Ei ole mõttetult elatud aegu Suur hulk inimesi ei ole aru saanud, et iga elatud hetk on suure väärtusega ning iga hetkega me õpime midagi uut võttes vastu infot kas siis läbi nägemis-, haistmis-, maitse- või mõne teise meele. Tunded mängivad inimese elus suurt rolli ning paljud peavad mõttetuks meenutada halbu või ebamugavaid mälestusi või läbielamisi. Miks on kogu elatud ajal tegelikult alati mingi mõte olemas? Sellele küsimusele on tegelikult lihtne vastata. Tuleb lihtsalt tagasi mõelda neile alguses tunduvatele mõttetutele aegadele ning järeldusi teha mida neist õpitud on. Tehes järeldusi ebameeldivatest või mitte meelepärastest asjadest mõtlevad enamjaolt kõik inimesed, et nad ei seo end millegi sellisega enam. Sellepärast ongi tegelikult ka negatiivsetel mälestustel või aegadel mõte- inimesed saavad teada, et mingit tegevust ei tasu teha enam, sest see ei paku huvi või heaolu tunnet või, et ...
Present Simple · Korduv, regulaarne tegevus: I WORK every day / each Monday / only on Wednesdays. · Üldine, tavapärane tegevus; loodusseadused / füüsika etc. reeglid: I usually DO NOT WORK in summer. She DOES NOT WORK at night. Magnet ATTRACTS iron. · !!! Spordikommentarid: ... and now he PASSES the ball ... and off he GOES towards the goal... · 1pv (+s/es Å he/she/it); ? DO(ES)+ 1pv ; - DO(ES) not + 1pv Aari Juhanson, MA 2008 Present Progressive · Hetkel toimuv, pooleliolev tegevus: S/he IS TALKing on the phone now. I AM READing an interesting book. · Ajutine, regulaarsele ja tavapärasele vastanduv tegevus (tulevikku viitav): This summer they ARE not GROWing cucumbers as usual. They'RE GROWing tomatoes instead. · !!! Halvakspanu väljendus harjumuspärase tegevuse kohta: He IS always COMPLAINing! · BE (am/is/are) + 1pv-ing Aari Juhanson, MA 2008 ...
Kõigusoojasus ja püsisoojasus. Raskete aegade üleelamine. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg Karl Pütsepp 2014 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BYSA 3.0" alusel. Sissejuhatus Õpiku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad üle elatakse?" (lk 98 105) Tv lk 44 47 Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse püsisoojaste...
Ei ole paremaid, halvemaid aegu on hetk, milles viibime praegu. Kunagi kui Eesti oli Venemaa koosseisus oli meie rahval palju raskeid ja ka helgeid päevi. Selles suhtes oli vene võimu all hea olla, et oli selline ühistu nagu kolhoos, mis võimaldas inimestele palju töökohti. Elu toimis ka sellistes kohtades, mis on praeguseks juba seisavad mitukümmend aastat tühjadena. See oli selline aeg, kus naaber tundis naabrit, aga tänasel hetkel see päris nii pole. Maainimestel oli tol ajal minu arust parem elu kui linnainimestel, sellepärast et põllumajandus oli üsna kõrgel tasemel. Kõik toit saadi oma põllu pealt, aga linnainimesed pidid poest ostma paljusid toiduained. Sellel ajal oli vähe asju kauplustes saadaval. Kui praegust olukorda Eestis võrrelda tollase ajaga, arvan et see oli mõnes mõttes parem elu kui nüüdsel ajal. Inimestele võimaldati tööd kui nad tahtsid tööd teha, aga praegusel ajal on meil Eestis suur tööpuudus. Neid inimesi...
KIRJANDUSE KONSPEKT Kohustuslik kirjandus: · Romaanid 1. ,,Oliver Twist" 2. ,,Punane ja must" 3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajasta...
