Vilistlaste mälestused o Meie klassis olid kõik õpilased pimedad. Enamik meist käis tööl. Õpikuid ei olnud ja suur osa ajast kulus konspekteerimisele. Kõik klassi õpilased võtsid osa pimedate ühingus tegutsevatest isetegevusringidest. Raivo 1. lend 1962 Vilistlaste mälestused o Siin algas meie koolitee, kus saime kõik suure koolipere liikmeks. Oli häid ja halbu aegu, kuid südamesse jäid soojad ja head mälestused. Ei saa kunagi ka unustada õpetajate hellust ja hoolivust... Zulfia 33.lend 2006 Õppevahendid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õppevahendid Click to edit Master text styles Second level
õigusteaduse erialal aastatel 1941-1942. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb
" Kui Caesari kaaslased rahaga pärale jõudsid, pistsid röövlid raha taskusse ja lasid vangi Mileetose juures vabaks Tagasi Roomas, hakkas Caesar elavalt rahvakoosolekutest osa võtma, rahvas õppis tundma teda kui oma jumalat Tegi kõik, mis võimalik, et poolehoidu võita Jagas vaestele leiba, toitu, raha ja korraldas lõbustusmänge Lõi võimu haaramiseks salaliidu Tema süüdistuskõne senatis on saanud maailmakuulsaks "O tempora, o mores" (oh aegu, oh kombeid) Catilinas mõisteti surma, kuid ta põgenes Etuuriasse Pärast Catilina lüüasaamist määrati Caesar Hispaania asevalitsejaks U. 60a eKr sõlmisid Crassus, Pompeius ja Caesar kokkuleppe lubades üksteist toetada Kui 51a eKr suri Crassius, tahtis Caesar vallutama hakata põhjapoolset osa Galliast 10 a jooksul vallutas ta kogu Gallia ja nihutas riigipiire Hiljem andis välja seadused põlluharimise ja teedeparandamise kohta
Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänide süsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö
rahapuuduse ja töö kaotuse pärast. Me elame tulevikus, ehitame enda peas plaane ja põletame minevikku. Täpselt samamoodi teen ka mina. Ma ei mõtle üldse praegusele. Ausalt öeldes m ei kujuta ette mis saab isegi siis, kui ma ei saa enda soovitud erialal ülikooli sisse. Öeldakse, et noorus on ilus aeg. Et rohi on rohelisem ja taevas sinisem. Aga kas tegelikult on nii? Kas on ikka parem aeg? Minu arust see on elu üks raskemaid aegu, kus toimub üleminek täiskasvanuellu. Ma pole juba laps, kuid samas ma pole veel ka täiskasvanu. Ma püüan anda endast parem, kuid alati see ei õnnestu. Ma proovin olla tööl mitte nagu peata kana, aga põrun. Ja põrun veel ja veel, kuni lõpuks on nii raske jalule uuesti saada, et tahakski maha porisse kinni jääda. Noorus on vaevaline aeg ja raske aeg. Aga tegelikut polegi öelnud, et elu kerge on. Mismoodi siis tõusta lendu? Minu jaoks on ainult üks viis saavutada tahetut. Ma
Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö
sest teistes keeltes on neid tunduvalt vähem. Eesti keelt kõneldakse ainult ühes riigis. Probleemiks on muutunud sõnalõppude kaotamine. Inimesed on muutunud rääkimisel nii laisaks ,et söövad sõnade lõpud lihtsalt ära. Paljud sõnad on selletõttu lühemaks muutunud. Igaüks peaks sõnadelõpud selgelt väljahääldama. Oma keelt tuleks osata hinnata. Tuleks teada keele ajalugu. Hoolimata sellest ,et meie maid on vallutanud paljud rahvad, oleme siiski oma keele säilitanud. Oli aegu , kui eesti keel oli keelatud ,aga alles ta jäi. Eesti keele tulevik on meie enda kätes. Hoolides ja mõeldes oma keele üle säilitame ta. Peaksime uhked olema selle üle , et meil on olemas oma keel ,kuigi kaardil oleme vaid pisike täpike. Alari Saar
Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav sõnapar ,,kongress tantsib!". ,,Viini veri" pakub kõike haaravaid operetimeloodiad, vapustavalt ilusaid kostüüme ja lavakujundust, vahuveini, segadusi abikaasade ja armukestega ning ehtsat Viini elulaadi ,,tantsiva kongressi" aegu. Monika Wiesler on lisaks ,,Viini verele" Estonias välja toonud ka sellised menukad lavastused nagu ,,Nahkhiir", ,,Öö Veneetsias" ja ,,Lõbus lesk". Käisin esimest korda elus operetti vaatamas ja tegemist oli väga muljetavaldava ja häid emotsioone tekitava kogemusega. Rahvast oli palju, kõik olid vaiksed ja väga süvenenud operetti. Minu arvates oli tegu väga menuka etendusega. Kostüümid ja ka soengud olid pilkupüüdvad, võrratult ilusad ja väga uhked.
