õiguse realiseerimiseks on antud mingid tähtajad. Nt lepingust taganemise õigus on antud ainult teatud tähtajaks ja kui selle aja jooksul lepingust ei taganeta, siis kaotatakse see õigus. NB antud juhul ei ole tegemist hagi aegumise tähtajaga! 2) vastuväited, mida ei esitata nõudeõiguse olemasolu kohta, vaid selle teostamise kohta need on vaided. Siin on omakorda kolm alaliiki: 6 aegumise vastuväide aegumine ei lõpeta nõuet, kuid kui kohtus tugineda aegumisele, siis nõudel ei ole enam alust. 7 Edasilükkav vastuväide seisneb selles, et nõue ei ole muutunud veel sissenõudeks. Nõue on küll olemas, aga seda ei pea veel täitma, kuna täitmise aeg ei ole veel kätte jõudnud. 8 Nõudeõigust piirav vastuväide ei eita nõudeõigust, kuid tugineb mingile asjaolule, mille tõttu ei saa nõudeõigust teostada. Nt kinnipidamisõigus (vt VÕS § 110-111) kui üks
1. kinnisraamatusse kantud asjaõigusest tulenevatele nõudele 2. kinnisasja piiride kindlakstegemise nõudele 3. vallasasja pahauskselt valdajalt väljanõudmise suhtes 4. perekonnaseisusuhetest tulenevale nõudele, kui perekonnaseadusest ei tulene teisiti. Aegumist võidakse mitte kohaldada ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel. Aegumistähtaja kulg algab päevast millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguserikkumisest. Teatud juhtudel võib aegumine peatuda või katkeda ehk alata otsast peale. Aegumise tähtaeg peatub, kui: 1. teovõimetul isikul ei ole esindajat 2. hagi esitamist takistab vääramatu jõud 3. kehtib erakorraline seisund või eriolukord 4. on kehtestatud moratoorium 5. pärandaja surmast kuni pärandi vastuvõtmiseni või pärandvara hoidja määramiseni 6. hageja või kostja on sõjaseisukorra ajal sõjaväeteenistuses Aegumise peatumised on arvestatavad, kui olukord tekkis viimase kuue kuu jooksul
õigusest. Teine oluline otsus – meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa – üldosa normid, TsÜS – 1. september 1994 → 1. juuli 2002; võime eristada: ∙ isikud ∙ esemed ∙ tehingud ∙ esindus ∙ hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus – 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: ∙ abielu ∙ perekond ∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009 ∙ pärimise alused
süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest. Teine oluline otsus meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa üldosa normid, TsÜS 1. september 1994 1. juuli 2002; võime eristada: · isikud · esemed · tehingud · esindus · hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: · abielu · perekond · eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused · pärimise käik
Vastutuskohustus- kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. Kõrvalkohustus- maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud. MKS NÕUDED JA KOHUSTUSED LÕPEVAD: tasumise või tasaarvestamisega, tagastusnõude täitmisega, aegumisega, maksuvõla kustutamisega, muudel seadusega sätestatud juhtudel. Nõuete ja kohustuste pantimine, arestimine. Nõuete ja kohustuste üleminek. MAKSUSUMMA MÄÄRAMISE NING SUNDTÄITMISE AEGUMINE: Maksusumma määramise üldine aegumistähtaeg on 3 aastat, tahtliku tegevuse korral alates 1. juuli 2013 5 aastat (varem 6). Maksuseadustes võib ette näha lühemaid tähtaegu. Aegumistähtaeg algab deklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või millest esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on 7 aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale või maksuotsuse või
Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed Kodutöö analüüs: Tähtaja arvutamisel on arvutuskäik esitamata (tähitud kirja puhul arvutamine al järgmisest tööpäevast). Kui teade saadeti tähitud kirjaga, siis tuleb üle kontrollida, kas tegemist on kohase saatmisviisiga. Aegumine on vastuväide nõudele. See tähendab, et aegumine tuleb läbi vaadata nõuete põhiselt, isegi seal, kus ei ole (e tühisuse juures).
hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu; o teise poole nõuet, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; o teise poole nõuet, mille tasaarvestamine seadusest tulenevalt ei ole lubatud. Tasaarvestatav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväited. Tasaarvestust võib välistada nõuete aegumine, seda ei mõjuta aga teise poole pankrot. 2. Kokkulangemine ja poolte kokkuleppe. Võlasuhe võib lõppeda, kui võlgnik ja võlausaldaja langevad kokku ühes isikus. Kuid see suhe ei lõpe, kui sel isikul on võlasuhte jätkamiseks õigustatud huvi. Selline huvi võib isikul olla, nt kahju hüvitamise nõude puhul seoses selle vastutuskindlustusega. Võlaushe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses sellega, et võlausaldaja loobub nõudest. 3
• (5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. • (6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Puhkuse ajakava • Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. • Puhkuse ajakava koostab tööandja iga kalendriaasta kohta ja teeb teatavaks esimeses kvartalis.
Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Puhkusetasu (§ 70) 25 Töötajal on õigus saada TLS-e § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne
· Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2. Sotsiaalriigi printsiip avaliku võimu sekkumine majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna prognoosimine ning planeerimine. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: · Normaalsete elamistingimuste tagamine · Sotsiaalse julgeoleku tagamine
Iga töötatud kalendriaasta eest on õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ja osadena antakse üksnes poolte kokkuleppel ning 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul ja aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust või on ajateenistuses ja asendusteenistuses. PUHKUSE AJAKAVA: Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatud tööandaja ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkuse ajakava ja teeb selle teatavaks kalendriaasta I kvartali jooksul. Puhkuse ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis.
vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus Vabastavad asjaolud: a) Süüdimatus b) Armu andmine-ainult president c) Amnestia d) Aegumine aegumatuid on sõjakuriteod.Rahaline vastutus kestab 3 aastat. Eksamil tulevad: Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Töölepingus katseaeg 2 kuud aga oleks võinud
(5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. (6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] § 69. Puhkuse ajakava (1) Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. (2) Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta
tekke kuul kehtivast töötasust. Puhkust rahaga hüvitada ei saa, kuid töösuhte lõpetamisel arvestatakse välja kasutamata puhkusehüvitis, sel juhul korrutatakse päevatasu kasutamata puhkusepäevade arvuga. Kasutamata puhkuse päevade kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kui T on avansina saanud puhkuse, siis töösuhte lõpetamisel tehakse tasaarvestus. PUHKUSENÕUDE AEGUMINE Enne 01.07.09 välja töötatud puhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. 21 Puhkusenõue aegub 1 aasta möödumisel, s.t näiteks et 2010 aasta puhkust saab nõuda kuni 31.12.2011. Puhkust saab üle viia järgmisse aastasse üksnes juhul kui on jäänud kasutamata puhkuse osa kas sõltuvalt
Armuandmise motiiviks on humaansed kaalutlused süüdimõistetu isiku suhtes, kusjuures arvestatakse muidugi konkreetse toimepandud õiguserikkumise tehiolusid ja õiguserikkuja isikut 3. amnestia: seadusandlik akt, mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õiguserikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Põhjus võib olla poliitiline või tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õiguserikkumiseks. 4. aegumine: tähtaja möödumine, pärast mida ei saa subjektile esitada nõudeõigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist. Aegumistähtajad määratakse seadustega. kunagi ei aegu inimsusevastased ja sõjakuriteod. 58. Õigusteadvus on ühiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid, ettekirjutusi, reegleid, veendumusi ja teadmisi õiguse olemusest ning printsiipidest. Õigusteadvus sisaldab nii kehtivate kui soovituud õigusnormide hinnangu ja hinnangu kriteeriumid
IX seminar Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest semin...