Head mõtted vabariigi presidendi kõnest 24.02.2017 Aastakümneid kehtinud enesestmõistetavused ei pruugi olla absoluutsed. Otto von Bismarck : ,,Sisepoliitika alal pole ükski kaotus igavene. Aga välispoliitikas esineb aegu ja võimalusi, mis kunagi tagasi ei tule." Väikeriigi jaoks paremat ellujäämisõpetust polegi. 25 aastaga oleme loonud oma unistuste Eesti. Nüüd peame looma oma laste ja lastelaste unistuste Eesti. Keel ja kunstid loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile omase komberuumi. Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pistesääsklased referaat Koostaja: Sigmar Naudi Juhendaja: Olavi Kurina Tartu 2014 1. Sissejuhatus Sääsklased kuuluvad kahetiivaliste (Diptera) putukate seltsi. Eestis on leitud kahetiivalisi umbes 2200 liiki, aga arvatakse, et nende arvukus võib küündida isegi 4500 liigini. Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: sääselised (Nematocera) ja kärbselised (Brachycera). Sääselisi on Eestis teada rohkem kui 800 liiki. Sääsklased on majanduslikult tähtsuselt võib-olla, et isegi kõige kõrgemal kohal kahetiivuliste hulgas. Peamine põhjus sellele on, et sääsklased on üüratult tülikad ja kurnavad nii inimesi kui ka loomi. Sääsklased võivad teha võimatuks välised tööd, mis suvel aset võivad leida. Samuti v...
7. Mida tähendas algul 'tragöödia' ja millel tragöödiad põhinesid? - sai alguse veinijumalale mõeldud pidulikest kiidulauludest ehk sokulauludest 8. Kuidas kujunes komöödia ja mida see sõna tähendas? – sai alguse pilkelauludest, mida kandsid ette talumeeste salgad veinijumala pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta. - Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased. Jumalad sekkusid inimeste tegevusse, soosisid ühtesid ja kiusasid teisi inimesi, tülitsesid omavahel. 11.Mitu tähtsamat jumalat on kreeka mütoloogias? -12 tk (zeus, poseidon, hades, bestia, hera, ares, Apollo, ahtena, aphordite, hermes, artemis, hephaistos) 12
keskmisest rohkem töötada kui mõni teine rahvus. Kunagi oli enamik eestlasi põlluharijad, kõigil oli oma põld, ja võib olla isegi väike loomakari. Kuid tekib küsimus, kes on üldse eestane? Kas ta on pelgalt soome- ugri rahvuskonda kuuluv töörügaja või midagi hoopiski erilisemat. Siin otsest vastust ei olei, kuid on midagi, mis meid- eestlaseid ühendab. Eesti rahvas on pidanud läbi elama raskeid aegu. Meie kodumaast on üle käinud suur hulk riike ning sõdu. Me oleme pidanud elama aastaid võõra võimu all, lootes, et kunagi saab Maarjamaa vabaks. Tänasel päeval saame me elada vabas Eestis. Eestlased on saavutanud oma ieseisvuse peamiselt just tänu kokkuhoidmisele, mis meis kõigis sisemuses peitub. Olgugi, et see tihtipeale välja ei paista, kuna keskmine eestlane on tavapärasemast tagasihoidlikum ning võib tunduda
jaaguariliha ei ihalda. Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja") Luulenäiteid Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
kirjanikele. • Ta abikaasaks oli Linda Alamäe, kelle nime all ta avaldas mõnikord luuletusi. • Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960.aastatel eesti luule uuenemist ja oli toonud uusi värskeid suundi eesti luulesse. Looming • „Nimetu Saar“ • „Olematus võiks ka olemata olla“ • „Luule“ • „Päikesepillaja“ • „Väike luuleraamat“ Artur Alliksaar „Aeg“ Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu.
vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Väike Luuleraamat anti välja 1984 see on Alliksaare 5. Väljaanne ja kokku oli neid üldse 6, viimase ilmus aastal 2002(alliksaar armastusest)see sisaldab 37 kirjatükki, raamatul puudub kindel temaatika. Kõige rohkem jäi meelde luuletus AEG Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu.
Alliksaar oli esimene avangardne modernist sõjajärgses kodumaises kirjanduses. Mulle meeldib Alliksaare loomingust väga luuletus ,,Õhtu rand". Luuletuses räägin ta vist õnnetust armastusest ning valust mis sellega kaasnevad. Ta soovib vaid oma kallimat enda kõrvale . mellte segaduses ja vihas soovib ta leida tee põrgusse, kus mina tema ta luuletust lugedes juba leidsin. Veel on hea tema luuletustest ,,Aeg". Lõik luuletusest ,,Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk milles viibime praegu." Talveidüll Taevas - õrnpuhas türkiis hangede roosal kristallil. Oma taiduriulmas on talvelgi hallil ja vaid hingega tabatav on nende viis. Metsade tume karniis on raamiks sel õhtul, nii kallil. Valge vaibaga tee avab hangede vallil härmapitsides hämarduv muistendihiis. Lumehelbeid, mis on nagu riis, üha sulab mu lehvivail sallil. Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil, mis mu endagi südame kaasa vist viis. Jälle väheneb tunnete kriis.
