Üks muruneiu jäi Villu pärast juustega puuoksa külge kinni. Villu märkas seda ning aitas muruneiu sealt lahti ja ulatas maast talle tema kübara tagasi. VII Teopäev Kõik töölised tegid põllul tööd. Väljas on väga palav ja päikesepaisteline ning töölised olid juba teopäeva tegemisest väsinud. Teopäeva tegid Räpsi Rein, Veni-Villem ja Villu. Räpsi Rein oli kärme ja naljaka jutuga mees. Veni-Villem oli aga hästi aeglane ning aeglase mõtlemisega mees. Varsti tuli kubjas kepiga, et laisklejatele peksa anda. Räpsi Rein sõitis hobusega nii kaugele ära, et ta ei saanudki peksa. Kui aga järg jõudis Villuni, siis ilmus see noorhärra välja ja keelas Villule peksa andmise ära. Kubjas võttis noorhärra sõna kuulda ning Villu ei saanudki peksa. VIII Teomeeste jutustused Ühel õhtul ei tulnud teomeestel und ja nad otsustasid jutustada lugusid. Veni-Villem
uuesti, siis piiramist enam ei toimu ja mootor saab toitevoolu nii kaua kui lüliti on tõsteasendis. 8. Infovahetus võrkude vahel Keskusjuhtplokk võimaldab: Mootor Käigukast - vahetada informatsiooni kiire võrgu (mootor, pidurid, jõuülekanne näit.500kBit/s) ja aeglase võrgu (mugavuselektroonika näit. 100kBit/s) vahel; - diagnoosipistmiku kaudu testida võrke sõltuvalt testrist, kas otse võrgujuhtmetest või K-liini vahendusel.
· Päraku ja selja uimel hammastunud kiir (Joonis nr 1) · Suur kasv · Tarkus ja kõrge ohutunne Joonis . Karpkala seljauim Joonis . Soomuskarpkala 1.3 Levik looduses Looduslik sasaani levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi ning Ida- ja Kagu- Aasiat. (Joonis 3.) Sasaani kultuurvormi karpkala on levitatud üle kogu parasvöötme. Eestisse toodi karpkala aastal 1893. Looduslikus veekogus on karpkala eelistatuimaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad.(Martin, 2009) 1.4 Sigimine Karpkala saab suguküpseks 4-5 aastaselt, isaskalad varem. Elujõulisemaid järglasi annavad sugukalad 7-11 aastaselt. Eestis saadakse looduslikult karpkala järglasi harva. Järelkasvu on leitud vaid sealt, kus puuduvad röövkalad. Eestis kasvatatavad karpkalad on saadud kunstliku paljundamise teel. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja
4 Altsööt Kasutatakse: ründelöökide, pettelöökide ja pallingute vastuvõtmisel. Faasidena on tegevus selline: 1. Ettevalmistav faas- liikumine pallile alla nii, et pall oleks otse keha ees 2. Tööfaas- palli tabamine ja liikumishoo amortiseerimine käsivartega. 3. Lõpetav faas- söödu lõpetamine koostöös kogu keha lihastega, üleminek uuele tegevusele. Tehnika: · Altsööt aeglase lennuga pallide vastuvõtmisel- küünarliigesest pingutatud, sirged ja välja pööratud, vaade on pallil · Altsööt kiirete ja tugevate pallide vastuvõtmisel- palli liikumishoo peatamine, jalad töötavad nagu vedrud, käed aitavad palli hoogu pidurdada, randmete suunamine alla. Söödud laskumisega Laskumisel mängitakse palli nii ülelat- kui altsööduga. Kiireid ning tugevaid sööte ei ole võimalik vastu võtta ilma laskumiseta. Laskumist kasutatakse madala
Ravi tulemusena ja vahel ka spontaanselt tekivad lühemad või pikemad remissioonid ehk vaibefaasid, mil inimene tunneb end täiesti või peaaegu tervena ja võib ekslikult arvata, et haigus on möödunud ja ravi võib lõpetada. Ka vaibefaasis on võimalik liigesekahjustuse aeglane edenemine, seetõttu tuleb ravi katkestamist alati hoolega kaaluda. Mõnedel inimestel kulgeb haigus aastaid olulisi deformatsioone tekitamata ja haaratud on võrdlemisi vähe liigeseid see on aeglase, healoomulise kuluga RA. Mõõdukas kulg on siis, kui haigus tabab üht liigesegruppi teise järel ja deformatsioonid võivad kujuneda umbes kümne aastaga. Haiguse ägenemisi esineb ligikaudu kord aastas või paari järel. Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik. Kõrvalhaigused: osteoporoos, amüloidoos, silmapõletik ja suukuivus, aneemia ning suurenenud südame ja veresoonkonnahaiguste risk
KÕRBETAIMED Õppematerjal VIII klassile Võhma Gümnaasium 2001 Tiiu Uibo Töö koostanud: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBETAIMED TAIMKATE koosneb suurt kuumust ja kuivust taluvaist, pisilehistest ja lehituist, astlalistest, turdlehistest, vahakirmekattega, lühikese vegetatsiooniperioodiga, aeglase kasvuga ning suhteliselt hästi arenenud pindmise ja haruneva (pinnaseveetoitelistest) või sügava ja väheharuneva juurestikuga (põhjaveetoitelistest) taimedest. Tavalisimad on efemeerid, ühe ja kaheidulehelised tava ja turdpüsikud, poolpõõsad, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad ning puud ja turdpuud. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse sööda ja toidutaimedena, paljusid ravim ja ...