Iga töötatud kalendriaasta eest on õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ja osadena antakse üksnes poolte kokkuleppel ning 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul ja aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust või on ajateenistuses ja asendusteenistuses. Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatud tööandaja ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkuse ajakava ja teeb selle teatavaks kalendriaasta I kvartali jooksul. Puhkuse ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis.
tehniline press asendab hinnakirju operatiivse referatiivse materjaliga. Tüüpilised sellised ajakirjad on The Architects' Journal, Building, Building Trade Journal ja National building Specification. 2. Ehitaja hinnakirjad Hinnakiri on traditsiooniline allikas, mida iga-aastaselt avaldavad paljud organisatsioonid. Ka hinnakirjade sisu on avardunud, kuigi kiire inflatsiooni puhul on iga-aastastes väljaannetes avaldatu oluliseks puuduseks andmete aegumine. Mõned enamkasutatavamad hinnakirjad on Spon's Architects and Builders Price Book, Laxtons Price Book, Wessex Price Book ja Hutchins Priced Schedules. Nende allikate populaarsus seisneb ka sisalduva info laiaulatuslikkuses: a) konsultantide tasud ehituses b) palgad ehituses c) materjalide turuhinnad d) materjali ja tööjõu kulunormid e) tööde (klassifikaatori järgi) hinnad f) ehituse hinnaindeksid g) ligikaudsed eelarvenormid h) maksumuspiirangud
50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitled...
osa ainult see, kes esimesena rääkima hakkab ja kaebab. Leebusprogrammid just konkurentsi alaste süütegude puhul). Või on menetlus menetlusökonoomiliselt mõttetu – saaksime menetleda aga ressursside kulutamine on liiga suur (välismaine element, kus tunnistajad ja kannatanud on välismaal (§ 204), ei õnnestu süüdlast tuvastada (§ 200), mõistlik menetlusaeg on möödunud (§ 205 2) – praktikas võib seda kompenseerida näiteks karistuse vähendamisega. Kui aegumine ilmneb enne, kui kõik kuriteo tehiolud on välja selgitatud, ei ole mõtet ressursse raisata ja edasi uurida). NB! Tegelikult ei pruugi asi olla „lõpuni uuritud“. Millisest hetkest hakkab mõistlik menetlusaeg pihta? 3-1-1-14-14. Kui isik reaalselt teada saab, et tema kohta käib menetlus, siis sellest hetkest hakkab jooksma mõistlik menetlusaeg, sest kuni selle hetkeni ei olnud tal seda stressielementi, mis menetlusega kaasneb.
Need võivad kasumipotentsiaali nii suurendada kui ka vähendada. Neid võivad põhjustada muutused tehnoloogias, kliendi vajadustes vms. Viie konkurentsijõu alusel saab määratleda valdkonna kõige olulisemaid arenguid ja ennustada nende mõju selle atraktiivsusele. Uute turuletulijate muutuv risk. Muutused ükskõik millises ülalkirjeldatud tõkkes võivad tõsta või vähendada uue turuletulija ohtu. Näiteks patendi aegumine võib valla päästa uute turuletulijate voolu. Päeval, mil Mercki patendid kolesteroolivähendajale Zocorile aegusid, sisenes ravimiturule kolm uut firmat. Samas on jäätisetoodete sektori vohamine täitnud kogu piiratud külmletimahu toidupoodides, tehes uutele jäätisetootjatele turulepääsu väga raskeks. Juhtivate konkurentide strateegilistel otsustel on suur mõju uute tegutsejate turuletulekule. Näiteks alates 1970
ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 2 RP089 (2009/2010) § 118. Intressi arvestamise aegumine (1) Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. . . Igal maksul on oma seadus: Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010
(lepinguõiguses üldiseks reegliks see, et kahju tekitaja vabaneb vastutusest vääramatu jõu esinemisel, deliktiõiguses on oluline kahju tekitaja süü), nõude ulatus (deliktilise vastutuse puhul on saamata jäänud tulu kui kahju nõudmine võimalik ainult piiritletud juhtudel, lepinguõiguse puhul sellist piirangut ei esine, arvestada ainult § 127 lg-t 2 ja 3, mittevaralise kahju puhul on asi vastupidi), aegumine (lepingulised kahjuhüvitamise nõuded hakkavad aeguma alates sissenõutavaks muutumisest, deliktilised nõuded aga hetkest, kui kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitaja isikust). Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes tuleb teha otsus, kas mõistlikum on esitada nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. 4. Missugustel juhtudel tekib DÕ ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud
2. Juriidiline vastutus 2.1 Juriidilise vastutuse mõiste, tunnused, alused 2.2 Õiguserikkuise elemendid - õiguseikkumise objekt, subjekt, objektiivne külg, subjektiivne külg. 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud. 3.1 Juriidilise vastutuse liigid: kohtulik vastutus, haldusvastutus, kriminaalvastutus, tsiviilvastutus, distsiplinaarvastutus. 3.2 Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine. Kirjandus: J.Liventaal Riik ja õigus Tln.1999.a. Väärteomenetluse seadustik RKs PT I 2002,50,313 Karistusseadustikumenetluse seadustik Õigusnormid realiseeritakse õigusliku reguleerimise protsessis, st. õigusnormi ettekirjutused viiakse ellu õigussuhete subjektide tegevuse kaudu. Õigust saab realiseerida kolmes vormis: Õiguse järgimine (täitmine) Õiguse kasutamine Õiguse kohaldamine 1.1) Õiguse järgimise vormi juhul subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemen...
