11. ATP molekulidesse salvestatakse u 40% vabanevast energiast, ülejäänud hajub soojusenergiana. 12. Füüsiliseks tööks vajab inimene täiendavat ATP energiat. Selleks kiireneb organismis orgaaniliste ainete dissimilatsioon, mille käigus toimub ATP süntees. Ühtlasi vabaneb ka rohkem soojusenergiat. Organismi ülekuumenemist aitab vätida higistamine, sest higi aurustumiseks kasutatakse soojusenergiat. 13. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: a. Aeroobne glükolüüs (rakus küllaldaselt hapnikku): i. toimub päristuumse raku siledapinnalises tsütoplasmavõrgustikus ii. lähteaine glükoos (1) iii. saadused energia, H-aatomid (4), püroviinamarihape e CH3COCOOH (2) iv. eesmärk ATP süntees (2) b. Tsitraaditsükkel: i. Toimub mitokondri sisemuses (maatriksis) ii. Lähteained püroviinamarihape (2) iii
rasvhappejäägid ja glütserool lipiidid, ül energia allikas organismis, aminohappe jäägid valgud, ül ensümaatiline, ensüümid osalevad organismis toimuvates reaktsioonides. biomolekul org ühend, mis tekib elusorganismides nende elutegevuse käigus, bioaktiivne aine org ühend, mis väikestes kogustes mojutavad organismi, makroelement - hapnik leidub vees, biomolekulides / kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise, aeroobne glükoluus, tagajärg anaeroobne glükolüüs (glükoosi lagundamine hapniku vaesuses), süsinik - leidub biomolekulides, moodustab keemilisi sidemeid, fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp produkt, vesinik leidub vees, biomolekulides / vajalik vesinik sidemete moodustamisel, lämmastik leidub valkudes, aminohapetes ja nukleiinhapetes / tõstab molekulide mitmekesisust, fosfor leidub nukleiinhapete ja energia rikaste ühendite
LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamisek...
Selle perioodi jooksul on kasvanud arusaamine keerukatest keemilistest ja bioloogilistest reaktsioonidest, mis kaasnevad jäätmete matmisega. Jäätmete lagunemine prügilas hõlmab ühtekokku nelja faasi. Esimesed neli faasi joonisel on aeroobses faasis, anaeroobses happelises faasis, varajase metaankäärimise faasis ja stabiliseerunud metaankäärimise faasis. Sellised lagunemisfaasid, milles jäätmete sees hakkab tekkima aeroobne keskkond, põhinevad ainult teoorial ja on küllaltki spekulatiivsed, kuna pole dokumenteeritud piisavalt tõendusmaterjale. Varajase aeroobse faasi kestel, hapnik mis asub tühjades kohtades värskelt maetud prügi sees, tarvitatakse kiiresti ära ja tulemuseks on CO 2 eraldumine ning jäätmetemperatuuri tõus. Aeroobne faas prügilas kestab ainult mõne päeva, sest hapnikku ei tule kusagilt juurde, kui jäätmed on kaetud
fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvalt anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Ammooniumioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel, see on nitrifikatsioon ehk ammoonium läheb nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine
Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju V O2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15. Aeroobne ja anaeroobne lävi Aeroobne lävi tähistab lihastöö ainevahetuse momenti, kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l. See on pulsisagedus, millest allpool kasutavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole minnes kasutatakse energiaallikana üha rohkem süsivesikuid. Anaeroobne lävi vastab lihastöö ainevahetuse momendile, kui organism hakkab ülekaalukalt
Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju V O2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15. Aeroobne ja anaeroobne lävi Aeroobne lävitähistab lihastöö ainevahetuse momenti, kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l.See on pulsisagedus, millest allpool kasutavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole minnes kasutatakse energiaallikana üha rohkem süsivesikuid. Anaeroobne lävivastab lihastöö ainevahetuse momendile, kui organism hakkab
