Depressioon on emotsionaalne seisund, mida peaaegu igal inimesel vähemalt kord elus ette tuleb. see on psühholoogiline põhireaktsioon, mida esineb kogu elukaare jooksul sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi
Klassikirjand ,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradelt
ehitamisele jne. metskapten- ilma dokumentideta kapten. kadakasakslane- eestlane, kes omandas saksa keele ja kultuuri ning tahtis olla sakslane. 2. Pärisorjuse kaotamise eeldused a) Kriis mõisamajanduses- mõisnikute kulud olid kõrged b) Talurahva valgustus c) Aleksander I ideed. 3. Miks oli oluline anda talupoegadele vabadus ja otsustusõigus järk- järgult? a) Talurahvas kohaneks uue olukorraga aeglasemalt. b) Vältida rahutusi, mida riik kontrollida ei suudaks. 4. Kuidas olid seotud pärisorjuse kaotamine ja jätkuv kriis mõisamajanduses? a) Põlluharimisel ei võetud kasutusele uusi viise ja tehnikat. b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5. Millal kaotati pärisorjus Eestimaal / Liivimaal? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. 6. Mis tähtsus oli 1856 aastal vastuvõetud talurahvaseaduses?
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Igal hormoonil on oma ülesanne. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust: hormoon algatab, lõpetab kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust
30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule . Muna on valmis , algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis tsementeerivad mineraalaineosakesed
Gänguru Puu AL 11 DIFERENTSIAALID Referaat Juhendaja : ÕPETAJA Rakvere 2012 Diferentsiaalide liigid. Diferentsiaalide töö põhimõte : Differentsiaali on vaja, et kurvis sõitva auto sisemine ratas saaks pöörelda aeglasemalt, kui väliskurvis olev ratas ning samaaegselt suudaks mootor kanda neile pöördemoment. Ilma diferentsiaalita tekitaks kurvis ühel võllil asuvad rattad, sellesse võlli pinge, mis tahaks väänata seda võlli, sellisel juhul annaks lõpuks kas võll järele või libiseks üks ratastest, kulutades rehvi. Oleks võimalus näiteks, kus mootor veabki ainult ühte ratast ning teine pöörleb vabalt, kuid siis hakkaks auto kiirendades kiskuma. Lahenduseks ongi leiutatud
vaju põhja ning jääb ujuma. Hüpoteesi kontrollimine 1 • Lahustasin 25g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus kiirelt põhja. Hüpoteesi kontrollimine 2 • Lahustasin 50g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus kiirelt põhja. Hüpoteesi kontrollimine 3 • Lahustasin 75g soola 1l vees. • Sool lahustus vees veidi aeglasemalt kui varem. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus põhja. Hüpoteesi kontrollimine 4 • Lahustasin 100g soola 1l vees. • Sool lahustus vees veel aeglasemalt kui varem. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus põhja, kuid üks ots jäi ülespoole. Hüpoteesi kontrollimine 5 • Lahustasin 125g soola 1l vees. • Sool lahustus vees palju aeglasemalt kui varem. Vesi jäi soolast häguseks. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus põhja, kuid
Tempo täpsemaks kindlaksmääramiseks kasutatakse austerlasde J. N. Mälzeli leiutatud metronoomi. See oli algselt kolmnurkse kujuga mehhaaniline seadeldis rütmiüksuste mõõtmiseks minutis. Vertikuaalselt asetseval skaalal metronoomi keskel on märgitud tempod ülalt alla kiirenevalt. Vedruga kellemehhanism paneb liikuma pendli, mida saadab kuuldav tiksumine.Pendlil on raskus, mille asukohta saab muut, ning sellest sõltuvalt metronoom tiksub kas kiiremini või aeglasemalt. Mida kõrgemal on pendlil olev raskus, seda aeglasemalt see tiksub. Tänapäeval kasutatakse erivena kujuga digitaalseid metronoome.