Samuti kiirema algusega. Arvatavasti olen seda teost ka ennem kuulnud, kuna see on väga tuttav. Ei ole kiire ega aeglane, rahulik. Teose lõpp on aga hoopis teistsugune, madal ja aeglane. Masurka C-duur op 56 nr 2 Nagu eelnevad masurkad on ka selle teose algus kiirem. Seda teost olen ma ka kindlasti kusagil kuulnud , kuna see on eriti tuttav. Kiire ja kõrge helistik läheb üle aeglaseks, kõrge helistik on püsiv. Meenutab valssi. Nokturn cis-moll op posth Rahuliku ja aeglase meloodiaga. Vahepeal on kiirem koht, mis jälle meenutab midagi. Mulle meeldib see teos, see tekitab nii rahuliku tunde. Meloodia on madal. Prelüüd d-moll op 28 nr 24 Algus kiire ja äkiline. Madala meloodiaga teos.Eriti meeldivad kohad, kus esitaja tõmbab klaviatuuril ühest otsast teise käega ja tekib eriti hea heli.Lõppeb teos madalalt ja kolme tugeva löögiga. Fryderyk Chopin
Huvitavat Eesti kalade kohta Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Ee...
Liigikirjeldused Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu. Sellesse seltsi kuulub 5 (või 6) sugukonda, kokku 320 perekonna ja vähemalt 3250 liigiga. Suurim karpkalaliste sugukond on karplased ehk karpkalalased. Karplased ehk karpkalalased: Särg (Rutilus rutilus) kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Neil on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres. (I) Teib (Leuciscus leuciscus) elutseb kiire vooluga jõgedes ja ojades, läbivooluga järvedes ja rannikumeres. Ta on parvekala, kes suuri rändeid ei soorita. Ta on poolsiirdekala, kes kevadel tõuseb kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. (I) Turb (Leuciscus cephalus) on paksuseljalise ja laia, kuid lamedalaubalise kalaga. Tema lai
Ta esites pala Frederic Chopin`ilt ning teose pealkirjaks oli Polonees g-moll op.posth.Teiste teoste kõrval oli see teos natukene pinnapealne ning ei loonud minus mingeid mõtteid.Võibolla oli see tingitud väikest väsimusest, kuid pala ei pakkund mulle mitte mingit huvi. Loo tempo oli kiire aga meloodia väga üksluine. Peale seda, tuli lavale Lauti Väinmaa teosega Schubert-Liszt ,,Hingedepäeva litaania. Teos oli aeglase tempoga ning väga ilusa ja rahuliku meloodiaga. Selline iseloomustus võib ka tihedalt olla seotud teose nimega. Arvo Pärt Sonatiin nr 2 op. 1 nr 2 Allegro energico. Teos oli suhteliselt kiire tempoga ja meloodia oli salapärane. Teos lisas päris palju energiat nendele inimestele, kes olid parasjagu tukkuma jäänud. Isegi mulle tõstis see teos tuju, sest see oli energiline ja lõbus. o Largo. See teos erines teisest päris palju. Meloodia oli palju rahulikum ja ilusam
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi). Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias)
merede, harva ka järvede põhjas olevad, rohkesti (vähemalt 30%) rauda ja mangaani sisaldavad mineraalsed moodustised. Nende läbimõõt ulatub mõnest millimeetrist mõnekümne sentimeetrini suurem osa paikneb ookeanide sügavates osades, leitakse neid ka madalamalt (näiteks Blake’i platool Atlandi ookeanis toimus umbes 750 m sügavuses katsetootmine juba 1970. aastal). moodustuvad väga aeglase settimisega piirkondades sette pinnal keemiliste ja biokeemiliste protsesside tagajärjel. Leidub ka Läänemeres (varu kuni 10 miljonit tonni). sh Eesti rannikumeres, leidub samasuguseid moodustisi sügavamal kui 20–25 m http://ukrmap.su/ru-g11/97.html http://forte.delfi.ee/news/teadus/punane-m eri-kubiseb-vaarismetallidest.d?id=6486907 0 http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503 ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1 3710 http://ukrmap.su/ru-g11/1342