Ladestumine- metsas toimub see peamiselt mulla pinnale. Rohumaataimestikuga aladel ladestub mulla pindmisse kihti 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taime jäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Orgaaniline aine laguneb ühendiks( CO2, H20, mineraalsoolad). Lagunemise kiirust mõõdetakse eralduva CO2 hulga järgi. Mõjutavad tegurid Õhustatus e. Aeratsioon- aeroobne lagunemine(kõdunemine)[ lõppsaadused lihtsad ühendid, kiire lagunemine. Nt kompostimine] Anaeroobne lagunemine- mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine, aeglane protsess PÕLLUMULLAS AEROOBNE KUI ANAEROOBNE LAGUNEMINE PARALLEELSELT. SÕLTUB VEEREŽIIMIST JA FÜÜSIKALISTEST OMADUSTEST. Orgaanilise aine koostisest
saamiseks valmis orgaanilist ainet (nt. fotosünteesi). N: loomad (k.a. inimene), seened, klorofüllita taimed, osad bakterid. ATP adenosiintrifosfaat ATP on universaalne energia ülekandja. Glükoosi lagundamine Glükoosi varusid säilitatakse: a) taimedes tärklisena b) glükoosina maksas ja lihastes Glükoosi lagundamine jaguneb kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahel. I GLÜKOLÜÜS 1) Aeroobne glükoos toimub tsütoplasmavõrgustiku siledapinnalises osas Lähteaineks on glükoos Tekib 2 ATP, 4 H -> 2NADH2 2) Anaeroobne glükoos (käärimine) a) piimhappekäärimine läbiviijad on piimhappebakterid ja lihasrakud hapniku puuduses. Tekib: 2 ATP-d ja piimhape b) alkohol- e. etanoolkäärimine läbiviijad on pärmseened ja osad bakterid Tekib: 2 ATP-d ja etanool
- Liigmuda juhitakse eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. aktiivmuda protsesse jaotatakse: - Kõrge - Normaal - või madalakoormuselisteks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on - mudakoormus – on ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. - muda vanus – muda viibeaeg biopuhastis - hapnikutarve – aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Hapnikku vajatakse seda rohkem, mida väiksem on muda koormus, kuna siis kulub suur osa hapnikust aktiivmuda lagundamisele. - mudaindeks – muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe. Mida väiksem on mudaindeks, seda paremini muda settib. 12.Reovete looduslikud puhastid Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas
* eraldub hapnik * hapnik neeldub * neeldub CO2 * CO2 eraldub * assimilatsiooni reaktsioon * dissimilatsioon * energia seotakse orgaanilisse ainesse * energiat vabaneb orgaanilisest ainest * toimub klorofülli sisaldavates rakkudes * toimub mitokondreid sisaldavates rakkudes 1. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. 2. Aine -ja energiavahetus- sünteesi-ja lagundamisprotsess, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. 3. Anaeroobne glükoos- (käärimine)hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 4. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 5
fotosüntees). Veel on taime rakus vakuoolid. Looma rakus on lisaks tsentrosoomid. 0 membraan: ribosoomid 1 membraan: lüsosoom 2 membraani: mitokonder, plastiidid 3 membraani: 4 membraani: sekundaarne plastiid. Energia Autotroofid Need kes endale ise orgaanilist ainet sünteesivad: taimed (fotosünteesivad) Heterotroofid Need kes saavad elusk vajalikke toitaineid väliskeskkonnast (nt. Inimene ja muud loomad) Heterotroofne energiaga varustamine on aeroobne (s.t. hapnikuga) (hingamine) ja anaeroobne (s.t ilma hapnikuta) (käärimine) Glükoosi lagunemine ehk glükolüüs on organismi varustamine energiaga. Ja see energia talletub ATP molekulides. Mitoos ja Meioos Meioos raku jagunemine, mille puhul kromosoomide arv väheneb 2 korda. See on vajalik selleks, et saaks toimuda ristsiire. 1. Toimub kromosooide ristsiire Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. Pärilikkus
Glükoosi lagundamise etapid 1. Glükolüüs Püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul Koosneb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid Aeroobne glükoloos – hapnikku on piisavalt Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele Eraldub 20 vesiniku aatomit, mis pärinevad vaheetapist, järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 tsitraaditsüklist ja vee molekulidest; püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit Vesiniku aatomid seotakse NAD poolt 10 NADH2 molekuli
