5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8) raske tagajärje põhjustamine; 9) süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks; 10) süüteo toimepanemine grupi poolt; 11) süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine. Ammendav loetelu! AEGUMINE Süüteo aegumine Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud: 1) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest; 2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Süütegu inimsuse vastu, sõjasüütegu ja süütegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu. Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks
asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu (n. politseiperfektuur, julgestuspolitsei, inspektsioonid, ministeeriumid jne). Kohtulik menetlus toimub juhul, kui: 1. selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevuses 2. on vaja otsustada aresti mõistmine. 321. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? Väärteo aegumine ei uuene, kui selle toimepanemisest on möödunud kolm aastat. 322. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline menetlus toimub kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Kohtuliku menetluse käigus teeb kohus otsuse rahatrahvi, aresti mõistmise või väärteomenetluse kohta. 323. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus?
Rahvakoosoleku ees toimus ka lapsendamine. Pärimisõigus: algas isa surma või vangistusega, vara said ka tütred. Krim. õigus: kasutusel taliooni põhimõte (silm silma, hammas hamba vastu). Kahju sisse nõuda olikannatanu või tema lähisugulase mure. Taolist õigust nim. ka veritasu õiguseks. Kompensatsiooni õigus: tuli majandusliku mõtteviisi arenguna, s.t kahju heastamine rahaga asendas veritasu ausa tapmise korral. Põgenemise instituut- k/t aegumine. Asüül e. varjupaik koht, kuhu süüdlane põgeneb ja kus teda ei tohi kinni võtta. Kohtutegemine: tuleproov, veeproov, hobuse astumine, linnu lend. 2. Võimukorraldus Vana- Eestis. Allikas: Läti Hendriku kroonika (12/13 saj). Periood: XII saj., Eesti iseseisev ( enne võõrallutusi). Eesti asus 12.- 13. saj. (kuni 1218) samal territooriumil, mis praegu. XIII saj. alguseks eksisteeris Eestis 4 liiki ühiskondlikke gruppe: perekond, küla, külakond, kihelkond, maakond
4) Toodangumahu suurendamine sama töötajate arvuga; 5) Motivatsiooni tõstmine ja kontrollimise vajaduse vähendamine. Eeldab: org. tegevuse uurimist ja üksikasjaliku infosüsteemi loomist. Mõõdetavad kriteeriumid ja nende täitmise hindamine. Objektiivse hindamissüsteemi puudumisel esineb ala- ja ülemaksmist. NB! Tulemustasustamine! - raske objektiivselt üksiktulemusi hinnata ebaõigluse tajumine (kaasata töötajaid hindamisse) - süsteemi kiire aegumine Töötajate kaasamine omandisuhetesse võimaldab neid eriti tugevalt siduda organisatsiooni eesmärkidega. Aktsiate eraldamine, müük ja eelismüük. + lojaalsus, turvalisuse tunne Töötasustamismäärustik on tööandja ja töötajate poolt aktsepteeritud dokument, mis reguleerib töötasustamist organisatsioonis, tagades töötaja töötasu seose tema poolt täidetavate tööülesannete ja töötulemustega. Töötasustamise süsteemi (määrustiku)
ainult siis kui kogu puhaskasumit ei kasutata investeeringute finantseerimiseks. Dividendipoliitika ei mõjuta aktsia hinda. Ootuste teooria – dividendipoliitika korrigeerib aktsionäride ootusi. Kui dividend on kooskõlas ootustega, siis aktsionär aktsiat ei müü, aktsia hind ei muutu. Kui aga dividend erineb oodatust, siis aktsia turuhind muutub. 35. Nimetage vähemalt 5 dividendide maksmise piirangut ning selgitage igat üht 1 lausega. 1. Lepingulised piirangud: – Laenude aegumine – laenulepingud piiravad sageli dividendimakseid (näit lühiajaliste kohustiste kattekordaja, vms miinimumnõuete osas). –Eelisaktsiatest tulenevad piirangud – lihtaktsiate omanikele ei saa maksta dividende enne kui on makstud eelisaktsiate omanikele. 2. Seadusandlikud piirangud – Dividendimaksed ei saa ületada jaotamata kasumeid. 3. Likviidsus – dividendide maksmine oleneb ettevõtte rahalisest seisust, st saab teha