tema sama vanalt polnud nii palju korda saatnud. Caesar üritas võita rahva poolehoidu, ta jagas vaestele leiba, raha ja muid vajalikke asju. Oma poliitilist karjääri algas ta ülempreestri ametist. Siis lõi ta võimu haaramiseks salaliidu, mis hiljem paljastati selle aasta konsuli, oraakel Cicero, poolt. Tema süüdistuskõne senatis on saanud maailmakuulsaks ja mitmeid selle väljendeid kasutatakse tänapäevalgi. Kõige tuntum neist on: "O tempora, o mores", mis tähendab ,,oh aegu, oh kombeid". Caesar määrati Hispaania asevalitsejaks. 60 e. Kr. valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse, Põhja-Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale maavalitsejaks. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia. Seda tehes põrkas ta kokku ka germaanlastega, kuid nad ei suutnud roomlaste heale sõjakunstile vastu seista. Caesar tõestas end tubli väejuhina ja lõi omale hea sõjaväe. Lühikese ajaga läks Rooma ja kogu Itaalia Caesari võimusesse. Caesar siirdus järgmisena
Millised mured ja rõõmud võivad õpilastel seoses kooliga tekkida? On raske leida õpetajat, kes ei annaks kodus õppida ja on raske leida õpilast, kellele ei tunduks see koorem vahepeal liiga raske. Koolipäevad on kohati väga pikad ja kui peale rasket koolipäeva, mis oli täis kontrolltöid, peab minema veel konsultatsioonidesse, siis võib lõpuks õpilasel välja kujuneda stress. Igaüks, kes on kunagi koolis käinud, mäletab aegu, kui olid kodus pikalt haige ja puudusid koolist. Kui terveks saades uuesti koolipinki läksid, siis oli pikk rida tegemata töid, mis vajasid tegemist. Kindlasti tekitab see igas õpilases tunde, et enam ei jõua ja kohe ongi stress kohal. Tuleb ainult meenutada, et lahendamatuid probleeme ei ole ja mingit viisi tuleb igast jamast ilusti välja. Koolitee on pikk ja selle aja jooksul juhtub nii mõndagi. Tihti võib kohata uut inimest,
"Päikesepillaja" https://www.rahvaraamat.ee/p/katai-kibuvits-nink- kiwi/523107/et?ean=2220000010758 Luulenäiteid Antidolorosoum Taas taganeb sind lämmatanud valu ja lagunevaks lummuseks saab vaid. Ei enam karda õudset surmasalu, ta musti ohte kurikavalaid. Luulenäiteid Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Luulenäiteid Kahekesi Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja
...........................................4 Dokumentide analüüs....................................................................................................4 Andmete analüüs...........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Uurimistöö kirjutamine on tähtis osa, et diplomit saada. Tavaliselt see on raske ja pikk protsess, millele on vaja palju aegu. Uurimismeetodid jagatakse kahte suurde liiki vastavalt andmete kogumisele ja töötlemisele: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid. Oma töö koostamises valiksin ainult kvalitatiivne uuring. Kvalitatiivne uuring võimaldab süveneda konkreetse juhtumitesse ja inimestesse ning sündmustesse, et saada teada põhjuseid ja mõista inimeste käitumist, sündmusi. ( Mis?, Missugune?, Kuidas?, Milleks?) Kvalitatiivse uurimismeetodid on: · intervjuu · vaatlus
mas'', mis räägib poisist, kes on ühe Natside koonduslaagri juhi poeg ja saab sõbraks ühe juu- dist poisiga, keda hoitakse selles koonduslaagris. Raamatute lugemiseks on inimestel kolm peamist põhjust: igapäevane meelelahutus, uute tar- kuste omandamine ja homne lugemiskontroll kirjanduses. On ka palju inimesi, kes loevad kõigi kolme põhjuse pärast. Neile meeldib igavuse peletamiseks lehitseda mõnda romaani, teadmiste saamiseks lugeda teatmeteoseid ja muidugi on ka aegu, mil nad tahavad lihtsalt kir- janduse töö tehtud saada. Lõppude lõpuks loeme me kõik raamatuid isiklikel põhustel.