Suur olla on turvalisem. 2. Hulkraksus võimaldab rakkude ülesannete eristumist spetsialiseerumist see omakorda tõsta orgamismi elamise kasutegurit (loomad, taimed, veidi ka seened ja sinivetikad). Elu toimimise, püsimise ja muutmise seadused Elu energeetika 1. Vajalik korra loomiseks: vigade parandamine, korra laiendamine (=julgeolekuvaru) 2. Kaks allikat: a. keemiline energia: i. heterotroofia (orgaaniline): aeroobne ja anaaeroobne ii. kemosüntees (anorgaaniline) b. kiirgusenergia: fotosüntees. Sel erinevad molekulid, mida kiirgusenergiaga lagundatakse: H2O, H2S, orgaanika 3. Lihtsam on lammutamine: sh. ürgsemad on kõige sarnasemate molekulide lammutamised 4. ,,Loovam tegevus" autotroofia nõuab suuremat pühendumist just sellele, nendel jääb
Fotosünteesi kiirus sõltub • CO2 hulgast atmosfääris, selle sisalduse tõus kuni ca 3% õhu koostisest intensiivistab fotosünteesi; • valguse intensiivsusest, teatud tasemeni suurenev valgustatus intensiivistab fotosünteesi; • taime tüübist; erinevus on varju- ja valgustaimede ja paljude teiste puhul; • tuule tugevusest, fotosünteesile mõjub nii taime jahutamine kui CO2 "juurdetoomine"; • temperatuurist, piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; • taime vee-ainevahetusest, fotosünteesiks on soodne väike vee-defitsiit, kuna siis on õhulõhed parajalt lahti — liigse veehulga või kuivuse korral õhulõhed sulguvad; 6CO2 + 12H2O ———» C6H12O6 + 6O2 +6H2O ...
Sama kehtib ka kämpingute, puhkelaagrite ja muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. Mõnikord piiravad biotiikide kasutamist pinnasetingimused. Filtreeriva pinnase ja põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks. Biotiigid jagatakse kolme rühma: · fakultatiivsed; · aeroobsed; · anaeroobsed. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja põhja lähedal anaeroobne keskkond. Reoaineid lagundavate mikroorganismide jaoks vajalik hapnik saadakse kas otse õhust või tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Vetikad kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - süsinikdioksiidi, ammooniumi ja fosfaate. Seega esineb tiigis mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Kuna vetikate fotosünteesiks on vaja valgust, on tiigi puhastusefekt maksimaalne päeval.
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika Tartu 2017 Sisukord 1.Sisejuhatus.............................................................................................................. 3 2.Harjutuste programm............................................................................
1. Sisejuhatus Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõ...
aurustamiseks kasut. soojusenergiat). Glükoosi oks. vabanenud energiast salvestatakse 40% ATP molekulidesse, 60% hajub. Glükoosi lagundamise etapid: 1. glükolüüs, 2. tsitraaditsükkel, 3. hingamisahela reakts-d. Toimuvad: 1. glükolüüs päristuumse raku tsütoplasmavõrgustik, 2. tsitraaditsükkel mitokondri sisemus, 3. hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanid. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine. 1) aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape CH3COCOOH (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus
Aine- ja energiavahetus: Põhijooned: 1)aine ja en. Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H2...
Kui painduv olen ma õlgadest? Milline on mu hoiak ettepoole hoidvad õlad on harva midagi positiivset, kui sa ei ole just koopainimene? Kas mul on varasemalt olnud probleeme õlgadega? Asja peab võtma mõistusega kui sul on olnud probleeme õlgadega, pole need harjutused ehk sinu jaoks kõige paremad, kuid kui vigastusi pole esinenud ning ka muu osa analüüsist näib positiivsena, ei seisa su teel takistusi. 3. Tühja kõhuga on aeroobne treening kõige tõhusam Pikalt on tõstetud esile aeroobse treeningu tegemist tühja kõhuga kui parimat viisi põletada dieedi ajal rasvasid. Tõsi on, et rasvapõletustrenn tühja kõhuga tähendab seda, et insuliinitase on madal ning organism on meelestatud rasvapõletusele. Pahupooleks on aga see, et sel juhul ähvardab meid ka lihasmassi kadu. Ühes uues uuringus leiti, et väike lisa BCAA-d (Branched Chained Amino Acids hargnenud aminohapped) enne madala
BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise, väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. nt. rohelised (fotosünteesivad) taimed (valgusenergia fotosünteesi tulemusel glükoosiks) fotosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse valgusenergiat. (nt taimed) kemosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse keemilist energiat. (nt väävlibakterid) Heterotroof (tarbija) ...