· Labiilsuse vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Parabioos on: · Tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. · Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. · Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 27. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite
Kui pesale juhtub lähenema mõni marjahimus kala, sööstab isasäga talle kallale. Oma välimuse ja hääleka liikumisega hirmutab ta iga sissetungija pesa lähedusest kiiresti eemale. Selline hoolas valve ei ole väga pikk. Suhteliselt suureteralise marja (D = 3 mm) areng kestab 570-580 kraadtundi, seega +24oC vees kulub vastsete koorumiseks ca kolm päeva. (http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,36,738) - Leili Järv ELUVIIS Säga elutseb peamiselt aeglase vooluga jõgedes ning sogase veega järvedes. Jahti pidama suundub põhiliselt öösiti, päeval viibib uuristatud või tihedalt täis kasvanud kallaste ääres või põhjas, kui vesi on piisavalt sügav. Säga on laisavõitu kala, kes kõige meelsamini püsib liikumatult. Ta ei hüppa kunagi, isegi siis mitte, kui veepinna lähedal ujub. Kuigi sägad elavad reeglina erakuna, on igaühel neist oma individuaalne territoorium, mida nad valvavad ja kaitsevad
Vähikasvatustehnoloogiad Eestis Vähipüügiga on Eestis tegeldud 20 sajandi algusest alates, kus teati Eestit siis ühe tuntuma vähieksportijana Euroopas. On teada, et enne kolmekümnendaid eksporditi Rootsi 100-150 000 vähki aastas. Hilisemalt on teada, et vähivarud Eestis kahjuks vähenesid oluliselt (vähikatk, keskkonaseisundi muutused jne). Eesti vabas looduses on jõevähk aeglase kasvuga . Kasutades aga õiget tehnoloogiat kasvatuses, suudame me neid saada rohkem ja kiiremini. Vähikasvatus pole Eestis veel oluliselt levinud, mistõttu on tarvis kasutada konsulentide abi, et saaks rajada efektiivselt toimiva kasvanduse. Omakorda on aga murekohaks, konsulentide vähesus. Sellest hoolimata on olemas põhilised tehnoloogilised lahendused kasvanduste rajamisel. Vähikasvanduse tähtsaim eeldus on piisav hulk kvaliteetset vett kogu vähi elutsükli aeg
Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle- eelmise aasta pojad
Kui üldse, muutub lihase suurus nende treenimisest vähe. Pikamaajooksjatel ja -jalgratturitel, maratonijooksjatel ja teiste vastupidavust nõudvate spordialadega tegelejatel kipuvad aeglased lihaskiud teistest rohkem arenema, seepärast on nad üldjuhul kõhnad ja soonilised. Aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud kasutavad kütuseks rasva, lõhustades seda Krebsi tsükli käigus. Krebsi tsükli puhul muudab organism rasva energiaks. Kuid see tsükkel algab alles pärast 15-20 minuti möödumist aeglase pikamaa kardiovaskulaarse treeningu alustamist. Umbes nii pika aja pärast hakkab keha aeglaselt, kuid ühtlaselt energiat juurde nõudma. Organism läheb oma varude kallale ja hakkab keha nõudluse rahuldamiseks rasva põletama. Aeglase, pikamaa kardiovaskulaarse treeningu põhieesmärk ongi võimalikult kaua ja palju kaasata liikumisse aeglaselt kokkutõmbuvaid lihaskiude. Pikaajalise mõõduka koormusega kardiotreeninguga saab tunduvalt kiirendada rasva põletamist.