piisav kasum, mis näitab, et äri toimib. Salong pakub juuksuriteenust naistele ja meestele. Juuksurid on kogenud ning on võimelised tegema suurepäraseid soenguid ning lõikusi. Juuksuritel on läbitud vastavad koolitused, mistõttu ei ole vaja muretseda nende oskamatuse pärast. Teenindusstandardid on meil väga head, teenindajad on sõbralikud ning avatud. Osaühingus töötab kaks juuksurit, kes on esmaspäevast reedeni kella 10st 17ni kohal. Aegu saab kinni panna helistades juuksurite isiklikele telefonidele. Laupäeviti saab aegu kinni panna juuksuritega kokkuleppele jõudes. Äriidee on edukas, kuna töötajad on pühendunud ning tõstnud töökoha oma elus tähtsale kohale. Äri on edukas ka veel sellepoolest, et klient on kuningas ning tema soov on meile seaduseks. Sihtgrupiks oleme valinud mehed ja naised, kuid teretulnud on alati ka pisemad salongi külastajad, kes soovivad endale kaunist soengut.
Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. 2 Kuvari töökoha valgustustiheduse 11.10.2001 mõõtmine EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste põhjal. 2. Kasutatud töövahendid Valgusmõõtja 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Valguse otsest mõju inimese nägemismeele ja seeläbi ka tema töökeskkonnale iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nä...
Kontserdil oli selline nimi ,,RaudSaller", kuna koos esinesid vanad sõbrad ning ammused bändikaaslased Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller. Kogu kontserdi üldeesmärk oli Mihkel ja Hendrik panna koos laulma laule, mida kuulates mehed üles kasvasid. Repertuaaris olid aegumatud lood, mis on mõlemale mehele väga tähtsad. Mõned palad olid neil koos kirjutatud ja üheskoos nooruses esitatud, samuti sooviti lihtsalt meenutada natuke vanu aegu. Mõlemad mehed tõdesid ka, et see kontsert on neile tõesti väga tähtis. Esitati põhiliselt rockmuusikat. Kontserdi tegi väga eriliseks just need vestlused ja meenutused palade vahel, mida tavalisel kontserdil ei kohta ning muidugi ka see, et mängiti väga häid laule. Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu nimega ,,Lähme sõidame". Mulle endale tuleb selle
Retsensioon Käisin 28ndal aprillil 2009 vaatamas Tõnis Mäe ja inBoili kontserdit. Kontsert toimus Tartus Jaani kirikus ja algas kell 19.00. Tõnis Mägi (sündis 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja. Ta on õppinud muusikakoolis kitarri ja klaverit. Tõnis Mägi on mänginud ansamblis Juuniorid (1965) ja alates 1966. aastast mängis ta ansamblis Rütmikud. Hiljem on ta olnud solist ansamblis Baltika. Seejärel on laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777 ja Ultima Thule.Näitlejana on ta mänginud nimiosa NO99 etenduses Kuningas Ubu. inBoil (kodanikunimega Andrus Rootsmäe, sündis 1958) on muusik, kes tegutseb ansamblitest Jäääär (alates aastast 1991) ning Jääboiler (alates aastast 1995). Ta on õppinud muusikakoolis kitarri. Ansamblites astub üles nii solistina kui kitarrimängijana. Kontserdi kava oli üles ehitatud improvisatsioonile. Esinejad tõdesid, et j...
2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport".1936. aastal võitis Berliini olümpiamängudel kulla raskekaalu vabamaadluses ja kreeka-rooma maadluses 3.Paul Keres Paul Keres (1916-1975), maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1937) Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916. a. Narvas. Omandas keskhariduse Pärnus, õppis 1938-41 Tartu ülikoolis matemaatikat ja oli 1936-40 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister)
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on demokraatlik riik Euroopa idaosas, kus inimesi ruutmeetri kohta elab vähem, kui kusagil mujal Euroopas. Eestlased on nagu üks suur perekond, keda ühendab ühtekuuluvustunne, mis saab eriti tajutavaks laulu- ja tantsupidude aegu, kus osaleb pea pool Eesti rahvastikust. Riik on kirju siin elavate rahvuste poolest. Peamise elanikkonna moodustavad eestlased, kuid palju on ka venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, mistõttu tuleb kasu ka vene keele oskusest. Televiisori vahendusel olen näinud-kuulnud, kuidas välismaalastelt küsitakse, mida nad arvavad eestlastest. Tihti on vastusena kõlanud see, et eestlased on kinnised ning kalgid inimesed. Ma ei saa selle vastusega nõustuda, sest inimesi
Arutlev kirjand Giovanni Boccaccio raamatu ,,Dekameron" põhjal Boccacciot, Petrarcat ja nende kaasaegseid peetakse 14. Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus ,,Dekameron" kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke lugusid, selle kohta kuidas naine tüssab meest ja vastupidi ning kinnitust kuldsele mõttele ,,Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad". Hea näite selle kohta annab novell, kus abtiss, kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõist...