JÕUSAAL Referaat Tallinn 2009 Tänapäeval on võimalik treeninguid läbi viia jõusaalis. Nii muusika saatel kui ilma, üksinda või rühmatreeninguna. Sõltumata ilmast, aastaajast või kellaajast. Jõusaali külastajatel on võimalik kasutada erinevaid treeningseadmeid, mis võimaldavad koormust doseerida ja hinnata mõju organismile (jooksurajad, velotrenaöörid, crosstrainerid, kõhulihastepingid, kangid, hantlid, sõudeseadmed, treeningpingid, stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha t...
· Inimese looduslikud kaitsetõkked viirustele nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud. · Bakterid paljunevad pooldudes. · Bakterite paljunemise kiirus sõltub: niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist, keskonna reaktsioonist, jääkainete hulgast ümbritsevas keskkonnas. · Bakterid moodustavad spoore, et need kaitseksid neid äärmuslike keskonnatingimuste eest. · Orgaanilised ained saavad bakterid kas keskkonnast või sünteesivad. · Aeroobne bakter saab elada vaid hapnikurikkas keskonnas, anaeroobne bakter saab elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. · Algloomad on üherakulised st elutegevus toimub ühes rakus. · Algloomade keha katab õhukene kest st palliikul. · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Algloomad elavad märjas/rõskes keskkonnas, kuna palliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasootsad keskonnatingimused. · Amööb on muutliku kujuga algloom.
muudavad tunnid vaheldusrikkaks. Osa stiilidel on eelduseks vahendite olemasolu - vööd ja kindad süvaveeaeroobika tunnis, stepi pingid stepaeroobikas, rattad vesiratta tunnis jne Kindad suurendavad veetakistust ning trimmivad õlavöötme lihaseid ning aitavad vees tasakaalu hoida. Nuudlitega on väga vahva tundi teha. Kummidega on hea lihasjõudu arendada. Ratastega on vees mõnus sõita Lühike loetelu erinevatest stiilidest ja treeningu võimalustest: - AEROOBNE TREENING MADALAS VEES - RINGTREENING - INTERVALLTREENING - SÜVAVEEAEROOBIKA - STEPTREENING - JOOKSU, KÕNNI TREENING - LIHASTREENING nt kergete hantlitega või kummidega vms - MAMMA VESIAEROOBIKA (beebiootel naistele) - TANTSULINE VESIAEROOBIKA salsa, latino... - FUN TUND (väga lõbus tund) - WATSU - AI CHI - KICKBOXING - JOOGA - BODY & MIND lõõgastav treening - VESISPINNING 3 Treener kaldal just sinu jaoks!
Inimese organismi nergiakulu kui toitainete energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kalor(cal) ja dsaul(J).(1cal=4,2J). Lihased töötavad ATP lagunemisel vabaneva energia arvel. ATP hulk töötavates lihastes ei vähene,kuna seda toodetakse juurde vastavalt sellele,kui palju teda lagundatakse. Inimese skeletilihastes toimib neli erinevat ATP taastootmise mehhanismi.Need on fosfokreatiini süsteem,glükolüüs/glükogenolüüs,"avariimehhanism" ja aeroobne mehhanism.Neist igaühe suhteline osakaal lihase energiavarustuses sõltub eelkõige sooritatava töö intensiivsusest. Grupitöö alused Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine.Kõik need grupid läbivad nimetatud
Reede - Soojendus - Kiirendused 3x100m, 3x200m 5 - Teatejooksud - Jõuharjutused, hüpped - Venitusharjutused, - Lõdvestus Laupäev - Soojendus - Kiirendused 6x60m, 4x60m 98% max kiirusest - Madalstardid pakkudelt - Jõuharjutused - Venitusharjutused Pühapäev puhkepäev Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. 18.märts kuni 3.aprill treeninglaager Portugalis Treeningvahendid: Jooks: - Aeroobne jooks mererannas või metsas - Jooks tõusude ja langustega metsaradadel (lõikude pikkused 120 ja 260m) - Erinevad stardiharjutused metsaradade tõusudel ja langustel Lihas-ja jõuvastupidavuse harjutamine: - Ringtreening värskes õhus - Jõusaalis treening jõumasinatel erinevatele lihasrühmadele jõuvastupidavuse arendamiseks - Harjutused erinevate treeningvahenditega (topispallid, tõkkeastumised, kummiga kõnni- ja jooksuharjutused)