Põhipuhkust antakse osa- dena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagami- sest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. (6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppe- misest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehooldus- puhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 1. Paragrahv 68 sätestab põhipuhkuse andmise korra. TLS näeb ette, et põhipuhkust an- takse töötatud aja eest (TLS § 68 lõige 1). Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele, kuid TLS ei keela ega välista kuidagi võimalust anda kokkuleppeliselt või tööandja ühepool-
tunnustele. Samuti ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo teatest on võimalik välja lugeda, et eksisteerivad õigusvastasust välistavad asjaolud (nt hädakaitse) või süüd välistavad asjaolud (nt süüvõimetus ea tõttu); 2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud – aegumisperiood on kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Aegumine on menetlustakistus, mille ilmnemisel ükskõik millises kriminaalmenetluse staadiumis tuleb menetlus lõpetada. Aegunud kuritegu saab edasi menetleda, kui seda taotleb kahtlustatav või süüdistatav; 3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud;
tõttu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud ¸ldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada aktsiakapitali uue suuruse kohta tehtud äriregistri kanne. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et see on aegunud. VUTT: 1 jälle tuleks küsitleda tühisuse tuvastamise hagina 2 § 3011 lg.1 p.4 3 aegumine kehtetuks tunnistamise (vaidlustamise) korral on tähtaeg 3 kuud (TsÜS § 38 lg.5 uus säte) 4 t¸hisuse tuvastamise korral äriregistri kande tegemisest 2 aastat (§ 301 1 lg.4), muidu tühisuse tuvastamisel tähtaega ei ole 5 § 301 lg.5 ja § 302 lg.6 äriregistri kande muutmine kuulub nagunii tühiseks tunnistamise juurde, ei pea eraldi nõuet esitama 6 äriregistri kannet ei saa tühistada saab kustutada, aga see on uus kanne
tõttu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud ¸ldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada aktsiakapitali uue suuruse kohta tehtud äriregistri kanne. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et see on aegunud. VUTT: 1 jälle tuleks küsitleda tühisuse tuvastamise hagina 2 § 3011 lg.1 p.4 3 aegumine kehtetuks tunnistamise (vaidlustamise) korral on tähtaeg 3 kuud (TsÜS § 38 lg.5 uus säte) 4 t¸hisuse tuvastamise korral äriregistri kande tegemisest 2 aastat (§ 301 1 lg.4), muidu tühisuse tuvastamisel tähtaega ei ole 5 § 301 lg.5 ja § 302 lg.6 äriregistri kande muutmine kuulub nagunii tühiseks tunnistamise juurde, ei pea eraldi nõuet esitama 6 äriregistri kannet ei saa tühistada saab kustutada, aga see on uus kanne
4) Toodangumahu suurendamine sama töötajate arvuga; 5) Motivatsiooni tõstmine ja kontrollimise vajaduse vähendamine. Eeldab: org. tegevuse uurimist ja üksikasjaliku infosüsteemi loomist. Mõõdetavad kriteeriumid ja nende täitmise hindamine. Objektiivse hindamissüsteemi puudumisel esineb ala- ja ülemaksmist. NB! Tulemustasustamine! - raske objektiivselt üksiktulemusi hinnata ebaõigluse tajumine (kaasata töötajaid hindamisse) - süsteemi kiire aegumine Töötajate kaasamine omandisuhetesse võimaldab neid eriti tugevalt siduda organisatsiooni eesmärkidega. Aktsiate eraldamine, müük ja eelismüük. + lojaalsus, turvalisuse tunne Töötasustamismäärustik on tööandja ja töötajate poolt aktsepteeritud dokument, mis reguleerib töötasustamist organisatsioonis, tagades töötaja töötasu seose tema poolt täidetavate tööülesannete ja töötulemustega. Töötasustamise süsteemi (määrustiku) väljatöötamisel tuleb arvestada
Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse; Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad peale kohustusi; Legitiimne ootus. Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima; Aegumine. Isiku toiminguit ei saa tunnistada õigusvastaseks, halduskaristust ei saa kohaldada või kohustuste täitmist nõuda pärast aegumistähtaja möödumist. Kuuendaks nõuab õigusriigi printsiip halduse üle teostavat kontrolli. Internse kontrolli ehk haldusorgani sees toimuva kontrolli hulka kuulub riiklik järelevalve ja teenistuslik järelevalve. Eksternse kontrolli vormideks on poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll ja kohtulik kontroll.
Võlgniku vastuväidete esitamise õigus on seadusega sätestatud üldjuhul imperatiivselt. Vastuväited võivad tuleneda kas loovutusele eelnevast ja loovutamise ajal kestvatest asjaoludest, loovutamisest endast või loovutamisele järgnevatest asjaoludest. Vastavalt VÕS § 171 lg 1 võib võlgnik esitada kõik need vastuväited, mis tal olid enne loovutust eelmise võlausaldaja vastu nagu näiteks põhilepingu tühisus, nõude maksmapandavuse puudused, nõude aegumine. Samuti võib võlgnik esitada vastuväiteid uue võlausaldaja vastu, tuginedes enne loovutamist jõustunud kohtuotsusele (VÕS § 169 lg 3). Seda vastuväidet ei saa võlgnik kasutada, kui ta kohtumenetlust algatades teadis või pidi teadma nõude loovutamisest. Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta.
Võlgniku vastuväidete esitamise õigus on seadusega sätestatud üldjuhul imperatiivselt. Vastuväited võivad tuleneda kas loovutusele eelnevast ja loovutamise ajal kestvatest asjaoludest, loovutamisest endast või loovutamisele järgnevatest asjaoludest. Vastavalt VÕS § 171 lg 1 võib võlgnik esitada kõik need vastuväited, mis tal olid enne loovutust eelmise võlausaldaja vastu nagu näiteks põhilepingu tühisus, nõude maksmapandavuse puudused, nõude aegumine. Samuti võib võlgnik esitada vastuväiteid uue võlausaldaja vastu, tuginedes enne loovutamist jõustunud kohtuotsusele (VÕS § 169 lg 3). Seda vastuväidet ei saa võlgnik kasutada, kui ta kohtumenetlust algatades teadis või pidi teadma nõude loovutamisest. Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta.
tööl käinud jääb ilma). 16 Kui T on avansina saanud puhkuse, siis töösuhte lõpetamisel T algatusel, poolte kokkuleppel või T süülise käitumise tõttu, tehakse tasaarvestus. Nt koondamisega, likvideerimisega, pensionile minekuga ei saa kinni pidada. Puhkusenõude aegumine. Enne seaduse jõustumist lõppenud tööaastate eest saamata jäänud puhkuse nõudmine ei aegu (st nende tööaastate osas, mis on lõppenud enne 31.12.2001). Puhkusenõude õigus kehtib kuni 4 viimase aasta eest antavale puhkusele. Seda nelja tööaastat hakatakse lugema esimese tööaasta lõpust, st välja saab nõud 5 tööaasta jooksul. Näide: Kui isik on tööle asunud 02.06.1998, siis esimese kolme tööaasta eest aegumist ei saa üldse kohaldada, so kuni 01.06.2001. 02.06
poolt). Armuandmise motiiviks on humaansed kaalutlused süüdimõistetud isiku suhtes, kusjuures arvestatakse konkreetse toimepandud õigusrikkumise tehiolusid ja õiguserikkuja isikut. 3) Amnestia seadusandlik akt, mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õigusrikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Põhjus võib olla taolise akti andmiseks poliitiline ja tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õigusrikkumiseks; 4) Aegumine tähtaja möödumine, pärast mida ei saa subjektile esitada nõudeõigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist. Aegumistähtajad määratakse seadusega. Aegumatuteks loetakse inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid; 58. Õigusteadvuse mõiste ja liigid. Õigusteadus on kolme tasandiline. Õigusteadvus on siis ühiskonnas edasi sotsiaalsete kihtide ja üksikisikute suhtumist õigusesse ja õigusega reguleeritud käitumist väljendavate teooriate
isiku vastu lepinguga välistanud või oma vastutust piiranud või kui tema vastutus on välistatud või piiratud seaduse alusel, kehtib välistamine või piirang samas ulatuses ka nende tööandja töötajate kohta, kes on kolmandat isikut tööandja majandustegevuse käigus kahjustanud. • Välistatud ega piiratud ei ole töötaja vastutust kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest. 18. Kahju hüvitamise kord. Kahjunõude aegumine. Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. • Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine. • Tasaarvestamisel tuleb arvestada TMS sissenõude pööramise kohta sätestatut. Kahjunõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
lisaõigused.,soodustused ja vastuväited. 2. Taasarvestus ehk compensatio. Võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine.Tasaarvestades saab nõudmisi kui:subjektid on samad;nõude tähtpäev on juba saabunud;objekt on sama . (nt: a võlgneb b-le 100eur ja B a-le 80euri. Tegelikult võlgneb a b-le 20euri) 3. Loobumine. Kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkulepe kreeditori ja deebitori vahel. 4. Aegumine. Obligatsioonid, mis on rajatus tsiviilõigusele teatavasti ei allunud aegumisele st vastavaid haigis võidi esitada alati.Preetor esitas hagiesitamises aastase tähtaja.Kui see tähtaeg oli lastud mööda minna võis kostja esitada vastava vaide. 5. Surm. Surm ei kustuta obligatsioone.Kustutavad küll aga obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega. Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses
aluseks oleva ajaga. TLS § 68 lg-d 3 ja 4 Põhipuhkuse kasutamise kord: TLS § 68 lg 5, § 70 lg 3 Puhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Kasutamata puhkuseosa viiakse ule järgmisesse kalendriaastasse. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandja võib keelduda puhkuse jagamisest luhemaks kui 7-päevakse osaks. Puhkust ei saa asendada rahalise huvitise või muude huvedega. Põhipuhkuse nõude aegumine TLS § 68 lg 6 Puhkuse nõue aegub 1 aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Puhkuste ajakava TLS § 69 lg-d 1-4, lg 7 28 Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades võimalusel töötaja soove. Tööandja koostab kalendriaasta puhkuste ajakava ning teeb sele töötajale teatavaks hiljemalt 31.märtsil.
