d. Kantjas e. Ovaaljas Score: 5/5 Küsimus 6 (5 points) Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel b. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel c. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures d. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 5/5 Küsimus 7 (5 points) Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus
vastus vastus 34.0% a. On nõrgem ja hapram võrreldes pesa- ja keragrafiitmalmiga (silmas peetakse grafiidi kuju mõju mehaanilistele omadustele) 33.0% b. Tekib Si lisamisel ja aeglasel jahtumisel -60.0% c. Liblelise grafiidiga malmist detailid valmistatakse survetöötluse teel 33.0% d. Grafiitmalmi metallse põhimassi mikrostruktuur
noaotsatäis soola 250 g suhkrut 2 tl maisitärklist paar tilka vanilliekstrakti 1 tl valget veiniäädikat Serveerimiseks: 3 dl vahustatud 35% rõõska koort Marju( kirsid, vaarikad, maasikad) [tavaliselt tehakse maasikatega] Valmistamine: 1)Kuumuta ahi 170ºC. Vooderda ahjuplaat küpsetuspaberiga.[ algselt tegin ma tordi koogivormi sisse, kuna nii sai paremini kaunistada] 2)Klopi munavalged näpuotsatäie soolaga üsna tugevaks vahuks. [mina vahustan mulineksiga, aeglasel kiirusel, kuni tekivad õrnad tipud] 3)Lisa suhkur (umbes kolmes jaos) ning vahusta, kuni saad tugeva läikiva vahu. [ma panen mulineksi aeglasel kiirusel tööle ning hakkan vaiksel lisama suhkrut peene joana] [ kui ei tule tugev vaht, vaid hoopis selline vedel, siis pole hullu maitse tuleb ikka hea, kuid teda ei saa vormida (näiteks ei saa ääri kõrgemaks tõsta)] 4)Puista peale maisitärklis, äädikas ja vanilli ekstrakt(suhkur) ning sega ettevaatlikult läbi.
D. 787 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju? Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas Score: 2/2 42.
muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel Student Response B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpili Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas
Valatavus: Hea, sest likvidusjoone ja solidusjoone vahe on väike. Lõiketöödeldavus: Grafiitmalmil hea (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmil väga halb. Survetöödeldavus: Grafiitmalmi korral on väga halb (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmis tsementiidi sisalduse lähtudes tuleb et sulam ei ole survetöödeldav. (Tsementiit kõva ja habras) Valgemalm tekib kui sulam ei sisalda lisandeid või jahtumiskiirus on suur. Hallmalm tekib kui lisandina on palju Si või aeglasel jahtumisel. Si soodustab grafitiseerimist ja vedelvoolavust. Kodutöö NR.2 TEHNOMATERJALID (Terase termotöötlus) 1. Millise grupi terasega (C-sisaldus 0,3%) on tegemist (liigitus kasutusalast ja termotöötlusest lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on lähtudes kasutusalast konstruktsiooniterasega ja termotöötlusest lähtudes parendatava terasega. Antud terase tüüpiline termotöötlus on: täiskarastamine ja kõrgnoolutamine. 2
on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response Feedback A. Tekib valandi modifitseerimisel Student Response Feedback (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel B. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel C. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel D. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste kuju? Student Response Feedback A. Kantjas
Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima. 2) 1495°C Peritektne tasakaal ja vedelfaas hakkab kristalluma. Ferriidist ja ledeburiidist moodustub austeniit.
