Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud.
Uraan Planeedi avastamine ja nimetamine Planeedi avastas William Herschel 1781 Planeet nimetati kuningas George III auks Üldtuntuks sai saksa astronoomi J.E. Bode pandud nimi Uraan Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed Päikesesüsteemi seitsmes planeet 27 kaaslast Tihedus 1,27 Hiidplaneet Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat Uraani pöörlemissuund on risti orbiidi tiirlemise suunaga Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit Uraani rõngad Rõngaste süsteem Koosnevad tumedatest osakestest, mille suuru...
Uraan Referaat Karl Juhandi 9. klass Juhendajad: Katre Halliko Ivi Saar Tehumardi 2012 Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Uraani tiir ümber päikese kestab veidi üle 84 maa-aasta. Planeet koosneb suures osas veest ja jääst. Uraanil on 13 õhukest tumedat rõngast. Ta pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr. Põhjuseks on vahest kauges minevikus saadud ülitugev löök. Uraanil on 27 kaaslast. Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles
algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2 Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi 3easel poolel. Aeglase valsi juured pärinevad 17. Sajandi Austria ja Bavaaria rahvatantsust. Aeglase valsi sünniaasta on 1924-1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarsemaks moetantsuks. Valss tekkis arvatavasti sakasa-austria rahvatantsust lendlerist, mida tantsitakse Tiroolis veel tänapäevalgi. Taktimõõt aeglasel valsil on 34. Ühes taktis on kolm lööki, rõhuline neist on esimene. Aeglase valsi tempo on 30-33 takti minutis.
Vulkaanid Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismeliselt aktiivsete vöönditega. Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad. Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Neil on kindlad teadaolevad asukohad, nende purskeid ei ole nii raske ennustada kui maavärinad. Vulkaanilistes piirkondades on viljakas maa, mille tõttu inimesed elavad nende lähedal, olgugi, et see on väga ohtlik. Vulkaanid kujunevad, kui magma purskab maa sügavusest pinnale
KAUGIDA UNIMUDIL PERCCOTTUS GLENII Toomas Rüütel 10. B klass 2015 Käsitletavad teemad Välimus Levik ja elupaik Paljunemine Toitumine Välimus Kaks seljauime, rinna- ja kõhuimed paiknevad peaaegu kohakuti Pruunikal kehal ning uimedel on näha tumedaid täppe. Kaks eraldi seisvat pikka kõhuime Suhteliselt suur suu Aeglase kasvuga(nt. 25 cm pikkuseks ja250 g raskuseks kasvab u. 10 aastaga.) Enamasti 14-25cm pikk Levik ja elupaik Looduslik leviala Venemaa Kaug-Ida piirkond, Hiina kirde piirkond ja Korea magevetes. On jõudnud ka Kesk- ja Ida-Euroopasse. Kehva ujunana eelistab aeglase vooluga või seisuveega veekogusid Taimestikurohked veekogud Paljunemine Paljunemisvõimeliseks saab umbes 4-6 cm pikkusena.
kaubanduse arengus. Just suuremad linnad ja üha paremini töötav linnasüsteem oli võti kaubanduse ja käsitöö arenguks. See tähendas ka inimeste heaolu paranemist(muidugi mitte alamklassi jaoks), oli vähem haigusi. See võis ka olla suur lüke tsentraliseeritud riikide tekkele. Hiliskeskaeg oli tegelikult sisuliselt uusaja teke, keskaja tunnused asendusid uusaja omadega, tekkis apitalistlik majandus. Kokkuvõtteks võib öelda, et keskaeg on võrreldes teiste ajastutega aeglase arenguga, siiski toimus kogu areng ju 10 sajandit. Kui ma nimetaks keskaega pimedaks, siis seda just oma aeglase arengu, viletsate eluoludeja sõdade rohkuse pärast. Samas võib nimetada keskaega ka pimedaks valgusajastu tõttu, kus areng toimus kiiresti, maailmavaateid tekkis mitmeid(keskajal oli neid vähe), inimesed julgesid arvamust avaldada, orjus hakkas kaduma. Samas, 10 sajandit, ilma mingisuguse tehnoloogia arenguta, väga aeglase elukvaliteedi