https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/ajukelmepoletik/id-30 http://inimene.ee/m/meningiit Õige/väär väited 1. Meningiidihaigete hulgas on rohkem naissoost patsiente. 2. Meningiit on äge või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus. 3. Meningiidi tekitajateks on bakterid, viirused, piisknakkused, seened, algloomad. 4. Sümptomite hulka kuuluvad peavalu, palavik, iiveldustunne, peakangestus. 5. Viiruslik meningiit areneb bakteriaalsest meningiidist aeglasemalt Täname tähelepanu eest! Vastused 1. Meningiidihaigete hulgas on rohkem meessoost patsiente. 2. Meningiit on äge või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus. 3. Meningiidi tekitajateks on bakterid, viirused, piisknakkused, seened, algloomad. 4. Sümptomite hulka kuuluvad peavalu, palavik, iiveldustunne, peakangestus - kuklakangestus 5. Viiruslik meningiit areneb bakteriaalsest meningiidist aeglasemalt
Õhklubi Gerli Lass EV111 Ehituslik õhklubi saadakse lubjakivide põletamisel 10001200°C juures, mil toimub dekarboneerumine: CaCO3 CaO + CO2, ja saadud lubja järgneval kustutamisel: CaO + H2O Ca(OH)2. Kui lubjakivi põhiliseks lisandiks on MgCO3, nimetatakse seda dolomitiseerunuks. Kui MgO on alla 5%, toimub kustumine praktiliselt samuti nagu puhta lubja korral. Magnesiaalsed ja dolomiitlubjad kustuvad aeglasemalt, väiksema soojuseraldusega. Kui savikate lisandite hulk ei ületa 68%, saadakse õhklubi. Kui neid on rohkem, saadakse hüdrauliline lubi. Teoreetiliselt kulub lubja kustutamiseks selle massist 32% vett, kuid suur osa vett aurustub eralduva soojuse tõttu. Kui võtta vett kuni 70% lubja massist, saadakse kustutamisel pulber; 100150% vee korral ei eraldu tormiliselt auru ja lubi jääb tükki; üle 250% vee lisamisel saadakse lubitainas, veel suurema veekoguse korral aga lubjapiim.
aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Rahareformi tulemusena eraldutu rublatsoonist, see võimaldas muutuda Eesti keskseks majandus poliitikal. Eesti majandus hakkas avanema läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul oli suur roll erastamisel ja panganduse arengul. Erastamine kulges üldjoontes päris edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges aga maa erastamine. Kõige rohkem muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele toetuvaks süsteemiks. Majanduselus suurenes väikeettevõtluse ja erasektori tähtsus ning sellele oli iseloomulik ka välisinvesteeringute kasv. Enamus neist protsessidest, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud
ümber tajuvad. Üles-alla, paremale-vasakule, ette-taha. Labotsevski ruum- Labotsevski tegi geomeetria, milles väidab ruumi kõverana ja et paralleelsed sirged lõikuvad lõpmatuses. Reiman arendas edasi Labotsevski teooriat, tänapäeva füüsikas on maailmaruumi kirjeldamises kasutusele võetud tema n-mõõtmelise kõvera ruumi teooria. 3. Kuidas sõltub aeg liikumiskiirusest ja gravitatsioonist? Mida kiiremini liigub keha, seda aeglasemalt liigub aeg. Mida tugevam on gravitatsiooniväli, seda aeglasemalt liigub aeg. 4. Kirjelda suhtelist liikumist, kulgliikumist, pöörlemist ja võnkumist. Suhteline liikumine tähendab, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana. Kulgliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks. Kulgevalt liiguvad näiteks rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud ja õmblusmasina nõel.
kihutamise ja ohtlike manöövrite korral. On siiski olemas füüsikaseadused, mis piiravad ka ABS-pidurite võimalusi. Võib kindlalt väita, et ABS on hea tööriist just vastutustundliku autojuhi käes. Mis on ABS? Paljud usuvad, et ABS on lihtsalt elektriliselt juhitud rütmiline pidur. Nii lihtne see siiski ei ole. Mis juhtub, kui autojuht kasutab nn. rütmilist pidurdamist? Sellise pidurdamise korral vajutab juht mitmel korral kiiresti või aeglasemalt ning suurema või väiksema jõuga piduripedaalile. Juhid kasutavad sellist pidurdussüsteemi väga erinevalt, muutes operatsiooni õnnestumise küsitavaks. Tavaliselt on pidurdusteekond ka rütmilise pidurdamise korral suhteliselt pikk. ABS-süsteem kontrollib kõigi rataste tööd ja suudab operatiivselt mõõta pidurdusjõudu. See võimaldab jagada maksimaalset pidurdusjõudu proportsionaalselt igale rattale, ilma et ükski ratastest blokeeruks. Olenevalt teekattest ja muudest
Kas ma olen taevas ? Peas kumisesid inimeste hääled. Nad kõik jooksid paaniliselt mu ümber. Rahunege maha. Ma tahan vaikuses olla. Valu oli mind endasse neelanud. Ma ei tundnud oma keha. See oleks nagu tükkideks rebitud. Süda jättis lööke vahele. Tundsin seda selgelt. Ma ei saanud silmi lahti hoida, ümbritsev eredus tegi haiget. Arstid olid veel rohkem paanikas kui ennem. Kuid ma ei suutnud keskenduda nende sõnadele. Olin valmis igavesele unele suikuma.. Süda lõi aina aeglasemalt ja aeglasemalt. Palun, lõpetame selle lolluse juba ära. Daniel ma tulen ... Surm. See võtab ära kõik, mida oled kunagi armastanud. Surm on kui haigus, mida ravida ei saa. Sünnist saati on pandud diagnoos, et sured, Kas on siis üldse mõtet sündida ?
