad jälle venitused. Ujumises on absoluutselt vajalik õlad ja teised liigesed soojaks teha enne, kui basseini lähed. Esimesed otsad võiksid olla kerge suplus ja lõppu basseini ääres venitused, siis seejärel alustada ujumistreeninguga.
Bioloogia kodutöö 9) Mida nimetatakse rakuhingamiseks? Rakuhingamine on rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitainete reageerimisel õhuhapnikuga vabaneb organismile vajalik energia ja vabanevad nagu tavalistes redoksreaktsioonides vesi ja süsihappegaas. 10) Kus saadakse meie organismis kasutada hingamisprotsessis vabanenud energiat, nimeta mõned. Kuidas saab see energia edasi kanduda? Hingamisprotsessi käigus vabanenud energiat saab organism kasutada sellistes eluks vajalikes reaktsioonides, mis vajavad lisaenergiat , näiteks igasugused sünteesiprotsessid .Raku sees peab energiat edasi andma vahendaja. Peamiseks universaalseks energiavahendajaks on aine nimega adenosiintrifosfaat ehk ATP 11) ATP- kuidas seda nimetatakse ja otsi üles DNA nukleotiidide juures olevast tekstist ( või peast ), mille poolest ta sarnaneb ja erineb nukleotiidist, mida tähistasime A-ga? ATP- adenosiintrifosfaat ......( poolik ) 12)Uuri joonisel ...
Piimahappelise fermentatsiooni produkt – laktaat – on toksiline nii imetajatele kui ka bakteritele Glükolüüsil moodustuv NADH tuleb reoksüdeerida tagasi NAD -ks + 1. Anaeroobsetes tingimustes redutseerib NADH lihastes püruvaadi laktaadiks (homolaktaalne fermentatsioon) 2. Pärmis püruvaat dekarboksüleeritakse, moodustavad CO2 ja atseetaldehüüd, viimane redutseeritakse NADH poolt etanooliks (alkohoolne fermentatsioon) 3. Aeroobse metabolismi korral oksüdeeritakse NADH hingamisahelas, protsess seotakse 2.5 ATP sünteesiga pentoosfosfaadi rada Pentoosfosfaadi (PF) rada leiab aset raku tsütosoolis ning selle käigus toodetakse NADPH ja sünteesitakse pentoos-suhkruid (5C). PF rajal on kaks eristatavat faasi: • esimene on oküdatiivne faas, kus toodetakse NADPH • teine on mitte-oksüdatiivne, kus sünteesitakse erinevaid 5-süsinikulisi suhkruid. See rada on ka alternatiiv glükolüüsile
Aine- ja energiavahetus Põhijooned: Aine ja energiavahetuse järgi jaotatakse organismid 2 rühma: a)autotroofid organismid, kes valmistavad ise anorgaanilist ainetest orgaanilisi aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid. Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assi ja dissimilatsiooniks. 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, m...
EMA MEREAKADEEMIA MEREKOOL Nimi TREENINGKAVA KOOSTAMISE ALUSED Kodunetöö Juhendaja: - Tallinn 2011 Sissejuhatus Valisin teema treeningkava koostamise alused kuna sporti tehes arvan, et on vajalik seda teada. Tihti kiputakse oma keha ülehindama ning et vältida tulevikus sama viga tegemast otsustasin ma end selle valdkonnas pisut harida. Treeningkava koosatamise alused Kui oled otsustanud koostada endale isikliku treeningkava oleks tarvis teada põhilisi punkte mida koostamisel järgida. Võid vabalt varieerida harjutusi, katsetades erinevaid jõutreeningu tehnikaid ning luua just oma vajadustele vastav kava. Esiteks tuleks selgeks teha mis on sinu eesmärgid! Kui soovid panna rõhku teatud kehapiirkonna treenimisele, on sul vaja võtta kavva harjutusi, mis keskenduvad sellele piirkonnale. Kui soovid relieefsemaid lihaseid , võid vajad aeroobse treeningu ...
