inimeste ühenduses juhtmevabalt. Tänapäeval kõlab see kõik uskumatuna. Kõigest kümne aasta pärast võib meie praegune elu tunduda igavana. Seetõttu oleme alles teel infoühiskonda. Kas see muudab meie elu tulevikus heaks võib viib meid hukka? Infoajastu kiire arengu alguseks võib lugeda 20.sajandi lõppu, kui interneti kasutamine sai alguse. Arvutid, mida sellel ajal kasutati olid väheste piiratud võimalustega ning aeglased. Tekkisid uue IT-firmad ning tootjad, kes hakkasid välja töötama uusi, parema riistvaraga seadmeid. Areng oli alguses aeglane, sest teadmised IT-valdkonnas olid vähesed ja see oli kogu ühiskonna jaoks uus väljakutse. Telefonid olid mõeldud helistamiseks ning sõnumite saatmiseks. Internetis käimine telefoniga kõlas muinasjutuna. Tänasel päeval on raske kujutada ette elu ilma telefonide ja arvutiteta. Need muudavad meie elu igal sammul lihtsamaks ning säästavad aega
Praeguseks on tema plaate maailmas müüdud üle miljardi.Ajakirjas Rolling Stone on öeldud, et "Elvis muutis rock'n'roll'i popkultuuri rahvusvaheliseks keeleks". Nimelt oli tema see, kes ainuisikuliselt muutis 1950-ndate keskel muusikalisi ja kultuurilisi suundumusi. Tema plaadid, lavaliikumine, ellusuhtumine ja riietus muutusid rock'n'roll'i kehastuseks. Elvise esituses kõlasid võrdselt nii kiired ja käredad rockabilly ja rock'n'roll'i laulud kui ka aeglased ja meelad ballaadid luues oma laulude valiku ja esitusviisiga aluse kõigile järgnenud rock'n'roll'i viljelenud muusikute stiilile. Ta laulis kuulsaks mitme USA neegerlaulja (näiteks Little Richardi ja Chuck Berry) loomingu ning aitas sellega kaasa nende omaksvõtmisele valgete noorte seas. Mitmed muusikud nagu Jerry Lee Lewis, Roy Orbison, The Everly Brothers ja Buddy Holly alustasid oma karjääri Elvisest inspireerituna.Elvise isa Vernon Elvis Presley sündis 10.
Looming Haydn on muusikalukku läinud eelkõige instrumentaalmuusika loojana. Tema muusika tegi läbi kõik ajastu olulised muutused varaklassitsistlikust stiilist klassikalise kõrgstiili parimate näideteni. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. 1)Sümfoonia 104 sümfooniast on kuulsamad 6 "Pariisi sümfooniat", 12 "Londoni sümfooniat", "Üllatussümfoonia", "Lahkumissümfoonia". Iseloomulikud on aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad. 2)Haydn on uue klaverimängu stiili välja arendaja. 18. sajandi II poolel levis Euroopas uut tüüpi klaver nn. Viini tüüpi klaver. 3)Kirjutas ka lavamuusikat. Nt ooper "Apteeker". Enamik Haydni oopereid valmis Ezsterhazy õukonnas. Tema varasemad ooperid olid kerged opera buffa'd, hilisemates üritas ühendada komöödia ja opera seria jooni.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Narkootikumid Referaat Koostaja: Jüri Pranstibel Tallinn 2009 Tänapäeva noorte üks suurimaid probleeme on narkomaania. Nagu Eestiski on narkomaania laialt levinud probleem ka mujal maailmas. Kõige rohkem on narkootikumid just levinud koolinoorte seas, kes arvatavasti ei tea narkootikumidest pea midagi. Mõned inimesed arvavad, et mis see üks kord ikka ära teeb, ega ma siis kohe narkootikumidest sõltuvusse ei jää. Tegelikult võib aga ainult üks kord saatuslikuks osutuda. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hil...