tajuteooria 12. Geshtaldi organiseerimise seaduste hulka ei kuulu: V : ERISTAMINE 13. Spontaanne ____________ on kustutatud tingitud refleksi uuesti ilmumine peale mõne aja möödumist. V: TAASTUMINE 14. Protseduurilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. V: VÄÄR 15. Teadusliku psühholoogia algusaastatel 19 sajandi lõpul sõnastatud psühhofüüsika seaduse sisuks on, et tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus (ehk siis mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt tajumulje kasvab). Seda seadust nimetatakse autori järgi ka V: . Fechneri seaduseks 16. Konformsus on nähtus, mille puhul inimeste käitumist seletatakse lähtuvalt põhimõttest, et iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi. V: VÄÄR 17
kasutatud pea kõigi operatsioonisüsteemide poolt. Kokkuvõte Virtuaalmälu on tehnoloogia, mis kasutab muutmälu mahu suurendamiseks mingit teise mälu vaba ruumi, näiteks kõvaketta. Virtuaalmälu eesmärgiks on mäluaadresside suurendamine, et programm saaks neid kasutada. Et arvuti saaks kasutada virtuaalmälu, peab ta sinna laadima programmist ainult vajalikke osi. Kuigi virtuaalmälu annab mäluruumi juurde, on ta siiski aeglane. Mida rohkem peab arvuti kõvakettaga suhtlema seda aeglasemalt programm töötab. Kasutatud kirjandus: *http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory *http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2296
füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. · Relatiivsusteooria järgi on looduse kõige suurem kiirus valguskiirus ning kui keha liigub valguselähedase kiirusega, siis tema pikkus väheneb, mass suureneb ja aeg kulgeb aeglasemalt. Einsteini relatiivsusteooria on jagatud kaheks erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid e. inertsiaalseid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria vaatleb ka kiirendusega liikuvaid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteoorias kasutatakse ka samasusprintsiipi, mis väidab, et keha osalemine gravitatsioonilises vastastikmõjus ja selle sama keha inertsus on võrdsed
ka – mõjutamine. Käsi mõjutab palli. Ka palli püüdmisel tuleb pingutada lihaseid, et palli peatada. 2010 PTG 1 Leili Jaagant Füüsika X Palli liikumapanemiseks või peatamiseks on vaja palli mõjutada mõne teise kehaga, näiteks käega. Kui me soovime keha kiirust muuta, panna teda liikuma kas kiiremini või aeglasemalt, peame seda keha mõjutama. Et keha kiirust suurendada, tuleb keha tõugata liikumise suunas. Et keha kiirust vähendada, tuleb keha mõjutada liikumisele vastassuunas. Keha kiiruse muutumiseks peab sellele kehale mõjuma mingi teine keha. Kindlasti oled sa püüdnud oma kaaslase eest ära joosta. Kui seejuures sattus ette puu või post, haarasid sa sellest kinni ja muutsid nii oma liikumise suunda. Postist hoides pingutad sa käelihaseid
Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt Tenuto-väljapeetult Tranquillo-rahulikult
Ketas ja trummelpidurite võrdlus Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast. Trummelpidurite eelis on see, et nende klotsid ja piduridetailid on väliskeskkonna eest varjatud ja üldjuhul kuluvad nad ka klotside suurema tööpinna tõttu aeglasemalt. Ketaspidurite eeliseks on nende ehituse lihtsus ja sellest ka odavus, klotside ühtlane kulumine ning kõige olulisemaks eeliseks loetakse nende pidurimehhanismide head jahutatavust. Miinuseks on puuduv kaitse väliskeskkonna eest ja klotside kiire kulumine.