Seega ei tohi keegi saada kasu teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hage esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. Hagi saab esitada egumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Mis on aegumine? Mis tähtsus sellel on? Millised on aegumise tähtajad? Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust? Rahvusvahelist eraõigust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust? Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte
teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi saada kasu teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hage esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile – kostjale. Hagi saab esitada egumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Mis on aegumine? Mis tähtsus sellel on? Millised on aegumise tähtajad? Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust? Rahvusvahelist eraõigust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust? Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Kui
õiguserikkumise tehiolusid ja õiguserikkuja isikut (NB! Armuandmine toimib kuriteo toimepannud isikute suhtes!); 3) amnestia: seadusandlik akt, mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õiguserikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Põhjus võib olla taolise akti andmiseks poliitiline või tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õiguserikkumiseks (nt muudeti seadust: tunnistati kehtetuks vastav kuriteokoosseis); 4) aegumine: tähtaja möödumine (tähtpäeva saabumine), pärast mida ei saa subjektile esitada nõudeõigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist (nt hagi aegumise tähtaeg tsiviilõiguses). Aegumistähtajad sätestatakse seaduses. Aegumatuks loetakse inimsusevastased ja sõjakuriteod (nt massirepressioonid okupeeritud alade elanike kallal; rassiline või etniline genotsiid jne). *** TEEMA 7
151. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid? Tsiviilõiguste teostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest, toimida heas usus (TSüS §138 lg 1). Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi kasu saada teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast. 152. Mis on aegumine? Mis tähtsus sellel on? Aegumise mõiste on sätestatud TSüS § 142 lõikes 1 ja selle kohaselt aegub nõue ehk õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumistähtaja möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. 153. Millised on aegumise tähtajad?
käsitlevas vastuväited st kas tegu on õige hageja ja õige kostjaga. Vastuväited peaksid sisaldama ka kostja poolset asjaolude omaksvõttu. Vastuväidetena tuleb esitada ka kõik sellised asjaolud, mille kontrollimine on iseenesest kohtu kohustus. Kostjal tuleb vastuväidetes esitada ka õigust eitavad faktilised asjaolud, näiteks tehingu kehtivus, õiguse lõppemist, näiteks lepingust taganemine, ja õiguse teostamist takistavate faktiliste asjaolude olemasolu, näiteks aegumine. Kohtul on kohustus kontrollida tehingu kehtivust omal algatusel poolte vastuväidetest sõltumatult, sest kohtul on kohustus kvalifitseerida õigussuhe. Tehingu kehtetuse puhul tuleb rakendada lepingu väliseid võlasuhteid, seega on oluline selgitada välja tehingu kehtivus. Kohtul on kostja vastuväidetest sõltumata kohustus kontrollida ka õigust lõpetava tähtaja olemasolu, kuid kostja sellekohane informatsioon võib alles kohtule anda igakülgse
sisuks olevad üksikkohustused (vt AÕS § 236) Reaalkoormatise sisu (AÕS § 237) Reaalkoormatis läheb üle sellega koormatud kinnisasja igakordsele omandajale Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatis läheb õigustatud kinnisasja võõrandamisel uuele omanikule üle Teatud konkreetse isiku kasuks seatud reaalkoormatis ei lähe üle kinnisasja uuele omanikule. § 236. Reaalkoormatisest tuleneva kohustuse aegumine (22) Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega. (23) Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul, arvates ajast, mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks ( § 238. Reaalkoormatise üleantavus (1) Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist võib teisele isikule üle anda, kui reaalkoormatis oma olemuselt on üleantav ega suurene sellega.