14. Lünktekst Ülemjooksul on jõgi tavaliselt kiire vooluline ja ta suudab kaasa kanda suuri kive. Ülemjooksul kulutab jõgi peamiselt oma põhja ja seetõttu kujuneb jõgedel järskude veerudega org (sälkorg). Keskjooksul on jõe vool aeglasem. kui ülemjooksul. Jõgi kannab edasi väiksemaid kive. Jõeorg muutub järjest laiemaks, sest voolav vesi kulutab rohkem kaldaid. Jõel kujuneb lamm.org. Alamjooksul on jõgi aeglase vooluga. Ülalt poolt kaasatoodud murendmaterjal settib suudmes. Jõesäng ummistub ja jõgi madaldub. Jõe poolt kaasa toodud setetest tekib uhtmadalik ehk delta. 15. Millistes looduslikes tingimustes tekib delta, millistes estuaar? Delta tekib siis, kui jõe voolukiirus on väike nii et ta kannab peent setet ja kuhjab seda suudmesse, ust jõgi lõpuks enam läbi ei saa Estuaar on lehtersuue ehk siis nendel rannikutel, kus on hästi tugev tõus ja mõõn,
Sellel perioodil vallandub paljudest põlemiskolletest leek, mis hõivab kogu põlemiskambri. Sõltuvalt põlemiskambri konstruktsioonist ja mootori forrseeritusest on rõhu tõus vahemikus 3...15 kG/cm2 kraad. Kiirpõlemise perioodil põleb viivitusperioodil moodustatud küttesegu ning 14 jätkub ka kütuse pritsimine. Järgneb kolmas, aeglase põlemise periood C - D, mille kestel rõhk peaaegu ei muutu. Aeglase põlemise perioodil põleb kütus vastavalt aurustumisele ja jätkub temperatuuri tõus. Neljas periood, järelpõlemine, kestab kauem kui ottomootoris. Selle lõppu on raske täpselt kindlaks määrata. Põlemise kulgemist mõjutab viivitusperioodi kestus. Kui viivitusperiood on pikk, aurustub suur hulk kütust, rõhk tõuseb kiirpõlemise perioodil järsult ja mootor töötab jäigalt (kloppimisega)
1. Tuleb valida toon ja tempo, mis sobib antud sündmusega. 2. Tekst tuleb liigendada lauseteks ja lõikudeks vastavalt sündmuse liigendusele. 3. Igal sündmusel on oma tempo, mis peab ka loost välja tulema. Lühikesed laused annavad kiire tempo, pikad laused aeglase; vähe täiendeid ja määrusi annab kiire tempo, palju tähendusi ja määrusi teeb tempo aeglasemaks; koondlaused ja kiillaused teevad tempo aeglasemaks; palju erinevaid kõrvallauseid annab aeglase tempo. Stiil ja uudise retoorika 1. Uudis kasutab neutraalstiili. 2. Kõige halvem on ametlik tuim tekst. 3. Kui tekst on ametlik tuim-bürokraatlik, siis tuleb vähendada: võõrsõnu, termineid, abstraktseid sõnu; umbisikulist tegumoodi; kaudne ja tingiv kõneviis; mine-vormid; pikad laused ja lõigud. 4. Kui tekst on argikeelne või lobisev, tuleb vähendada järgmisi sõnu: üldsõnad,
loomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud veeorganismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod jm.); tüüpilised kalad on jõeforell ja harjus. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad. Kaladest nt. karpkala. Üliharuldane "Punase raamatu" liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Jõevähk, vesihark ja perekonna vesivaksik liigid. Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (nt haug, võldas, lepamaim ja trulling. Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes (alla 13°'C) siiski harvemad kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg,
ahven. Looduskaitse alla ei kuulu. HAUG Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka
Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn. Gregoriuse antifonaarium, mis valmis 604. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Koraalide viis oli sageli väga avaralt arendatud, omapärase aeglase rütmiga, mis allus tekstile (puudus kindel taktimõõt). Kõiki helisid viisis esitati ühtlaselt, ilma rõhutamisteta. Puudusid ka dünaamilised varjundid - kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega. Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles, tekstid olid kanoniseeritud palved ja ülistused Jumalale. Meloodiate ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi märke, neumasid, millest ajapikku hakkas arenema noodikiri.
casei ssp rhamnosus · Puuviljamaitse: estreid ja etanooli tootvate bakterite toimel (Leuconostoc mesenteroides ssp cremoris, Lactococcus lactis ssp lactis), Etüülbutüraat, etüülheksanaat · Proteolüütiline aktiivsus Mozzarella (L.casei ssp pseudoplantarum, L.casei ssp casei 2. Kolivormsed bakterid: · Varane gaasitekke defekt st juustutootmise esimestel päevadel, juuretis aeglase metabolismiga · Kalgendi pesemine järelsoojenduse järgselt tõstab pH-d · Pehmete hallitusjuustude küpsemisel pH tõuseb · Nt: Bries Klebsiella, Camembertis kolivorme 107 CFU/ml 3. Sporogeenid: · Hiline gaasiteke: klostriidid Emmentalis, Goudas, sulatatud juustudes, kõrge pH, madal soola kontsentratsioon. Cl.tyrobutyricum, Cl.sporogenes, Cl.butyricum. Laktaadi konversioon butüraadiks, äädikhappeks, CO2, H2
Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile Amooniumkloriid happeline . Cl rikas, kõrrelistele taimedele Na salpeter (NO3) aiakultuuridele Ca salpeter leeliseline, kiiretoimeline Karbamiid universaalne, aeglase toimega Lämmastik väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne lämmastikväetise normi tegevaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ ha. Vaheaeg väetamisest saagi koristuseni ei tohi olla lühem kui 20 päeva. N- puudujäägi tunnused taimedel : kidur kasv, kollakas-roheline värvus. N-üleküllus e. NO3 oht: taimed on sinakasrohelised. 2) P taimetoitelemendina ja P- väetiste liigid Fosfor kuulub taimedes liitvalkude, vitamiinide, hormoonide ja ensüümide koostisesse.