tunneme ka rõõmu erinevatest asjadest. Kõrge väärtusega on just see, mis teeb meid õnnelikuks ning kui me oleme tehtuga rahul. Vahel tunneme, et oleme aega raisanud ning tahaks seda tagasi kerida. Paraku ei saa me tehtut muuta, kuid alati on võimalus tulevikus teha paremini. Kahetseda ei ole mõtet, sest keegi ei tea, mis on siin maailmas õige ja mis vale ning alati on mündil kaks poolt- tehtud vead on parimad õpetajad. Ei ole mõtet ka heietada tühjalt kasutatud aegu, nagu on öelnud ka Arvo Vallikivi:,,Ära raiska nüüd vähemalt oma aega selle peale mõtlemisele, et oled kunagi arutult aega raisanud!'' Tihti tunneme, et ei oska ajaga midagi peale hakata. Arvame, et peame aja täitma tegevustega ning end rakkes hoidma,vältimaks mõtlemist, et ei ole suutnud midagi saavutada. Aega tuleb kasutada mõistlikult ning ebamugavustest hoidumiseks, on üheks lahenduseks näiteks ajakava koostamine. Selle abil
esitusse sisse ning mängis kogu hingega. Väga raske on otsest lemmikut valida, sest kõik esitlused olid omamoodi erilised ning meeldejäävad. Kuid üks kõige meeldejäävamaid laule oli minu jaoks J. S. Bach’i teos „Loure ja Gavotte“. Tegu on klassikalises stiilis teosega. Esituse tase oli väga hea, tehnika oli veatu. Antud teos haaras mind endasse ning viis minu mõtted tagasi lapsepõlve. See tõi minus kohati kurbe emotsioone, kuid samas meenutas ka häid aegu. Antud teos sobis ideaalselt selle kontserdi konteksti. Varasemalt ei ole ma taolisel kontserdil käinud. Olen väga rahul, et just seal ühe toreda õhtu veetsin. Laiendasin veelgi oma silmaringi klassikalise muusika seas ning emotsioonid on positiivsed. Ainus ettepanek kontserdi organisaatoritele oleks ilmselt see, et kontserdit veidi värvikamaks muuta. See tagaks ka suurema populaarsuse antud kontserditel ning järgnevatel kordadel oleks rohkem kaasaelajaid. Liisa Sõgel 10B
peakirik. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11. septembril võttis raad meistrilt töö vastu. Neid sündmusi märgib peaukse kohal seisev aastaarv: Anno 1747. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti alles 29. märtsil 1750. 10.septembril 1850.a. tähistati suure siseremondi lõppemist. Selles aegu paigaldati uus altar ja kantsel, ka asetati kantslisse Martin Lutherit kujutav portreeskulptuur. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. Hiljem jäi kirik kitsaks ning 1893 kevadest sügiseni valmis meister G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiib. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nn uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1983. Nüüd oli istekohti kokku ca 1500. Orelikoor sai oma tänase kuju 1928
paratamatus. Peamine on elada. Oma päevade raiskamine püüdele neid pikendada üksnes teadvustab sügavamalt paratamatust. Kuigi surmakartus on üks elu definitsioone, tuleks surmast mõelda kui millestki määramatus tulevikus aset leidvast. Hästi elamiseks on meile antud lõputult aega. Aeg lõpeb meie surmaga, kuid kaotab pärast seda oma tähtsuse. Väga oluline on ka elukaaslane ning perekond. Lapsed ja abikaasa annavad elule mõtte ja aitavad üle elada ka raskeid aegu. Ideaalsed partnerid täiendavad teineteist ja muudavad üksteise elu täiuslikus. Kuid mida teha elukaaslase puudumisel? Tarvis on vaid silmad lahti ringi käia ja märgata inimesi enda ümber. Võib-olla on selleks "õigeks" meie naaber või ammune tuttav. Ehk isegi juhuslik vastutulija. Armastus on kõikjal ja muudab elu elamisväärseks. Sugugi vähem tähtis pole ka mõttetu püüd täiuslikkuse poole. Inimesed seavad endale