N: Kaevu mürgitamine. Kahe või enama isiku suhtes- toimepandud tapmine kus süüdlase tahtlus on suunatud rohkem kui ühe inimese tapmisele. Ühtne tahtlus. võib toimuda korraga, aga ka pikkade vahedega. N: automaadiga tullakse klassi ja lastakse meile klassi valang, siis on ta kahe või enama isiku suhtes. Aitab kahest. Peab olema ühtne tahtlus kõiki maha lasta. Ühtse tahtluse aeg on erinev, veritasu- terve suguvõsa tapmine näiteks. Aegumine võib ainult vahel olla. Tapan kaks ära lähen vangi, ja siis lähen edasi tapma. Juriidiline retsidiivsus tuleb vahepeal. Vähemalt teist korda- kõik korduvus (retsidiiv)- faktiline, juriidiline.. peab olema esimese tapmise tahtlus. Röövimine või omakasu motiiv- seoses röövimisega, seega see ei pea olema röövimise ajal, vaid võib kaasneda, tahan vara kätte saada ja arvan, et hakkab vastu ja löön maha. Või satub omanik peale ja löön ta maha
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub tegudest, mis ...
Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel ööpäeval. Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevast väiksema ajaühikuga arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev selle ajaühiku saabumisel. 14. AEGUMINE enne ja pärast 01. juuli 2002 Mõiste: Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. ERINEVUS: Vana ja Uus: Põhimõtteline erinevus on nn vana ja uue TsÜS-I vahel aegumise puhul see, et 1) tehingutest tuleneva nõue aegus 10 aastaga, uue järgi 3 aastaga. 2) Vana järgi hagi aegumist ei kohaldatud
solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. § 70. Solidaarvõlgniku tagasinõude aegumine (1) Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. (2) Solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui solidaarvõlgnik täitis kohustuse
Armuandmine konkreetse subjeki suhtes vabariigi preidendi poolt antav akt (mida ei pea põhjendama) armu paluda vaid süüdimõitetud isik kelle suhtes on nõustunud kohtulahend Amnestia seadusandlik akt mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õigusrikkumisi toimepannud ja süüdimõistetud isikut (keegi ei palu armu vaid lähtutakse sellest et tegiemist on poliitilise otssega riigi otsusega) Aegumine tähtaja möödumine pärast mida ei saa subjektile enam esitada nõude õigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist (aegumise tähtajad määratakse seadusega) Juriidilise vastutuse liigid: Kriminaalvastutus Haldusvastutus Tsiviilvastutus Distsiplinaarvastutus Töö-õiguslikvastutus Töölepingu seadus Lühend: TLS - töölepinguseadus 1) Töötaja (T) 2) Tööandja (TA)
Pankrotiõigus Loeng I 08.09.2008 Pankrotiseadus Vt viidatud kohtupraktika! I teema: pankroti olemus, väljakuulutamise ja väljakuulutamise tagajärjed. 1.1 p olemus ja p menetluse üldiseloomustus PaS mõiste on esimene säte. P on jur mõiste. P-st saab rääkida õiguslikus täh-s ainult siis, kui kohus on p välja kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi. Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama ...