Kuna ta oma energiat ühtlaselt ei jaga, järgneb pingelisele tööperioodile mõõn, mil koleerik vajab energia taastamiseks põhjalikku puhkust. Sageli ei valitse koleerik end küllaldaselt. Kergesti võib tal kaduda jõud ja usk oma võimetesse. Suhetes inimestega on ta järsk ja sirgjooneline. FLEGMAATIK Flegmaatik on rahulik ja tasakaalukas, passiivne, hoolikas, mõtlik, juhitud ja ühtlane. Ta on tõsine, visa ja püüdlik inimene. Kõne ja liigutused on aeglased ja ta omandab kõike aegamööda. Ta armastab rutiini, süsteemsust ja hoiab kinni väljakujunenud harjumustest. Ta on sihipärane töömees. Tal on kindlad seisukohad ja ta täidab korralikult tööks vajalikud ettekirjutused. Uues olukorras kohanemine võtab aega. Kaaslastega tutvumine käib tal pikkamööda. Ta vajab pidevat ergutamist ja hoovõtuks aega, kuid viib alustatu alati lõpule. Ta on soliidne, ei raiska asjata jõudu, on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Tundmused
MAAILMA MULLAD TUNDRAMULDADE KUJUNEMINE. Lähispolaarses kliimavöötmes on enamus aastast madal temperatuur ja vee aurumine on väike. Igikelts ei lase veel maa sisse imbuda ja seetõttu on muld isegi suvel igniiske.Sellis- tes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni- kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. Huunuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine, liigniis- ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine. Seega levivad tundra- ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koos- nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE
Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär maakera suhteliselt jäik väline kulgliikumise-, pöörleis- ja võnkumisenergia kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja kujul ning sõltub keha massist ja vahevöö ülemisest osast. 50-200km, liikumiskiirusest ( veerev kivirahn, voolav litosfääris toimuvad muutused on aeglased. vesi ) Pedosfäär ehk mullastik hõlmab Keemiline energia- mis vabaneb maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub seened ja taimed sünteesivad ja aatomite ja molekulide vaheliste sidemete muundavad orgaanilist ainet. Mulla energia ( tuumaelektri jaamas, tähtedes ja mineraalne osa pärineb litosfäärist. päikeses)
Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid (prigoroda) ja slummid(trusjobq), seal on ka iive(prirost) suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Aja jooksul, kui linn kasvab ja areneb, muutub märgatavalt linna maakasutuse struktuur: elanikud ja tootmine surutakse teenindusettevõtete ja kontoriruumide eest pakutavate kõrgete hindadega parima kättesaadavusegakesklinnast välja äärelinnadesse. Kesklinnas kasvab maa- ja
publikule tutvustavad ja nendega vestlevad. ● Näitlejad puudutavad üksteist ● Esimesest hetkest on karakter selge, ei ole läänelikku karakteri tasahaaval avanemist või kulgu. ● Laval on näitleja individuaalne töö, lavastaja puudub ● Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigent puudub, teda asendab trummimängija. ● Löökriistad määravad ka näitlejate tegevuse- kui lavale astub näiteks tähtis isik, siis kõlavad suure gongi aeglased löögid, teenija tulekul mängitakse väikesel gongil kiiresti. Keel- ja puhkpillid saadavad laule ja esitavad vahemänge. ● Kandsid gao xue - platvormjalanõud ● Samatähenduslikku žesti näitab iga karakter omamoodi ● Keerukas akrobaatika ● Kostüümid värvikad ● Keerukas grimm Kasutatud kirjandus Britannica. Bunraku. https://www.britannica.com/art/Bunraku Wikipedia. Bunraku. https://en.wikipedia.org/wiki/Bunraku Britannica. Bunraku. https://www.britannica.com/art/Bunraku
c) Vähendada transpordikulusid d) Polegi vaja 8. Milline transpordipakendi tüüp on kõige harvaesinev? a) Metall b) Kartong c) Klaas d) Puit 9. Missugused on EUR aluse mõõdud (cm)? a) 120x80 b) 100x120 c) 120x120 d) 80x100 10.Mida tähendab, et laos olevad liigutused on ebaefektiivsed? a) Liigutusi on palju b) Liigutused ei tooda väärtust c) Liigutused on liiga aeglased d) Liigutused on esmapilgul arusaamatud 11.Miks on vaja teha laos ABC analüüsi? a) Et teada, mis kaup laos asub b) Et kauba paigutus laos oleks parim, võttes arvesse kaupade liikumise kiirust c) Et kaubale oleks lihtne juurde pääseda d) Et täpselt teada, millal mingi kaup tuleb laost välja saata 12.Mida tähendab FEFO? a) Mis esimesena tuli läheb viimasena välja b) Mis aegub kiiremini, tuleb saata välja viimasena c) Mis viimasena tuli, läheb viimasena välja
Silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. Kirjuta iga lihaskoe nimetus ja täida tabel! · Lihaskude: Vöötlihaskude · Asukoht: Skeletti lihastes · Alluvus tahtele: Alluv sinu tahtele. · Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmme on kiire ja tugev. · Lihaskude: Silelihaskude · Asukoht: Siseelunditest (veresooned, soolestik) · Alluvus tahtele: Ei allu sinu tahtele. · Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmbed on aeglased. · Lihaskude: Südamelihaskude · Asukoht: Südames · Alluvus tahtele: Ei allu sinu tahtele. · Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmbed on rütmilised. Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. 11. Närvikude Närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist.
6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2). · See oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hoooga kokku. · Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2)? · Neil oli raske relvastus ja seetõttu olid nad aeglased. · Liiga sirgjooneline liikumine muutis nad haavatavaks. 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2)? · Võitja sai endale kaotaja varustuse. · Võitlus oli kahe rüütli vahel, kes üritasid üksteisest möödudes suure kiiruse peal teineteist hobuse seljast maha lükata. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2)? · Kui rüütel selle võitis sai ta endale kaotaja rüü. · Rüütel võitis ka palju au ja kuulsust. 10
Maa sfäärid · litosfäär · atmosfäär · pedosfäär · hüdrosfäär · biosfäär Sfääride kujunemine: · litosfäär atmosfäär hüdrosfäär pedosfäär - biosfäär · esmane atmosfäär tekkis arvatavasti koos hüdrosfääriga. Hiljem lisandus sinna hapnik ja osoonikiht. Litosfäär · maakoore ja vaheväöö ülemine tahke osa · paksus 50-200km · tihedus küllalt tihe · muutused väga aeglased · maakoor tekib ja hävib toimub kivimite ringe. Inimtegevuse mõju sfääridele: Metsatulekahjud · Otsene mõju atmosfäärile suits ja tahm · Pedosfäärile hävib mullaelustik · Hüdrosfäärile saaste · Biosfäär hukkuvad taimed ja loomad Maavarade kaevandamine · Otsene mõju pedosfäärile mulla hävimine. · Litosfäärile kivimite kaevandamine, kasutamine. · Hüdrosfäärile põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht.
näärmed (higi, sülg, pisarad) - võimaldab liikumist - kaitseb organismi väliskeskkonna eest - rakud kokkutõmbamisvõimelised - näärmed eritavad nõresid - elu jooksul juurde ei tule (pikenevad, laienevad) - rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe Jaotus: silelihaskude (kokkutõmbed on aeglased, ei - paljud epiteelkoe rakud on pooldumis- allu tahtele- veresooned), vöötlihaskude (kiired, võimalised alluvad tahtele, kasutavad palju energiat- skelett), südamelihaskude (ei allu organismi tahtele, rakud Sidekude: haralised) - organite ja teiste kudede vahel Närvikude:
Vana-Kreeka populaarsemad pillid olid KITARA ja LÜÜRA. KESKAJA MUUSIKA Keskajal oli kiriku võim Euroopas suur. Toimus ristiusu levik. Tähtsamaiks raamatuks sai piibel. Kõikjal kerkisid kirikud, mille seinu kaunistasid suursugused maalid ja skulptuurid. Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks. Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud
Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesi...
näinud vaid õpiku pildi pealt ning raske oli ette kujutada, kuidas need kõlavad. Meie ees olid järgnevad pillid: viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid, pommerid, oboe, šalmei, krummhornid, rauschpfeiff, violone, kontrabass, gamba, tromboonid, tšello, dultsian, pommer, fagott, löökpillid, trummid, orel, klaver, klavessiin. Renessanss muusika on lihtne ja laulev ning esinejad ütlesid, et selle liigendus on seotud inimese hingamisega. Lugudes vaheldusid järsult kuid efektselt aeglased ja kiiremad meloodiad. Mida rütmikamaks läksid laulud, seda rohkem tuli loole pille juurde. Eriliseks tegi selle kontserdi minu jaoks just see koht, kus kontsert toimus -Väravatorn. Lühikese Jala väravatorn ehitati aastatel 1454–1456. Torn sai Liivi sõja ajal kannatada, lammutati seejärel madalamaks ning 18. sajandil kohandati esimesed kaks korrust eluruumideks. Torni ülemine osa taastati oletataval kujul 1980. Aastatel. Preaguseks on see on
1. Elusa raku tundemärgid: Paljunemine Ärrituvus Ainevahetus Liikumisvõime 2. Mitokondrite fun on: b) energiatootmine 3. Ainete aktiivne transport läbi rakumembr toimub: b) läbi kanalite rakumembraanis 4. Mitokondrite fun mõjutab: c) vastupidavustreening 5. Mis on fagotsütoos? Raku õgimine. Staadiumid: Amöbioidne liikumine Külgetõmme Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb:...
KÄSNAINE luu sissemine osa , PLINKAINE luu väliminer osa LUUÜDI , OSTEOBLASTID luukoe noored rakud, OSTEOTSÜÜDID- luukoe küpsed rakud, OSTEOKLASTID luud lagundavad rakud Rakud moodustavad luukoest väga väikese osa, enamik on raku vaheaine. Rakuvaheaine kaltsiumsoolad, täiskasvanul umbes 1 kg Ca. Hambaemailis soola 97% - organismi kõige tugevam kude. Luukoes asuvad kollegeenkiud nagu betonis raudtalad! LIHASKUDE : VÖÖTLIHASKUDE, lihaskiud: kiired ja aeglased. SILELIHASKUDE: soolestiku seintes, nahas, veresoonte seintes jm, kontraheeruvad automaatselt. SÜDAMELIHAS, rakud veidi suuremad. Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, enamiku moodustavad lihasrakud. NÄRVIKUDE: 1.NEURON närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4.AKSON tavaliselt 1, kannab impulssi rakukehast eemale 5.DENDRIIT tavaliselt mitu, kannavad impulsse rakukeha suunas 6.SÜNAPS kahe närviraku seos ehk "kohtumispaik" 7
Enamjaolt tekib suur tööpuudus, inimestele lihtsalt ei jätku töökohti. See aga omakorda paneb inimesi varastama, et saada toitu või raha. Ehk siis kuritegevuse arv tõuseb. Kui väga palju rahvast elab üheskoos, tekitab see kindlasti veel palju probleeme, näiteks õhusaaste, korraldamata jäätmemajandus, levivad igasugused nakkushaigused ning tekivad transpordiprobleemid. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt.Iive on väga väike või hoopis negatiivne. Kindlasti tullakse veel linna elama põhjusel, et maakohtades ei ole inimestele tööd pakkuda. Linnas aga toimub industrialiseerimine töökohtade valik on suurem, palgad ning elatustasemed on kõrgemad. Võrreldes maaeluga on linnaelu palju lihtsam siin pakutakse rohkem erinevaid teenuseid. Linnas on võimalik omandada parem haridus
Seismilised lained Pinnalained Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine
Seismilised lained Pinnalained Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine
Enamjaolt tekib suur tööpuudus, inimestele lihtsalt ei jätku töökohti. See aga omakorda paneb inimesi varastama, et saada toitu või raha. Ehk siis kuritegevuse arv tõuseb. Kui väga palju rahvast elab üheskoos, tekitab see kindlasti veel palju probleeme, näiteks õhusaaste, korraldamata jäätmemajandus, levivad igasugused nakkushaigused ning tekivad transpordiprobleemid. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt.Iive on väga väike või hoopis negatiivne. Kindlasti tullakse veel linna elama põhjusel, et maakohtades ei ole inimestele tööd pakkuda. Linnas aga toimub industrialiseerimine töökohtade valik on suurem, palgad ning elatustasemed on kõrgemad. Võrreldes maaeluga on linnaelu palju lihtsam siin pakutakse rohkem erinevaid teenuseid. Linnas on võimalik omandada parem haridus
Väsivad suhteliselt kiiresti Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist südamelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata, Töötavad väsimatult pidevalt Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes. Näiteks soolestiku lainelisi liigutusi põhjustavad silelihaste aeglased kokkutõmbed ja lõtvumised. Silelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Tõmbuvad kokku aeglaselt, Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased 13. Kuidas saavad lihased energiat? Vastus: Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. 14. Treeningu mõju lihastele Vastus: Lihased muutuvad tugevamaks ning seda kauem ja intensiivsemalt saavad need kehalise pingutuse korral töödata. Treenides paraneb lihaste verevarustus, nt neis tekib
PROTSESSID LAAMADE SERVAALADEL: 1) TÕUKESERVAD iseloomulik ookenite keskmäestikel. kaasneb vulkanism ja maavärinad. 2)PÕRKUVAD a)ookeaniline/mandriline võivad kaasneda maavärinad, vulkanism b)mandriline/mandriline tekivad mäeahelikud, maavärinad 3)LIUGSERVADEGA San Andrease murrang Calinfornias MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED (Kerkimine või vajumine) Kõikuvliikumised on maa sisejõudude poolt põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade kokkupuutealadega. EESTI GEOLOOGILINE EHITUS OOKEANI PÕHJA RELJEEF 1 mandrilava e self mandrilava on mandrite veealune järk ehk madalmeri, mille sügavus ei ole üle 200 meetri.kõik maailmamerest kaevandatavad maavarad paiknevad selfi aladel.
deformeerivate impulssitena keskkonna suhtes. Pinnalained tekitavad aga tugevaid maavärinaid. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Varisemise korral langevad või veerevad kivimid nõlva jalami suhtes. Tekivad rusukalded. Eelduseks on suur nõlvakalle ja murenemine. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda. Aeglased nõlvaprotsessid voolamine ja nihkumine erinevad eelnenuist. Voolamine on iseloomulik igikeltsa piirkondades. Nihkumiseks on vaja lisaks gravitatsioonijõule muid faktoreid. Külmumine ja sulamine soodustavad seda. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke korral viltu vajuda või puruneda.
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mi...
üle tuleks uhkust tunda. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Kuid midagi oli siiski teisiti - ürgsetel kilpkonnadel olid väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Toitumine Enamik kilpkonna liike on liiga aeglased, et saaki jälitada. Nii toituvad nad taimedest või väikestest loomadest ussidest ja putukavastsetest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Mõni liik püüab saaki hoopis eriliselt. Kondor- kilpkonn kaevub mudasse ning jätab oma pärani aetud lõugade vahelt nähtavale ereroosa vingerdava keeletipu, mida kalad vaatavad kui "söödana". Seejärel ajab kondor-kilpkonn suu pärani ning imeb toidu sisse nagu tolmuimeja. Kilpkonnad suudavad ka kaua nälgida.
majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. · Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. · Tavamajandus- majandussüsteem, mis jaotab nappe ressursse tavade kohaselt. Muutused ja arend on väga aeglased. Inimsed teevad seda, mida nende vanemad on teinud enne neid, nind enamik kaupu toodetakse ja tarbitakse kohapeal. · Maa Loodusressursid (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, mersad, vesi), mida võb hüviste tootmiseks kasutada · Töö Inimese kehalised ja vaimsed võimed, mida kasutatakse tootmisprotsessis · Kapital-kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid. Luuakse varasema majandustegevuse käigus
Reisil tulevad kasuks alati eelnevad teadmised eluolu, tavade, käitumise ja ka riietuse kohta. Peab olema hästi ettevalmistunud ebameeldivusteks ning mitte lasta häirida ennast igal pisiprobleemil. Peab olema avatud uutele teadmistele ja peab olema mõistev rahvaste eripärade suhtes. 9. Geograafiatunnist õpitust kohtasin näiteks seda, et liustikul olles tuleb kõik asjad, mis sa sinna viid endaga kaasa tuua, sest lagunemisprotsessid on aeglased, kuna on vähe lagundajaid nivõrd külmas kliimas. Samuti vastab kliima lähipolaarsetele ja parasvöötme kliimavöötmete omadustele. Teadsin ka seda, et päike on liustikel väga tugev ja ere, sest päike paistab kõrgelt. Terve raamat oli elamus igas mõttes, sest kohtasin palju uut ja huvitavat, millest enne kuulnudki polnud. Väga palju tuttavaid asju ette ei tulnudki. 10. Raamat oli kirjutatud väga kaasahaaravalt ning koguaeg sain teada midagi uut ja huvitavat
Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organism ühtseks tervikuks.