" Nimetu saar " - (näidend) 1966 " Olematus võiks ju ka olemata olla " 1968 " Luule " 1976 " Päikesepillaja " 1997 " Väike luuleraamat - Artur Alliksaar " 1984 " Alliksaar armastusest " 2002 Luule näited Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos, et saaks mõne lelu.
Aeg seatud elada, aeg seatud surra, Aeg musta mulla all magada.(1. lk 100) Aastate varjud taga ja ees, Mühavad puudena pea kohal. Kes jääbki kuulama nende koha, On kadunud mees.(2.lk 33) Kiitus Ajale, mis mulle antud! Kiitus ja hosianna! Kiitus teile, mu sihvakad sekundid, Kes te tulete, peod mu poole, Ja nõuate: anna!(3. lk 74) Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib , mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu.(1. lk 186 ) Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, Kuigi me seda ei näe. Iga mõte , mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, Võib kunagi otsa saada, Aga naeratus jääb. Rõõm , mida sa kinni püüda ei teadnud, Jääb igavesti ootama.
Selle luuletuse teema seisnes selles, et kui kedagi väga armastada, siis antaks talle kõik. Minu arvates on see õige ja elus ongi just täpselt niimodi. Nagu mainib Doris Kareva selles luuletuses,et ta oleks nõus andma oma liivalabidad ja lemmiku kaisukaru oma armastatule. Kunagi ei ole teada, mis tagajärjed sellel kõigel on, mõnikord lõppeb see hästi ja mõnikord halvasti nagu ka luuletuses. ,,Aeg" Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu.
,,Olematus võiks ju ka olemata olla" ja ,,Luule". Luulekogu väikese formaadi tõttu on osade värsiridade trükipilt originaalist erinev. "Alliksaar armastusest" Naine kui nukk. Õrn, graatsiline ja malbe olevus. Palju looduse motiive. ,,Et elu armastada, peab armu elustama." (Artus Alliksaar) ,,Viimne tõeline romantik meie jahedas kliimas." (Paul Eerik Rummo) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
peeneneda, tundeil terveneda ja tõekspidamisi tekkida. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Oktoobri lõpu seisuga oli registreeritud töötus tööturuameti andmetel 2,1 protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Ainult trammipilet on taskus ja seisuplats ühine. Küll on raske see eluraskus Ja küll ta on tühine. Anna mulle tagasi mu kekspäev ja hommik. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk , milles viibime praegu. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Ei ole mõttetuid aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Ei ole kaduvaid , kõduvaid aegu. Alles jääb hetk , milles asume praegu.
9. Kliima Fanerosoikumis ja varem Fanerosoikum haarab kõik ajastud, mis ulatuvad kuni 520 miljonit aastat tagasi. Graafikult(Joonis 7) on näha temperatuuri kõikumisi terve fanerosoiukumi eooni ulatuses. Alla on märgitud siniste kastikestega ka jääajad. Graafikul joonistub välja ilus kõver, mis näitab meile nelja suuremat sooja- ja nelja külmaperioodi. Millest üks kestab veel siiamaani. On esinenud praegusest palju soojemaid aegu, kus ka poolustel ulatuvad aastased temperatuurid üle 10°C.[8] Joonis Fanerosoikumi kliimamuutused [7] Praegune Maa keskmine temperatuur on kuskil 14°C. Sellest on olnud külmemaid perioode, aga enamus neist on siiski olnud palju soojem kui praegu. Need jääaega tähistavad kastikesed näitavad perioodi, kui Maal on olnud poolustel liustikud(tegelikkuses on eristatavad mitu erinevat jääaega)
Ühekaskümnes . Täna me mõtleme Eestimaast ja täna räägime Eestimaast. Me teeme seda just nii palju ja just sellises toonis, kuidas keegi meist tunneb või soovib ja mitte keegi kusagilt kõrgelt või kaugelt ei saa meid keelata! Seda on uhke tõdeda! 90 on ümmargune number. Viimase kaheksateist aasta jooksul on piisavalt palju meie maa ja rahva ajalugu lahatud. Analüüsitud tema keerulisi arenguetappe, küll tema heitlikke, raskeid või siis edukamaid aegu. Usun siiski, et maailm on viimase paarikümne aastaga niipalju muutunud, et ajalugu enam korduda ei saa. Igal aastal on toimunud midagi sellist, millest enim räägitakse ja mis on meie käekäiku, mõtteviisi või meeleolu mõjutanud. Need mõjutused määravad ka meie tänase päeva tegemisi. Vaevalt, et keegi oleks 20 aastat tagasi julgenud loota või uskuda, et jõuame niigi kaugele kui praegu. "Laulva revolutsiooni" ajal olid kõik nõus ära kannatama mida tahes, peaasi, et vabadus
Peale tema surma on antud välja mitmeid luulekogusid: · ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 1968, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Luule" 1976, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Väike luuleraamat" 1984, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Päikesepillaja" 1997, koostatud Urmas Tõnissoni poolt · ,,Alliksaar armastusest" 2002, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt Luuletused Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu.
LÕPUKÕNE See on tee,mis meil on ühine, sellele me ühekoos mõtleme. See on mälestusi,mis ei unune, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Sinu perekonnaks on sinu klass, Sinu kõrval igaüks unistamas. Sa julgustad teisi sellel teel. Sa oled kevadpäikene, mitte öökülm sügisene kui keegi vajab sind ,ole see.. Ära käi üksi seda teed, lähme koos,siis on kergem see anname käed üksteisele. Kui sa kedagi näed langemas ära halvusta, vaid aita sa võid teinekord ise seal olla maas.
Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust(Mõtted on nagu õied, mis tolmlevad puul). Luule on kõlarikas(Ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu). ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni(Millal viljasid valmib me ulmedepuus, Ei enam karda õudset surmasalu,) Perifraasi kasutab(Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli,tõukab pärani väravad sulade tallil.Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
"Olematus võiks ju ka 1968 olemata olla" "Luule" 1976 "Päikesepillaja" 1997 "Väike luuleraamat - 1984 Artur Alliksaar" "Alliksaar armastusest" 2002 Aeg. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. 5. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu.
lk 298307 Artur Alliksaare kiri EK(b)P Keskkomitee sekretärile Tuna 2004, nr 3, lk 8385 (Madis Kõivu kommentaar lk 8687) Eino Lainvoo, "Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris"; järelsõna: Ain Kaalep Looming 2011, nr 10, lk 13861408 3) Nagu eelpool mainitud on A.Alliksaare luuletused väga filosoofilised, näiteks võib tuua tema ühest luulekogust "Artur Alliksaar - Päikesepillaja" luuletuse "Aeg": "Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Nõnda tiksub aeg ... Aeg on midagi väärtuslikku. Midagi,mida me vajame kogu aeg ja alati. Aja muutumine ei ole meie poolt kontrollitav,aeg muutub iseenesest. Tihti tiksub aeg väga kiiresti ,niiet me arugi ei saa . Võib jääda mulje ,et oleme oma aega valesti kasutanud,kuid nii see ei ole .Ei tohiks mõleda tagasi ,vaid elada praeguses ajas ja hetkes. Ühe näite selle kohta tooks Artur Alliksaare luuletusest ,,Aeg". Ei ole paremaid,halvemaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. On ainult hetk,milles viibime praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Mis kord on alanud,lõppu sel pole. Vähemat,rohkemat olla ei võinuks. Kestma jääb kaunis,kestma jääb kole. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Nende kahe salmi kohta arvan ma, et luuletaja ülistab hetke ja rõhutab, et aeg on väga väärtuslik ja liigub aina edasi.
Teine kord, kui ta sattus ühel suvel mingil moel heinamaale kus me panime kuiva loogu kokku, püüdis meie isa teda tööle panna. Sellest ei tulnud suurt midagi välja. Kui ta oligi ühe sületäie heinu sao juurde viinud, võttis ta pluusi seljast ja puhastas end põhjalikult. Pani siis jälle pluusi selga, viis uue sületäie sao juurde ning kõik algas jälle otsast peale. (Lisa 1, lk 33) Siin on üks tema kuulsamaid luuletusi: Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu.
kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett aurustatakse ära ja sellega neeldub suur soojushulk); soojuskiirgus (soojust eemaldatakse soojuskiirgusena).
Lõpukõne. Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja vanavanemad ning kõik sõbrad, sugulased ja tuttavad. Täna siin ja praegu ei oska ma pidada traditsioonilist lõpukõnet ,kuid lubage, et ma meenutan veidi olnut. EI OLE PAREMAID HALVEMAID AEGU ON ALLES HETK MILLES VIIBIME PRAEGU. Justkui liiga kiiresti on möödunud need 9 aastat- üks etapp Teie elus on läbitud, kuid oi kui palju on veel ees. Mõned ilusad hetked koos Teiega kallid lõpetajad meenuvad mulle: esimene koolipäev ja roosa seelik, mida ikka ja jälle vaja läheb, kiisu läks kõndima müts oli peas – Teie esimene ülesastumine siinsamas laval, siis helesiniste juustega Malviina ja Pieroo ning Buratino ning see ,et üks
muutusi. Samas pole tänapäeval palju infot muistse pere kohta, aga võime oletada, et tänapäeva perekonnad on siiski erinevad võrreldes vana aja perega. Perekond arenes välja juba väga kaugel minevikus, kui mees ja naine elasid koos suures rühmas, kasvatati lapsi ning püüti teineteist kaitsta ja toita. Vanaajal kujunesid välja pikemaajalised paarisuhted. Erinevates maades on perekonnad olnud aegade jooksul väga erinevad. Näiteks on olnud rohkelt aegu, kus naistel puuduvad täielikult igasugused õigused ning pidid alluma ainult oma mehele. Mehed olid aga võimukad ja võisid korraga pidada mitut naist. Mehed käisid ka koolis, kuid naised olid kodus ja tegid koduseid töid. Juba antiikajast leiamegi seisukoha, et mees on perekonna pea ja tema peab pere ülal hoidma. Naise roll on kasvatada lapsi ning hoida kodu korras. Keskajal, kui tekkis kristlus, ei väärtustatud enam abielu, vaid levisid muud erinevad
- Eesti Päevaleht 2005, 12. märts. 3. Post, I. Lugejatel käis külas menukirjanik. Virumaa Teataja 2004, 15. mai. 19 4. Priimägi, L. Eestis kestab ühepäevakirjanduse aeg. 5. Pulver, A. Sulesepp jättis hoopis labida. - Virumaa Teataja 2003, 21. märts. 6. Teder, T. Romaanirindel muutusteta. Sirp 2001, 23. veeb. Raamatud 7. Tohvri, E. Kollaste lehtede aegu. Varrak 2002. 8. Tohvri, E. Majad jõe ääres. Olion 2001. Internet 9. (www.apollo.ee) 10. (www.raamatukoi.ee) 11. (www.varrak.ee) 10.Lõppsõna Juba üsna uurimistöö koostamise algusfaasis sain teada, et see autor ei kirjuta sugugi minuealistele suunatud romaane. Sellegi poolest võin öelda, et Tohvri romaanide lugemine pakkus uudse ja huvitava kogemuse, kuigi kohati ei olnud mul autorit kerge mõista
jääpraos, pai tohter, sääl supelnud, ei kordki veel surnud, ei uppunud“ „Ei igatse kadunud aegu“ pean ma luulekogus kõige õpetlikumaks luuletuseks. Leidsin sellest luuletusest, et tuleb mõelda positiivselt tulevikule ja mitte olla minevikus kinni. Kuna Anna Haaval oli raske elu, imestan ma, kuidas sai ta nii positiivne olla. Seepärast inspireerib see mind veel rohkem mõtlema positiivselt. „Ei igatse kadunud aegu, ei kevadet tagasi: suur kohav rikas elu, see tõmbab mind edasi“ Luuletuses „Igatsus“ kajastub üüratu armastus ja igatsus, aga sams ka kurbus, kuna tema kallimat ei tuleega tule. Ma arvan, et see on üks romantilisemaid luuletusi selles luulekogus. „Mil tuled sa? Sind ootan ma, Mu päikene, Mu armuke Maailm läheb õiekuul ilusaks- Ja minu süda läeb kurvemaks“
Meie rahval on palju, mille üle õnnelik olla, samas on meid tabanud hädad ja raskused. Eestlased on ju tegelikult väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kuskilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Eestlast on peetud isekaks ja kadedaks, kes leiab alati midagi, mille üle oma pahameelt üles näidata. See arvamus on välja kujunenud juba mitukümmend aastat tagasi. Näiteks on lääneriikidele siiani arusaamatu, miks me oleme nii vaenulikud venelaste vastu ja hoiame nii tugevalt oma ajaloost kinni ning ei suuda unustada seda, mis toimus aegu tagasi. Nende jaoks
poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Tantsijad Ei usu, et see teinuks mingi vea, kes otsustas end lainete hooleks anda. Sest ahvatlev ja ülemata hea on purjetada, - mitte tundes randa. Rütm on kui karjatus, mis kustub pea.