Kostja esitab oma nägemuse ja asjaolude tõlgenduse. Ta esitab omapoolseid tõendeid vastuväidete kinnitamiseks ja hageja nõude välistamiseks. Vastuväitega lülitab kostja välja hagi aluseks oleva fakti, millele hageja tugineb. Kostja ei vaidlusta mitte nõude sisu ja asjaolusid, vaid hageja võimalust asja kohtus vaidlustada. Kostja esitab nõude hageja vastu eesmärgil: 1. välistada hagi rahuldamine (hagi välistav vastuhagi); 2. saavutada tasaarvestus (tasaarvestuslik vastuhagi). Hagi aegumine ei ole otseselt kostja kaitse hagi vastu. Kui hagi on aegunud, ei ole see asja menetlusse võtmise keeldumise aluseks. Kohus ei saa ise hagi aegumist rakendada, kuid saab jätta hagi rahuldamata, kui kostja sellele sõnaselgelt viitab ja taotleb hagi aegumise kohaldamist. Hagi aegumise tähtajad määrab kindlaks materiaalõigus. 9. Hagi tagamine Hagi tagamine on kohtuotsuse täitmise tagamine. Tagada, et hagi rahuldamise korral oleks nõude täitmine reaalne
katehhoolamiinide eelmolekuli türosiiniga on vastupidi · Depressioon ei ole seletatav üheainsa virgatsaine defitsiidiga · Antidepressantide eeldatud molekulaarne toimemehhanism sai kinnitust Chiral switching · Võimalus sünteesida puhtaid enantsiomeere · Võimalus mõõtmistes enantsiomeere eristada · Farmakokineetiliste & -dünaamiliste eripärade selgumine · Ravimiagentuurid nõuavad teavet enantsiomeeridest & eelistavad stereo-keemiliselt puhtaid ravimeid · Ratsemaatide patentide aegumine · Mõned ravimifirmad jätsid enantsiomeeride kasutamise patenteerimata, mistõttu on tekkinud firmad, mis spetsiliseeruvad tuntud ravimite enantsiomeeride arendamisele "Kolmanda põlvkonna" depressiooniravimid - back to the future · Venlafaksiin (venlafaxine, Effexor) · Duloksetiin (duloxetine, Cymbalta) · Mirtasapiin (mirtazapine, Remeron) · Nefasodoon (nefazodone, Serzone)
Milliseid õiguskaitsevahendeid saame kohustuste rikkumise korral rakendada? Viivis VÕS §113 lg 1 , milleks on 0,02% päevas. VÕS §108 kohustuse täitmise nõue. (Maril on õigus nõuda raha) Kahju hüvitamist saab nõuda üksnes juhul kui kõik eeldused on täidetud (kohustuse rikkumine, kahju olemasolu, põhjuslik seos) Maril on õigus nõuda Kallelt võlgnetava summa tasumist kui ka viivise maksmist. Avarii toimus 2012 a 1. mail. Nõuete aegumine hakkab kulgema kui nõue tekib. Osaliselt on nõue aegunud üksnes 5 kuu eest oleks veel võimalik nõuda. III Kaasus Ants soovib müüa oma 3-toalise Mustamäe korteri ning sõlmib selleks vastava maaklerilepingu kinnisvaramaakler Tiiu Tuviga. Maakler leidiski ostja Borissi, kes on valmis korteri Antsu poolt soovitud hinnaga ära ostma. Ants soovib oma korteri, mis asub Tammsaare tee 23, Tallinn, eest 47 000 eurot.
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline ...