pikkusega, sellepärast peavad ka treeningud varieeruma, kuna igal distantsil kasutatakse erinevat energiatootmissüsteemi. Sellest tulenevalt on iga uisutaja keskendunud oma distantsile ja treeningud on muutunud väga spetsiifiliseks. Et inimesel oleks piisavalt energiat tööd teha, peab toimuma kehas pidev ATP taastootmine. Töö iseloomust lähtuvalt jaotatakse ATP taastootmine kolmeks: 1) kreatiinfosfaadi anaeroobne lõhustamine; 2) glükolüüsi anaeroobne lõhustamine; 3) ATP aeroobne taastootmine. Kiiruisutaja asend ja tehnika Kiiruisutamine on väga tehniline spordiala, seetõttu on tähtis omandada hea tehnika juba nooruseas ning seda pidevalt täiustada. Paljud uuringud on võrrelnud nais- ja meeskiiruisutajate erinevusi. Kõige kindlam argument, miks mehed on naistest kiiremad, on see, et neil on parem tehnika, kuigi võimsus kehamassi kohta on suurem just naistel. Parimad kehalise vormiga uisutajad ei pruugi alati olla parimad uisurajal, kuna nende konkurendid
omastamiseks toidust.Inimese organismi nergiakulu kui toitainete energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kalor(cal) ja dsaul(J).(1cal=4,2J). Lihased töötavad ATP lagunemisel vabaneva energia arvel. ATP hulk töötavates lihastes ei vähene,kuna seda toodetakse juurde vastavalt sellele,kui palju teda lagundatakse. Inimese skeletilihastes toimib neli erinevat ATP taastootmise mehhanismi.Need on fosfokreatiini süsteem,glükolüüs/glükogenolüüs,"avariimehhanism" ja aeroobne mehhanism.Neist igaühe suhteline osakaal lihase energiavarustuses sõltub eelkõige sooritatava töö intensiivsusest. Grupitöö alused Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine.Kõik need grupid läbivad nimetatud arengustaadiumid ,enne kui hakkavad täiesti küpselt ja efektiivselt tegutsema.Moodustumise staadiumis arutataksegi läbi ja
plasmiid, piilid (toidule kinnitumiseks ja koloonia moodustumiseks – geneetilise informatsiooni vahetamine) kapsel, kest, membraan Elavad alati koloonias Bakterite konjugatsioon varu DNA jagamine (bakterite seksimine) Bakterite energia aeroobsed bakterid – aeroobne hingamine anaeroobsed bakterid – (teisi anaeroobseid organisme ei ole) Bakteriaalsed haigused Tuberkuloos õhkpiisknakkus kopsud ja nende lümfisõlmed peiteperiood 2-12 nädalat äge verine köha profülaktika: ruumide tuulutamine, vahetusjalanõud, riiklik vaktsineerimiskava Veel hingamisteede haigusi Difteeria – õhkpiisknakkus ja kurgu paistetus Katk – enamasti näriliste hammustuste kaudu Düsteeria
ülekuumenemist aitab vältida higistamine (higi aurustamiseks kasut. soojusenergiat). Glükoosi oks. vabanenud energiast salvestatakse 40% ATP molekulidesse, 60% hajub. Glükoosi lagundamise etapid: 1. glükolüüs, 2. tsitraaditsükkel, 3. hingamisahela reakts-d. Toimuvad: 1. glükolüüs päristuumse raku tsütoplasmavõrgustik, 2. tsitraaditsükkel mitokondri sisemus, 3. hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanid. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine. 1) aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape CH3COCOOH (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus.