7. Alaeutektne valgemalm 39 Lihv 9. Millise malmiga on tegemist? : 1. Perliitne hallmalm 2. Üleeutektne valgemalm 3. Perliitne keragrafiitmalm 4. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 5. Alaeutektne valgemalm 6. Perliitne tempermalm 7. Ferriitne tempermalm 40 Millistel tingimustel tekib malmis pesajas grafiit ehk millal tekib tempermalm? : 1. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 2. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 4. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel 41 Millistel tingimustel tekib valgemalm? : 1. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 2. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 oC juures 4
perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response Value Correct Answer A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks 100% magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju? Student Response Value Correct
2004 1. Faasidiagramm Fe-Fe3C alaeutek- eutek- üleeutek- alaeutektsed eutektsed üleeutektsed toidsed toidsed toidsed 2. Struktuurivormid: Faasilised (tardfaasid) ferriit (F), Austeniit (A), Tsementiit (T) Faasilised A+L, L+T, A+T, F+A, F+T Mehaanilised segud: Ledeburiit (Le): C-4,3%, t=1147...727 kraadi C, Le= A+T; t=...727 kraadi C, Le=F+T Perliit(P): C-0,8%, aeglasel jahtumisel, alla 727 kraadi C, jäme struktuur, A->P, P=F+T Beiniit(B)=F+T, t= 400-500 kraadi C, peen struktuur Martensiit(M), üleküllastunud FeC. 2 3.Jahtumiskõver Kusjuures toimuvad järgmised faasimuutused: 1.A>F+L 2.F+L>F+A 3.F+A> A 4.A>F+A 5.F+A>F 6.F>F+T 4. Süsiniku %=0,2, struktuur ja selle osad. Osutub, et tegu on alaeutektoidterasega ning selle struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, kusjuures vastav suhe on 3:1
Munavalge vahustada kuni siirup hakkab keema. Kuum suhkrusiirup lisatakse peene joana munavalgevahu sisse, lisatakse lahustunud zelatiin, vahustatakse 3-4 minutit. 19. Kuidas valmistatakse sufleekreem ja nimeta toorained. munavalge, suhkrusiirup, zelatiin, kondenspiim, rasvaine, sidrunhape (kakao, sokolaad, aroomipastad). Paisutada zelatiin, lüüa munad lahti, sulatada või. Keeta suhkrusiirup. Vahustada munavalge ja lisada järk-järgult siirup. Aeglasel käigul kondenspiim ja sulatatud rasvaine. 20. Kuidas valmistatakse munavalgekeedukreem ja nimeta toorained? Munavalge, suhkrusiirup, sidrunhape, vanilliin. keedetakse suhkrusiirup, 118-120°C. Vahustatakse munavalge ja sidrunhape lisatakse. Suhkrusiirup lisatakse jahutatult peene joana munavalgevahule. Valmis siirupile lisada sidrunhape ja aroomipasta. 21. Munavalgekreemi vead ja põhjused: · Nõrk/ei säilita kuju nõrk siirup, vähe vahustatud, munavalge
koosneda saaks? - neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest. elektronid koosnevad leptonitest 7. Mis on lepton? kõige tuntum lepton on elektron 8. Mis on ühist prootonite ja neutronite koostises? - mõlemad koosnevad kvarkidest 9. Kas ma liigun, kui istun sõitvas autos? - Kui võtta taustsüsteemiks auto, siis selle suhtes ei liigu. Kui võtta aga maapind, siis liigun. 10. Kas pikkus ja mass on konstantsed ülikiirel liikumisel aga aeglasel? - nad muutuvad liikumisel, pikkus väheneb ja liikudes mass suureneb 11. Kuidas aeg aeglustub? - aeglustub siis kui väga suure kiirusega ajale vastu minna
Omadused Mittemetall Elektrit mitte juhtiv Keemiline valem S8 4 stabiilset isotoopi Palju allotroopseid vorme Madala sulamistemperatuuriga Kollane (rohekas punakas), rabe, Lahustub mitmetes orgaanilistes ainetes Keemiliselt aktiivne metall Allotroobid Rombiline väävel (a) Peenepulpriline väävliõis S8 rombikujulistest molekulidest. Monokliinne väävel (b) Peenete nõeljate kristallidega allotroop, mis on saadud sulatatud väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d) Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Metallisulfiidides on iooniline side Näited: H2S divesiniksulfiid või divesiniksulfiidhape. FeS2 püriit Sulfaadid On väävelhappe soolad, mis koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja
Lihv 9. Millise malmiga on tegemist? Vali üks: 1. Alaeutektne valgemalm 2. Ferriitne tempermalm 3. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 4. Perliitne keragrafiitmalm 5. Perliitne tempermalm 6. Üleeutektne valgemalm 7. Perliitne hallmalm Question 40 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millistel tingimustel tekib malmis pesajas grafiit ehk millal tekib tempermalm? Vali üks: 1. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 2. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 4. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel Question 41 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millistel tingimustel tekib valgemalm? Vali üks: 1. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 oC juures 2. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 3. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 4
Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. 3. T, °C 1500 1000 500 t 4. Ferriit Perliit Alaeutektoidterased (hypoeutectoid steel), C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist (joon. 2.10a).