Uluk ja ulukiliha toidud Koostajad:Heleri Pettai Siim Reitkam Mis on uluk? Uluk on looduses vabalt elav imetaja või lind. Osale ulukitest on lubatud jahti pidada, neid nimetatakse jahiulukiteks. Süüakse enim metssea-, metskitse-, põdraliha ja vahel ka karu- ja kopraliha. Ja mitme- suguseid linde ka Ulukid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ulukiliha On stressivaba kuna loomad söövad mitmekesist toitu, elavad vabaduses ja liiguvad kogu aeg. Liha on pea-aegu rasvavaba. Sarnaneb veiselihaga Tervislik ja maitserikas. Ulukiliha säilitamine Värsket saadakse jahihooajal aga muul ajal sügavkülmutatuna. Kvaliteedi puhul mängib rolli liha eeltöötlemine, rümba säilitamine ja laagerdamine. Enim kasutatakse sügavkülmutamist ja lihatükid...
muutub väiksemaks ning see omakorda võimendab deflatsiooni, see tuleneb sellest, et inimesed saavad aru, et kaup jääbki odavnema ning lükkavad ostu edasi. Deflatsioon ei soodusta ka investeeringuid, sest ei tasu riskida sellega, et tuleviku kasud negatiivseks muutuvad. Deflatsioon on kahjulik ka laenu omanikele, sest raha pidav kallinemine muudab laenu tagasi maksmise palju raskemaks ja kahjulikumaks. Maailma suuremate deflatsioonide kogemused on olnud Suure Depressiooni aegu USA-s ja 1990-ndate alguses Jaapanis. Suure Depressiooni aegu langesid hinnad kolme aasta jooksul igal aastal 10%. Jaapanis kestis deflatsioon pea terve kümnendi. Jaapani toonane kriis, millega deflatsioon seotud oli, oli sarnaselt praegusega põhjustatud varade hindade mullistumisest ja krediidibuumi lõppemisest. Lühiajaline deflatsioon oleks võib olla isegi kasulik, sest see muudaks inimeste elu odavamaks ja lihtsamaks.
kõik, mida väldime? olen su parem pool /—/ Aeg, sina üürikene ma põlen ja üllatuslooline - mädanen elu ei ole lugu, koltun vaid lootus ja loomine. pudenen koost kui lugu saab läbi olen osa su loost Artur Alliksaar “Aeg” Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Helena Läks On ainult hetk, milles viibime praegu. nüüd võiks juba paremaks minna Mis kord on alanud, lõppu sel pole. lausud sa Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. ma noogutan teetassidele me ees laual võiks olla ja tegelikult peaks juba parem olema Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. mida me valesti teeme Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu
tahta. Teisel on aga jälle suur, armastav perekond ja ta ei oskagi midagi enamat tahta. Sest ta on õnnelik. Kahjuks on nii et need inimesed kellele on kõik ette taha ära tehtud, et ainult ole mees ja naudi seda- ikkagi nurisevad ,et midagi ei ole ja elu on paha. Inimesed ei oska näha õnne seal kus seda on ja sellest kinni haarata. Juba sündimus momendist peale on inimese elu ette määratud. Igaühe elus on nii õnnelikke aegu kui ka aegu mil tunned et kõik variseb kokku. Aga ka kõige hullemas olukorras on midagi head , me peame asja mõistusega võtma ja küll siis saadakse aru et see elu ei ole midagi nii hull. Minu jaoks on õnn see kui ma saan olla koos inimestega kes on minu jaoks kallid ja kes minust hoolivad. Vaatamata sellele kui rikas ma olen või mida ma oman. Õnne üledoosi olen ma ise kogenud. See ei ole nagu narkootikumide üledoos, kus sa värised ja tõmblema hakkad. See on poole ilusam
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "M...