osavõtmatud ning laskvat elul minna nii, nagu too seda soovib. Samas aga jätkuvat neil küllalt pealehakkamist, et teisi ninapidi vedada- Henna sõnul peab ta koguaeg valvel olema, sest tema rahvusest teadlikuks saanuna üritavad mõningad eestlastest korteriomanikud ja müüjad tihtilugu neiul rahaliselt nahka üle kõrvade tõmmata. Siin tulevad esile ka eestlaste poolt soomlaste kohta usutavad stereotüübid, mille kohaselt olevat tüüpiline ,,põder" rohkelt alkoholi tarbiv ja aeglase mõttekäiguga, kuid see-eest raske rahakotiga tegelane. Üldiselt on mõlemad tüdrukud aga rahul oma otsusega tulla õppima just siia, Eestist on saanud neile justkui teine kodumaa ning elu huumoriga võttes on kõik raskused ületatavad. Eesti inimesega on raske kontakti luua, sest tolerantsi osas on meil kui rahvusel veel palju õppida. Võites aga eestlase usalduse, oled saanud endale sõbra kogu eluks, ütleb Minna ning lisab, et tolerantsi vähesusel meie ühiskonnas on omad
vähem ühtlane ka siis, kui loom kuue meetri kõrgusel sööb või maapinnal joob, on kaelkirjakul keeruline vereringlus. Võimas kaelaveen on nagu mahuti, mis kogub endasse üleliigse vere, kui kaelkirjak näiteks juues pea langetab. Kui loom pea uuesti üles töstab, on ta takistuseks, et veri liiga kiiresti südamesse ei valguks. Selleks on kaelaveen varustatud sulgurklappidega, tänu millele voolab veri südamesse aleglaselt. Kaelkirjakud kasutavad üksnes äärmise vajaduse korral kohmakat aeglase galoppi, kuid ainult paariks minutiks. Kaelkirjakute galopp on väga omapärane: loom võib üheaegselt maast tõsta mõlemad eesjalad ainult pead ja kaela kaugemale taha heites ja niimoodi keha raskukeset ümber paigutades. Kaelkirjak võib arendada kiirust kuni 50km/h. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) LÄHISUGULUSES OLEAD LIIGID On teada 9 üksteisele väga sarnast kaelkirjaku alamliiki, kes erinevad vaid karvastiku mustri ja levila poolest.(http://www.miksike
millimeetri kuni sentimeetri pikkused valkjad või mustad. Kehal on väga palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitseks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Lima tekitamiseks kulub neil ligi 50% toidust saadavast energiast. Esinevad silmad. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas lamelane, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes. Klass: Imiussid. Paljud neist siseparasiidid. Esindajaks on maksakakssuulane ehk "maksakaan", kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega.
REFERAAT KOOL KOOL Päikesesüsteem Lühireferaat Töö Koostas: KOOSTAJA, 9b kl. Õpilane Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päi...
mehanismiga, mis täismõõdus lintidel on. W-VHS / Digital-VHS (kõrglahutusega) W-VHS võimaldas lindistada MUSE Hi-Visioniga, analoog kõrglahutusega televisioonis, mis kasutati Jaapanis alates 1989 kuni 2007. Teine täiendatud standard on Digital-VHS (D-VHS), lindistab digitaalset kõrglahutusega video VHS laadse lindile. D-VHS saab lindistada kuni 4 tundi ATSC digtaaltelevisiooni 720p või 1080i formaadis, kasutades kiireimat salvesrusreziimi ja kuni 40 tundi standardse lahutusega videot aeglase kiirusega. Lisandid Peagi pärast VHS formaadi tutvustust töötati välja VHS lindi tagasikerijad. Nende seadmete ainus eesmärk oli VHS lindtide tagasikerijad. Tagasikerija pooldajad väidsid, et tagasikerimise funktsioon VHS mängijal mõjutab taasesituse kvaliteeti . Paljud odavad videomakid jätaksid lindi video pea ümber samal ajal kui tagasikerimine või edasikerimine toimuks, nii et tagasikerijad päästaksid linti. Tagasikerija keriks linti sujuvalt ja seda ka
külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmata ruumis viibima. Suvel alahinnatakse tihti halbadest ilmastikutingimustest, märjast ja tuulest tingitud alajahtumise ohtu. Keha jahtumise kiirus sõltub peamiselt vahetust ümbrusest. Kõige kiiremini alajahtub inimene külmas vees; vabas looduses toimub protsess aeglasemalt. Alajahtumine võib
– Vahepealsed (oksüdatiiv-glükolüütilised) – Valged (kiired, kiirelt väsivad, glükolüütilised) 3) Neljaks: - Punased (oks.) – Punased (oks.-glük.) – Intermediaalsed (oks.-glük.) - Valged (glük.) Liigispetsiifika: Näit: rotil on lihaskiu tüüpe 5, inimesel 3-7 skeleti vöötlihase kiutüüpi. Inimesel on 3 põhilist lihaskiu tüüpi I, IIA ja IIX, varasem IIB, lisaks intermediaarsed IC, IIC, IIAC, IIAB. ! I A: punane, aeglase kokkutõmbega, vastupidav, oksüdatiivne, keskmine diameeter(intermediaarne) II A: punane, kiire kokkutõmbega,vastupidav, oksüdatiivne, väike diameeter II X: valge,kiire kokkutõmbega, kiirelt väsiv, glükolüütiline, suur diameeter
4) Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata. 6 Info säilimse osas on ilmselt oluline koht REM-unel ("kõvaketta ümberkirjutamine"). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine". Unedeprivatsiooni järgselt esmalt taastatakse sügava une ja seejärel REM-une puudus. ● unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium); ● sügava une puudus korvatakse reegline täielikult; ● REM-uni korvatakse alles pärast sügava une puuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses 7 2 Unenäod Unenägudena kirjeldatavad fenomenid on täheldatavad valdavalt REM-une ajal, kuid esinevad ka teistes unestaadiumites. REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel; puudub roomajatel ja teistel
võivad rünnata hoopis väiksemaid kalu, on tootmine majanduslikult vähe tõhus. Tehnoloogia *Lihtsaim viis on sorteerida käsitsikasutatakse sorteerimiskaste *Sorteerimisautomaadid töötavad kalapumba abil ja jagavad kalad 3 suuruskasti 11. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik, sobib hästi aia- ja talutiikidesse. Kalad on soojalembelised. Eluks sobivad seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Elavad ka kiirevoolulised veekogudes ja mõõduka soolsusega rannikumeres. Temperatuur talub 0-35 kraadi, paljunemisekssobib üle 20 kraadine kuumus. Vajab hapnikku. Tiikides kasvatatav karpkala kodustati euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopas ja Kaug-idas alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud: peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N
Kunda Ühisgümnaasium Karin Kõrts 10. klass Leonardo da Vinci Koostaja: Karin Kõrts Kunda 2011 Elulugu Leonardo da Vinci sündis Firenze lähedal väikeses Vinci külas ja veetis sealse maakoha rahus oma elu esimesed aastad. Ta oli talutüdruku ja notari abieluväline laps. Isa abiellus varsti pärast Leonardo sündi teise naisega. Ei ole teada, millal Leonardo hakkas joonistama ja maailma, kuid tema kunstianne avastati juba varakult. Kui isa kolis Firenzesse, võttis ta poja kaasa ning pani õppima skulptor ja maalikunstnik Andrea del Verrocchio juurde, Firenze oli sel ajal Itaalia juhtiv kunstikeskus, elav linn, kus suhtuti eelarvamusteta kõike uude. Noor Leonardo võid tutvuda vararenessansi kunstiga mitte ainult õpetaja töökojas, vaid ka linnatänavatel ja kirikutes. Leonardo noorpõlve looming tõestab, et ta ületas oma õpetajat maalioskustes juba enne, kui õpinguaastad lõppeda jõudsid. K...
(Le= A+T (kuni 727)
Le=F+T (alla 727))
5)Milles seisneb martensiitmuutus.
AFe(C)ül=M (C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega); T=200-300C.
6)alaeutektoidmalm, terdlahuseosad, nende tekkimistüüp.
Alaeutektoidmalmid: 2,14
Eesmärk on tekitada kehas tunnetus, milliseks tegevuseks peab ta valmis olema. Kestvusalade (jooks, rattasõit, suusatamine) harrastaja treeningu puhul sobib soojenduseks treeningu rahulikuma tempoga alustamine, kus 5-7 min jooksul valmistatakse keha ette eelseisvaks aktiivsemaks tegevuseks. Soojendava osa lõpus tuleks sujuvalt tempo tõsta soovitud tasemele. Siinkohal on oluline mitte unustada treeningujärgset venitust ja lõdvestust. Kergejõustikutreeningu üldine soojendus algab aeglase jooksuga (mõne lühikese kõnnipausiga), kuni nahale ilmub higi. Tavaliselt joostakse vähemalt 5-15 minutit. Kehatemperatuuri tõusuga (higistamine) muutuvad lihased elastsemaks. Pärast jooksu sooritab enamik sportlasi spetsiaalselt valitud harjutusi eelkõige nendele lihasrühmadele, mille soojenemine on ebapiisav. Tavalisteks harjutusteks on käte ja õlgade ringitamised, käte vibutused, kerepöörded ja –painutused, väljaasted, kükid jne.