Vanuse kasvades väheneb Meie unevajadus ööpäevas: Täiskasvanud - ~ 8 tundi Noorukid vähemalt 9 tundi Koolilapsed vähemalt 10 tundi Vastsündinu 16 tundi Vanuse kasvades väheneb Uni algab aeglase unega suureneb aju elektriliste lainete võnkeperiood. Aeglase une neli staadiumi: 1) kerge uni - ~ 2 minutit 2) uinumine - ~20 minutit 3) deltauni e. sügav uni ~30 min 4) üleminekuseisund (sarnaneb teise staadiumiga) Nimetatakse ka: Paradoksaalne uni REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silma liikumine) Pimedatel samad staadiumid REM-une ajal puuduvad kiired silmaliigutused Unenäod seotud kuulmisega Aeglane ja kiire uni vahelduvad Koos mood 90-100 minutilise tsükli Öö jooksul 4-5 tsüklit
Ettekujutus on väga selgelt saadud tänu pianisti Kadri-Ann Sumera oskuslikkusele. Esimene salm on rahulik ja lüüriline. Kolmas aga sünge ja kurvameelne. Tempo muutub pala jooksul. Sünge ja rõõmsameelne meloodia vaheldumisi. Ka dünaamika on vahelduv. Pärnapuu on tihti olnud romantilises kirjanduses kodu ja turvalisuse sümboliks. Palas tunneb noormees meeletult suurt külgetõmmet pärnapuule. Palal on veidi rahvalik karakter. 6. Vetevool Pala on moll-helilaadis, aeglase tempoga ja madalas registris. Dünaamika on muutlik: palju on pianissimost äkiliselt fortes. Vokaali osad olid ettearvamatud ja ehmatavad. Meloodia on leinava meeleoluga. 7. Jõel Klaveri meloodia on alguses mänglev ja kavala meeleoluga. Tempo on keskmine ja dünaamika vahelduv. Algusele lisanduvad variatsioonid klaveril. Tempo on kiirenev. Meloodia pala keskel muutub dramaatiliseks. Dünaamika on võimendatud, et rõhutada noormehe hingeseisundit
vahelt jõgi mitme haruna edasipääsu otsib. Elutingimused jões Kiire vooluga jõeosades kobrutav vesi rikastub õhuhapnikuga ja on läbipaistev ning jahe. Neil liivastel ja kruusastel jõelõikudel saavad püsivalt kasvada mõned üksikud taimeliigid ja elada kiire vooluga kohastunud selgrootud loomad ja kiired jõulised kalad. Aeglase vooluga jõelõikudes on elutingimused üsnagi sarnased järve elutingimustega. Vaikse vooluga kohtades kogunevad setted, mis soodustavad taimede kasvu. Elutingimused jões muutuvad järvedega võrreldes sagedamini. Veetase jões on väga muutlik, koos selle tõusuga muutub ka voolu kiirus. Hõljumit on jões vähe, sest vool viib selle kaasa. Kõige
jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline. Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastamiseks. Kui inimene ei maga pikemat aega, ilmnevad tal psüühikahäired. Uni algab aeglase unega, mille käigus aju elektriliste lainete võnkeperiood suureneb. Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, siis jagatakse aeglase une seisund omakorda neljaks staadiumiks. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus. See kerge une staadium kestab umbes 2 minutit ja selle ajal võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada või tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Esimese staadiumi jooksul kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam ja siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse, millele on tüüpilised veidi suurema sagedusega lained
südame-veresoonte ja hingamissüsteem, vegetatiivne sfäär jne. Kiirjooksu treeninguga on mõeldud sellise treeninguga, millede eesmärgiks on parimate tulemuste saavutamine kiirjooksus. Selleks arendatakse esmajoones absoluutset kiirust, mis on seotud peamiselt lihaste ja närvisüsteemi funktsioonide täiustamise ning nende koostöö parandamisega. Üldse vastupidavuse treeninguga on mõeldud: · aeglase ja mõõduka tempoga jooksud, kus südame löögisagedus ei ületa 120-150 lööki minutis. 4 · Spordialade harrastamise, mis arendavad keskmaajooksjale vajalikku üldist vastupidavust nagu jalgpall, suusatamine, jalgrattas, korvpall, ujumine jne.
Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse astmesse. Deltauni ehk sügav uni kestab umbes 30 minutit
liikumisvaegusest põhjustatuna ja vanadusest arenev lihaste taandareng. Esimesel juhul on lihaste töövõime ja maht taastuvad, teisel juhul mitte. Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi endisele tasemele,kulub kolm nädalat aktiivset reziimi. Üleminekul voodireziimilt aktiivsele suureneb
Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees
Vana jalgade positsiooni asemel, mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. Standardtantsud on põhjustanud palju vaidlusi. Väidetakse, et seltskonnatantsude standardiseerimine pidurdavat nende arengut ja sundivat oma kaanonitega peale taseme ja normid, mis ei ühti alati kohalike arusaamadega. Siinkohal tasuks meenutada, et kogu käitumisõpetus ja niisugused võistlustantsuga otseses suguluses olevad spordialad nagu iluuisutamine, sport- ja iluvõimlemine on samuti standardiseeritud
kruusase põhjaga. Forell levis kiiresti ka Idaojja, mis oma kruusase põhja, kiire voolu ja jaheda veega on ideaalne elupaik ja sigimispaik jõeforellile.(E. Pihu) Lisaks jõeforellile on ojas ihtüloogiliste uuringutega kindlaks tehtud, et seal elavad ka lepamaim, särg, trulling ja ka ojasilm.(kaitsekorralduskava) Porijõgi Porijõgi on väike vooluveekogu, milles on mitmeid kiviseid ja suure langusega lõike. Kuid Peeda jõega liitumise kohal muutub jõgi aeglase vooluga sügavaks mudapõhjaga veekoguks. Kuumematel suvedel soojeneb selle vesi üle kahekümne kraadi. Ülalpool Peeda jõe suudmest ülesvoolu asub kõrge pais, mis isoleerib kärestikud ülejäänud jõest. Ometigi on sellesse jõkke kolinud forellid, kellele justkui ei sobi sellised soojad-mudased-aeglase voolga tingimused. Forellid on kolinud sellesse jõkke ja laiendanud oma levikut kilomeetrite viisi. Mitteametlikel andmetel on tabatud forelle ka Peeda jõe suudmest 8km allavoolu. (E
1. SÜSINIKU KEEMIA Kordamisküsimused 1. Süsiniku elektronskeem, o.-a.. 2. Süsinikuühendite paljususe põhjused. 3. Süsiniku aatomi ehitus. 4. Vesiniku, hapniku, lämmastiku ja süsiniku valentsolekud (sidemed). 5. Hargnemata, hargnenud ja tsüklilised ühendid. 6. Tasapinnalise ehk klassikalise, lihtsustatud, graafilise ja ruumilise struktuuri ning summaarse valemi koostamine. 7. Põlemise selgitamine (leegiga, leegita). Näiteid aeglase, keskmise kiirusega ja väga kiire oksüdeerumise kohta. 8. Süsiniku o.-a. määramine ühendis. 9. Orgaanilise aine täieliku põlemisreaktsiooni koostamine.
ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks. Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesitab pikki tunde päikese paistel. Kui teda häirida, kaob ta koha taas vette. Mõnes paigas elab nii palju kilpkonni, et nad on sunnitud heitma üksteise peale, moodustades niiviisi kolm-neli kihti.
Tingimus: vähemalt üks nendest osadest peaks olema sonaadivormis. Sonaaditsükkel sümfoonilisele orkestrile on Sümfoonia. Sonaaditsükkel ühele ja kahele instrumendile on sonaat, kolmele trio, neljale kvartett, viiele kvintett. Sümfoonia (žanr) Orkestrimuusika tähtsaim žanr. Sümfooniažanri rajaja on Viini klassik Haydn. Tüüpilisel sümfoonial on 4 osa: 1. osa- sonaadivormis, kiiretempoline ja dramaatilise meeleoluga. 2. osa- aeglase tempo, laulva ja lüürilise karakteriga. 3. osa- tantsuline (menuett) 4. osa- kiire tempo ja optimistliku meeleoluga. Esimesed sümfooniad olid ~20 minutit pikad. Koomiline ooper Tekkis 1733 aastal. Esimese koomilise ooperi tegi Pergolesi „Teenijanna-käskijanna“. Esimesed olid umbes 15 minuti pikkused, lühikesed. Aja jooksul said neist õhtut täitvad teosed. Koomika seisnes süžees: neiu, vanapoiss, härra nutikas ja noormees.
põlemisel vabaneb energia. Kolmas energiaallikkas on rasvad ,milles talletatud energiahulk on on suurim , ent organismisl on seda kiire vajaduse korral raskem kasutada. Peamised kolm energiaallikat toidus on süsivesikud, valgud ja rasvad. Nende komponentide vahekord toidus määrab, kas on tegemist energiarikka toiduga. Neli olulisemat toiduainete rühma: Värske puuvili- Rikkalik kaaliumi sisaldus ,rohke vee sisaldus,kerge seeditavus,tagavaus suhkru aeglase vabanemise vereringesse. Värske köögivili- Rikkalikult süsivesikuid ja kaaliumi, rohke vee sisaldus,kerge seeditavus, suhkru aeglase vabanemise tagavus, rikkalikult foolhapet ja rauda. Täisteratooted- palju süsivesikuid,tagavad suhrku aeglase vabanemise vereringesse,Plaju b vitamiine,rohkelt kroomi, foolhapet ja rauda. Oad ja kaunviljad- Süsivesikuid rohkelt, tagavad suhkru aeglase vabanemise vereringesse ja sisaldavad rohhkelt b- vitamiine.
Luukarits Luukarits on ogalikuliste seltsi kuuluv kala. Luukarits on väike kala, kes ei oma töönduslikku tähtsust, kasvab maksimaalselt 5--7 cm pikkuseks. Tema seljauime ees asetsevad 7--11 sissetõmmatavat oga. Keha värvuselt on ülaosa hallikasroheline kuni pruunikas, küljed heledamad ja hõbedase läikega, keha katavad kuni 10 luuplaati. Kudemisperioodil kannavad isased pulmarüüd. Luukarits on levinud aeglase vooluga jõgedes ja ojades, järvedes ning riimveelisel rannikualal. Levikuala pole väga palju uuritud, aga ilmselt on see sarnane Ogaliku levialaga, välja arvatud lõunapoolsemad alad, samuti esineb teda väiksemal määral kui ogalikku. Ta toitub Võib kasvada selgrootuist ja 5-7 cm
pikkus on 100 km (1927 a andmetel 117 km, Suue Peipsi järv kuid on hiljem õgvendatud). Emajõel on kokku (Praaga) 12 lisajõge, u 35 kraavi ja oja ning lai luht u Pikkus 101 km 100 luhaveekoguga. Tüüpilise Langus 3,7 m tasandikujõena on Emajõgi väga väikese Lang 0,03 m/km languga (3cm/km - väikseim Eestis) ja aeglase Laius 20 145 m vooluga (keskmiselt 0,2 m/s). Väike langus ja Sügavus 1,4-11 m pinnaseomadused on põhjustanud jõesängi Keskmine 70,1 m3 s-1 tugeva meandeerumise, mille tulemusel on vooluhulk kujunenud arvukalt vanajõgesid. Jõesängi laius
Referaat kalad Haug Haugi ladina keelne nimetus on Esox lucius, kuulub hauglaste sugukonda ja on lõheline. Keskmiselt on 30 80 cm pikkune, kaalub kuni 20 kg (tavaliselt 0,3 2,5 kg). Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Levinud on haug kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes ning ka riimivees. Elutseb veetaimetihnikus on erakliku eluviisiga ning päeval tegutsev röövkala. Toitub peamiselt ahvenatest, kiiskadest, latikatest, viidikatest, suuremad haugid söövad isegi konni ja pardipoegi. Toidupuudusel võivad süüa isegi nõrgemaid liigikaaslaseid. Haug koeb kohe peale jää sulamist aprillis mais, mad...
tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Stiliseeritult on valssi rohkesti viljeldud kammer-, sümfoonilises ja lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss, teise nimega aeglane valss ja boston. Aeglases valsis peavad tantsijad parketil liuglema loomulikult ja voolavalt, püsides ka hoogsate pöörete ajal paarina tihedalt koos ning säilitama oma kauni tantsuhoiu. Sujuv tõus ja laskumine on kohustuslikud, sest see on rahulik õhtutants. Aeglase valsi tempoks on 30 takti minutis. Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Võitlustel on tantsudel oma järjekord, mis võib samuti erinevates maades erinev olla. Eestis tantsitaksegi kõigepealt aeglast valssi, viini valss on standardtantsude järjestuses kolmas. 2
Vana jalgade positsiooni asemel, mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. TANTSULINE KÕND Kaasaegsete standardtantsude aluseks on kõnd. Tantsuline kõnd erineb tavalisest kõigepealt selle poolest, et jalalihased on energilisemalt tööle rakendatud. Keha raskus ei tohi ühelegi kõndimise momendil ainult jalaluudele toetuda, suur osa koormusest peab lihaste kanda jääma, seda tuleb otsekui rullida edasi üle tugijala kanna, talla, päka ja
juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Eoseline paljunemine- Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eos- Paksu kesta, vähese veesisaldusega ja aeglase ainevahetusega rakk paljunemiseks. · Organismid võivad paljuneda mittesuguliselt või suguliselt. · Mittesuguline paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. · Vegetatiivne paljunemine on kõige vanem paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub või üldse on minimaalne. Ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. · Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus suurem kui
Terase termotöötlemine Terase struktuurimuutused termotöötlusel Terase termotöötlemine seisneb terase kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega faasimuutused toimuvad täielikult), · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb
Teose sõnade autor on šotimaa rahvuspoeet Robert Burns, kes on kõige tuntum šoti keeles luuletaja, ehkki suurem osa ta teoseid on inglise keeles. Vokalist on Taani lauljatar Else Torp, kes laulab häälekõrgusel sopran. Loo organist on 72-aastane inglise helilooja ja organist Christopher Bowers-Broadbent. Lugu ’’Minu süda on mägismaal’’ on filmimuusikaks Paolo Sorrentino Oskari võitnud filmile ’’The Great Beauty’’. Pala on kirjutatud f-mollis ning on aeglase ja sujuva tempoga. Lool on vaikne dünaamika. Pärdile kohaselt kuuleme uinutavat, võluvat aga ka lihtsat ja geniaalset mitte suurte intervalliliste hüpetega bassiliini. Oreli saates on kuulda sarnast, rahulikku harmooniatäidet, mis on arvatavasti lihtsakoelise pehme 8' registriga. Vahemängudes on kuulda Saksa orelitele kohast Oboe 8' registrit, mis annab palale omamoodi huvitava kõla. Soprani partii on vastanduseks orelile alati fraasiliselt paigal ehk ühes fraasid kõlab ainult üks
Ob Susann 8. klass Üldandmed • Ob on suur jõgi Lääne-Siberis • Pikkus on 3650 km • See on maailmas 7. pikim jõgi • Vooluhulk- 12 480 m/s • Väikse langu tõttu on jõgi aeglase vooluga Obi jõe valgala OBI B UBU SU TE s LAH sa k i im j õg Võ utub mu ast t õ ši r pä jõe Ir st i lisa bum suu k s ul j oo Ülem duvad gi puu sest jõ ed , j õ lisa voolab eses a etev
lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret 3 Kui kaua peab inimene ööpäevas magama? · Imikud magavad keskmiselt 16 tundi · Noorukid keskmiselt 9 tundi · Enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi
Koala Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on koaalade tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus- Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli. Victorias on selliseks liigiks mannaeukalüpt (Eucalyptus viminalis). Päevas vajab täiskasvanud loo...
14. leujutusoht on Prnus ja Haapsalus. 15. Talvel jtub phja- ja idapoolsed lahed ja Vinameri. Avameri tavaliselt kinni ei jtu. 16. Lnemeri on umbes 10 000-12 000 aastat vana. 17. Psihendus tekkis Lnemerel Ookeaniga umbes 7500 aastat tagasi. 18. Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainesisalduse tus. 19. Sgavamad kohad Lnemeres on elutud, sest need on hapnikuvaesed, sest vesi ei segune. 20. Inimene kahjustab Lnemere keskkonda laevaliiklusega ja naftareostusega. 21. Saastern - Aeglase veevahetusega Lnemere isepuhastusvime on piiratud.
rütmihäiretest esinevad hooti. Seega on üks võimalustest avastada rütmihäireid uurides patsiendi südametööd 24h jooksul kaasaskantava EKG-aparaadi abil (protseduuri nimetatakse Holter-monitooringuks). Rütmihäireid liigitatakse aeglasteks ja kiireteks. Rütmihäireid, mis tekivad südamekoja tasemel, peetakse üldiselt healoomulisteks. Vatsakeste tasemel toimivad kiired kui ka aeglased rütmihäired on tunduvalt halvaloomulisemad. Kui tegu on aeglase rütmihäirega (südame löögisagedus alla 60 minutis), võib inimene minestada, tal käib pea ringi ning ta on nõrk või jõuetu. Peamiselt haige ravimise aspektist lähtudes klassifitseeritakse südame rütmihäired kolme rühma: 1. Bradükardilised 2. Ekstrasüstoolia 3. Tahhükardilised Südame rütmihäiretel on oluline tähtsus südamehaiguse avastamisel ja diagnoosimisel. Vahel on rütmihäire südamehaiguse ainsaks väljenduseks, kuid üksnes rütmihäire põhjal
24. Kus Eestis esineb arteesiavett? V: Eestis on mitu arteesiavee kihti, kuid tähtsamad isevoolava vee piirkonnad on Kärdla ümbruses, Kasari jõemadalikul, kus lubjakivide vesi on viirsavide all surve all, Kordamisküsimused teemale 6: 1. Millised Eestis aluspõhja settekivimid on kõige veerikkamad? V: 2. Millised kivimid moodustavad Eesti peamised veepidemed? V: 3. Miks põhjavesi mõnes põhjavee kompleksis jagatakse kiireks veevahetuse vööndiks ja aeglase veevahetuse vööndiks? V: Kiires veevahetuses on sademete tõttu mineraalsus väiksem. Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m 4. Millisel sügavusel paikneb kiire ja aeglase veevahetuse vööndite vaheline piir? V: 90-100 m 5. Mida endast kujutab veehaare? V: Veehaare - rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveest (viimasel juhul puurkaev, salvkaev või kaevude grupp). 6. Milline majanduslik tegevus on lubatud veehaarde kaitsevööndis
· Eluviis Toitub kaladest, mügridest ja vähkidest. · Sigimine Poegib korra aastas, pesakonnas 24 poega. Särg Särg on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Särg kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Levika ja eluviis Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku. Kudemisperiood on aprillist maini. Latikas on karpkalaliste seltsi Latikas kuuluv kala. Suurus tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega
..) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes. Kogred erinevad poisete puudumise ja üherealiste neeluhammaste poolest. Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga, halbades toitumisoludes jääb kogre keha aga madalaks nagu särjel. Seljauim on pikk ja soomused on karplastele iseloomulikult suured. (http://www.miksike.ee/...) Haug elutseb põhjapoolkera mage- ja riimveekogude kaldapiirkonnas. (ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Ta on Eesti siseveekogudes levinuim kalaliik ning haug on levinud ka kogu Põhja-Euroopas. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Euroopas on koger levinud Ida-Inglismaast kuni Leena jõgikonnani, elab ka Lõuna-Rootsis ja Soomes kuni Lõuna-Lapimaani ning Kaukaasias. Kokre on paljudesse riikidesse sisse viidud, sealhulgas ka Hispaaniasse ja Austraaliasse. Eestis on levinud rohkem Loode- ning Kagu-Eestis
karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse ehk kahes keskkonnaskarastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest töö-riistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Isotermkarastuse ehk beiniitkarastuse korral jahutatakse terast martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril (250...350 °C) seisutusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks beiniidiks.
Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette ning sunnivad neid kas kõrvalt mööduma või üles tõusma. Vetevõrk: Mäestikujõed on palju suurema languga ning voolavad ka kiiremini, kui tasandikujõed, toituvad peamiselt lume ja liustike sulamisveest. Põhja-Euroopa: Tihe vetevõrk, lühikesed, suure languga, kiire vooluga, neil on arvukalt kärestikke, koski ja jugasid. Ida-Euroopa: Pikad ja aeglase vooluga transiitjõed, mis läbivad oma teel erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr). Kuna nad voolavad laiades, madalamates lammorgudes, esineb neil kevaditi üleujutusi. Transiitjõgi-pikk ja aeglase vooluga jõdi. Lääne- ja Kesk-Euroopa:Jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel( Elbe, Rein, Seine, Loire). Toituvad vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Jõed on omavahel kanalitena ühendatud
Uraan Koostaja : Jürgen Vilt Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Teleskoobi abil avastas Uraani 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Orbiit ja pöörlemine Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga ning tema keskmine kaugus Päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Uraani telje kalle Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97,77 kraadi, ehk pöörlemistelg on peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Seetõttu on aastaaegade vaheldumine Uraanil täiesti erinev võrreldes
Raskete tuumade lõhustumine Ahelreaktsioon Tuumade lõhustumine Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. ÜhesUraanituuma niisuguses lõhustumise aktis vabaneb 200 MeV energiat (osakeste liikumise lõhustumine aeglase neutroni neelamisel . energia näol) Lõhustumine Kui beetalagunemise tagajärjel jääb nukleonide arv tuumas samaks ja alfalagunemise tulemusena kahaneb tuuma nukleonide arv nelja võrra, siis tuumalõhustumise tagajärjel tekkivad uued tuumad on lõhustuvast tuumast palju väiksemad. Lisaks tekib tuumalõhustumisel ka paar-kolm vaba neutronit ja eraldub gammakiirgust. Tuumapommi ajalugu
Aeglane fokstrott Fokstrott on 4/4 taktimõõdus sujuvate , pikkade ja voolavate liikumistega standardtants. Seda tantsitakse keskmise/aeglase jazz või swing muusika järgi. Fokstrott on väga mitmekülgne tants, mida saab tantsida erinevate muusikastiilide ja tempodega. Võistlustel tantsitakse tavaliselt vokaalse bigband muusikaga. Tantsu nime päritolu on tegelikult teadmata, kuid arvatakse, et see on nime saanud tantsu tutvustaja ja näitleja Harry Fox'i järgi. Fokstrott arenes välja 1910. aastatel ja jõudis populaarsuse tippu 1930. aastatel, jäädes tantsitavaks tantsuks tänapäevani. Fokstrotist sai pärast stiililisi muutusi 21. sajandi populaarseim ja tantsituim tants. 1930. aastate alguseks hakkas fokstrott muutuma sujuvamaks ja voolavamaks, vastukaaluks uutele ja populaarsust koguvatele Ladina tantsudele. Aja möödudes jagunes fokstrott kiireteks ja aeglasteks versioonideks fokstrotiks ja quickstepiks. Muudetud versioon, m...
MULLAS TEKIB LASKUV VEEVOOL, MIS KANNAB LAHUSTUNUD TOITAINED JA PEENEMAD MULLAOSAKESED SÜGAVAMALE B. OKASMETSA-VÖÖNDIS VARIST JA KÕDUMATERJALI ON VÄHE, OKKAD MUUDAVAD SELLE HAPPELISEKS. AEGLANE MULLATEKKEPROTSESS C. HAPPELINE KESKKOND HAPPELINE KESKKOND SOODUSTAB TOITAINETE LAHUSTUMIST JA NENDE MULLAVEEGA SÜGAVAMALE KANDUMIST III. SOOSTUMINE TOIMUB LIIGNIISKES KESKKONNAS. SOODUSTAVAD TASANE AEGLASE VEE ÄRAVOOLUGA PINNAMOOD, NÕOD, KUHU VESI KOGUNEB NING IGIKELTSA ESINEMINE. A. TURVASTUMINE LIIGNIISKES JA HAPNIKUVAESES KESKKONNAS, KUS TAIMEJÄÄNUSED LAGUNEVAD OSALISELT B. GLEISTUMINE LIIGNIISKES JA HAPNIKUVAESES KESKKONNAS, TEKIVAD SINAKAD JA ROHEKAD GLEIMINERAALID JA ROOSTEPLEKID C. SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST JAHEDAS PARASVÖÖTMES, OKAS- JA SEGAMETSAVÖÖNDIS, TUNDRAS IV. SOOLDUMINE