20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas 22. Ökopüramiidid 23. Ökoloogiline suktsessioon 24. Keskkonnajuhtimine Abiootilised tegurid eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. Adaptsioon ehk kohastumus keskkonna tingimuste suhtes tekkinud arenguloo vältel. Aeroobne hingamine Keeruline keemiline protsess, mis jooksutab elusolendite eluprotsesse kasutades hapnikku, et lagundada toitained, nagu Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa glükoos tagasi CO2 ja H2O-ks (vabaneb energia). Fotosünteesi vastand Akuutne toksilisus Aine võime põhjustada tõsist bioloogolist kahju või surma
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. Mitmed tegurid Õhustatusest ehk aeratsioonist Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud
mikroobne biomass. Anaeroobsetes tingimustes on peamised tselluloosi lagundajad bakterid (perekond Clostridum). Hemitselluloos (kuni 30% taime kuivkaalust). Polmeer, mis koosneb 6-C ja 5-C suhkrutest ning uroonhappest . Ht. lagundamine on kiirem protsess kui t. lagundamine. Ligniin (5-35% taime kuivkaalust) sisaldab vrreldes tselluloosiga 50 % rohkem ssinikku, tpset koostist ei ole vimalik defineerida. L. on raskesti lagundatav ja l. lagundamine on aeroobne protsess. L. lagundamine on aeglasem protsess kui t. ja ht. lagundamine. Peamised l. lagundajad on basidiomtseedid, protsessis osalevad ka aktinomtseedid (Streptomyces spp.) ja bakterid. Ligniini lagundamise produktideks on fenoolid, aromaatsed happed ja alkoholid. ks osa neist henditest mineraliseeritakse CO2 ja veeks. teine osa, peamiselt fenoolsete hendite lagundamise vaheproduktid, oslevad huumusaine tekkes. Valgud, peptiidid ja aminohapped (2-15 %). Valgud on suure toitevrtusega (C+N)
Lisaks vajatakse kergema keha liigutamiseks Laste vastupidavu- vähem lihaseid. Lihaste töövõime sõltub nende enda ainevahetuse efektiivsusest se suhteliselt halve- ja lihastele hapnikku tarniva südame ja veresoonkonna töövõimest. Laste lihased mal treenitavusel kasutavad tööks vajaliku energia saamiseks paremini ära keha rasvavarusid. Vii- on teinegi põhjus. mane on võimalik ainult hapniku juuresolekul ehk aeroobselt. Aeroobne energia Üllatavalt on selleks taastootmine on oluliselt tõhusam kui hapnikuvaeguses toimuv. See tähendab, nende suhteliselt et organism, mille üks massiühik suudab tarbida vähem hapnikku, on energia hea füüsiline vorm tootmisel ebaefektiivsem ja sellest tulenevalt madalama töövõimega, antud juhul vastupidavusega. 34 SPORDI ÜLDAINED I TASE
Näidetena võib tuua sprinteril lühikeste intervallide läbimine, korvpalluril kiirenduste tegemine, hüpped, pidurdused jne. Individuaalne soojendus - harjutuste valik lähtub konkreetse sportlase iseärasustest. Kui näiteks jalgpalluril on sageli raskendatud liikuvus puusaliigeses ja on ka seljaga probleeme, tuleks suuremat tähelepanu pöörata niude-nimmelihaste venitusharjutustele. Soojendusharjutused Enne igat treeningut tuleks teha järgmisi harjutusi: 1)Kerge aeroobne liikumine 5 minutit – näiteks sörkjooks, rattasõit, sõudmine,põlve- ja sääretõstejooks 2)Dünaamilised venitused kogu kehale. Pööra erilist tähelepanu nendele lihasgruppidele, mis trennis kõige rohkem koormust saavad. Dünaamilised venitused peaksid eelnema igale sportlikule tegevusele ja olema vastavuses alaga, millele hakatakse pühenduma. Eesmärk on tekitada kehas tunnetus, milliseks tegevuseks peab ta valmis olema.
AINEVAHETUS Aine- ja energiavajaduse põhijooned Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid: süsivesikuid, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine ja teisi ühendeid. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast (autotroofid) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil (heterotroofid). Autotroofid Autotroofid saavad esmase org. aine fotosünteesis. Selleks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenergiat ja CO2-te ja vett. Protsessi käigus moodustub glükoos ja selle jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine: taimedes moodustub tselluloos ja tärklis, lisaks lähtub glükoosist mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, on aluseks paljudele biokeemilistele protsessidele. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid välisk...
Kehaliselt aktiivsed naised olid vähem tujukad, nad tundsid enam mõnu igapäevasest tegevusest, nad tunnetasid enam soojust suhetes lähedastega, olid vähem kannatuse katkemise piiril ning neil oli vähem probleeme raskuste ületamisega. Üks tahk kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust on seega soodne mõju vaimsele tervisele, teine mitte sugugi vähem oluline tahk on kehalise võimekuse arendamine. Tervisega seonduva kehalise võimekuse põhilised komponendid on: · Aeroobne võimekus (võime taluda kestvat kehalist pingutust, sõltub eeskätt vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel). · Keha koostis (rasva hulk ja lokalisatsioon). · Tugi- ja liikumissüsteemi võimekus (lihaste jõud ja vastupidavus ning painduvus). · Motoorne võimekus (tasakaal ning liigutuste koordinatsioon ja kiirus).