Õisiku emasosa püsib seevastu vahel kuni järgmise kevadeni. Loomakooslus Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest
Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda! Karukold on meil küllaltki tavaline taim ja nii võib tekkida küsimus, miks teda kaitstakse. Põhjus kaitsemiseks on igati olemas. Varem kasutati teda massiliselt tubade kaunistamiseks ning pärgade ja vanikute tegemiseks. Selleks sobib ta tõepoolest hästi. Karukolla roomavad tõusvate okstega varred on kuni paari meetri pikkused ja hästi sitked. Neid pole kerge katki teha isegi siis, kui selleks soov on
omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Võib saada 300-400 a vanaks. Harilik kuusk Picea abies Sirgetüveline, tavaliselt - 30 m, soodsatel tingimustel 50-60 m kõrge. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Õitseb mais. Seemned valmivad oktoobris, varisevad järgmisel kevadel (märtsis). Noorelt aeglase kasvuga. Soodsates tingimustes võib saada 250 a vanaks. Tundlikud juurepessu suhtes. Külma ja pakasekindel. Noore eas tundlik hiliskülmade suhtes. Varjutaluv. Harilik kadakas Juniperus communis 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik
Koaalad põevad tihti haiguseid. Jahipidamine ja kaitse Eukalüptimetsade hävitamine vähendas koaalade arvu 20. sajandi esimesel poolel. Kuid peapõhjus miks see loomaliik on peaaegu hävinud, on jahipidamine karusnahkade saamiseks. Eriti palju peeti jahti käesoleva sajandi esimesel veerandil. Ainult Sydneys 1908. aastal müüdi 57933 koaalanahka, 1924. aastal eksporditi idapoolsetest osariikidest umbes kaks miljonit nahka. Koaalade jahi suure leviku põhjuseks oli see, et nende aeglase liikumise tõttu oli neid kerge tappa. Koaala oli peaaegu täielikult kadunud Victoria ja Uus-Lõuna-Walesi osariigist, kui professor V. Johns nõudis koaalajahi täielikku keelamist. Kuid kahjuks avastati koaala Queenslandi metsades ja seal jätkati jahipidamist. Seekord oli üldsuse pahameel nii suur, et võeti tarvitusele abinõud koaalade küttimise keelustamiseks, kuid oli juba liiga hilja. Tundus, et loom oli määratud täielikule väljasuremisele
Tekib kaarlahendus. Kui kaarlahendus on tekkinud, liiguta käppa aeglaselt vasakule, piki keevisõmblust. Kasutades traadi kiiruse regulaatorit, seadke kiirus selliseks, et kaarlahendusega kaasneb krõpsuv heli ja ilus sula õmblus (joon. 6), mis on märk heast MIG- keevitusest. Optimaalse tulemuseni on võimalik jõuda vaid muutes nii voolutugevust kui ka traadi kiirust. Sobiva häälestuse leidmisel lähtub iga keevitaja oma kogemustest. Liialt aeglase traadi kiiruse korral läheb kaarlahendus pikaks ja tekivad pritsmed, liiga suure kiirus aga kustutab leegi.Plasmapihustusprotsess kasutab niinimetatud plasmatroni,selleks,et tekitada kaarleek,mis ioniseerib inertgaasi,moodustades plasma.Kaarleek tekitatakse veega jahutatava vasest anoodi ja volfram katoodi vahel.Kaarleeki juhitatakse pidev argoonijuga.Karleek ioniseerib argooni ja tekib plasma. Sädelahendus tekib rõhkudel,mis suurusjärguliselt atmosfäärirõhuga võrreldavad või
hüppe võime suurendamiseks. Kükist üleshüpped aitavad tõsta südame-veresoonkonna vastupidavust, lühikese distantsi läbimist suurel kiirusel. Kükist üleshüpped on väga raske harjutus, ja selle pärast me disainisime et harjutus tuleb 1 päev nädalas. Igal nädalal Air Alert III-es, pead sa lõpetama: kükist üleshüpped kolmapäeval ja ei mingil teisel päeval. See on sinu otsustada, kas teha harjutust rohkem kui 1 kord nädalas, sa riskid sellega extreemse lihaste väsimuega ning aeglase lihasgruppide parenemisega. Aeglane lihaste paranemine, võib kaasa tuua selle, et sa ei jõua rohkem harjutusi teha pikema perioodi vältel ja sinu hüppevõime on sellevõrra madalam kava lõppus. Kükist üleshüpped on väga kerge harjuts. Et alustada harjutust, lihtsalt kükita maha istuvasse positsiooni jalad paindes 90 kraadise nurga all. Sa pead olema paralleelselt põrandaga. Sa oled lõpetanud istumis positsiooni. Ole kindel et su selg on täielikult sirge ja sa toetad ennast