Saartevaheline meri- seda piiravad igast küljest ainult saared ja nendevahelised väinad. Sisemeri- meri, mis on ookeaniga või teise merega ühendatud vaid kitsa väinaga, harvem 2-3 väinaga. Ääremeri on osaliselt piiratud maismaaga ning ookeanist eraldatud saarte ja poolsaartega. Ülemjooks- jõe alguslõik, kus jõgi on harilikult väike ja kiire vooluga. Keskjooks- on jõe keskmine lõik. Alamjooks- jõe lõpplõik, kus ta on tavaliselt veerikas, aga väga aeglase vooluga. Jõgede toitumine- viis, kuidas ja millest jõgi saab oma vee (sademed, liustike sulamine). Järv- veegatäitetud looduslik nõgu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega. (toitub põhjaveest) Põhjavesi- maakoore ülemises osas asuv vesi, mis täidab kivimite vahesid. Arteesia vesi- maa-alune survesi, mis asub vettpidava kihi, mida nim lamamiks ja lasumiks, vahel. Sood- vesise pinnaga nõgu ja sellele iseloomulik taimkate. Soo saab oma vee
Tema suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekassinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on tal valge. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, mõni kord võib ulatuda tema suurus isegi kuni 150 cm ja kaal kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest
Margaret Thatcher kas vaid Raudne Leedi? Proua Thatcher on jätnud ajalukku tugeva jälje, olles esimene naispeaminister Suur- Britannias. Ja veel kolmekordne! 1975.a sai temast Briti konservatiivide liider.Võimule saades lubas ta lõpetada Briti aeglase majandusarengu ja kiirendada seda. Ta oli tugevalt vasakpoolsete vastane. Thatcher lubas teha lõpu sotsialismile tema silmis riigistamine. Ametiühingud olid jama, riigistatud ettevõtted samuti. Tema silmis aitasid eraettevõtted majanduse kitsikusest välja. 80ndatel, Thatcheri 'valitsusajal', oli Suur-Britannia majanduslikult heal järjel. Enne parlamendi liikmeks saamist oli Thatcher hoopis teisel alal. Kuna ta oli omandanud
Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud
Hink Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga. Ta ei ole suur kala: kehapikkus on 7...14 cm ja kaal kuni 58 g. Keha näib paljana, sest soomused on väga väikesed ja ainult luubiga nähtavad. Värvus sõltub elupaigast - nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid, mõnikord ka riimveelisi merelahtesid ja lahesoppe. Eestis on hinku leitud vaid paiguti, sest korraga tabatakse vaid üksikuid isendeid. Teda on leitud vaid vähestest järvedest ja jõgedest ning Matsalu lahest ja Kihnu lähistelt. Hink on öise eluviisiga ja erakliku loomuga. Hingu eluviis on omapärane: ta t...
Karpkala Karpkala ja sasaani all mõeldakse tegelikult ühte ja sedasama kala, kuid sasaan elab looduselt vabalt, karpkala on aga tema kultuurvorm, keda inimene on kasvatanud juba aastaid. Eestisse toodi karpkala 1893. aastal ning praegu kasvatatakse teda mitmetes kalakasvatustes. Lisaks on teda asustatud ka paljudesse järvedesse. Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Ta on mugav kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Nimelt on ta suhteliselt vähenõudlik vee hapnikusisalduse tõttu, elades hästi üle ka ajutise hapnikupuuduse. Samuti pole vaja palju vaeva näha tema toitmisega: karpkala sööb põhimõtteliselt kõike, nii taimset kui loomset toitu. Sasaanid toituvad peamiselt vee- selgrootutest, keda nad veekogude põhjamudast otsivad. Tiigikarpkaladele antakse lisaks loomsele toidule taimekasvatussaadustest valmistatud kunstlikku sööta. Suuremad sasaanid võivad toituda...
Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi Lõuna-Ukrainas ja Musta mere rannikul on mitmeid suuri järvi, mis on kunagistesse jõesuudmetesse tekkinud. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima, inimtegevuse ja geoloogilise ehitusega. Väga tihe on vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, on ühtlase äravooluga ning pole kevadisi üleujutusi. Ida-Euroopa lauskmaal voolab arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed saavad sageli alguse mäestikest Lõuna-Euroopas on vetevõrk märksa hõredam, talvel on jõed veerikkad, suvel jäävad peaaegu kuivaks Järved: Vänern Üks kolmest kõige suuremast järvest Euroopas Balaton asub Ungaris, keskmine sügavus 3,2 m Rõbinski asub Venemaal, Euroopa suurimaid veehoidlaid Peipsi-Pihkva Suuruselt neljas Euroopas, asub Eestimaa ja Venemaa piiril
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