lähedased inimesed ja ümbritsev maailm. Milliseks kujuneb tulevik, seisneb selles kuidas tehtud otsused ja muud tegurid kokkulangevad. Suurema osa oma tulevikust määran mina ise. See millised otsused teen, mängivad rolli edasises elus. Tahan kunagi töötada ametil, mida armastan ja mille eest saan väärt tasu. Siiski pole see nii kerge kui tundub, tuleb ju praegu teha otsused, mis määravad selle, kas saan üldse kunagi teha tööd, mida armastan. Gümnaasiumi lõpp on üks tähtsamaid aegu, kus määran ära kõik edasise. Seega ei taha ma oma valikutel eksida. Praegust tööturgu vaadates võtab silme eest kirjuks , ameteid on nii palju,et valikut on raske teha. See teeb otsutamise veelgi raskemaks. Ometi olen kindel, et saan hakkama ja loodan, et teen õige valiku. Kahjuks või õnneks ei jää kogu otsustamiskoorem minu enda kanda. Mul on olemas pere ja sõbrad, kellelt saan iga kell nõu küsida. Olen palju neilt küsinud, et mida ma oma eluga edasi peaksin tegema
kujundavad. Kuuldes, et Eesti jalajälg on Euroopas üks suurimaid, tunnen eelkõige ennast halvasti, läbi kaaludes enda energiakasutuse ning prügitekitamise. Kasvades ajal, mil Eesti taasiseseisvus, astus Euroopa Liitu, elas üle majandusliku õitsengu ja tunneb ka majanduskriisist tekkinud raskusi, võin väita, et iga inimene, kes riigis elab, tunnetab ühiskonna käekäiku. Nii nagu tööpuudus kajastub eelkõige töötuks jäänud inimeste näol, nii ka paremaid aegu näeb läbi meie endi rahakottide. Kindlasti aitame me kõik kaasa ühiskonna heaolu saavutamisele. Nii maksude maksmisega kui ka lihtsamate asjadega, milleks on eestimaiste toodete tarbimine, kui ka prügisorteerimine. Mina, kui osake ühiskonnast, võin julgelt öelda, et olen olnud kohusetundlik maksumaksja, suvel ametlikult tööl olles, kavatsen riigikogu valimistel hääletada, andes sellega oma panuse riigi heaolu nimel ning
armastust teineteisele pisiasjadega. Isa on see, kes toob leiva lauale ja kaitseb perekonda, ema on see, kes hoolib ja toidab ning lapsed on need, kes annavad vanematele südamesooja ning rõõmutunnet. Tänapäevases ühiskonnas on palju probleeme ning paljud ei saa tunda pererõõme, kuna lapsetoetused on väikesed, palgad on minimaalsed ja seepärast ei saa osad inimesed lubada endale lapsi. Need inimesed elavad nukralt oma rutiinset elu edasi ja ootavad helgemaid aegu. Õnneks on peresid, kes saavad nautida lasterõõma ning nad elavad õnnelikult koos vanavanematega. Vanavanemad jutustavad oma lastelastele jutte ajast, mil nemad noored olid. Need jutud mõjutavad väga palju väikese lapse elu, kuna too tahaks ka näiteks seigelda, maalida või isegi tantsida. Nendest juttudest areneb välja laste mõttemaailm, kus omakorda arenevad unistused ja tuleviku ootused. Väikelapsed armastavad oma vanevanemaid mitte ainult
ja hinge • Tunnetuse eesmärk on õndsus • Ainult tark inimene saab olla õnnelik • Keegi ei ole õnnelik, kui tal ei ole seda, mida ta püüab omandada Aeg • Mis on aeg? -”Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea. Siiski kuulutan veendunult oma teadmist selle kohta.” • Aeg on vaid hingeline, see on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet • Enne inimesi ei olnud ka aega • Aegu on kolm: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik Kasutatud materjalid • http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinu s • http:// www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filo soofia.htm • Neil Turnbull – „Filosoofia linnulennult“
Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga mälu ei hävi, sest et olnu ei kao. ("Kuskil ajajõe taga", luulekogust "Päikesepillaja") Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja")1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi.