polnud abielus, peeti kõlvatud kombeteta naiseks. Tänapäeva ühiskonnas on abieluväliseid lapsi palju ning tihtipeale ei näegi mees ja naine vajadust abielluda. Paljud kardavad hilisemal võimalikul lahkuminekul abielus olekut, kui lahkumineku raskendajat. Abielu ajal soetatud varade jagamine, laste hooldusõiguse jagamine lahutusega kaasnevad keerukad protsessid, mis teevad elu jätkamise hiljem raskemaks. Läbi ajaloo on ühiskonna lahutamatu osa olnud homoseksualism. On olnud aegu, kus seda ülistati ning on aegu, kus omasooiharad otsisid varjupaika kloostrites. Nad on paratamatult kaasa toonud pereväärtuste muutuse. Gei-paarid leiavad, et nad suudavad elada töisväärtuslikku elu ning laste olemasolul olla neile mõlema vanema eest. Mida vabamalt ühiskond suhtub geiabieludesse/- suhetesse, seda suurem on võimalus homoseksuaalsuse kasvule. Sellega aga kaasneb sündivuse vähenemine ning kaob ära üldine peremudel isa,ema,laps
Olles käinud iga aasta koos vanaemaga hindamisel, et saada teada kas ta on valge nõid, või must nõid. Kui Nathan oma vanaema mattis ja ta oli ikka poolekoodine saadeti ta Celia juurde, kes pidi teda treenima ning lõpuks ka saama teada, kes on Nathan.Talle ei meeldinud seal, teda hoiti puuri, kui Celial oli halb tuju, pidi ta olema ka ketis, pidi ehitama puuri paremaks asjadega, mis leidus metsas, tegema trenni, mis võis ta tappa. Olenemata põrunud põgenemiskatsetest, kus ta kaotades pea aegu mõne oma jäsemest ei andud ta kunagi alla. Olles seal veetnud pea-aegu 3 aastat viidi ta sealt minema. Ta viidi mingisse suurde majja. Neil oli plaan teha neile kustumatu märk. Teha kustumatu märk luusse, isegi kui jäse eemalda, tekib märk kuhugi mujale. Olles põgenenud sealt suurest maja ning asunud otsima oma isa, et saada 3 andi, et püsida elus. Kuna valged nõiad- kütid tahtsid nii teda, kui ka ta isa tappa ei olnud lihtne leida teed tema juurde. Aga nagu alati oli keegi, kes
Goldingule. Samuti on suur roll luuletustes tema emal. Sõnasepa luuletustes on palju viiteid kurva lõpuga armastusloole. Mu mõte teise külge lendab, tee viib mind ära teisel’ pool’; kõik õrnad ihad langevad põrmu, ja südant puudutab surma nool. Liiv oli ajast ees olev geenius, keda sel hetkel ei mõistetud ega toetatud. Sõnameister on läbi elanud valusaid aegu, mil ta polnud kedagi, ta oli lihtsalt üks vallasant, keda teised pidid ülal kandma. Tal on häbi enda elu üle ning tema sooviks kujuneb, et Liivi “ärge austage- ei iial iganes! Üks valus vale mõistus on liikvel aja sees.“ Kirjanik ei soovinud, et noored peaksid teda eeskujuks. Austust väärib see, et isegi skisofreeniahoogudele vaatamata, suutis ta kirja panna suurepärast luulet. Ma arvan, et just see aitaski tal kirjutada siiraid, kuid realistlikke luuletusi. Haigusele,
SISUKORD 1. Analüüs....................................................................................lk 3 ANALÜÜS Tammsaare kirjutab oma teoses inimestest, kes igatsevad sageli paremaid aegu. Ta kirjutab, mida inimesed teevad, et leida vabadus, mõistmine või õnn. Ta toob mitmeid erinevaid näiteid, võrdleb eestlaste käitumist erinevate vallutajate all. Ta on kindel, et ei ole võimalik elada õnnes, kui inimesed ümberringi on kadedad ja õelad üksteise vastu. Tuleks jääda õigete moraalide juurde ja mitte loovutada endast kõik, vaid uskuda millesegi. Autor on saanud tõuke kirjutamiseks inimestest, kes otsivad paremaid aegu. Alati on
See on vastuolus ta tõelise olemusega, ta intellektuaalsusega, terava, loogilise mõistusega. Kõik need elemendid, mis ta luules esinevad prohvetlike piltidena, olid juba ajas olemas, oli vaja ainult selget pilku, et neid näha, selget mõistust, et neist järeldusi teha. Juhtus nii, et need omadused olid ainult temal, see on kõik..." Karl Ristikivi ütleb: ..."Talviku kõneviis on alati otsene, mitte mõistukõneline või sümbolistlik." "...Ei ole mõttetult elatud aegu... Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu..." nii ütleb üks teine traagilise saatusega luuletaja A. Alliksaar. LUULENÄITEID Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin! Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin! Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased, mis oma ladvastikud peitnud uduloori. Ning omi sädelevaid õlgu, rindu noori sa läbi värisevi lehi paista lased. Ja vaade selge sul kui kaljust karglev läte, mis ripsmeilt vuliseb kui pehmest lepavõsast,
Armastuse laulud" (2006) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja: · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." 11 Luuletuse analüüs Mina tahan Ei taha mina tagasi ei tea mis kuldseid aegu, Ma tahan olla õnnelik siinsamas ja just praegu ja nõnda väga õnnelik kuis üldse jaksab olla, ma tahan olla õnnelik või üldse mitte olla! Ei taha mina tagasi vaid kaugeid kuldseid aegu, ma tahan olla ise just siin samas ja just praegu just praegu siin just õnnelik just mina tahan olla, just mina siin, just praegu siin jah armastada, olla!