pikkust külmavaba perioodi aastas. 23. Kuidas on inimtegevus mõjutanud metsasid? Suurem osa metsasid on inimtegevuse tagajärjel hävitatud puid kasutati laevade ehitamiseks ahjude kütmiseks(metallide sulatamiseks) majade ehitamiseks jne. Näiteks alates XV saj. On 18 riiki kaotanud üle 95% ja veel 11 riiki rohkem kui 90% oma kunagistest metsadest 24. Iseloomusta erinevaid metsatüüpe + nende levik! Parasvöötme okasmetsad- kasvavad aeglaselt on suhteliselt hõredad ja väikese aeglase juurdekasvuga. Metsad koosnevad vähestest puuliikidest aga peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbe puiduna nt: tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina jm. Levik peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Üle 80% neist on Venemaal ja Põhja- Ameerikas (USAs ja Kanadas). Parasvöötme leht- ja segametsad- pindala on põllumajandusliku tegevuse tõttu ja suure asustuse tiheduse pärast tunduvalt vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad ja on liigirikkamad
murrangukirjanik. Nabokov pidas end langusaja kirjanikuk langus tähendas talle ideaalide kaotamist. Revolutsioon seadis tema ette teistsuguse elu, andis võimaluse tegelda kirjandusega ja kujuneda omanäoliseks. Nabakovist sai selle vapustuse kroonikakirjutaja omasaatusekaaslaste jaoks. Emigrantide seas jäi Nabokov erandlikuks. Palju kodumaalt lahkunud vene kirjanikud elasid vaid minevikus ja lõid üsna levinud ettekujutuse vene kirjanikust kui hädaldajast. Nabokov ei leppinu nn. aeglase katastroofiga ,ta leidis ,,uue hingamise": hakks kirjtama inglis keeles ja sai ameeriklaste sõnutsi superklassikuks. Kui Nabokov oli sumbunud ja üksluises vene emigrantlikus kirjanduses endast märku adnud koguni kolme romaaniga (,,Masenka" , ,,Kuningas,emand,soldat" , ,,Luzini kaitse"), ütles I. Bunin tema kohta: ,,See poisike haaras püstoli ja pani ühe lausega pikali kõik vanakesed, ka minud" Elulugu V. Nabokov sündis 1899. A Peteburis vabameelses ja haritud perekonnas
Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. ( Martin, R) 1.7Elupaik Looduslikus veekogus on karpkala eelistatumaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Päikeselisel suvepäeval hoidub ta meelsasti veepinna lähedale. Ta suudab elada ka jahedaveelistes kiirevoolulistes veekogudes või mõõduka soolsusega (kuni 5) rannikumeres. Sigimiseks ja maimude kasvuks peaks vee soolsus olema alla 2. Karpkalale soodsaim temperatuur on 1825 °C. ( Martin, R) Karpkala talub hästi ka riimvett. Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides
Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on 2 närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Erinevused seisnevad info töötlemise viisis: vasak poolkera töötleb infot analüütiliselt, parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks kasutatakse tänapäeval mitmesuguseid meetodeid (EEG, CAT, PET). Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Unes eristatakse aeglase une ja kiire ehk paradoksaalse une (REM-une) seisundit. Paradoksaalseks nimetatakse viimast seetõttu, et ta sarnaneb mitme näitaja poolest ärkvelolekuga, tegelikult aga magavad inimesed sügavalt. Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100-minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma.
Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel, kui magma on tekkinud, hakkab see liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad, siis kui magma jõuab maapinnale. Vulkaanid levivad laamade piirialadel. *Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi Kilpvulkaan Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea. Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal
Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse ka kolme kontserditüüpi: mitmekooriline kontsert, concerto grosso ja soolokontsert. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisim vorm süit eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Juba 16. sajandi noodikirjastajad koondasid väljaannetes tantse tsükliteks, mille koosseis oli üsna juhuslik. Hilisema süidi algideed võib näha aeglase eeltantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Need kaks olid sageli sama meloodia variandid. Ka varabaroki tantsusüidid on tihti ühtlasi variatsioonitsüklid: samast viisist on tuletatud hulk eri karakteriga tantse. Barokiajastul toimus muusikas mitmeid suuri muutusi. Olulisim neist oli kompositsioonitehnikas, kus polüfoonia asendus monoodiaga, aga märkimisväärne muutus oli ka see, et meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