elukorralduse ratsionaliseerimiseks ja universealiseerimiseks on üheaegselt selle fantastilise eduga kasvanud teadlikoleks hävingust kuni hirmuni selle kadumise pärast, mille nimel tasub elada. Sissejuhatuses paneb autor kohe paika selle, et ajalooliselt möödunud situatsioone võib ehk vaadelda lõpulejõudnutena: nad on andnud oma tulemuse ja neid ei ole enam ning igaüks teab, et maailma seisund, milles me elame pole lõplik, kuigi kunagi on olnud ka aegu, mil inimene on tajunud maailma jäävana. Tänaseks inimene siiski teab end viibivat ainult ühes teatud ajalooliselt määratletud inimeseks olemise situatsioonis. Raamat on jaotatud kuueks osaks. Esimene osa on masside elukorraldus nende olemasolu tagamiseks, mis räägib massiolust ja selle tingimustest, teadvusest tehnikaajastul, aparaadi kui kindla süsteemi võim ning massi võimust ühele isikule. Teine osa elukorralduse piirid räägib, et püsiv
○ Emil Tode „Piiririik“. siin laias ilmas? ● Andrus Kivirähk; End mitte ära magada. ○ „Rehepapp“; Pea seda silmas. ○ „Mees, kes teadis ussisõnu“. Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu
toimugi. Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Siis on tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Segipaisatuse ja teadmatuse tunne kaovad sedamööda, kuidas uued käitumis- ja tegutsemisviisid juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tõekspidamised, usaldusväärsed põhimõtted, harjunud tööviisid, keskendumine konkreetsele ja lihtsale praktilisele tegevusele. Stress on otsekui organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks järgnema ka enese muutmine. Muutustega kaasneb mõnelegi meeliülendav teravate elamuste kogemine. Ühiskonnaelu muudatused Kiirete muutuste perioodil on ühiskonnas ja inimeste toimimises palju segast ja arusaamatut. Ühest küljest
olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see Palusalu karjääri lõppu. Jaan Talts Jaan Talts (sündinud 19
Eestlane kes ta on? Eestlased on väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kusakilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka eestlase iseloom. Eestlane armastab vabadust. Mäletame eestlase muistset vabadusvõitlust, kus eestlased olid ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Kuna sõjaline ülekaal vastase pool, tuli alla vanduda. Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. jüriööl näitas eestlaste püüet vabadusele
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
Retsensioon Helesinine vagun Lugu räägib mälestamisest ja unustamisest. Ühel peategelasel, kelle nimi on Ints, oli sünnipäev ja ta pidas seda mitmete oma heade sõpradega. Kirjandusõpetaja Tõnu, talumees Märt, hea sõber IT-mees Leopold ja naine, keda ta armastas, Siiri. Nende suure lärmi ja muusika peale külastas neid veel Intsu naaber, kes nendega ka hiljem lõbusalt napsu võttis. Terve etenduse aja võeti viina ja tuletati meelde vene aja lõppu, mida Siiri pidas naeruväärseks ja arvas, et tuleks elada tulevikus, mitte minevikus. Näidend algas rahulikult ja kainelt. Ints sättis kõik valmis enne sõprade saabumist. Temaga oli kaasas Leopold, kes koheselt lahkus kuna teda ootas ees töö. Kui jõudsid kohale Tõnu ja Märt hakkas peale muusika ja lõbus viina võtmine. Tuju muutus järk-järgult aina lõbusamaks ja hakati meenutama veneajal tehtud ulakusi. Tuju läks neil ...
Renessanss 1. Mis sajandil oli renessanss? 2. Mis on Memento riviere? 3. Renessanssi sünnimaa. 4. Tuntumad kirjanikud. 5. Mis on sonett? 6. Soneti analüüs. 7. Mis on novell? 8. Novelli ülesehitus. Vastused: 1. Mõnikord pakutakse renessansi algusaega kuupäevalise täpsusega: 8. aprill 1341. aasta, mil tähistati lihavõttepühi (14. 16. sajand). 2. Memento viviere ära unusta elada. Ladinakeelne väljend, mis renessansi ajal loodi antonüümina memento morile (ära unusta surma), sest maailmavaated olid muutunud. 3. Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. 4. Renessansi kirjanikud: Fransesco Petrarca, kes lõi soneti. Giovanni Boccaccio, kes lõi novelli. Thomas More, kelle loomingu kaudu on tulnud käibele mõiste utoopia. Michel de Montaigne, tänu kellele võeti kasutusele termin essee. ...