- treeningmaht alustada 6 - 7 korda nädalas, vähemalt 8 tundi nädalas - energiakulu nädalas üle 5000 kcal - lemmikspordiala, jõutreening, harjutamine terviseklubis. Ülekaaluline peab harjutama madalama koormusega Eesmärgiks on kehakaalu alandamine, samas ei tohi ülekaal kutsuda esile organismi ülekoormust, haigusi ja vigastusi. - treeningmaht 3 - 5 korda nädalas, korraga 30 - 60 min - energiakulu nädalas 1500 - 2000 kcal - aeroobne vastupidavustreening Liikumisvaegus ja rasvarikka toidu regulaarne tarbimine viivad keha rasvasisalduse olulisele tõusule, millega kaasneb ka oluline kehakaalu suurenemine. Keha rasvasisalduse ülemine piir on meestel 18 20 % ja naistel 25 27 %. Kui ülekaal esineb pikemat aega, on suur risk südame vereringehaiguste, vigastuste, ainevahetushäirete, ka vähi tekkeks, rääkimata psüühikahäiretest.
lihtsalt naudingu pärast ja vormis püsimiseks. Tegelikult ei ole jooksmisel ja sörkimisel vahet, kuigi sörkimist kirjeldatakse sageli kui aeglast jooksmist. Mille kasuks te ka ei otsustaks, te vajate häid jooksukingi ja natuke entusiasmi. Igasugune jooksmine aeglasest sörgist sprindini parandab südame ja kopsude tööd. Sprintimine on anaeroobne treening (hapniku tarbimiseta) ja vajab suurt lihasjõudu; pikamaajooksmine on aeroobne treening (hapniku tarbimisega) ja nõuab lihaste vastupidavust. Jooksmine võib säilitada või suurendada luutihedust, aidates seega osteoporoosi algust edasi lükata. Samas võib jooksmine lisada liigestele suuremaid koormusi kui väiksema mõjuga alad, nt kõndimine ja jalgrattaga sõitmine. Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks,
* Miks võib juhtuda, et kõrgmäestikus võisteldes väsivad sportlaste lihased kiiremini kui madalamatel kõrgustel treenides? Kuna lihased tarbivad hapniku ja kõrgmäestikes on hapniku vähem siis lihased jõuavad seetõttu vähem töötada. * Millest on tingitud lihaste valulikkus treeningul (eriti treenimata organismi puhul)? Lihastes tekib hapniku puudus ja ilma hapnikuta piimhape ,,hakkab käärima" ja see põhjustab valulikkuse. * Mille poolest erineb aeroobne ja anaeroobne treening? Anaeroobses treeningus võetakse kehaliselt võimekuselt maksimum, mis tekitab 3 valulisust, aeroobses treeningus tehakse pikka aega mõõduka intensiivsusega suuri lihasgruppe haaravaid kehalisi harjutusi. * Mis on ületaastumisefekt treeningul, kuidas seda peab jälgima, et saavutada maksimaalselt häid sportlikke tulemusi? Ületaastumine ehk suspensioon taastab algvõimet alati natukene rohkem kui enne,
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE 1. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Enamikus organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklise või glükogeeni kujul. 2. Millised erinevused on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel. Selle tulemusina moodustub kas etanool ja süsihappegaas või piimhape. Aeroobne glükolüüs toimub kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. 3. Tooge näiteid rakkudest, kus anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks on piimhape või etanool. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Lihastesse kuhjuv piimhape ei ole hapniku puudumisel lihasrakkude poolt enam kasutatav ja põhjustab
Süsivesikute metabolism Põhiküsimused Süsivesikute metabolismi meditsiiniline tähtsus · 50-60% inimkeha toiduenergia vajadusest · Veresuhkru taseme tagamine · Monosahhariidsete eelühendite teke (riboos-5-P ja aminosahhariidide süntees) Glükoosi tähtsus · Vesilahustuv · Stabiilne struktuur ( keemiliselt inertne, ensüümse muundumise kontroll) · Organismi energia põhiallikas (ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste, reetina, testiste ainus kütus) Glükoosi difundeerumine 1) Na-sõltuv ko-transport 2) Kergendatud difusioon valktransporterite (GLUT) kaudu. Glükoosi aktiveerimine Keemiliselt inertse Glc fosforüülimine Glc-6-P-iks Glükoosi põhimetaboolsed rajad Anaeroobse glükolüüsi põhiskeem ( Glc+2 ADP+2 Pi -> 2 laktaat+ 2 ATP+ 2H++ 2 H2O) Anaeroobse glükolüüsi protsess I osa (võtmeensüüm allosteeriline fosfofruktoosi kinaas-1) Glc-i aktiveerimine Glc-6-P-iks (Mg2+- hek...