ja viha palgata töö vastu oli asendunud lootuste ja ootustega. Tööd tehti ka IV tantsus, kuigi mitte lustiga, nagu seda 30 aastat varem oli tehtud, sest vahepeal oli toimunud kollektiviseerimine ja talud olid kõik kolhoosi all. Tööd ei tehtud enestele ja seetõttu venis viljapeksu aeg tihti hilissügisesse, sest puudus initsatiiv. III tantsus varjutab aga viljaprobleemi ja töötegemise käsutäielikkusest tulenev inimesejaht ja sõda. Nii võib öelda, et 20. sajandisse on jäänud aegu, mis innustasid inimesi tööd tegema, kui ka aegu, mis võtsid töörõõmu täielikult. Kuna käsitlevasse ajajärkku jääb kaks sõda, saab kindlalt öelda, et eestlane ei olnud enesekindel, vaid pigem hirmunud. I tantsus võis täheldada inimeste teadmatust. Sõda tundus küll nii kauge, kuid ometi oli sõtta saadetud oma lähedased. Sellel ajal oli informatsiooni levimine veel suhteliselt aeglane ja teadmatus külvas inimestes üha enam hirmu. III tantsus oli sõda aga lähemal kui varem
negatiivseks. Teiseks põhjuseks, miks deflatsioon on kahjulik, on raha väärtuse kallinimine. Laenumaksjatel reaalintress suureneb ja pärast märkimisväärset hindade alanemisperioodi on laenumakseteks tehtavad maksed suurema ostujõuga kui enne. Lisaks võivad väheneda palgad deflatsiooni tõttu ja see muudab laenumaksjate olukorra veelgi raskemaks. Maailma suuremate deflatsioonide kogemused on olnud Suure Depressiooni aegu USA-s ja 1990-ndate alguses Jaapanis. Suure Depressiooni aegu langesid hinnad kolme aasta jooksul igal aastal 10%. Jaapanis kestis deflatsioon pea terve kümnendi. Jaapani toonane kriis, millega deflatsioon seotud oli põhjustatud varade hindade mullistumisest ja krediidibuumi lõppemisest.
Laadapäev oli otse kui pidupäev, elamusterohke oma kirevuses pildipoodide, tsirkuse ja klounidega, kopvekkide, laadasaiade ja magusate kaunadega ning suupillidega. Noorrahvas kogunes lõkke äärde, kus küpsetati naerist või kaalikat või mindi mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva. Loomade hääled kadusid nüüd karjamaalt ning karjapasun ei tuututanud enam. Loomi ei võidud endam välja lasta, kuigi Mihklipäeva aegu olid mõnel aastal päris soojad ilmad, sest kardeti hunte, kellel Mihklipäeval võetakse päitsed peast, mis Jüripäeval pähe pandi. Hundid said nüüd vaba voli ja võisid loomi murdma hakata. Ka hobuseid ei võinud koplisse jätta. Mihklipäevast lõppesid naiste välistööd. Algasid ühised linapuhastustööd: linarehed linade masindamise ja ropsimistega, mis tavaliselt talgukorras tehti. Need olid väga tolmused tööd. Selle eest olid õhtut lõbusad. Tantsiti ja lauldi
Hüperrealism Hüperrealism on maalikunsti ja skulptuuri zanr, kus eesmärgiks on saavutada teoste sarnasus kõrge resolutsiooniga fotodega. CHARLES BELL (1935- 1995) Paragon. 1988. Õli Valisin selle maali, sest see tuletas vanu aegu, kui arvutis oli sellesarnane mäng. Väiksena mängisin seda väga palju. ROBERTO BERNARDI (1974) Confini Segreti. 2013. Õli Mulle meeldis see maal väga. Olen magusa armastaja ja need nägid nii reaalsed välja, et tekkis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