Vältida lihtsüsivesikute rikast toitu ( valge riis, pasta, kartulid, jäätis, pitsa) vali nende asemel komplekssüsivesikud, mis annavad vähem kaloreid, kuid muudavad toidu mahult suuremaks Sobivad toidud: kliid, kaerahelbed, tatar, pruun riis, oad, teraleib, juur- ja puuviljad, salatid, hautised Leia söömiseks alati aega, süües muu toimetuse kõrval, ei saa kõhtu täis. Treeningud: Eesmärk põletada aeroobse treeninguga ära liigne rasv ja äratada jõusaalitreeninguga lihased ellu. Reeglipärane treening kiirendab ainevahetust, põletab rasvu, aitab muutuda saledamaks, kuid samas ka tugevamaks ja lihaselisemaks. Lihased omakorda kulutavad energiat. Treening peaks keskenduma rasva muutmisele lihasteks. Kestvustreening peaks olema korrapärane ja sage rahuliku pulsiga rasvapõletustreening. Õige pulsisagedus on 60-75% maksimaalsest ( 220 - vanus) ehk
treeningule lisatakse aeroobsed harjutused. Harjutusi, millega kaasneb järsk ja rohke energia kulu nimetatakse anaeroobseteks, kuna organismil ei ole võimalik koheselt rahuldada kõrgenenud hapniku nõudlust. Organismis tekkivast hapnikupuudusest (see rahuldatakse hiljem) kuhjuvad jääkproduktid, mis põhjustavad inimesel ebamugavustunde ja väsimuse. Anaeroobsed harjutused ei ole südametegevusele soodsad ja soovitatavad. Kui tihti tuleb harjutada? Tervise tugevdamise ja aeroobse kehalise võimekuse arendamiseks on vajalik rakendada 3-5 korda nädalas 20-60 minutit aeroobset treeningut. Kehakaalu langetamiseks piisab 3 korda nädalas vähemalt 20-minutilisest piisava intensiivsusega kehalisest treeningust koos toidu kaloraazi piiramisega. Kui kaua? 3-6 kuud harjutamist tõstab kehalise võimekuse mõõdukale tasemele. Järgnev sama harjutamine aitab säilitada saavutatut. 5 Mida tuleb silmas pidada?
· Kvaliteetsed jooksujalanõud kaitsevad liigeseid põrutuste eest. · Olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine. · Lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused. Mida tuleb silmas pidada? · Iga harjutuskorda tuleb alustada ja lõpetada mõneminutilise lihaste soojenduse ja venitusega. Kõiki venitus-sirutusharjutusi tuleks teha aeglaselt, mitte kiirustades. · Harjutustele peaks järgnema nn. maharahunemise periood. · Treeningusse tuleks lisada peale aeroobse komponendi ka paindlikust suurendavaid harjutusi, et säilitada kogu keha liikuvus. · Harjutustele peaks järgnema soe duss. · Peale söömist või alkoholi tarbimist oota enne treeningu alustamist paar tundi. · Väldi treeningut kui oled haige. · Hoidu treenimast päeva kõige palavamal ajal. Mis juhtub treeningu tulemusena? · Tõuseb kehaline töövõime. · Paraneb meeleolu ja kontsentratsioon. · Paraneb rüht, väljanägemine ja enesetunne. · Paraneb uni.
Katabolism/dissimilatsioon- Lõhustumisprotsessid. Toidust saadud või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse molekulideks. Oksüdatsiooniprotsessides vabaneb energia, mis talletatakse makroergilisse ühendisse ATP ning eraldub soojusena. Metabolism (ainevahetus)-Sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mis organismis toimuvad Autotroofid-Organismis, kes ise valmistavad endale orgaanilisi aineid nt fotosünteesi teel Aeroobid-Organismid, kes kasutavad energia saamiseks hapnikku. (loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad, bakterid) Anaeroobid-Organismid, kes ei vaja hapnikku ning elavad seal, kus aeroobseid organisme pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis Klorofüll-rohelise värvusega aine, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Valguss...