sekkumise võimalust tema erahuvidesse. b. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu - Eriti puudutab see akte, i. mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi ii. piiravad nende õigusi ja vabadusi iii. panevad neile kohustusi c. Legitiimne otsus Isikul on õigus tegutseda mõistlikkus ootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. d. Aegumine isiku toimingut ei saa tunnistada õigusvastaseks, halduskaristust ei saa kohaldada või kohustuste täitmist nõuda pärast aegumistähtaja möödumist. 6. Haldusele teostatav kontroll halduse üle teostatav kontroll jaguneb: a. Väliskontroll kontroll toimub teiste organite poolt, i. Poliitiline kontroll ii. Arvestuskontroll iii. Õiguskantsleri kontroll iv. Kohtulik kontroll b
kokkulepet ei saa käsitada töötaja tööülesandena töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 4 mõttes. Seega tuleb konkurentsipiirangu kokkulepet käsitada pooltevahelise võlaõigusliku lepinguna ning selle kokkuleppe rikkumisega tekitatud võimalikud nõuded ei ole käsitatavad mitte tööülesannete täitmisel tekkinud töösuhtest tuleneva kahjuna, vaid tavapärase võlaõigusliku kokkuleppena, milles tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumine kulgeb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi ning on kolm aastat." Läbitöötamist vajav materjal: töölepingu seaduse töölepingu sõlmimist ning poolte kohustusi reguleerivad sätted võlaõigusseaduse §§ 1009-1013 17 individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 Seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. Kättesaadav:
- Puuduvad krm-st välistavad asjaolud. Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista. Kuriteo aegumine sõltub kuriteo raskusest. 2) lõpeb kas - õigeksmõistva kohtuotsusega või - süüdistatava süüdi mõistmisega või - kohtueelses menetluses: oportuniteediprintsiibist (otstarbekuse kaalutlusest) lähtuvadlõpetamise võimalused: krm-e lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisel ja isiku väikese süü korral (§ 202)
maksta. 27. Tasaarvestamine Tasaarvestamist töötasust saab teha: · Maksud · Täitedokumendi alusel (elatusraha, kohtutäituri otsus) · Ettemaks (avanss) · Tasatöötamata puhkusepäevad TL lõpetamisel · Nõusolekul TA-le tekitatud varaline kahju Nõusoleks tähendab- kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ei saa teha kinnipidamist, kui töötasu ei ületa ühe ku ueest- 1 kuu alammäära, kui ülalpeetavaid +1/3 alammäärast. Juurde. Nõue aegumine 3 aasta. 28. Töölepingu üleminek § 111. Töölepingu kehtivus tööandja surma korral · Füüsilisest isikust tööandja surma korral läheb tööleping üle tööandja pärijatele. · Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda kahe nädala jooksul arvates ajast, millal ta sai töölepingu üleminekust teada või pidi teada saama, teatades sellest 30 kalendripäeva ette.
Volitus lõpeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud, või tehingu tegemine on muutunud võimatuks või kui saabub äramuutev tingimus. 98. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid? 1) Tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus. (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule 99. Mis on aegumine? Mis tähtsus sellel on? 1) Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. (2) Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. 100. Millised on aegumise tähtajad? .Aegumise tähtajad: kinnisomandi üleandmise nõude, asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu
õiguskaitsevahendid, millele kohaldatakse ka analoogseid reegleid. Nii võib VÕS § 196 kohaldamisel osutuda vajalikuks tugineda ka taganemise sätetele. VÕS § 118 lg 2 eesmärgiks on vältida lepingu ühepoolset lõpetamist olukorras, kus lepingu täitmise nõue on juba aegunud. Kolleegium peab põhjendatuks analoogia alusel rakendada VÕS § 118 lg-t 2 ka lepingu ülesütlemisele. Kohtud märkisid küll õigesti, et kohustuse rikkumise nõude aegumine ei tähenda lepingu rikkumise fakti äralangemist, kuid ei arvestanud, et VÕS § 118 lg 2 järgi muutub lepingu ülesütlemine tagasiulatuvalt tühiseks, kui hageja teatab, et ta tugineb täitmise nõude aegumisele. Asja materjalide kohaselt on hageja menetluse algusest peale tuginenud investeerimiskohustuse täitmise nõude aegumisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel otsustada VÕS § 118 lg-t 2
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
peaks kutsuma kahjukäsitluseksperdi (ekspertiisibüroo, kindlustusirma). • Kui veoahelas osales mitu vedajat, võib saatja pretensioone esitada esimesele ning viimasele vedajale. Hüvituse maksjal on regressiõigus otsesele süüdlasele. Nõuete aegumine Nõuete aegumise tähtajad: • vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta • tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