seast esile tõsta, omistades talle absoluutse aja tähenduse. See on otsene järeldus inertsiaalsüsteemide samaväärsusest. Mingis inertsiaalsüsteemis kulgev aeg on see, mida mõõdab selles süsteemis liikumatu kell. Seega väide, et eri süsteemides on aja kulgemine erinev, tähendab teiste sõnadega seda, et üksteise suhtes liikuvad kellad käivad erinevalt. Niisiis ei ole ruum ega aeg relatiivsusteoorias absoluutsed. On olemas lõpmatu hulk erinevaid ruume ja aegu, igaüks oma kindlas inertsiaalsüsteemis. Aeg ja ruum võetakse kokku koondmõistega, mida nimetatakse aegruumiks. Kui ruumi elementideks on punktid ja aja elementideks hetked, siis aegruumi elementideks on punkthetked ehk elementaarsündmused või lihtsalt sündmused. Elementaarsündmus on sündmus, mis toimub kindlal hetkel kindlas punktis. Mingis meelevaldselt valitud inertsiaalsüsteemis on igal sündmusel neli koordinaati - kolm ruumikoordinaati ja üks ajakoordinaat
*Reisi käigus tuleb söömine ise organiseerida vabasse aega *Ekskursioonid/vaatamisväärsuste külastused on hinna sees välja arvatud laupäevaõhtune lisaväärtus NB! Enne reisile registreerimist tuleb anda teada, kas osalete üritusel Culture Box - Ian Bang's (Nic Fanciulli) + dj Tim Andresen, sellest oleneb reisikulu Teile! 2. Niilus A) Mis iseloomustab Niilusel liiklevaid kruiisilaevu? Vanaaegne puust ja ratastega ent atmosfääriga hästi passiv, aegu näinud välimusega kruiisilaev, mille korvtoolis vaadet nautida on mõnus kogemus. B) Millisele kliendikategooriale Niiluse kruiisi soovitada? Niiluse kruiise soovitan inimtüübile, kes soovib näha kauneid vaateid ning eksootilisi elamusi, mida pakuvad õhtused programmid, millest isegi osa saab võtta. 3.Kruiis A) Mille poolest erinevad Euroopa ja USA kruiisireisija kruiisi valikul? Euroopa kliendile on tavaliselt tähtsad sihtsadamad, kus laev kruiisi ajal peatub. Ameeriklane
suurepäraselt hakkama saanud. Lisaks suurepärastele kaadritele oli sisse ka põimitud asjaosaliste muljeid. Siinkohal oleks võinud eestlased siiski eesti keele juurde jääda ning vigasest inglise keele purssimisest hoiduda, kuid mis seal ikka. Kui tarvis, siis olgu nii. Pärast filmi mõtlesin endamisi, et seda peaks küll viimne kui üks inimene nägema, kes Eestimaa pinnal pesitseb. Meie ajalugu on kui muinasjutt, kus head peavad taluma kannatusi ning raskeid aegu, kuid lõpuks ootab meid kõiki siiski õnnelik lõpp. Laulev revolutsioon on meie tõestisündinud muinasjutt. ,,Üks kord me võidame nii kui nii " ja võitsimegi.
Plii ja Tina Tallinna 32. Keskkool Plii (Pb) Plii (seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. *Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr). Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul Plii füüsikalised omadused ...
meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid. J õudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest Kristjan näis edukam 1500 ja 5000 m jooksus. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega
saanud ka alati aru, kes parasjagu rääkis. Autor on kirjutanud lihtsate lausetega, kuid suudab samas sellega väga palju edasi anda. Kirjeldused on detailsed ning seetõttu muutus romaan ka vahepeal üksluiseks - kirjeldati liiga palju halli ja masendavat maailma. Samas oli detailirohkus hea siis, kui kirjeldati laeva või majade läbiotsimist. Raamatu mõtteks võibki pidada elutee kirjeldust. Nagu raamatus, nii on ka elus kergemaid ja raskemaid aegu ning liigutakse alati helgema tuleviku poole. Olenemata raskustest peab elu edasi minema - seda näitas raamatus ka see, et kümme aastat peale katastroofi leidus siiski ka rase naine. See on üpriski omapärane romaan, sest teist selle taolist pole ma veel lugenud. Raamat pole kindlasti mõeldud nõrganärvilistele, sest teos on üpriski masendav ja leidub õõvastavaid kohti. Teose teeb kaasahaaravaks huvi, mis juhtub järgmisena ning kas isa ja poeg saavutavad oma soovitud eesmärgi.
nägemuse ja elutunnetusega kui õnn, nagu me seda mõistame. Siiski, milleks on meil vaja otsida õnne ja kuidas seda õigesti teha? Õnne kui õnnistuste, rikkuse, naeru ja igavese rõõmu küllusesarv on üüratu. See oleks isegi kurnav ja ilmselt tüdineks sellest varem kui mitte hiljem. Nii õnn kui õnnetus pole igapäevane ja igavene. Selle nimel peab vaeva nägema ja õppima hindama kontraste. Just nii nagu vajame vihma, et hinnata päikest või soolast, et magusat, on vaja madalamaid aegu, et suudaksime tõeliselt nautida häid ja vastupidi. Elus ette tulevatele tagasilöökidele ei tohi palju keskenduda. Nagu kirjutas ka Hesse, et “tuleb õppida tõsiselt võtma seda, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma. Huumor on alati vastuseks kõigele ja üks elutarkuse tähtsamaid põhimõtteid. Kui olukorda ennast ei saa muuta, tuleb muuta oma vaatepilti selle suhtes. Asjadele tuleb läheneda optimistliku pilguga, mis aitab väljuda ka
Alates kella 6:45 vallutasid valitsusvägede salgad soomusauto toetusel posti-telegraafimaja tagasi. Toompea võimuasutuste hõivamine nurjus täielikult. Balti jaam suudeti hõivata ent kell 8:15 jõudsid nooremallohvitseride koolist kohale kadetid, kes vallutasid jaama tagasi. Et takistada valitsusvägede Tallinna toomist, lasti õhku Vasula sild Tartu ja Tapa vahelisel raudteel ning hiljem Mustjõe sild Aegviidu lähedal Tapa–Tallinna raudteel. 1. detsembri hommikul kella 10:00 aegu oli mäss Tallinnas likvideeritud. Mässajate jälitamine kestis aga veel mitu päeva. Ka Pärnus koguti kokku 40 meheline mässajate salk, ent kui jõudsid kohale uudised Tallinnas riigipöördekatse läbikukkumisest, saadeti mässajad laiali ja eestvedajad põgenesid NSV Liitu.