Kuidas kujundavad jõed pinnamood Jõed on tähtsad maastiku kujundajana.Jõesängis voolav vesi kulutab nii kaldaid kui ka põhja, kannab settematerjali edasi ning jätab selle maha sinna kus veevool aeglustu.Jõe tegevus sõltub sellest kui palju on jõesängis vett ja kui kiiresti see voolab.Vooluhulk ja voolukiirus sõltuvad omakorda kliimast ja jõe langust. Suure languga jõelõigus kulutab jõgi oma sängi järjest sügavamaks ja aja jooksul kujuneb järskude veerudega sügav ja kitsas V-tähe kujuline sälkorg. piirkondades, kus jõed on voolanud väga kaua ning maapind koosneb pehmematest kivimitest on tekkinud sügavad orud, mille on peaaegu püstloodsed veerud. Tasandikujõgi kulutab kaldaid rohkem kui põhja ja jõeorg üha laieneb.Suurtel ja vanadel jõgedel on sageli lai lammorg. Kräestik esineb kiirevoolulistel sure languga jõelõikudel, jõesäng on kivine, sest kiire vool kandis peenema materjali ära.Kui jõgi laskub järsust ...
Student Response A. Tekib lisandite puud B. Tekib lisandite olem C. Tekib grafiitmalmi D. Tekib valandi modi Student Response aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline k Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas
MONTAAZTÖÖDE KÄIK 1.Eeldused töö alustamiseks. *Materjalid kohal *Peavad olema olemas tõste mehanismid koos abivahenditega *Peavad olema abivahendid elementide kinnitamiseks *Tööriistad ja Töömehed ( min 3 inimeset ) 2.Tööde käik. *Tropime elemendi *Tõstame elemendi paigaldus kohta. Jätame 20---30 cm õhku rippu. Eelnevalt peab olema paigaldus koht ette valmistatud (peab paigaldatud mõrt või tihendid.) *Element lastakse aeglasel paigaldus kohale. *Rihitakse element. *Kinnitakse element ajutiselt või lõplikult. *Tropitakse element lahti. *Kontrollitakse elemendi paigaldamis õigsust. *Lüüakse maha montaazi aasad. *Täidetakse, tihendatakse vuugid. HOONE DEMONTAAZ See on hoone lahti võtmine. Selle mille kunagi panime viimasena kinni, võtame esimesena lahti jne.
autori üksikuid sõnu. Pole oluline lugeda üksikuid sõnu, vaid nende tähendust ja mõtet. Loe tähendusi ja mõtteid! Hea lugeja loeb terviklike (mõtte)üksuste kaupa. Ta näeb kiiremini ja põhjalikumalt sõnadevahelisi mõistelisi seoseid, seega kogu teksti mõtet. Selleks tuleb õppida lugema mitte üksikuid sõnu, vaid mõtteid. Loe nii kiiresti kui võimalik! Sel juhul on vastuvõtuvõime täielikult koormatud ja oht kõrvale kalduda minimaalne. Liiga aeglasel lugemisel vaibub ka heal lugejal keskendumine, mõtted lähevad mujale ja ta hakkab unistama. Enne lugemist tutvu tekstiga! Uuri pealkirja. Tavaliselt näitab see teksti üldiseloomu. Vaata alapealkirju, need näitavad teksti põhilisi mõttekäike. Raamatu puhul vaata sisukorda. Vaata lähemalt tekstile lisatud pilte jm. Need annavad sisust meeldejääva pildi ja aitavad teksti sisu kiiremini taibata. Vaata, kui pikad on lõigud. Iga lõik on mõtteühik, kus arendatakse üht ideed. Palju
1 keskmise suurusega broiler 2. Pane kana ahjuvormi, kalla üle sherriga. 3. Puista peale ingver ja kaneel ning kalla vormi põhja vett. 20 g riivitud ingverijuurt 4. Kata vorm fooliumiga ja pane kuumaveevanni. 1 tl kaneeli 5. Küpseta keskmiselt kuumas ahjus 80-90 minutit. 6. Kuumuta sügav wok-pann ja pane teelehed pannile. 2 dl kuiva sherrit 7. Kuumuta aeglasel tulel, kuni teelehtedest hakkab eralduma 1 dl vett kerget valget suitsu. 8. Pane küpsetatud broiler pannile, kata pann hoolikalt kinni ja 7 g rohelisi teelehti hoia broilerit 4-5 minutit suitsus. maapähkliõli 9. Prae broilerit õlis tugeval kuumusel 5 minutit, kuni broiler on ümberringi täiesti pruun. 10. Serveeri koos blansheeritud spargelkapsaga.
hääldades korratakse autori üksikuid sõnu. Pole oluline lugeda üksikuid sõnu, vaid nende tähendust ja mõtet. Loe tähendusi ja mõtteid! Hea lugeja loeb terviklike (mõtte)üksuste kaupa. Ta näeb kiiremini ja põhjalikumalt sõnadevahelisi mõistelisi seoseid, seega kogu teksti mõtet. Selleks tuleb õppida lugema mitte üksikuid sõnu, vaid mõtteid. Loe nii kiiresti kui võimalik! Sel juhul on vastuvõtuvõime täielikult koormatud ja oht kõrvale kalduda minimaalne. Liiga aeglasel lugemisel vaibub ka heal lugejal keskendumine, mõtted lähevad mujale ja ta hakkab unistama. Enne lugemist tutvu tekstiga! Uuri pealkirja. Tavaliselt näitab see teksti üldiseloomu. Vaata alapealkirju, need näitavad teksti põhilisi mõttekäike. Raamatu puhul vaata sisukorda. Vaata lähemalt tekstile lisatud pilte jm. Need annavad sisust meeldejääva pildi ja aitavad teksti sisu kiiremini taibata. Vaata, kui pikad on lõigud. Iga lõik on mõtteühik, kus arendatakse üht ideed
Njuutoni seadused. Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse liikumise,liikumiskiiruse tekkimise põhjusi.Dünaamika käsitleb kolme liikumis seadust , mida avastas Njuuton.Liikumise muutumise põhjuseks on kehade vastastikmõju.Vastastikmõju mõõduks on jõud, mis iseloomustab jõu tugevust ja jõud on vektoriaalne suurus (jõu mõju suund ja arvuline suurus) I seadus määrab kindlaks tingimused, mille juures,-korral keha kas liigub või on paigal.N:niidi otsas rippuv kuul on paigal, sest teda mõjutavad võrdsete jõududega 2 keha, milleks on niit ja maa. Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei mõju teised kehad.Njuutoni I seadust saab käsitleda ka kui inertsiseadust.Inerts on nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumiskiiruse. Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul Joonis:...
2 tl rasvainet 2 tl vedelat glükoosi 1 munavalge Pane kõik ained eelsoojendatud vahustamisanumasse ja mikserda venivaks valgeks seguks. Pane kilekotiga vähemalt 12 tunniks külma. Besee Valmistusained 4 munavalget 350 g suhkrut vanilliini Valmistusviis 1. Kui Sa ei kasutata otse külmutuskapist võetud mune siis jahuta eelnevalt munavalged. Jahuta ka vahustamisnõu. 2. Alusta mikseriga vahustamist aeglasel käigul. Umbes 2030 sekundi pärast lülita mikser kiiremale käigule. 3. Kui munavalge on muutunud valkjaks vahuks, alusta vähehaaval suhkru lisamist, samal ajal vahustamist jätkates. Vaht peab olema tihe ja kohev, mitte raske ja läikiv. Vahustamise lõpul peab vaht olema täiesti valge ja tihe ning seisma vahustil. 4. Küpseta beseed küpsetusplaadile asetatud küpsetuspaberil kas siis 1 cm paksuse ühtlase kihina või pane
1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R--OH CH4- metaan CH3- OH metanool (puupiiritus) · Saamine: CO + 2 H2 CH3OH; 2CH4 + O2 2CH3OH · Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel,
mandrilise alla. Maa tuumad: välistuum- raud, nikkel ja hapnik. Sisetuum- raud nikkel. Temp ja rõhk suur. Koostise ja paksuse pooles jaotatakse maakoor mandriliseks(paksus 25-80km) ja ookeaniliseks(6- 10). Maakoore kihid- Settekivimitekiht- lubjakivi, liivakivid, kildid. Graniidi kiht-tasandikel 10 mäestikes kuni 50 km. Basaldi kiht- tasandil 30km ookeani alla kuni 5. Kivimid jaotatakse 3 suuremasse gruppi : tardkivimid- magma aeglasel jahtumisel ja kristalliseerumisel ning maapinnale tunginud laava tardumisel(ka purskekivimid) tuntuim on graniit. Moodustab maakoorest 80%. Settekivimid-taimede ja surnud väikeste organismide jäänustest või siis kui välisõud murendavad maapeal olevaid kivimeid ja see kandub veekogudesse kus settib. Moondekivimid- tekivad olemasolevate kivimite muutumisel/moondumisel- nt. kui maakoor vajub suurde sügavusse võib seal oleva temp&rõhk teda moondada
2900 - 5100 km SISETUUM, tahke 5100 - 6578 km Mandriline Ookeaniline paksem, vanem (4 miljardit) õhem, noorem (200 miljonit) kergemad kivimid raskemad kivimid settekivimid settekivimid graniidsed kivimid basaldikiht basaldikiht Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. Settekivimid tekivad setete kivistumisel. Aja jooksul tugevnevad erinevad pudedad setted pealmiste kihtide raskuse all ning ka vee abil. Moondekivimid tekivad kõrge temperatuuri ja suure rõhu abil sügaval maakoores eelnevalt ekisteerinud kivimitest. Välimuselt vöödilised. paekivi - valge/kollakas/rohekas karbonaatne kivim, nt lubjakivi ja dolomiit
Pakend - Sügavkülmikusse ei tohi midagi sattuda pakendamata. Varu endale spetsiaalseid sügavkülmutamise kilekotte või plastkarpe. Nende puudumisel sobivad ka tugev toidukile, foolium, alumiiniumanumad, jogurti-, kohupiima- ja margariinikarbid. Sulgemiseks kasuta kumme, sulgureid või külmakindlat teipi. Kiire külmutamine - Parema säilivuse ja kvaliteedi huvides tuleb kõik toiduained külmutada võimalikult kiiresti, sest aeglasel külmutamisel külmub (toiduaines sisalduv) vedelik suurte teravate kristallidena, mis purustavad rakuseinad. Selle tulemusena muutub külmutatud toiduaine ülessulamisel vesiseks, eriti puu- ja köögiviljad. Kiirel külmutamisel moodustuvad väikesed kristallid, mis toiduainete kvaliteeti ei kahjusta. Külmutamise 10 käsku 1. Külmuta vaid kvaliteetseid tooteid ja toorainet. 2. Lülita sügavkülmkapp külmutamistemperatuurile vähemalt pool päeva varem. 3
kuni 20 nukleotiidi) oligonukleotiid on lühike DNA/RNA järjestus 4. Geen- DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ( mRNA vahendusel) ühe VALGU sünteesiks ( rRNA ja tRNA geenid ei kodeerivalgumolekule 5. DNA denaturatsioon - vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidiahelate lahknemine ( kõrge temp. 85 90 ºC)v tugeva aluse v happe mõjul 6. DNA renaturatsioon e noolutamine - termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon 7. DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse määramine Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel - puriin (adeniin, guaniin) - pürimidiin(uratsiin, tsütosiin, tümiin - · Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´- fosfordiesterside 3` otsas on vaba hüdroksüülrühm Ahel kasvab 5´ 3´suunas, uus nukleotiid lisandub 3´juurde
sitkem Score:-5 / 10 Küsimus 3 (10 points) Millised väited on õiged pesagrafiitmalmi kohta? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 34.0% a. On oma kuju poolest nõrgem ja hapram võrreldes keragrafiitmalmiga, aga tugevam ja sitkem kui liblegrafiitmalm -60.0% b Tekib Si lisamisel ja aeglasel jahtumisel . 33.0% c. Pesagrafiitmalm saadakse valgemalmist valudetaili lõõmutamisel umbes 40 tundi, mis teeb pesagrafiitmalmist detailide tootmise kalliks 33.0% d Grafiitmalmi metalse põhimassi . mikrostruktuur võib koosneda ferriidist ja
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Nelja ratta pööramine referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 nelja ratta pööramine ehk 4WS.............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 6 Sissejuhatus Nelja ratta pööramis süsteem on levinud sportautodel , suurematel luksusautodel ning suurendatud läbivusvõimega maastikautodel. Esimene autotootja kes kasutas seeriatootmises oleval autol nelj...
LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka
hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundi. Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10° nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem: , kus -vedeliku viskoossus, r-kera raadius, v-kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: on kera ruumala, - langeva keha tihedus, -vedeliku tihedus, g-raskuskiirendus. Siit saab avaldada vedeliku
· Leburiit (Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147C. L Le(A+T). Kuni temperatuurini 727 Ckoosneb leburiit austeniidist ja tsementiidist, alla 727C- ferriidist ja tsementiidist. · Perliit (P)- on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle aeglasel jahtumisel alla 727C. A P(F+T). · Beiniit (B)- On F ja T peen eutektoidne segu C- sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500C. · Martensiit (M)- C üleküllastunud tardlahus -rauas. Maksimaalne c-sisaldus on võrdne lähtefaasi- austeniidi C-sisaldusega. 3. Fe-C-sulami jahtumiskõver. C-sisaldus 2.0 4. Sulami struktuuriskeem
öelda tahad? Kõige vabastavam on tunne pärast seda, kui saate öelda, rääkida, nutta ja karjuda südamest- kirjeldamatult ilus. Alles siis saab minna elus uuele tasandile. Me tihti anname pealiskaudseid hinnanguid inimeste välimuse või iseloomu suhtes ja naerame nende üle. Teadlik ja arenenud inimene näeb inimest tervikuna, see tähendab, et näeb tema hinge. Elu ringleb ja nii ka halvad teod ringlevad kõigile tagasi. Saatus karistab sind läbi lähedaste. Kui sa ei õpi, liigub ta aeglasel kiirusel sinu poole, lõpuks otseselt ja valusalt rünnates sind.
madala veesisaldusega võitera? Saadakse suure veesisaldusega ja või saadakse liiga pehme 25. Kummal juhul saadakse rasvakristallide suurem kogupind: kas koore kiirel või aeglasel jahutamisel (sama temperatuurini)? Kiirel jahtumisel tekib rohkem väikseid kristalle, millede kogupindala on aga suurem. 26. Missuguste füüsikaliste näitajate abil saab reguleerida koore füüsikalist valmimist? Jahutamise temperatuur Jahutamise kiirus Valmimise aeg 27. Kas koore aeglasel jahutamisel tekivad väikesed või suured rasvakristallid? Suured rasvakristallid 28. Kummal juhul saadakse ühesuguse hangumisastmega koorerasvast kõvem või: kas siis, kui rasvakristallid on suuremad, või väiksemad? Väiksemad kristallid seovad hästi vedelat rasva ja saadav või on tavapärasest kõvem. 29. Mis on ühe- ja mitmeastmelise koore füüsikalise valmimise põhiline erinevus? 1.astmelise valmimise korral on temperatuur muutumatu kuni valmimise lõpun. 2.astmelise
Liivaterade Ø 0,08-1,6 mm. Vee hulga määramiseks tehakse järgmine katse: kaalutakse 500g tsementi ja 1500g liiva, vett tsemendist poole vähem 250g. Materjal segatakse läbi standardses segistis 3min jooksul. Kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja eemaldatakse seintelt veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. Saadud seguga täidetakse raputuslaua tüvikoonus. Koonus täidetakse seguga kahes kihis (½; ½). Kumbki kiht tihendatakse tampimise teel, pealispind silutakse üle. Vändatakse raputuslauda 30 korda 10mm kõrguselt, 20mm kõrguselt 10 korda. Raputuse mõjul segu vajub klaasi peal koogi taoliselt laiali. Vee sisaldus segus on sobiv kui tekkinud koogi läbimõõt tuleb 125±5mm. Katset tuleb erineva veehulgaga korrata seni, kuni saadud koogi läbimõõt on normi piires
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Lahuste valmistamine, konsentratsiooni määramine 2 Õpperühm: Teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane 30.09.2013 28.10.2013 SISSEJUHATUS Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhu...
Risoomidega paljunevad näiteks orashein ja piparmünt. Lehtedega paljunevad nõelköis ja aas-jürilill. Vegetatiivse paljunemis positiivsed küljed on : 1. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond 2. Järglased on omadustelt vanematega ühesugused 3. Vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikus on kas väga väike või puudub üldse. 4. Vaid vegetatiivselt paljunevad organimisd evolutsioneeruvad aeglasel. Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein). Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis
Et bambusevõrsed pole eriti toitvad, liiguvad bambuskarud suhteliselt aeglaselt ja vähe. Bambuskaru kuulub väljasuremisohus olevate liikide hulka looduses elab neid loomi vähem kui 1000 isendit. Aeglane sigimine Bambuskarud toovad elu jooksul ilmale vaid mõned järglased. Emased poegivad tavaliselt üle kahe aasta. Kahe poja ilmale tulek pole küll haruldane, aga ema ei jõua reeglina mõlemat poega üles kasvatada. Aeglasel sigimisel on koos elupaikade hävimisega inimasustustest lähtuva häirimisega oma osa bambuskaru loodusliku populatsioon kokkukuivamises. Seni pole õnnestunud ka loomaaedades bambuskarusid edukalt paljundada.
atsetooni lahustiks etanool; 98 % väävelhappelahus- lahustiks vesi. Lahustunud aine- kui üks lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Küllastumata lahus- lahus, mille ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sis. antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastunud lahus- aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Ühik: protsent. Molaarsus (CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (1 liitris) lahuses. Ühik: mol/dm3, mol/l. Molaalsus (Cm) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. Ühik: mol/kg. Moolimurd (Cx) näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide
Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10)
rõnga purunemine võib kaasa tuua terve mootori purunemise Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud nukkvõllilaagrid tekitavad kloppimist piirkonnas 4 ja on stetoskoobiga paremini kuulatavad töösooja mootori väikese pöörlemissageduse korral. Need kloppimised pole ohtlikud, kuid nad viitavad peatsele remondi vajadusele Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud või pingutamata kettajam suurendab mootori müra. Sooja mootori kuulamisel piirkonnas 5 võib aeglasel töötamisel kuulda keti rapsimist, mis kiiruse suurenemisel väheneb. Kett tuleb kas pingutada või vahetada
Kivimid Liigid ja ringe Kivimitel on kolm liiki: Tardkivimid: Tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (Magma on vulkaani sees, laavaks muutub ta siis, kui ta jõuab maapinnale). Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest näiteks graniit ja basalt. Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked.
Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid Kõige levinumaks allotroobiks on helekollaste kristallidena esinev rombiline väävel. See koosneb kaheksa-aatomilistest molekulidest. S8 molekule hoiavad koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on väävel kergesti peenestatav ja esinebki ka peenekristallse pulbrina, mida kutsutakse väävliõieks. Väävlikristalli või rombilise väävli kuumutamisel ja seejärel aeglasel jahtumisel moodustuvad nõeljad kristallid, - nn monokliinse väävli kristallid. Need võivad olla ka tumekollased. Kui aga kuum väävel valada külma vette, tekib pehme pruunikas veniv mass - plastiline väävel. Plastiline väävel koosneb niitjatest väävli aatomite ahelatest, milles väävli aatomite arv võib ulatuda tuhandetesse. Sulfiidid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel ning
nad on suured tasandikujõed. · Eesti jõed saavad oma vee sademetest (suve lõpp,sügis), põhjaveest(suvel ja talvel), lumesulamisveest(kevadel) · Pikimad Võhandu,Pärnu,Pedja,Kasari,Emajõgi,Navesti. 7. Järved: seisva veega siseveekogu,millel puudub ühendus maailmamerega. · Saadjärv mandrijäätekkeline; Viljandi järv mandrijäätekkeline; Kaali järv meteoriidi kukkumisel; Sutlepa meri endisest merelahest aeglasel maakoore kerkimisel (Ülemiste,Harku); Võrtsjärv mandrijäätekkeline (Peipsi,Pihkva); Paunküla veehoidla tehisjärv,inimese loodud (Narva,Soodla veehoidlad). · Suurimad Peipsi, Suurjärv,Lämmijärv,Pihkva,Võrtsjärv · Sügavamad Saadjärv,Peipsi,Lämmi,Narva veehoidla. 8. Põhjavesi: maapinnaalune vesi,mis on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel. · Vesi jõuab põhjavette (kiiruse järjekord) :
gaase ning tuhka, mis vähendab maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaani purskamine mäetipus võib oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis liiguvad mööda nõlva alla ja hävitab kõik mis teepeale jääb. 6. Kivimite liigitamine tekke järgi: · Tardkivimid- tekivad magma tardumisel maakoore ülemistes kihtides või lava tardumisel maapinnal a) Graniit- tekib magma aeglasel jahtumisel maakoores. Jämekristalne, kõva ja hästitöödeldav. Kasutatakse ehitusmaterjalina. b) Basalt- tekib maapinnal välja voolanud laavast. Kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks. · Settekivimid- tekivad setete kuhjumisel veekogu põhja ja nende kivistumisel suure rõhu tõttu. a) Lubjakivi- kasutatakse lubja saamiseks, tsemenditööstuses,
Rumm roosuhkrust saadav jook, alkoholisisaldusega 45-75%. Sake Jaapani riisiviin, mida juuakse kuumalt; pigem dessertvein. Sekt vahuvein, kange magus viinamarjadest valmistatud vein. Siider õunavein, milles alkoholi 5-7% ja sarnaneb vahuveinile. Silvovits ploomiviin, konjaki laadne jook, päritoluriik Serbia. Sordivein ühest viinamarja sordist valmistatud vein. Spritzer lahjendatud vein. Sampanja vahuvein, mis saadakse viinam-e aeglasel käärit-l ja järel kääritus toimub pudelis. S. on patenteeritud vahuvein ja seda nime võib kanda vaid vahuveinid, mis valminud Prantsusmaal Champagnei maakonnas. Tequila Mehhiko brändi, mis valmistatud erinevatest agaavisortidest. Tokai maguskange, peene aroomiga ungari vein. Tsaatsa Gruusia grappa (puskar), valmistatakse veinitegemise jääkmaterjalist. Vein jook, mis saadakse suhkrut sisaldavate mahlade alkohoolsel käärimisel.
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse o küllastumata lahus - lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustu o küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) o üleküllastunud lahus - aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem kui lahustuvusega määratud kogus väljasadenemine - lahustunud aine eraldumine lahusest (sademe teke); tahke kristallilise aine puhul nimetatakse kristallisatsiooniks kontsentratsioon - lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses (tavaliselt mahus) lahustumissoojus - soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud
Mopeedi mootor Arutlus Variaator Alustame esimesest variaatori osast. Variaatori liikumine aeglasel kiirusel. Variaatori tagumise taldriku taga asuvad rullikud. Rullikuid on erineva suuruse ja erineva raskusega, muidugi võib neid leida ka erineva värviga. Variaatori esimese ja teise taldriku vahel on rihm. Kui nüüd lisada pöördeid, siis tsentrifugaal jõud hakkab rullikuid pesadest väljapoole tõukama. Tänu sellele hakavad esimene ja teine taldrik üksteise vastu tõmbuma, mistõttu surutakse rihm taldriku alt servast ülespoole. See ongi põhiline variaatori töö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