28. Allergia tekib, kui immuunsüsteem reageerib liiga tugevalt pealtnäha ohututele ainetele. 29. Palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. 30. Energiallikad füüsilise pingutuse korral: Kuni 10 sekundit lihastesse talletunud ATP lõhustamine ADPks ja AMPks. 10-60 sekundit anaeroobne glükoosi lagundamine 2 ATP-d ja piimhape Üle 60 sekundi glükoosi aeroobne lagundamine 38 ATP-s, vesi ja süsihappegaas 31. Treenitud inimese organism: süda lihas tugevneb, löögimaht suureneb, veresooned tugevamad, veresoonte lupjumine väheneb kopsud kopsumaht suureneb, alveoolide pindala suureneb, lihased tugevnevad lihased rohkem mitokondreid, lihaste töö kordineeritum, müoglobiin aitab O2 siduda 32. Muutused inimese vananemisel: juuste hõrenemine või täielik väljalangemine
2 miljardit aastat vanad, sest selliseid jälgi on leitud kümnest kohast(tuntuim Gunflinti kihistu Ontario järve kaldal Kanadas) 5. Millised olid esimesed elusorganismid ja milline on nende tähtsus järgnevate organismide ja kogu elu arengu seisukohast? Ainuraksed tuumata organismid bakterid ja arhed (=eeltuumsed), algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenes fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võimaluse. 6. Oluline samm evolutsioonis on eukarüootse raku kujunemine. Mil viisil see tõenäoliselt toimus? (Kuidas kujunes päristuumse raku keerukus võrreldes eeltuumsega? Millised faktid sellele viitavad?) Eukarüootse ehk päristuumse raku tekkimine toimus tõenäoliselt endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
Lk 100-Aine-ja energiavahetus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6. Hingamisahela lõpp-produkt on O2 Väär Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli...
RNA esineb mitme vormina: 1. Informatsiooni RNA (mRNA) – raku RNA-de üldmahust 2-5%. Eluiga suhteliselt lühike. 2. Transport RNA - raku RNA-de üldmahust 10-15%. Eluiga suhteliselt pikk. 3. Ribosomaalne RNA - 80% raku RNA massist on väga heterogeenne st esineb mitme fraktsioonina. Ribosoomide kuivkaalust moodustab u ½. See on väikse molekulmassiga, teda leidub tuumas. Hapniku defitsiidi korral toimub anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs, need erinevad püruvaadile järgnevate Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis. Vaha on materjal, millest mesilased ehitavad meekärgi. Vahanäärmed paiknevad töömesilaste tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel. Igal lookel on kaks läbipaistvat vahapeeglikest. Vahapeeglite all paiknevad vaha eritavad rakud, mis mesilase kasvades muutuvad põietaolisteks ning täituvad vedela vahaga
14. Millised on olulisemad muutused südame-vereringe süsteemis? - Vere üldmahu (vere plasmamahu) vähenemine. Vere plasma = vere vedel osa - Suureneb südamelöögisagedus - Vähenevad südame löögi- ja minutimaht - Väheneb südame lihasmass 15. Miks hakkab lihas pärast mõnenädalast treeningupausi sama koormuse juures rohkem laktaati tootma? Kuna aeroobne energiatootmispotensiaal väheneb. 16. Kuidas on treeningupaus seotud keha rasvavarude suurenemisega? Samal ajal kui rasvu põletavates punastes lihaskiududes mitokondrite arv (rasvade põletamise potentsiaal) väheneb, kasvab mitokondrite arv rasvarakkudes mitmekordseks. Seda tuuakse üheks võimalikuks seletuseks, miks sportlased koguvad treeningupausi ajal suhteliselt palju rasva – keha tegeleb energiavarude potentsiaali parandamisega. 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