· 1924.a astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis, et pianistiks õppida oli liiga hilja. · Vahetas eriala, lõpetas 1931.a laulu-ja muusikaõpetuse eriala · Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis (1934.aastani) · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. · 1937.a kutsuti teda õppejõuks konservatooriumisse. · II MS aegu mobiliseeriti nõokogude võimu poolt. Temast sai Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti Riiklikes Kunstiansamblites. · 1944.a jätkab tööd konservatooriumis (koorijuhtimise kateedris) · 1945.a sai temast professor. RAM · 1944.a asutatud Eesti kutseline meeskoor (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) · G.Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni · Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s
jää. Aga me oleme jäänud ja jääme ka edasi. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. On hea tunne minna poodi, kui Sind teretatakse või jäädakse natukeseks juttu rääkima. Seda peaksime me säilitama, et mitte kaugeneda üksteisest. Ka praegu võid sa naeratada oma sõbrale või õpetajale, et anda teada, et teda märgatakse. Oli aegu, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp. Meie lipp sümboliseerib meie kodumaad. Sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, must kodumaa mullapind ja kuub, mis Eesti rinda vanast juba varjanud ning valge meie püüd õnne ja valguse poole. Seda õnne oleme me kogenud juba 93 aastat ja loodetavasti veel sama palju ja rohkemgi veel. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama
4.slaid Loomulik areng oli pärsitud ning seetõttu tekkisid ainult lokaalsele kunstielule iseloomulikud arenguvariandid, millel tihti puudus arengulooline põhjendus nii ühiskonnaskui kunstis eneses. Need lõpmatud kontekstid, mida oskas „lugeda” ainult kohalik kultuuripublik, tekitasid kunsti ümber nagu tühja ruumi. Eesti kunsti kaitsemehhanism oli püstitamas elevandiluutorni, mis uhke üksiklasena muu elu kohal kõrgus. Semiootikud on analoogilis aegu kultuuris kirjeldanud kui „teatud kunstisuundumuse informaatilise reservuaari” ammendumist, mis tähistab ühe arenguetapi lõppu, mil kunst ise muutub kunstiaineseks ning kultuur tervikuna pöördub enesereflektsiooni ja enesetunnetuse poole. 5. Kümnendi teisel poolel peamiselt noortekunstis hakkas domineerima nn. teispoolsete võimaluste – mütoloogia, legendide, iseenese alateadvuse kasutamine. Tegemist ei olnud ainult postmodernismiga
kõik on millekski hea. Loovuse juures on oluline uskuda õnnestumisse ka kõige lootusematus olukorras. Öine eluviis: Mulle on meeldinud juba lapsepõlvest saati öösel üleval olla, siis kui kõik magavad ning pimedus katab maad on hea mõtiskleda ning genereerida ideid. Öö on see aeg, kus mina mõtlen enda jaoks palju asju läbi, päev saginas oled ikka haaratud nö tausta mürast. Loomingulisuse on öö parimaid aegu, oled oma mõtetega üksi, vahest suvel jalutad ning õpid kuulama ja nägema asju teise nurga alt kui nad sulle päeval tunduvad. Otsekohesus: Minu otsekohesus ei seisne mitte selles, et ütlen kõigile näkku, mida negatiivset neist arvan, ma ei lase lihtsalt ennast vaikima sundida ning kui midagi härib mind, siis ütlen selle ka viisakalt välja. Arvan, et see on üks asjaolusid, mis aitab loomingulisuse kaasa, sest see on piiridest välja mõtlemine ning julgus
Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Lisaks juhatas mitmeid koore 1937. kutsuti õppejõuks konservatooriumisse 2. maailmasõja aegu mobiliseeriti nõukogude võimude poolt. Temast saab Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti RAM-1944. Asutas Eesti kutselise meeskoori Oli kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni Ram oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel konsertkoor sõjajärgses Nõukogude liidus. Koor oli uusloomingu tellijaks ja ettekamdjaks. Esimene kollektiiv, kes sai 1958. Aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude liidu Naiskoorilaulud:Käsitles naiste töid ja tegemisi, loodust,kodu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