MADALMAADE KUNST 15.SAJANDIL MILLE POOLEST ON RENESSANSLIK 15.SAJANDI MADALMAADE MAALIKUNST? Esialgu hakkas maalikunst levima ainult Madalmaades Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama maailma Madalmaade maalikunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena kiired uuendajad MADALMAADE MAALIKUNSTI ISEÄRASUSED Inimene ei olnud maailma keskpunkt Usulised meeleolud siirad ja tugevad Piltidel õpetlik tähendus Inimeste hingeelu avamine MAALIMINE Tahvelmaali osatähtsus: Tähelepanu koondus tahvelmaalile, millest moodustas esialgu suurem osa altarimaal Õlivärvide kasutamine: Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15. sajandi jooksul õlivärve Õlivärvid kuivasid aeglasemalt Nendega maalimine võimaldab saada värvivarjundeid KUNSTNIKUD TÄNAME KUULAMAST!
hertsogkond, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond 13. Nimeta 4 seisuslikku gruppi, kes valitses Vana-Liivimaal? 4p Vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. 14. Kes väljus võitjana ordu ja piiskoppide vahelisest nn võitlusest? Põhjenda. 2p Ma arvan, et Taani, sellepärast, et Stensby lepingu pärast peaaegu kõik Põhja- Eesti läks Taanile. 15. Miks kasvas Eesti elanikkond aeglasemalt kui mujal Euroopas? 1p Olid näljahädad,taudid,laastavad sõjad 16. -Nimeta kolm olulisemat seisust talupoegade hulgas 3p Kõige arvikam kiht olid adratalupojad, kes maksid makse ja teokoormisi Teisest soodsamas olukorras olid maavabad ja vabatalupojad. Maavabad olid arvatavasti kuningiste ülikute järeltulijad. Keskaja lõpul ilmusid ka vabatalupojad, kes olid end kõigist koormistest lahti ostnud.
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) 6.Leidumine päristuumses a)tuumas a)tuumas rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides
• itsitamine, naermine • loomingulised, filosoofilised või sügavad mõtted • vähendab iiveldust, suurenenud söögiisu (meditsiinis kasutatud sellel eesmärgil) • igavad asjad muutuvad huvitavamaks ja/või naljakamaks • elu muutev kogemus • tugev imestuse tunne • tugev psüühika muutus • võib katkestada kroonilise peavalu tsükli Neutraalsus • emotsionaalsus • üldine muutus ümbriseva tajumisest • aeg tundub liikuvat aeglasemalt • valgus paistab eredam, tekib tundlikkus valguse suhtes • suurendab liikumise avastamise võimet perifeerses nägemises • suletud silmadega näeb visuaalseid pilte • unisus • laienenud pupillid • surin jalgades ja kätes • mälestused elavnevad Negatiivne • intensiivne hirmu tunne • iiveldus, kõhugaasid, ebamugavus • erutunud olek • segadus • võib arendada psüühilist haigust, kui see on juba olemas • töömälu häired
Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega ja jahedate, vihmaste suvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Seal kandub kevadel ja suve alguses Atlandi ookeanilt rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa, samas on sügis soojem, sest vesi jahtub aeglasemalt, kui õhk. Kirdepiirkonnas on tegemist kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus ning vihma sajab kevadel ja sügisel, kuid suvi peaaegu et sademetevaba. Seega võib öelda, et õhutemperatuur talvel on keskmiselt 0-10 kraadi ning suvel 15-20 kraadi
teda kogu südamest. Tänu internetile saavad noored kiiremini suureks. Kogu info igast maailma otsast jõuab meieni sekunditega. Elutempo on niivõrd kiire, et kogetakse kõik läbi nii kiiresti kui võimalik, et jääks aega uutele kogemustele, unustades nautida, mis on tõeliselt tähtis. Enne interneti ja infoajastut olid inimesed häbelikumad, mõtlesid asjade üle rohkem järgi ja vahest olid ka vähem impulsiivsed. Kindlasti kogeti kõike palju aeglasemalt, kuna info jõudis inimesteni aeglasemalt, samas oli infot vähem ning kõige üle oli rohkem aega mõelda. Ehk just seetõttu nautisid inimesed kõike rohkem. Ilmselt kõige endast kiiresti läbi laskmine ja üha uue ja uue info pealetung ongi üks suurimaid probleeme. Tegelikult ei ole suurt vahet kas me elame virtuaal- või reaalmaailmas. Ohud valitsevad meid kõikjal näiteks võtame igal hommikul riski astuda toast välja, et minna kooli/tööle
Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine; kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", mis tähendab, et meil on valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus-hotellindus mitte aga tööstus. Kõrge tootlikkusega on meil äriteenused ja finantsvahendus. Eesti majandus on üles ehitatud pigem odava tööjõu abil tööstuse ja teenuste pakkumisele kui kaasaegsele teadmistepõhisele majandusstruktuurile (Inimarengu aruanne: Eesti...: 2008).
ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maakera pöörlemine – tekib Coriolise jõud, mis kallutab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule Briisid on rannikutuuled Merebriis Tekib päeval Liigub kõrgrõhualalt (meri) madalrõhualale (maa) Vesi soojeneb aeglasemalt ja ka õhk tema kohal Maa ja õhk tema kohal soojenevad kiiremini Maabriis Tekib öösel Liigub kõrgrõhualalt (maa) madalrõhualale (meri) Vesi jahtub aeglasemalt ja ka õhk tema kohal Maa jahtub kiiremini ja ka õhk maa kohal Pöörijoonte ümbruses kujunevad kõrgrõhualad, sest õhk laskub. Ekvaatori ümbruses aga madalrõhuala, sest soe õhk tõuseb. Õhk liigub pöörijoontelt ekvaatori suunas.
Õhus olev hapnik läheb verre, reisib su kehas ringi ja annab sulle energiat. Kui sa hingad välja, surud sa õhu kopsudest välja. Õhus olnud hapnik on ära kasutatud. Selle asemele on tulnud gaas, mida su keha ei vaja-süsihappegaas. Kopsud Sul on kaks kopsu, mida kaitsevad luud, mida nimetatakse roieteks. Kopsude all on vahelihas ehk diafragma. Kui sa sisse hingad, liigub vahelihas alla-ja roided väljapoole, tehes kopsude paisumisruumi. Kas tead? Magades hingad sa palju aeglasemalt kui üleval olles. Vagusi olles ei vaja su keha palju hapnikku. Kui sa jooksed, siis vajab keha palju rohkem hapnikku ja su hingamine kiireneb.
Turvas Teke: Turbasammaldel pole juuri. Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld. Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes. Kõige enam leidub Eestis turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas.
Kui olla valguse kiirusel liikuvas kosmoselaevas ja lülitada esituled sisse, kas siis nende valgus ei eemaldugi kosmoselaevast? Vastus on, et kosmoselaevas olijaile on kõik normaalne, valgus eemaldub neist valguse kiirusel. Kõrvaltvaatajaile on aga olukord teistsugune: juhul, kui kosmoselaev tõepoolest valguse kiirusel liikuda suudaks, tundub kõrvaltvaatajaile, et tulesid ei lülitatudki sisse. Kui aga kosmoselaev liigub vaid õige pisut valgusest aeglasemalt, tundub kõrvaltvaatajaile, et valgus roomab laternaist välja väga aeglaselt ehk aeg oleks justkui aeglustunud. Valguse kiirus vaakumis c=299 792 456 m/s on suurim looduses võimalik kiirus; täpselt sellise kiirusega saavad liikuda ainult esemed, mille seisumass on null (näit. valgusosakesed footonid). Relatiivsusteooria jagatakse kaheks - erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Esimene
· sortide valik 7. Millised köögiviljakultuurid on kõrge niiskusenõudlikkusega? Redis, rõigas, rabarber, peakapsas, rooskapsas, pekingi kapsas. 8. Millised köögiviljad on kõige vastupidavamad niiskuse rohkusele? Arbuus, melon, kõrvits, aeduba, mais. 9. Millisel perioodil on köögiviljad kõige tundlikumad niiskuse defitsiidi suhtes? Kõige tundlikumad on köögiviljad seemnete idanemise ajal. 10. Millised köögiviljad arenevad kõige aeglasemalt idanemisperioodil? Idanemisperioodil arenevad kõige aeglasemalt sarikalised. 11. Mis juhtub, kui taim on liiga niiskes seisus pikemat aega? Taimede varustatus hapnikuga halveneb. 12. Millised on niiskuse reguleerimise viisid? · Niisutamine, · kuivendamine, · multsimine, · mullakooriku purustamine, · mulla kobestamine. 13. Mis aitab õhustada ja soojendada mulda?
Süttis kergesti, põles leegiga ja kiiresti. Põlemise ajal eraldus kärsahaisu ja alles jäid mustad põlenud kiud. Järeldused: Katse kinnitas, et puuvill on kergestisüttiv ja põleb kiiresti edasi. Eraldus kergelt lõhna ja alles jäi veidi tuhka. Märgumine 1. Kangas Imas kiiresti vett, märgusid kiud, kangas vajus anuma põhja. Vesi kanga üldomadusi ei muuda eriti. Kuivas üsna kiiresti. 2. Kangas Imas natuke aeglasemalt vett kui eelmine, märgusid kiud. Omadused väga ei muutunud, kuivas samuti päris kiiresti. Järeldused: Puuvill on hästi niiskust imav ning märguvad kiud. Omadused tuntavalt ei muutu, ainult veidi tugevamaks. 3 Siid (SE) Omadused Tugev kiud, elastne, särav ja läikiv, valget/kreemikat värvi, vähekortsuv, hästi niiskust imav.3
vähem. Ka vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama, sest nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Tärklis ning puuviljades, marjades, mees jne. esinev suhkur fruktoos aga ei kutsu rasvumist esile. Suhkrud sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel tekkinud energiakao katmiseks, sest nad imenduvad soolestikust kiiresti.Vaid piimasuhkur imendub peensooles aeglasemalt. Selle tõttu satub osa piimasuhkrust jämesoolde ja soodustab seal piimhappebakterite kasvu. Piimhappebakterid takistavad roiskumist tekitavate mikroobide arenemist. Tärklis imendub aeglasemalt kui suhkrud. Tärklisest saadud energiavool on pidevam. Tselluloos, pektiinained ja teised raskesti seeditavad taimsed süsivesikud on vajalikud seedemahlade produtseerimiseks ja soolte kokkutõmbumise ergutamisesk. Nad pidurdavad
Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule
valju muusika raadiost, karjuv ja korraga rääkiv rahvamass, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus, .... Seega kõik, mis seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega) koht (ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) staatusevahe (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Ja kindlasti ka kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked e. Siis... segane väljendusviis (udutamine, keerutamine)
Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille piires rannajoon oma asendit muudab, nimetatakse rannaks. Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajonne lähedale suure energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks.
See on vee põhiline puudus karastamisel. Vee jahutuskiirus tagab martensiidi tekke, õli ja õhk mitte neis tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidi segud. Süsinik ei jõua polümorfsel muutusel eralduda, üleküllastunud tardlahus a-rauas ehk martensiit. Süsiniku üleküllus deformeerib kristallstruktuuri ja kuupvõre muutub tetragonaalvõreks. Tekivad sisepinged, mis teevad materjali kõvemaks ja hapramaks (ei saaks kasutada enamikus rakendustes). Kriitilisest aeglasemalt jahutades austeniidist ferriidi tekkimisel eraldub süsinik, millest moodustuvad karbiidid. Tegemist on alaeutektoidterasega, seega peaks kõvadus olema 60+ HRC. Isegi õhus jahutades jäävad materjali sisepinged. Seepärast tuleb kasutada lõõmutamist, et vähendada maksimaalselt sisepingeid. Õhus jahutatud materjalid on veel plastselt töödeldavad, kuna ta läheb põhimõtteliselt algolekusse tagasi.
leida sealt alt Diagramm. MS Excelis toimub uue lehe (sheet) loomine kergesti. Calc seda võimalust ei paku, kuid suudab lugeda Excelis loodud eritüübilisi sheete. Excelis loodud kujundus läheb aga kahjuks osaliselt kaduma. Esitlus: MS Office`il MS Powerpoint (.ppt) ja OpenOffice`il Imepress (.odp). Kes on harjunud esitlusi PowerPointiga looma, see peab Impressiga harjumiseks aega ja kannatust varuma, sest mitmed asjad toimivad siin teisiti ja aeglasemalt. PowerPointi kasutajad on harjunud kümnete dokumendimallidega, mille hulgast vastavalt teemale sobiv valida. Impress pakub ainult kahte malli, kusjuures mõlemad on nii koledad, et sobivad ainult hoiatamiseks, kuidas ei tohi esitlust teha. Lisade leheküljelt Internetist saab kümneid malle ka ise alla laadida ning sealt parima valida. Kui Internetti kasutada ei saa, peab enese kunstimeelele lootma jääma või kasutama PowerPointi malle, mida saab Impressile lisada.
tuimus ja vähenenud valutundlikkus kapseldunud, äraolev tunne halvenenud aja- ja ruumitaju kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine kehafunktsioonid on pärsitud üledoseerimise korral kiiresti kulgev surmav mürgitus, tekitab hingamiselundite halvatuse Opiaadid mõjuvad inimesele erisuguselt. Näiteks heroiin tekitab tavaliselt kiirema ja tugevama kõhukuumuse kui morfiin, metadoon mõjub sisse võttes aeglasemalt ega tekita heroiini mõjuga võrreldavat kiiret joovet. Kuid eri opiaatide tekitatava joobe erisused ei ole kuigi suured ning paljudel narkomaanidel on raske vahet teha näiteks heroiinil ja morfiinil, peamiselt siis, kui need on eri kangusega. Mõju sõltub ka narkomaani kohanemusest. Opiaadijoobe kestus sõltub samuti annuse suurusest ja narkomaani kohanemusest. Joove võib püsida mitu tundi. Heroiinijoove on lühike, 4-6 tundi, morfiinijoove kestab 6-8 tundi. Pideva
poole kõrgemalt rõhualalt madalamale rõhualale. Aasta ringselt.. · Läänetuuled · idatuuled Kohalikud tuuled: · mussoonid tuuled, mis puhvad suvel ja talvel vastupidistes ilmakaartest. Suvel: niisked mussoonid, talvel: kuivad mussoonid. Maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine vastavalt aastaajale. Mander jahtub talvel kiiremini ja tekib kõrgrõhkkond, ookean jahtub aeglasemalt ja tekib madalrõhkkond, õhk liigub kõrgemalt madalamale. Mõjutavad inimesi? * põllumajandust · briisid asukoha järgi eristatakse mere ja maa ning mäe ja orubriisi. Öösel on maabriis, päeval on merebriis. Vesi soojeneb soojusmahtuvuse tõttu aeglasemalt. · föön- soe tuul alpides · bora- · tromb Eesti ilm. Eesti ilma kujundab Islandi miinimum madalrõhu tsüklon, talvel pehmem, lörtsisem. Suvel niiske ja jahe.
Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht V x on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist kõige kiiremini, st minimaalse elueerimismahuga Vxmin, Vxmin= Vv. Küllalt väikse molekulmassiga ained, mis täielikult difundeerub geeli pooridesse, liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, Vxmax Vt. Geelkromatograafia kolonni iseloomustamiseks on vaja teada kahte olulist parameetrit: kolonni vaba mahtu Vv ehk eluaadi mahtu, millega väljuvad molekulid, mis antud geeli pooridesse ei mahu, maksimaalset elueerimismahtu Vxmax, ehk eluaadi mahtu, millega väljuvad need molekulid, mis antud geeli graanulitesse täielikult sisenevad.
· hoogsajud · · talvel lumi ja tuisk · · Peale fronti- soe sektor · Õhurõhu langused vähenevad · Tuul pöördub järsult paremale e. päripäeva, tuulekiirus veidi väheneb · Horisontaalne nähtavus halveneb, udu, uduvine · Suvel · · rünkpilved · Talvel · · madalad pilved · · allajahtunud sademed, jäide Okludeerunud frondid · Soe front liigub aeglasemalt, külm · front kiiremini ? jõuab soojale · järele?tekib liitfront e. oklusioonifront · (lad. k. occludere - sulguma) · · Oklusioonipunkt- koht · maapinnalähedasel sünoptilisel · kaardil, kus soe ja külm front liituvad · · Soe õhk surutakse üles?tekib · keeruline pilvede süsteem · · Okludeerunud frondid täituva tsükloni · piires · · Okl. front vähem aktiivne kui soe ja · külm front · · Okludeerunud frondid võivad olla
Seega: Vt = Vv + Vs + Vg Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolutatakse kolonni sobiva vesilahusega. Kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Molekulid, mis ei mahu geeli pooridesse väjuvad kõige esimesena, st minimaalse elueerimismahuga Vxmin, mis on võrdne kolonni vaba mahuga. Vxmin = Vv Ained, mis mahuvad geeli pooridesse, liigavad kõige aeglasemalt ja väjuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, milline on arvväärtuselt lähedane kasutatava kolonni kogumahule. Et täidis väja ei voolaks, on kolonni alumine ots täidetud klaasvillaga. Eluendi lisamine kolonni ja eluaadi fraktsioonide kogumine toimub käsitsi. Ainehulkade kindlakstegemiseks kogutud fraktsioonides kasutatakse spektrofotomeetrit. Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine 1. Kontrollitakse, et kolonn oleks vertikaalne. 2
(vahelihase ja roietevaheliste lihaste) tööst. SISENÕRENÄÄRMED HORMOONID: organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed - näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Seepärast eritavad nad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust ja sele kaudu ka talitlust: hormoon kas algatab või lõpetab, kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. SISENÕRENÄÄRMED: a) Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib kasvuhormooni b) Käbikeha(hormoon) reguleerib ööpäevaseid rütme
Meie laiuskraadil kasvab aias ja metsas ligikaudu 400 tervistavat taime. NÕUANDEID RAVIMTAIMEDE KORJAMISEKS JA TARVITAMISEKS. Kodus saab aidata end ravimtaimedega mitmeti. Mis juhtub taimedega siis, kui olete otsustanud ta eemaldada loomulikust keskkonnast. Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka sellist mida vajatakse ja tuntakse. Peale selle, et korjatakse tuntud taimi , koguge üksnes terveid taimi. Putukate pool kahjustatud, vigastatud,
Tagajärjed · Tabab rohkem teismelisi tütarlapsi ja nooremaid naisi · Levimus 100 000 elaniku kohta on 4,2% · Buliimia ja anoreksia on pahatihti ka omavahel segunenud · Üks haigus võib minna ka üle teiseks · Buliimiahaiged saavad oma haigusest aru ja häbenevad seda · Buliimia tagajärjel kaovad lihasmass ja rasvkude · Haigel on külm, tekivad nõrkus, uimasus, pearinglus, minestamised, kõhukinnisus, muutused veres, mälu töötab halvasti, süda hakkab aeglasemalt lööma jne. · Ravil kasutatakse peamiselt psühhoteraapiat · Võiks nõustada ka koolitundides · Tuleks õpetada õiget toitumist · Tuleb läbi mõelda, mis tagajärgi võib tuua keha kohta tehtud märkus Kehamassiindeksi arvutamine · Kehamassiindeks = kehakaal kilogrammides jagatud pikkus meetrites ruudus Nt. 60kg / 1,70m x 1,70m = 20,76. · Normaalkaaluks loetakse 19-25 · Söömishäirete puhul saab abi : Tallinna Psühhiaatriakliinikus
Dominioon Suur-Britannia endised asumaad, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem Milleks vajati kolooniad ... .. varaindustriaalsel ajal? · Vajati eksootilisi põllumajandussaadusi · Vajati uusi maid väljarändajatele .. hilisindustriaalsel ajal? · Oma loodusvarade ammendumine, kuid tööstusele vajalik tooraine · Vajati põllumajandustooteid, sest põllumajandus arenes tööstusest aeglasemalt KOLOONIATE TÜÜBID 1) Ümberasumiskolooniad emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Hispaania, Portugal Ameerikas) 2) Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt, mis rajatakse mitmesuguste kaupade ostmiseks (Singapur, Gibraltar) 3) Istanduskoloonia peeti põhiliselt istanduste rajamise eesmärgil (Euroopa kliima ei võimaldanud) tubakas, puuvili 4) Ressursikoloonia kasutati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks
kõrgrõhualad ja laskuvad õhuvoolud. Õhk hakkab ringlema. 1) gradientjõud gradientjõu toimel tekib õhu liikumine. 2) Coriolisi jõud inertsijõud, maakera pöörlemise tõttu- Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1 Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv
sagedamini esineb. *Aatomi ergastumisel lähevad elektronid madalama energiaga kihtidelt üle körgema energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles leelismetallide (IA rühm) keemiline aktiivsus väheneb. *Elektroni mass on väiksem kui prootonimass. *1s orbitaal on mõõtmetelt väiksem kui 3s orbitaal. *p-orbitaalid on hantlikujulised. *Ühel elektronkihil võib olla kuni 10 d-elektroni. *Järjenr. perioodilisustabelis näitab prootonitearvu tuumas. *Tuumale kõige lähemal asuvad kõige aeglasemalt liikuvad elektronid. *Ühel orbitaalil saab olla kaks elektroni siis , kui nende pöörlemissuunad on erinevad. *Aatomi üleminekul ergastatud olekust pöhiolekusse lähevad elektronid körgema energiaga kihtidelt üle madalama energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles halogeenide (VII A rühm) keemiline aktiivsus suureneb. *Neutroni mass on suurem kui elektroni mass. *5p orbitaal on möötmetelt suurem kui 2p orbitaal. *s.orbitaalid on kerakujulised. *Ühel elektronkihil vöib max
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