Kergejõustikus kasutatase peamiselt sprindis, seevastu alates 800m ei kasutata, sest kehakaal tõuseks. Kasutatakse ka ujumises prindidistantsidel, pallimängudes jm. Kreatiin suurendab maksimaaljõudu, kiirusjõudu ja jõuvastupidavust. Tõuseb intervalltreeningu tulemuslikkus, kõrgel suutlikkusel esineb kõrgem töövõime. Efektiivne on korduvatel sprindilõikudel. Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu, kuid aeroobse töövõime tõusu kohta on andmed vastuolulised. Seevastu on täheldud ka vaimse töövõime tõusu. (pumpiniron 2003) 3.1 KREATIINI KASUTAMINE Kreatiini kasutamise korral tuleb lähtuda arstide soovitustest, sest kasutamisel on ka kõrvaltoimeid. Enam levinud on laadimisfaasiga kasutamine, lähtutakse arvutusest 0,3g ühe kehakaalu kilogrammi kohta. (pumpiniron 2003) Päeva jooksul soovitatakse võtta nii : enne hommikusööki, peale treeningut, lõunasöök, õhtul hilja
Glükolüüs Süsivesikud toidus Toidus olevatest süsivesikutest on olulisemad: - monosahhariidid glükoos ja fruktoos -disahhariidid sahharoos ja maltoos -polümeersed tärklis (amüloos ja amülopektiin) ja glükogeen -tselluloos kuulub paljude toiduainete koosseisu, kuid ei ole seeditav. Süsivesikute metabolismi esimene etapp on seeditavate polümeeride lagundamine lihtsamateks, hästilahustuvateks ja soolestikus organismi imenduvateks molekulideks. Süsivesikute lagundamine algab suus. Nõrgalt happeline sülg (pH6.8) sisaldab amülaasi. Amülaas on esmane süsivesikuid hüdrolüüsiv ensüüm. Süljes sisalduva amülaasi toime piirdub toidumassiga, mis paikneb suus ja söögitorus, sest mao tugevalt happeline keskkond inaktiveerib selle ensüümi praktiliselt täielikult. Mao happeline keskkond aitab kaasa toidumassi seedimisele denatureerides makromolekulide struktuuri. Spetsiifilised mao prote...
kui vastupidavussportides, kuna kiiruse arendamist on võimalik efektiivselt varem arendada. Olulised on ka muidugi geneetilised alused. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treeningul vajalik. See on võime taluda väsimust ning teha ka lihastega tööd. Vastupidavusel on ka oma reeglid. Aeroobse vastupidavuse aluseks oleks aeroobse ja anaeroobse läve vastupidavus. Aeroobset vastupidavust on võimalik hakata parandama umbes 2 11 või 12 aastaselt. Sellist vastupidavust on võimalik aktiivselt muuta 20 aastat ehk siis umbes 32 eluaastani. Pealse seda enam vastupidavus enam eriti ei suurene, kuid treeninguga püsib samal tasemel. Vastupidavuse arendamine
Lisaks, kui glutamiin tõesti mõjuks niiviisi kasvuhormoonile, suureneksid arvatavasti ka lihasmass ja jõunäitajad, mida aga ei täheldatud mainitud uuringutes. Mõju immuunsüsteemile Trenni mõju immuunsüsteemile võib kujutada J-kujulise kõverana. Kerge või mõõduka intensiivsusega treening kaitseb enam viiruste eest, võrreldes mitteliikuva eluviisiga. Seevastu intensiivne treening nõrgendab immuunsust, seega suurendab vastuvõtlikust haigustele. Kuigi enamus uuringuid on tehtud aeroobse treeningu ja immuunsüsteemi vaheliste seoste kohta, peaks intensiivsel jõutreeningul olema samalaadne efekt. Nagu juba varem öeldud, on glutamiin immuunsüsteemile oluliseks energiaallikaks. Kuna glutamiini tase vereringes langeb füüsiliste vigastuste, kataboolste haiguste ning intensiivse treeningu korral ning kuna kõik need olukorrad põhjustavad ka immuunsüsteemi nõrgenemist, loodigi niiöelda "glutamiinihüpotees".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