Samas ei anna nad kindlat seletust, miks just saurused väljasuremistelaine üle elasid. Whiteside'i arvates võis saurustel ka lihtsalt õnne olla. Millised olid dinosaurused? Endotermilised, mis nõudis ohtrat toitumist. Ülivõimsa ainevahetusega loomad, kes võisid elada üle kõikvõimalikke külmi ja karme tingimusi. Evolutsioonilist edemust võisidki toetada kuum veri ja kiire ainevahetus. Tõenäoliselt polnud aeglased ja kohmakad olendid, vaid väledad ja aktiivsed. Sauruste seas oli nii herbivoore , kui ka karnivoore. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (Apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed. Brachiosaurus oli üks suurimatest maismaa saurustest. Ta oli 23 meetrine ja kaalus ligi 77 tonni. Sauruste süstemaatika: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata Klass: Roomajad Sauropsida Alamklass: Diapsida Infraklass: Archosauromorpha
Muudatused Esimeses maailmasõjas 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda muutis inimkonna tulevikku õpiti tööstuslikult tapma. Kogu tööstus oli allutatud sõjatehnika tootmisele ja väljatöötamisele. Oma ulatustelt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas see kõik senised sõjad. Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond suutis pikaajaliselt kaevikutes varjuvaid sõdureid toita ja neid laskemoonaga varustada. Aja jooksul kaevikuid muudkui täiustati, selleks kasutati betooni ja okastraati ning nende põhiplaanid hakkasid juba labürinti meenutama. Positsioonisõda pani sõja venima, rindejoon liikus väga vähe. Näiteks kestis Verduni lahing ligi 10 kuud ja selles hukkus umbes miljon inimest. Mobiliseeritute arv oli samuti väga suur, erinevatel andmetel kuni 70 miljonit meest, nii oli kogu aeg...
Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib peaminister. Peaministri taotlus on saavutada häälte ülekaal parlamendis. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteilistevaheliste läbirääkimiste käigus. 6. Täidesaatev võim on tugevnenud viimasel ajal. Sellel on tugevam aparaat ja rohkem funktsiooone kui parlamendil. Nüüdisaegne poilitilise otsiustamise protsess nõuab kiiret ja asjatundlikku tegutsemist. Parlamendi protseduuri reeglid on kohmakad ja aeglased. Seepärast eelmistab nüüdisaja valitsus väikseid töörühmi ja eksperte ... 7. Bürokraatia funktsioonid Peamiseks ülesandeks on poliitika elluviimine. Ametnikus suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad ametnikud aga kujundajatega. Bürokraatial on stabiliseeija ja vahekohtuniku funktsioon. Kolmas funktsioon on iseenda ehk ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Järelvalve võimalused: On vaja jälgida et see mis teostub on
Vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda kuuluv roomaja.Vaskuss on levinud peaaegu kogu Euroopa mandriosas (välja arvatud Pürenee poolsaare lõunaosa, enamik Vahemeremaadest ja põhjaalad).Täiskasvanud isendid võivad olla maksimaalselt 50 cm pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 2430 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe. Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris. Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi. Vahel harvem on keha hall või helepruun. Isase vaskussi kõhualune on hele, emasel tume. Emane on üldiselt ka isasest vaskussist tumedam. Osadel populatsioonidel on kehal sinakad laigud, need esinevad ...
· Maalikunstis inimene peidetud kangasse, tähelepanu silmadel, mis on täis kannatusi ja usku jumalasse · Inimese eluviis pidi olema askeetlik (ennast piirav), alandlik, täis usku jumalasse · Muusika 1-häälne, ilma saateta, vaimuliku sisuga, ladina keeles Kirikumuusika · Gregoriuse koraalid e gregoriaanid vaimulikud laulud mida Gregorius Suur kogus · Schola kool · Cantorum laul · Koraalid olid aeglased, neil puudus rütm ja taktimõõt, lauldi rõhutamata · Gregorius koostas 1. koraaliviiside kogumiku 604. a Kirikumuusika edendajad · Milano piiskop Ambroosius võttis kasutusele 4 kiriku helistikku D, E, F, G · Rooma paavst Gregorius lisas veel 4 · munk Arezzo võttis kasutusele neumad noodimärgid, tõstis noodijoonte arvu neljale, hakkas kasutama nii noodijooni kui vahesid, võttis kasutusele silpnimetused (ut, re, mi, fa, sol, la, sa)
Aine energiavahetus Ainevahetuse alusel on elusolendeid 2 tüüpi: heterotroofid energia tuleb glükoosi lõplikul lõhustamisel, mille arvel saab sünteesida ATP'd. Autotroofid rohelised taimed, kes sisaldavad klorofülli, mis võimaldab fotosünteesida. Sinna kuulub väike osa baktereid ja osa algloomi. Ainevahetus kannab nime metabolism. Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus. ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamis...