Üldreegel on see, et hüvitamisele kuulub usalduskahju ehk kulutused ehk neg. Täitmiskahju juhul, kui konkursile esitati ainult 1 nõuetele vastav töö ja korraldaja jättis võitja välja kuulutamata. Töökonkursi puhul piirdutakse neg. 24. Missugused on tasu avalikust lubamisest ja konkursist tulenevate nõuete aegumise eeldused ja erisused? Teo teinud isiku nõue tasu lubaja vastu, mis aegub TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aa jooksul, kuna tegemist tehingust tuleneva nõudega. Aegumine algab § 107 lg 1 järgi sissenõutavaks muutmisega ehk al siis, kui tegu on tehtud. Konkursi puhul algab tasu nõue võitja välja kuulutamisest. Võimalikud kahju hüvitamise nõuded aeguvad samuti § 146 lg 1 järgi 3 aa jooksul. Asja ja dokumendi ettenäitamise õigus: § 1014-1017 25. Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamise nõude eeldused? § 1014 pinnalt 1. asja ettenäitamise võlasuhe tekib, kui asja nõudev isik omab asja suhtes mingisugust nõuet; 2
õiguserikkumise kvalifitseerimiseks. Juriidilise vastututuse liigid ja vastutusest vabastavad asjaolud Juriidilise vastutuse liigid: 1) sõltuvalt vastutust kohaldavast organist: A) kohtulik vastutus B) haldusvastutus 2) sõltuvalt sellest, millises õigusharus vastutus ette nähakse: A) kriminaalvastutus B) haldusvastutus C) tsiviilvastutus D) distsiplinaarvastutus Vastutusest vabastavad asjaolud: 1) süüdimatus; 2) armuandmine; 3) amnestia; 4) aegumine. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONSEPTSIOONIST Õigus ja moraal See vahekord tähendab seda, et moraalinormid on õigusnormide hindamise kriteeriumiks, mõõdupuuks, kas kehtivad käitumiseeskirjad on ka õiglased. ÕIGUS (ius) tähendab vormi; ÕIGLUS (iustitia) tähendab sisu. IUSTITIA: kõigil olgu võrdväärselt õigused ja kohustused, st formaalselt on õiglus õiguse sisu; õigus on õigluse vorm. Õigusteadvus ja õiguskultuur (juriidiline kultuur)
Materjale laos 20000. Pangaarvel 10000. Põhivara 20000. Aktiva Summa: Passiva Summa: 6.Majanduse terminid 32 Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada. Mõõdetakse tuluga, millest jäädakse ilma ressursside parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise tõttu. Amortisatsioon on kapitali aegumine, kulumine, vananemine aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks. Asendusefekt on üks osa hinna muutumise efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. Näiteks kui kauba hind langeb, muutub see kaup teiste samasuguste kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks ja seepärast soovib ning suudab tarbija osta seda kaupa rohkem ja teisi samasuguseid kaupu vähem, s.t. kaubaga, mille hind langeb asendatakse teisi kaupu.
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk Amortisatsiooni olemus ja selle arvutamismeetodid: Igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga. Kasutusea pikkus sõltub mitmest asjaolust: 1. füüsiline kulumine; 2. aegumine ehk moraalne kulumine Seega väheneb hoonete, masinate ja seadmete kasutamise vältel nende väärtus, seda nimetatakse amortiseerumiseks. Üldiselt mõistekse termini amortisatsioon all arvestuslikku kulumist. Kui hoone, masina või seadme kasutusiga lõpeb, loetakse nad amortiseerunuteks ja soetatakse või ehitatakse 6
Töötajad tahaks, et ta võtaks puhkuse esmasp-reedeni, et ta laup/pühap ei puhkaks, kuna on niikuinii puhkepäev - puhkust ei saa asendada rahalise hüvitise või muude hüvedega o kas töötaja võib keelata muul ajal töötamast, nt õpetaja läheb Soome maasikaid korjama, inimene võib teha, mida ta tahb, kui ta seda soovib - (TLS § 68 lg 5, § 70 lg 3) 5.2.5 Põhipuhkuse nõude aegumine - puhkuse nõue aegub 1 aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse - (TLS § 68 lg 6) - 2020 aasta puhkus aegub 31. dets 2021 23.59 – 00.00 on aegunud 1, jan - Enne 2002 puhkus ei aegunud kunagi, 2002-2009 aegus 4 aasta jooksul 5.2.6 Puhkuste ajakava - puhkuse aja määrab tööandja, arvestades võimalusel töötaja soove o praktikas töötaja ütleb, millal ta puhkab ja ss töötaja lubab, aga
PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgad...
Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv...
täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu (n. politseiperfektuur, julgestuspolitsei, inspektsioonid, ministeeriumid jne).Kohtulik menetlus toimub juhul, kui: 1. selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevuses 2. on vaja otsustada aresti mõistmine 131. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? 3.a Väärteo aegumine ei uuene, kui selle toimepanemisest on möödunud kolm 54 aastat. 132. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline menetlus toimub kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Kohtuliku menetluse käigus teeb kohus otsuse rahatrahvi, aresti mõistmise või väärteomenetluse kohta
vähemalt kuus kuud. (5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. (6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. PUHKUSE AJAKAVA § 69 Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Puhkuse ajakava koostab tööandja iga kalendriaasta kohta ja teeb teatavaks esimeses kvartalis
õnnestu). o Ostja kahju hüvitamise nõue § 115 o Hinna alandamise õigus § 112, § 224 Müüja vastutuse ajalised piirid- müügilepingu rikkumisest tulenevate nõuete aegumistähtajast tuleb eristada tähtaega, mille jooksul ilmnenud müüdud asja puuduste eest müüja üleüldse vastutab. Vt. selles osas § 218 lg 2 1. lause Müügilepingust tulenevate nõuete aegumine: Aegumistähtaegade osas vt. TsÜS § 146 Aegumise alguse osas vt. TsÜS 147. Sellest kehtestab olulise erandi VÕS § 227 Tõendamiskoormuse jagunemine müüja ja ostja vahel • Üldpõhimõte: igaüks peab tõendama talle kasulikud asjaolud • Ostja peab tõendama, et: Asi on puudusega Puudus või selle põhjus eksisteeris asja talle üleandmise hetkel (erandite osas tarbijalemüügi puhul vt § 218 lg 2 2
DÕ puhul nõutav vastutuse eeldusena kahju põhjustaja süü §1050 lg 1. RV ja TV vastutuse eelduseks ei ole süü. Nõude ulatus: LÕ pakub kannatanule/VU-jale laiemat kaitset nõude ulatuse mõttes, nt saamata jäänud tulu hüvit, mis DÕ puhul on komplits. Mittevaraline kahju DÕ järgi hüvitatav märkimisväärsetel juhtudel; LÕ puhul piirang § 134 lg 1. Tavapäraselt lep mittevaralise väärtuse kaitsele suunat ei ole. Aegumine: LÕ sissenõutavaks muutumisest, DÕ kahju hüvit nõuded al ajast, mil kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitajast. 4. Mis juhtudel tekib DÕ ja LÕ konkurents ning kuidas VÕS-s on see probleem lahendatud? § 1044 algpõhjus seisneb selles, et lepingu rikkumine kui tegevus võib endast iseenesest kui ka delikti DÕse mõttes. Siis küs, kas vastutuse alusena üks või teine või mõlemad. Üldine reegel,
kuus kuud. (5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. (6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja 33 sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Nõue aegub 1 a jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Kas hooldusleht annab aluse puhkuse katkestamiseks? Kas puhkuse katkestanud ja hoolduslehel oleval töötajal on õigus nõuda
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
mõnes teises riigis. Non bis in idem Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Kitsendava tõlgendamise põhimõte; täpsus ja selgus Karistusõiguse struktuur Materiaalõigus: Üldosa Süütegu (süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed elemendid), õigusvastasus ja süü Karistus (liigid, määrad), selle kohaldamine, sellest vabastamine Muud mõjutusvahendid; Aegumine Eriosa Karistusseadustiku eriosa; Harukaristusõigus Menetlusõigus (formaalne karistusõigus) Karistuse täitmise õigus Süütegu KarS § 3 (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena