Tehnoloogilised: omadused , mis isel. materjali konkreetset töötlemise või kasutusomadust. Looduskivid: suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalne mass (looduslik moodustis, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt). Tardkivimid: tekkinud magma hangumisel, sõltuvalt jahtumise kiirusest kas massiivsed (süva- ja purskekivimid) või purdsed. Intrussiivsed e. süvakivimid: tekkinud magma aeglasel jahtumisel sügaval maakoores surve all. Kristalsed, tihedad, suure survetugevusega, kulumiskindlad, tahutavad, hästipoleeritavad, ilmastikukindlad (kvarts, graniit, vilk). Efusiivsed e. purskekivimid: tekkinud magma voolamisel maapinna lõhedest, jahtunud kiiremini ja väikese surve all, seetõttu poorsemad, peeneteralisem, nõrgemad (basaldid, porfüürid, trapüüdid). Purdsed kivimid: tekkinud magma tardumisest purskumisel. Poorne sõmer puru (liivad, tuhad, pimsskivid).
kummeliõisi, metspiprajuurt ning pajulillelehti ja -varsi (ahtalehine põdrakanep). Valage peenestatud ainetele 800 ml vett, laske keema, lisage 1 spl võid ja 2 klaasi kanget heinapebretõmmist ning keetke, kuni tekib paksu hapukoore taoline mass. Kurnake, pigistage vedelik välja ja segage sama suure koguse glütseriiniga. See salv annab väga häid tulemusi, ent mõju on veelgi tugevam, kui joote ravimise ajal takjajuurekeedust. Selle valmistamiseks keetke 15 g takjajuuri 10 minutit aeglasel Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp tulel klaasitäies keevas vees, laske 2 tundi tõmbuda, kurnake ja võtke 1 spl enne sööki. · Väikese igihalja keedusega määrimine aitab märgade ekseemide, löövete ja naha sügelemise korral. · Aaloed kasutatakse välispidiselt nii puhtal kujul (mass, mahl) kui salvidena.
magma- või laavakeha osade erineva kiirusega jahtumisest või laialivoolamisest. Tardkivimite eraldisvormide kuju võib olla sammasjas e prismaline (purskekivimeis, eriti basaltides), keraline e kontsentriliskoorikuline (vee all purskunud laavades), rahnjas ning madratsilaadne (aeglaselt jahtunud süvakivimites). (1) 4.3. Tardkivimite struktuurid ja tekstuurid Tardkivimite struktuur sõltub oluliselt magma tardumise kiirusest. Aeglasel kristalliseerumisel jõuavad kristallid kasvada küllalt suureks, kiires protsessis aga mitte. Lähtudes kristallide e terade absoluutsest suurusest eristatakse tardkivimeis järgmisi struktuuritüüpe: · jämedakristalne kristallide pikimõõde üle 5 mm; · keskmisekristalne kristallide pikimõõde 2-5 mm; · peenekristalne kristallide pikimõõde 0,1-2 mm; · peitkristalne kristallide pikimõõde alla 0,1 mm, s.o silmaga eristamatu. (1)
Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks tõstmisel, tõmbamisel, pressimisel või hüppamisel. Ekstsentriline jõud toimub keha aeglasel langetamisel ülemisest asendist kätekõverdusi või istesse tõuse tehes. Lõppfaasides ei ole lihased praktiliselt koormatud. Isokineetiline reziim Selline reziim seisneb selles, et (spetsiaalse aparatuuriga) muudetakse automaatselt liigutuste välist vastupanu. Määratakse vastupanu suurus ja sooritamise kiirus. Kiiruse kasvuga suureneb väline vastupanu. Segareziim Seal on ühendatud isotoonilise ja isomeetrilise lihastööreziimid mingitel kindlatel harjutustel
Kristallivõre koosneb reast teatud nurga all paiknevast oktaeedrist, mille keskmes paikneb C-aatom. Tsementiit on habras ja väga kõva (820 HB). Ledeburiit (Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 oC. Kuni temperatuurini 727 oC koosneb ledeburiit A ja T, alla 727 oC – F ja T. Perliit (P) on F ja T eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 oC. Beiniit (B) on F ja T peen eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8 %, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500 oC. Martensiit (M) on C üleküllastatud tardlahus α–rauas (Fe α(C) ülek.) maksimaalne C- sisaldus on võrdne lähtefaasi – austeniidi C-sisaldusega. Faasimuutused Fe-C sulamites Perliitmuutus - A lagunemise tulemusena koosneb süsinikteraste tasakaalustruktuur
See sõiduviis jaguneb kaheks variandiks, mis hõlbustab tehnikate analüüsimist ja õpetamist. a) Aeglane ehk tõusuvariant, b) Kiire ehk lausikuvariant. Lausikuvariandi tsükkel (kergel kiirel sõidul): - Mõlemale jalatõukele järgneb vabalibisemise faas (libisemine inertsi mõjul). - Käte paaristõuge on sümmeetriline (samal ajal sama kestusega). - Tsükkel on pikk (ajaliselt ja distantsilt) Aeglase variandi tsükkel (raskel aeglasel sõidul): - Ainult ühele (kepitõuke lõpul toimuvale) jalatõukele järgneb lühike vabalibisemine. - Käte paaristõuge on asümmeetriline (kepid eri kõrgusel ja kaldega). - Tsükkel on ajaliselt lühem. - Ei toimu keharaskuse täielikku üleviimist ühelt jalalt teisele. Selle sõiduviisi õpetamine eeldab senitoodud harjutusvara valdamist ja uisuviiside omandamist/harjutamist. Sel juhul kombineerub õpitav viis varem omandatud elementidest
mikroorganismide hävimist. NB! Väheküpsenud liha (veise sisefilee) ohutuks valmistamiseks peab lihatükkide sisetemperatuur tõusma mitte alla +630C kõrvaldamaks salmonellaga saastumist. Kontrollitakse tootesisest temperatuuri. TOIDU SÄILITAMINE KUIVATAMISE TEEL Toiduaineid kuivatatakse õhurikkas kohas otsese päikesevalguse eest varjatult või sooja õhu voolus. Kuivatamine peab olema suhteliselt kiire, aeglasel kuivatamisel võib toiduaine saastuda õhus olevate mikroobidega. Kuivamisel väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk. Kuivatamistemperatuur peab protsessi alguses olema alla +60 0C, see vähendab vitamiinide kadu. Lõppfaasis võib temperatuuri tõsta. TOIDUAINETE MUUTMINE SÄILIVAMAKS: ......pastöriseerimine....toiduainete kuumutamine temperatuuril...+72......C Hävib enamik ......mikroobe.... Ei hävi bakterite ...spoorid...
Hoida metallist esemed klemmidest eemal. Kontrolli ühendusi. 14. Roomikekskavaatori sõidureziimid, valiku põhimõtted, ohutusnõuded nõlvadel sõitmisel. Sõidureziimid kiire käik (jänes), keskmine käik, aeglane käik (kilpkonn). Kiire käik on ette nähtud tasasel pinnal sõitmiseks. Elektroonika on seatud juhti teavitama. Koormuse suurenemisel lülitub sisse keskmine ja siis aeglane käik. Keskmise käigu puhul automaatika juhti ei kontrolli. Aeglasel käigul nõuded puuduvad. Nõlvalt alla sõites seada masin vastavalt joonisele A, asetada kopp 20-30 cm pinnast kõrgemale ja sõita aeglase käiguga. Nõlvast üles sõites seada masin vastavalt joonistele B ja C, millest viimane vastab järsule nõlvale, mõlema puhul hoida koppa 20-30 cm pinnasest kõrgemal. 15. Raskuste tõstmine ekskavaatoriga, ohutusnõuded. Kasutada tõstetavale raskusele ja töötingimustele vastavat tööseadeldist. Raskus ei
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
Sulam on tasakaaluolekus siis, kui kõik faasi- on 0,02%, toat°-l 0,01% muutused temas on toimunud täielikult faasidia- Austeniit A C tardlahus -rauas grammi kohaselt. Selline olek saavutatakse ainult C-lahustuvus t°-l 1147 °C väga aeglasel jahtumisel. Rauasüsinikusulamite on 2,14%, t°-l 727 °C taskaaluliste struktuuride leidmise aluseks on Fe- 0,8% Fe3C faasidiagramm (sele 1.19). Faasidiagrammi Tsementiit T Fe ja C keemiline ühend –
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
biofilter ja biorootor. Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse. Biofilter ei ole nimest hoolimata filter, vaid biokilereaktor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kus see valgub reaktori täiteainest läbi. Biorootorites on täiteaineks horisontaalne võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Biorootoreid kasutatakse peamiselt väikeste vooluhulkade puhul. 15. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfor Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet
avamisel, kessoontõbi tuukritel) küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal) Seadus ei kehti veega reageerivate ainete kohta (NH3, SO 2, CO2). Näiteks NH3 üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab reageerib osaliselt veega ja tema lahustuvus osutub oodatust kõrgemaks. lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub NH 3 + H 2O D NH4OH Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse kristallisatsiooniks (sademe
biofilter ja biorootor. Biofiltreid kaasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse. Biofilter on biokilereaktor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik või plastiktäidis. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörelmisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhkhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Neid kasutatakse peamiselt väikeste vooluhulkade puhul. 15. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet
1. Tuumaenergeetika osa elektroenergeetikas. Tuumaenergeetika areng. Tuumareaktorite liigitus. Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 443 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 GWe. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16 % kogu maailma elektrist (~7% moodustab maailmas tarbitavast energiast). Tänu ioniseeriva kiirguse ja 1930-ndate aastate lõpul tuumamuundumiste, tuumalõhestumiste uurimisele arenes välja tuumaenergeetika. Teadaolevalt käivitati 1940-ndate alguses esimene tuumareaktor. Lisaks soodustas mingil määral tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete väljatöötamine energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja NL lõid tööstuskompleksid suurte 235U koguste rikastamiseks ja plutooniumi 239Pu tootmiseks, aga seega ka eeldused reaktorikütuste valmistamiseks. Katsetati erinevaid reaktoritüüpe - sõjalaevade ning Pu-tootmise reaktoritest arenesid välja hilisemad energiatootmise ...
sest on suured ummikud. Linnas elab lähestikku palju inimesi ja seetõttu ei tunta naabreidki. Sajad tuhanded linnaelanikud on sunnitud elama agulites, kus elumajad on halvas korras, puudub puhas joogivesi, kanalisatsioon, levivad haigused. 2. Kivimite liigitus: tardkivimid, settekivimid, moondekivimid, nende levik looduses. Tekke järgi jagunevad kivimid: TARDKIVIMID · SÜVAKIVIMID tekkinud magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores. Vanuseks 2-4 miljardit aastat GRANIIT on heledavärviline kivim, mis koosneb kvartsist, päevakivist, vilgust ja vähesest hulgast mineraalidest. See moodustub magma aeglasel jahtumisel maapõues. Kui ülalpool asuvad kivimid erodeeruvad, satub graniit lõpuks maapinnale. Lõuna-Dakotas asuva Mount Rushmore´i küljel on graniidist välja raiutud Ameerika Ühendriikide presidentide büstid. Graniit on levinuim kivimtüüp maakoore pindmises osas.
Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis alati. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. Reovee puhastamiseks võib kasutada ka pinnast. Pinnaspuhastuseks on järgmised võimalused: imbväljak, niisutusväljak või pinnasfilter. Kõigil juhtudel jaotatakse reovesi vett filtreerivasse pinnasesse sinna paigutatud augustatud või piludega immutustorustiku kaudu. Reovee puhastamine imbväljakul ja pinnasfiltris põhineb vee aeglasel filtreerimisel läbi pinnasekihi, misjuures vees olevad reoained adsorbeeritakse pinnase poolt. Niisutusväljakul on oluline osa taimedel- taimejuured imevad vett. Niisutusväljak sobib paremini kasutamiseks taimede kasvuajal, s.o. kevadest sügiseni. Pinnasfiltris juhitakse reovesi torude abil läbi filtrikihi, mille all on drenaaztorustik puhastatud vee kogumiseks ja edasiseks suublasse juhtimiseks. Viimastel aastatel on väikeasulate ja puhkealade reovee bioloogiliseks puhastamiseks rajatud
Eriti oluline on mulla veevaru suvel ja sügisel, sest see soodustab suvel puude arengut ja kasvu aga ka talvekindlust. Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. Ära võivad talvel külmuda, (eriti kui suvi on olnud ebasobiv, põuane), mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar. Temperatuuri aeglasel langemisel võivad meie puuliigid taluda väga madalaid külmakraade, ohtlikum on järsk temperatuurilangus. Külmad talved on meie kohalikest puuliikidest kahjustanud, kuuske, saart ja kohati musta leppa. Noortele seemikutele (eriti tamm, saar) on ohtlik madal temperatuur lumikatte puudumisel. Kuiva mulla tõttu võivad külmuda nii juured kui ka võrsed. Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve välimistes kihtides kokku, sisemine osa kokku ei tõmbu
Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev
= (g/mi)/ (VNa)RT= (N/Na)RT g - dispergeeritud faasi kogumass mi- dispergeeritud osakese mass V - kolloidlahuse ruumala N - dispergeeritud osakeste arv ruumalaühikus (kolloidosakeste kontsentratsioon) 1/2= 1/2= r23/r13 Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. 7. Laplace võrrandi tuletamine Vt vihik 8. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus,
isohooriliseks. Iso(kreeka keelest)- sama, võrdne. 4.1. Boyle - Mariotte`i ( boil - marjot ) seadus. Joonis 1. Joonis 2. Joonis I .Silindris on gaas. Silinder on suletud kolviga, mille abil on võimalik gaasi kokku suruda. Kokkusurumata gaasi ruumala V1 ( m3), rõhk p1 (Pa ). Sama gaas surutakse kokku ( joonis 2 ) gaasi ruumala V2 , rõhk p2 . Kui protsessi käigus temperatuur ei muutu T= const. ( seda on võimalik teostada aeglasel gaasi kokkusurumisel ) kehtib seaduspärasus : p1 / V2 = p2 / V1 ehk p1 V1= p2 V2 p1 - gaasi esialgne rõhk ; p2 - gaasi rõhk vaatluse lõpul ; V1 ( m ) -gaasi ruumala vaatluse algul ; V2 (m3) - gaasi ruumala vaatluse lõpul. 3 Märkus: Rõhk ja ruumala võivad olla teistes mõõtühikutes, kui põhiühikutes, aga võrrandi mõlemal poolel peavad ühikud olema ühesugused. Näidisülesanne:
süsteem Näiteks merevesi-homogeenne segu sooladest vees või õhk 51. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal (küllastunud, küllastumata, üleküllastunud). Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: ➢ küllastumata lahus– lahus, milles antud ainet veel lahustub; ➢ küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); ➢ üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 52. Ruumala- ja soojusefekt lahustumisel. 53. Lahustuvus ja seda määravad tegurid. Lahustuvus sõltub: lahustuva aine, lahusti iseloomust, rõhust ja temperatuurist. ➢ Gaaside lahustuvussuureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alanemisel.
Muda hulk on sama kui aktiivmuda protsessis. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min. Biofiltrite töötamisel maksimaalkoormusel on nende energiatarve veidi väiksem aktiivmudapuhastite energia kulust. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. + Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus.
kaladele omase maitsega. Kalaviilude soolamiseks võib kasutada ka maitseaineid - peenestatud vürtsid segatakse soolaga. Soolale võib lisada ka pisut tuhksuhkrut, see muudab kala mahlasemaks.(joonis.3) joonis 3. Soolatud Räimed Kalade Kuivatamine Kevadel ja suvel pakuvad looduslikud tingimused meile veel ühe lihtsa kalade säilitusviisi - kuivatamise (ehk vinnutamise). Kalade kuivatamine rajaneb nende veesisalduse aeglasel vähendamisel. Enamiku vee kõrvaldamine kalast (tavaliselt kuni 20% veesisalduseni) pidurdab mikroobide elutegevust. Loomulikus soojuses kuivatamiseks on vajalik püsivalt kõrge õhutemperatuur, õhuvoolude liikuvus ja otsese päikesekiirguse eest varjatud koht. Läänemere saartel kuivatatakse peamiselt räime ja lesta, Peipsi ääres peamiselt särge ja latikat. Vinnutatakse ka vimba, siiga ja teisi kalu. Kalad puhastatakse soomuseid ja uimi kõrvaldamata
· Enamiku lahuste lahustuvus paraneb korgemal temperatuuril. 18. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? Iseloomusta lühidalt! Lahustunud aine sisalduse pohjal eristatakse: · kullastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub · kullastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rohul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal) · ulekullastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapusiv susteem, mis sisaldab lahustunud ainet ule lahustuvusega maaratud koguse. Vahesel mojutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub 19. Mis on endotermiline ja eksotermiline protsess? Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde.
Muda hulk on sama kui aktiivmuda protsessis. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min. Biofiltrite töötamisel maksimaalkoormusel on nende energiatarve veidi väiksem aktiivmudapuhastite energia kulust. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. + Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus.
(õhk), gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees), gaas-tahke (H2 pallaadiumis), vedelik-
vedelik (etanool vees), tahke-vedelik (NaCl vees), tahke-tahke (valgevask Cu/Zn)
51. Lahuste klassifikatsioon aine sialduse põhjal: küllastumata lahus lahus,
milles antud ainet veel lahustub; küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud
temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal);
üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab
lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel
(loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.
52. Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis
puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud
temperatuuril. Lahustuvuse järgi jagatakse ained: < 0.1 g/100 g lahustumatu;
d) Kasulikud muutused ühes plaanis, tingivad järelandmisi teises plaanis Näiteks: antiloobid kiire start on kohastumus (kerge kehakaal vastavad lihased), samas vastupidavus aga vilets. LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka
vee juhtimist linna kanalisatsioonivõrku ja vähemal määral linnareovee puhastamisel. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga 20-30 min. (Biofiltratsiooni põhimõtteline skeem on toodud konspektis lk. 180) Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Biorootoreid kasutatakse peamiselt väikeste vooluhulkade puhul. 11. Fosfori ja lämmastiku ärastus: Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad
Mineraal on looduslik lihtaine või keemiline ühend, mida iseloomustavad kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Nt grafiit, teemant, kvarts 12 Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Settekivimid tekivad setete kivistumisel. Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekib
vedelike ja gaasidega Temp tõusuga tahkete ainete lahustuvus suureneb. Mõnede ainete korral ka väheneb. Gaaside korral lahustuvus temp tõusuga vedelikes väheneb, rõhu tõstmisel suureneb. Gaasimaht on liitrites (Milline lahustub 100 g vees. Sellest tulenevalt on lahustuvuse ühikuteks kas 1/100 g või g/100 g.) Lahustuvust praktikas: a) Tahkete ainete puhastamiseks. Selleks valmistatakse tahkest ainest võimalikult kõrgel temp küllastatud lahus. Küllastatud lahuse aeglasel jahutamisel hakkavad lahusest üle minema tahkesse olekusse lahustunud aine osakesed. Tahkete ainete puhastamine on võimalik, kui nende ainete lahustuvused on suuresti erinevad kõrgel ja madalal temperatuuril b) Ainete eraldamiseks segudeks lahustitega. Ekstraktsiooni protsess, nt rasvade eraldamiseks töödeldakse segu kas dietüüleetri või bensiiniga. Rasvad lahustuvad ning lahustite eemaldamiseks saadakse kätte tahkel kujul vastavad rasvad. Seda kasut ka paljude ainete eraldamisel
suruda see vastu paberit; tekib märg laik diameetriga 0,5-1 cm ;selle keskele tuleb analoogiliselt kanda uuritava lahuse tilk. 2. klaasplaadil - uuritav lahus ja reaktiivid kanda plaadile ühe tilga kaupa.Mitmeid aineid identifitseeritakse kristallide iseloomuliku kuju järgi,vaadeldes neid mikroskoobiga (mikrokristalloskoopia).Sel juhul vajalikud korrapärase kujuga kristallid saadakse lahuste aeglasel segunemisel ning tilgad tuleb plaadil paigutada kõrvuti ja ühendada peene kapillaariga. Gaasikambris tõestatakse eralduvaid gaase.Gaasikamber koostatakse väikesest tiiglist ja klaasplaadist.Tiiglisse pannakse reageerivad ained, klaasplaadi alumisele küljele kantakse gaasiga reageeriva reaktiivi tilk või niisutatud indikaatorpaberi tükike. Leekreaktsioonid võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata
benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) ·Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. 35. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? Iseloomusta lühidalt! Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: *küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub *küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal) *üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub · Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse kristallisatsiooniks (sademe tekkeks). 36. Mis on endotermiline ja eksotermiline protsess? Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja
Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min. Biofiltrite töötamisel maksimaalkoormusel on nende energiatarve veidi väiksem aktiivmudapuhastite energia kulust. Joon. 2.74.Biofiltratsiooni skeem. Joon. 2.75. Biorootor koos järelsetitiga. Biorootorites (joon. 2.75) on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. + Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Kasutatakse: perioodilise reovee äravoolu puhul ning ka kämpingute,
K. tahketel ainetel lahustuvus temperatuuri tõusuga suureneb, gaaside lahustuvus vedelikes aga väheneb. Rõhu tõstmisel gaaside lahustuvus suureneb. Ei ole olemas absoluutselt lahustunud ja absoluutselt lahustumatuid aineid. Ainete vees lahustuvust võib anda g/l, mol/dm³. Lahustuva aine lahustuvuse kasutamine: 1) tahke aine puhastamine, selleks tehakse tahkest ainest kõrgel temperatuuril küllastunud lahus, mille aeglasel jahtumisel lähevad lahustunud olekust tahkesse olekusse lahustunud ained. Toksilised ained jäävad lahusesse. 2) lahuses lahustunud aineid doseeritakse vajalikesse süsteemidesse. 12. Loodusliku vee koostis.:Loodusliku vee põhilised koostisained on: H2O,Ca²+,Mg²+,Fe²+,Na+,K+,Cl-,SO4²+,H+,OH- ja muda, savi . vee karedus on tingitud peamiselt tingitud Mg ja Ca sooladest. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees (mg-
Fosfor 1) Fosfori esinemine eluta ja eluslooduses. 2) Iseloomustada fosfori allotroopseid teisendeid. 1) Lihtainena looduses fosforit ei leidu, küll aga mitmesuguste fosfaatidena, nt. kaaliumfosfaadina. Seda on ka elusorganismide koostises valkudena luudes ja hammastes. Taimekasvatuses on fosfor vajalik taimede kasvamisel ja viljade valmimisel. 2) Valge fosfor on valge vahataoline vees lahustumatu väga mürgine aine. Pimedas see helendab aeglasel oksüdatsioonil eralduva energia tõttu. Keemiliselt aktiivne ja süttimisohtlik, seega hoitakse teda suletud anumas vee sees. Seda saadakse fosforiaurude jahtumisel, seismisel muutub aga punaseks fosforiks. Punane fosfor on tumepunane pulber, mis tekib valge fosfori kuumutamisel õhu juurdepääsuta. Vees ta ei lahustu, ei helenda ega ole ka mürgine. Punane fosfor on kihilise struktuuriga. Mineraalväetised 1) Milliseid toiteelemente taimed vajavad?
Viimane laguneb pikaajalisel seisutamisel ja tekib vaba süsinik grafiit. Kuna siin on iseärasuseks grafiidi tekkimine tardolekus, siis on tal ka iseloomulik kuju pesajas (sele 1.38c). Sellist grafiiti nimetatakse ka lõõmutussüsinikuks ja ta on tempermalmi struktuuri iseloomulikumaks tunnuseks Kui jahutada malmi mõõduka kiirusega alla 727 °C, laguneb austeniit perliidiks ning saame perliit- malmi; aeglasel jahutamisel temperatuuri-vahemikus 740...710 °C või seisutamisel temperatuuril 700... 710 °C laguneb tekkinud perliidi koostises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriitstruktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. Tempermalmi tugevusomadused on võrreldavad keraja grafiidiga malmi omadustega. Nii temper-
Tähtsamateks väävli looduslikeks ühenditeks on sulfiidid (väävli ühendid metallidega) ja sulfaadid, näiteks FeS2 (püriit), Cu2S (vaskläik), CaSO42H2O (kips), BaSO4 (raskepagu). 2. Väävli teisendid. Olenevalt katsetingimustest võib saada mitmesuguse kujuga väävlikristalle. Kõige levinumaks on rombiline väävel. Rombilise väävli kristallvõre sõlmedes on väävlimolekulid, mis koosnevad kaheksast väävli aatomist: S8. Väävli aatomid on ühinenud tsüklitesse. Sulaväävli aeglasel jahtumisel moodustuvad tumekollased nõelataolised monokliinse väävli kristallid, mis harilikul temperatuuril muutuvad aeglaselt heledamaks-- tekib rombiline väävel. Kuigi väliselt sarnanevad need kristallid veel nõeljate prismadega, koosnevad need üliväikestest rombilise väävli kristallidest. Nii rombilise kui ka monokliinse väävli kristallide tippudes asuvad molekulid S8. Kui valada keeva väävllit külma vette, siis moodustub pehme pruunikas veniv mass-- plastiline väävel
gaas-gaas (õhk) gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) gaas-tahke (H2 pallaadiumis) vedelik-gaas (veeaur õhus) vedelik-vedelik (viin -etanool vees) tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 59. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub; Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 60. Lahustuvus. Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril 61. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent, molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus.
Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...
n küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul 44. Vedelike üldomadused. maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); - omandavad anuma kuju; n üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel - ei pruugi seguneda omavahel; mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk - on väga vähe kokkusurutavad.
ei pruugi seguneda omavahel; n küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul on väga vähe kokkusurutavad. maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); n üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, 45. Viskoossus. mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk suhtes. eraldub.
rahandust, valuutakursside kõikumist jne Pilet 5. 1. Kivimite jagunemine tekke järgi. Kivimite ringe. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid - Tardkivimid moodustavad umbes 4/5 maakoorest, nad on tekkinud sügaval maakoores sulanud materjali tardumisel või pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursanud. Vastavalt sellele, kas tardkivimid tekkisid sügaval maakoores oleva magma aeglasel jahtumisel või vulkaaniliste protsesside tulemusena maapinnal, eristatakse süvakivimeid ja purskekivimeid.Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis
· Gaas-gaas (õhk), · Gaas-vedelik (CO vees), · Gaas-tahke (H pallaadiumis), · Vedelik-vedelik (etanool vees), · Tahke-vedelik (NaCl vees), · Tahke-tahke (valgevask). Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal: · Küllastumata lahus lahus, kus antud ainet veel lahustub, · Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet, · Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel liigne ainehulk eraldub. Kristalliline aine lahustub: · Ioonvõrega (tahke) ioonidena, · Molekulvõrega (tahke) molekulidena, · Aatomvõrega (tahke) enamasti mittelahustuv, · Vedelik, gaas molekulidena, mis võivad kas täielikult või osaliselt ioonideks jaguneda. Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis
omadused. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb materjali kuumutamises üle tema kriitiliste temperatuuride (faasipiiride), sellel temperatuuril hoidmises ning olenevalt järgnevas jahutamise kiirusest, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse protsessi: · lõõmutamine (kuumutamine GSK jooneni 700 ~8000 C , hoidmine ja aeglasel jahutamisel faasimuutused toimuvad täielikult, struktuur ühtlustub ja sisepinged materjalis vähenevad minimaalseteks). · karastamine (kuumutamine FSE jooneni 750 ~9000 C, hoidmine ja kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt, tekivad peeneteraline struktuur ja sisepinged ). Lõõmutamine - Plastsus suureneb Sisepinged vähenevad, Survetöödeldavus paraneb, Struktuur peeneneb, Lõiketöödeldavus paraneb
temperatuuri sõltuvust ajast. Keevisliidete omadused sõltuvad põhiliselt keevituse termotsükli maksimaalsest temperatuurist ning jahtumiskiirusest. Keevisliite omadused ja lähiala struktuur sõltuvad suurel määral jahtumiskiirusest vahemikus 800 °C kuni 500 °C, mida hinnatakse jahtumisajaga selles vahemikus ja tähistatakse kirjanduses t8/5 või 8/5. Väikese jahtumisaja korral iseloomustab keevisliidet ja kõrvalala suur kõvadus ja madal külmhapruse piir löögisitkusele. Aeglasel jahtumisel väheneb kõvadus. Keevituse termotsükkel on raskesti määratletav, kuna teda mõjutavad suured keevisvanni, jahtunud keevismetalli ja põhimetalli temperatuuride erinevused, füüsikaliste ja keemiliste protsesside lühike kestus elektroodimetalli siirdeprotsessis, keevitusvanni väikesed mõõtmed jne. Keevitusega kaasnevad soojusnähtused põhjustavad: a) kahanemispingeid ja toodete kõverdumist, tingituna metalli kohtkuumutusest ja temperatuuri erinevustest;
austeniidist (A) ja tsementiidist (T) alla 727°C feriidist (F) ja tsemendiisist (T). Tsementiit moodustab ledeburiidis ühtse maatriksi. Sel põhjusel on ledeburiit samuti kui tsementiitki kõva ja habras, mille tõttu ledeburiiti sisaldavad sulamid pole surve töödeldavad. Neid tuntakse valgemalmidena ja kasutatakse valandite valmistamiseks. Perliit (P) on feriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu süsinikusisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727°C. Austeniidsit eutektoidmuutuse tulemusena tekkinud perliit (P) on kihilise struktuuriga vaheldumisi paiknevad feriidi ja tsementiidi lamellid (joonis 2.9, lk 75), kusjuures perliidis (P) oleva feriidid (F) kogus ületab tsementiidi (T) koguse, mistõttu tegemist ferriidse maatriksiga, mis on pidev struktuuri ulatuses. Kuna ferriit on hästi survetöödeldav ning on ühtlasi perliidi
pärast surma mõistis,otsustas L. surra koos temaga. Sixtus soovitas tal kolm päeva oodata ja selle aja jooksul Kiriku vara vaestele jagada. Pärast Sixtuse hukkamist käskis prefekt Laurentsiusel Kiriku varad talle üle anda. L. vastas,et toob need 3 päeva pärast. Selle aja jooksul täitis ta Sixtuse korralduse ning kutsus endaga kaasa suure hulga vaeseid ja tõbiseid. Nendele osutades ütles ta prefektile,et see ongi Kristuse Kiriku tõeline varandus. Prefekt käskis Laurentsiuse aeglasel tulel praadides hukata. Püha Laurentsiust on kujutatud diakoniriietuses, käes palmioks- tema martüüriumi (märtrisurma) sümbol. Tema eriliseks atribuudiks on praerest, millel ta hukati. Vahel on teda kujutatud hoidmas vaagnat kuld- ja hõbemüntidega, mis vihjab Kiriku varade jagamisele.Mõnikord on tal käes rist või viirukipann, vahel on tal seljas leegitsev tuunika. Laurentsiuse päev on 10.august El Escorial
kuldseks. *See on armastus kui julgustad kaaslast, kes tunneb end alaväärtuslikuna. *See on armastus kui vabatahtlikult abistad kodustes töödes. *Siis ongi armastus kui ta mõistab sinu kellt. *See on armastus kui ta helistab vaid selleks, et öelda: "Ma armastan sind!" *See on armastus kui olete romantilised. *Armastus on kui aeglasel tulel praadimine. *See on armastus kui teed ootamatu kingituse. *See on armastus kui upud roosidesse. *See on armastus kui tal on sulle midagi tähtsat öelda. *Armastus on meelierutav. *See on armastus kui muudad salaja oma päevaplaani, et saaksite kohtuda. *See on armastus kui ostad talle raamatu tema lemmikhobi kohta. *See on armastus kui võtad triikimise enese hooleks.
Gaaside puhul suureneb lahustuvus rõhu suurenedes, väheneb aga temp.i tõustes. Gaasid, millised reageerivad veega (HCl, NH3), võivad lahustuda vees oluliselt suuremal määral kui veega mittereageerivad gaasid (H2, O2). Ei ole olemas absoluutselt lahustuvaid ja lahustamatuid aineid. Aine vees lahustuvust võib anda g/l, mol/l. Ainete lahustamisomaduste kasutamine: 1) tahke aine puhastamine – tahkest ainest tehakse kõrgel temp.il küllastunud lahus, mille aeglasel jahtumisel lähevad lahustunud olekust tahkesse olekusse lahustunud ained; 2) heitvete puhastamisel lisatakse heitveele aineid, et osad toksilistest ainetest läheks üle sademesse ning sade, milles on toksilised ained, eraldatakse veest. 12. Loodusliku vee põhilised koostisained on: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH- ja muda, savi. Vett nimet. karedaks, kui ta sisaldab mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt Ca ja Mg soolasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