immitseda. http://et.wikipedia.org/wiki/Kilpkonnalised http://et.wikipedia.org/wiki/Elevantkilpkonn http://et.wikipedia.org/wiki/Nahkkilpkonn Kilpkonnade värvus vastab ümbruskonna omale, ent mõned mageveevormid on eredalt värvunud. Terraariumis võib selliseid loomi imetleda, aga looduslikus keskkonnas kireva taimestiku ja veesillerduse keskel on teda raske märgata. Kilpkonnad on iidsetest aegadest olnud aegluse sümboliks, kuid aeglased on üksnes maismaakilpkonnad kohta. Mageveekilpkonnad liiguvad kiiresti ja osavalt nii vees kui ka kuival. Merekilpkonnad on kuival maal kohmakad, kuid vees liiguvad hämmastava graatsiaga. Kilpkonnaliha on maitsev. Eriti maitsvaid liike kasvatatakse erifarmides. Kilpkonnade sigimisperioodil korjatakse nende mune, mis on samuti söödavad ja millest saab õli. Mõne liigi kilprüüd kasutatakse kilpkonnaluust pudukaupade valmistamiseks, kuid viimasel ajal on
peremeesrakust, rakk sureb - Lüütiline tsükkel - lüüsumine ehk laialilagunemine, viiruse paljunemine nii, et ta ise lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3
Ainus asi, mis terve kontserdi juures kõlbmatu oli, oli see, et kohe esimese minuti sees aevastas üks publikuliige ning iga kord kui üks lugu lõppes hakkas publik köhima, mis rikkus kontserdi graatsilisuse minu jaoks veidikene ära. Üleüldiselt oli esitatu väga korrektne ning ühtegi viperust sisse ei tulnud. Kõike oli väga hästi kuulda, peale mõne väga vaikse koha, kus ainult üks või kaks oboed mängis. Kontsert oli dünaamiliselt väga lai. Igas loos olid väga vaiksed, aeglased kohad ning samuti väga valjud, kiired ja võimsad kohad. Kontsert oli väga meeleolukas. Kõlasid rõõmsad, kui ka kurvad kohad. Mõned osad olid väga mängulised ning kerged, samal ajal oli teisi osi, mis olid väga karmi ja valju kõlaga. Mulle väga meeldis seda kontserti kuulata. Varem polnud ma eriti klassikalist muusikat kuulanud. Kohe esimesest noodist alates oli teada, et tegu on väga võimsa ettekandega. Esimeses liikumises mängiti „Allegro con brio“-t
peremeesrakust, rakk sureb - Lüütiline tsükkel - lüüsumine ehk laialilagunemine, viiruse paljunemine nii, et ta ise lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3
mis on ilus kunstis ja muusikas. Inimesele pole ette antud reegleid. Renessanssi aja muusika on seotud madalmaadega. Ideaaliks on laulev, kaunis ja väljendusrikas meloodia. Ilmalik muusika hilisrenessanssi ajastul Ilmaliku muusika alla kuuluvad kõik imlalikud laulud. Neid oli kokku 4 alajaotust: 1. Prantsusmaa sansoon- 16. sajandiks tekib ladina keele kõrvale prantsuse keel. Iseloomu järgi on kahte tüüpi: laulvad ja meloodilised aeglased sansoonid, teised lõbusad ja kiires. Sisult olid armastuslaulud. Kuulsamad sansooni loojad olid Janequin ja Desprez. Viimaselt on säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselguselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. 2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto
Nüüdseks on see unustatud kuigi pedaalivat jalgade tööd alt üles kohtab ka praegu. See kujuneb kui ülakeha on upitatud ujumislauale ning jalad on alla vajunud. Sellises asendis on lihtsam sooritada pedaalivaid liigutusi, kui vastupidises suunas lööke.Seliliasendis on pedaalivad jalgadeliigutused suureks abiks keha tasakaalu hoidmisel, ega ole samas väsitavad, kuid edasiliikumiseks on nad aeglased. Niisiis põhilised faktid, mis seliliujumisest meelde tuleb jätta, on et kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees
1) Mao sisepind on kaetud limaga, mis on kergelt aluseline ja happe toime pole nii tugev. Kui on mingeid häireid, tekivad maohaavad; 2) Pepsiin, mis lagundab valke. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks. 3) Mao sisepinda katva epiteeli pidev kiire uuenemine (~500000 rakku / min). Epiteel uueneb iga kolme ööpäeva tagant. Maos toimuvad perioodilised kontraktsioonid. Sammuseadjad annavad signaali iga 5s järel. Periplastilised lained viivad toidu edasi. Aeglased lained 10 korda / min. Peristaltilised lained e. tugevad. Regulatsioon nii neuraalne kui ka humoraalne. Sümpaatiline aeglustab seedimist. Kui toit jõuab 12-sõrmikusse, siis see vähendab maomahla peristaltikat. Peristaltikat reguleeritakse humoraalselt. Toidu jõudmisel lukuti ossa vallandatakse gastriin, see omakorda pepsiini. Peensoole hormoonid reguleerivad samuti seedimist. SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea
Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb ilusa sabaga. Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Koaala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koaalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja «nutab» nagu laps. Koaala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldiselt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 5 2.1. Toitumine Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti
Hoolimata generaatori suurusest oli ta võimsuseks ainult 12kW. Põhjuseks oli see, et aeglaselt pöörlevatel generaatoritel pole just kõige suurem tõhusus. Brushi tuulegeneraator Taanlane Poul la Cour, avastas hiljem, et kiiresti pöörlevad ja väheste labadega tuulegeneraatorid on elektri tootmiseks tõhusamad kui aeglased ja suured generaatorid. Kõige esimene modernne patarei on tehtud Alessandro Volta poolt. 1800.-ndal aastal, tänu ühele lahkarvamusele galvaanilise efekti üle mida kaitses Luigi Galvani, arendas ta voltailise kuhja, tänapäeva patarei eelkäija, mis tootis stabiilset elektrivoolu
millele on tunnuslikud lihaspinge, motoorne rahutus, peavalu, südamekloppimine Cannon-Bardi teooria Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: - Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. ( Hirm, ehmatus ja raev väljenduvad ühtemoodi) - Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. - Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. ( sibul paneb inimese nutma ,aga kurbust tundma ei pane ) - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist. (nähes mürkmadu ehmatame ja seejärel kahvatame) Selle teooria kohaselt paneb teatud stiimul inimest värisema ja hirmu tundma. Joonistage ja kirjeldage HIRMU ja VASTIKUST Inimese rahutu ja ärritunud oleks, mida põhjustab kujutlik või tegelik hädaoht. Väljendub näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonid ( higistamine ) Esile kutsuvad eemaletõukavad objektid ja sündmused.
1. Elektri kvaliteedi mõiste Jaguneb pinge kvaliteediks ning elektrivarustuspidevuseks. 2. Elektromagnetilise ühilduvuse mõiste Hõlmab elektrivõrgu ja muude elektriseadmete häiretundlikkust ja häiringute tagasimõju. El.mag. nähtused, mis põhjustavad häiringuid: madalasag. juhtivusnähtused; madalasaged. kiirgusnähtused; kõrgsageduslikud juhtivusnähtused; kiirguslikud lahendusnähtused; elektrostaatilised lahendusnähtused; elektromagnetliline tuumaimpulss.Kõige tähtsam on esimene rühm kuhu kuuluvad ka pinge kvaliteedi nähtused. 3. Elektri kvaliteedinäitajad Pinge kvaliteedinäitajad: võrgusagedus, pingetase/aeglased pingemuutused, pingelohud ja kiired pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes; flikkerid. 4. Võrgusagedus ...
ioniseerivateks kiirgusteks. Ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus, tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Alfakiirgus Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest. Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased, mistõttu on tõenäosus, et nad oma teel mõne teise aatomi vastu põrkavad, suur. Piisab tavalisest paberilehest või mõnesentimeetrisest õhukihist, et kõik alfaosakesed põrkuks mõne ees seisva aatomi vastu ning ioniseeriks selle. Beetakiirgus Beetakiirgus koosneb beetaosakestest sõltuvalt lagunemise tüübist kas elektronist või positronist. Beetaosakeste läbimisvõime on alfaosakeste omast suurem. Aatomiga
Tööjõuturu kohandamine (kohati valitseb tööpuudus) 3. Millised on hetkel aktuaalseimad probleemid logistikas ja transpordis? Ülemaailmselt ja riigisiseselt Eesti Transiidimahu vähenemine Teedemaksu puudumine Segadus Saaremaa laevadega Rail Balticu segane protsess Autojuhtide palkadega skeemitamine Maailm Keskkonna probleemid Aeglased tolliprotseduurid Tagastuslogistika halb organiseeritus (kaubaaluste, taara, konteinerite tagastus) Logistikaturu ‘’solkimine’’ monopolide poolt Õigeaegne kohaletoimetamine varieerub väga suuresti 4. Mis on tarneahel? Kuidas toimub tarneahela juhtimine? Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
