milline mõju oli sveitsi loodusoludel ja majandusarengul protestantlike liikumiste tekkele ja eripärale ? sveits on olnud asustatud juba päris iidsetest aegadest. kunagi elasid seal keldid, ning kunagi on seal olnud rooma kindlusi ja turuplatse. nagu ka praegu, ümbritses ala tollal mitu erinevat riiki, seal elas erinevaid rahvaid, ning ülemvõimu pärast on peetud nii mitmeidki sõdu. sõjad laastasid maad aga põhjalikult, ning rahvas pidi otsima otsima kaitset mägedest. sveits ongi tuntud just oma mägise maa poolest. 16. sajandi algul majanduses arenesid jõudsalt aga kapitalistlikud suhted -
Alkohol minu elus Inimesed on tarvitanud alkohoolseid jooke juba ammustest aegadest. Esimesi õllekanne on leitud juba enne Kristuse sündi. Arvatakse ka, õlle läbi leiutati ka leib. Esimesed märkmed õlle ja veini valmistamisest on 3000 a. eKr Egiptuses ja Asüürias. 15. saj. oli alkohol kasutusel arstirohuna. Siis destilleeriti alkohole kloostrites. Alkohole saadi siis enamasti mono- või oligosahhariide sisaldavate taimemahlade anaeroobsest kääritamisest, mille tulemusena tekkis etüülalkohol. Kui inimene joob alkoholi, satub see seedimisse ja sealt edasi verre
muud sarnast. Et muusikat peetakse kõiksuse osaks, arvatakse makaamidel olevat üliinimlik mõju. Musitseerides toetub üksikesineja makaamile ning loob improviseerides heliteose. Koosmängu aluseks on makaamile loodud meloodia, mida sobivalt varieeritakse. Rütmikava kujundab löökpillimängija ning iga meloodiapill sobitab sellesse oma osa. Muusikavormidest on araabiamaades levinud ühehäälne soololaul, mida saadetakse kas ühe pilli või väikese ansambliga. Juba ammustest aegadest saadik on seal luulet ette kantud lauludes. Laulukunstile on iseloomulik liuglev-libisev hääleliikumine, rikkalikud meloodiakaunistused ning pingestatud hääletekitamine. Araabia muusikas eristatakse pooltoonist väiksemaid helikõrguse vahesid. Nii mõnedki Euroopas levinud pillid, nagu lauto,oboe, trompet, tamburiin, arvatakse olevat araabia päritolu Usund USUNDID Araabia kultuuri mõjutusi kohtame paljude rahvaste vaimupärandis
VENE KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened;
Palju aega ja palju raha. Juba ammustest aegadest on inmene seotud rahaga. Raha mängib inimeste elus väga tähtsat rolli, võib öelda, et isegi pearolli. Inimene peab teenima raha- elatist, et selle eest osta süüa, riideid ja muid vajalikke ja vähem vajalikke asju ja esemeid. Osadel inimeste on raha vabalt käes, nad on selle saanud pärandusena, loterii võiduga või muidu moodi. Suurem osa inimkonnast peab raha teenima ja seda raske igapäevase tööga. Eesti on arengutempo on kiire. Inimeste peamine eesmärk on heale elujärjele niinimetatud "haljale oksale" jõudmine. Tehakse väga palju tööd, osad isegi mitme töökoha peal. Elustandard on Eestis madal, inimesed saavad tehtava töö eest põhjendamatult vähe palka. Inimeste elu koosneb enamasti vaid tööl käimisest, vähem kulutatakse aega perekonnale, tervisele ja sõpradele. Minule Eestis valitsev elutempo ei meeldi. Mina arvan, et elus on ka muud peale tööl käimise. Minu eelistatud ühiskon...
Paekivi Paekivi ehk paas ehk karbonaatkivim on Eestis kasutatud juba aegade algusest peale. Paekivi on Eesti rahvuskivi. Paekivi moodustab Eesti aluspõhja.Võimsad paekivilademed paljanduvad Eesti pankrannikul. Paas on iidsetest aegadest olnud tähtis ehitusmaterjal. Karbonaatkivim( e. paas) on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.Karbonaat kivimeid esineb nii tard-(karboniit), moonde-(marmor) kui ka settekivimite (lubjakivi) hulgas, ent kõige levinum on karbonaatkivim kindlasti settekivimite seas.Mõnikord nimetatakse karbonaatkivimeiks üksnes settelise tekkega valdavalt karbonaatseist mineraalidest koosnevaid kivimeid. Paekivi on settelise tekkega karbonaatkivim.
Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivi kasutusvaldkonnad Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis- mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Paasi omadused Paekivi ehk paas on lubjakivi, dolokivi ja mergli üldnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. Lubjakivi on kaltsiumi süsihappesoolast (CaCO3) moodustunud kivim.
Rokokoo- sündis Prantsusmaal, ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis. Moes olid pehmed murtud toonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend “Pärast meid tulgu või veeuputus” pärineb just neist aegadest. Klassitsism- Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses,teatrikunstis ja muusikas. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm
Veel kasutatakse kulda klaasi toonimiseks, infrapunakiirguse peeglite katteks optilistes instrumentides (sh kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest. Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Ajalugu Kulda tunti juba 4000 aastat eKr, esimesed kuldmündid pärinevad VII sajandist eKr. Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 12351645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Põhja- Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat.
Euroopa väärtused - mis teeb meist eurooplased ESSEE Vlad Baldin SISSEJUHATUS Euroopalikke väärtused hakkasid ilmuma juba iidsetest aegadest - eriti Ateena demokraatia ja Vana-Rooma. Juba sellel ajal ja ainult Euroopa tänu oli sündinud tsiviil-ühiskond ja ilmus inimõigus,- seetõttu hakkasid arenema demokraatia oksad. Otsustav verstapostid nende ajaloolisest arengust sai renessanss, valgustusajastu ja reformatsiooni. Euroopa arenduse käigus hakkas arenema kultuur ja suurenesid väärtused, mis olid säilitanud oma tähtsuse tänapäevani. Iidsetest aegadest
UURINGU TULEMUSED Inimesed usuvad: - mõttejõusse - sisemisse rahulolusse - Universaalsesse Eluenergiasse - armastava puudutuse rahustavasse, tervendavasse jõusse Reikist oldakse vähe teadlikud, kuid sellesse usutakse ja sellega puututakse kokku iga päev ilma enese teadmata. KOKKUVÕTE Teaduslikult on tõestatud, et meie kätest kiirgub eluenergiat, mis on valuvaigistav, rahustav ja tervendav Juba ammustest aegadest on inimesed ravinud käte pealepanemise teel, see oskus energiat käte kaudu edasi anda on igal inimesel sisemuses olemas Küsitluse analüüs kinnitas autori püstitatud hüpoteesi : Saare ja Muhumaal oldakse Reikist kui alternatiivmeditsiini harust vähe teadlikud Inimesed puutuvad Reikiga kokku ja usuvad sellesse ilma, et oleksid Reikist teadlikud Käesolev uurimustöö täitis oma eesmärgi teadvustada inimestele REIKI olemasolu TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärinev tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist, liikidevahelist hübridiseerimist ja teisi tõuaretusvõtteid. Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit). Sordiaretus: (selektsioon) põllumajanduse kultuurtaimede uute sortide loomine või olemasolevate parandamine. Sordiaretuse vanimaid, iidseist aegadest põrinevaid vorme on rahvaselektsioon: kultuurtaime pikaaegsel kasvatamisel loodi peamiselt ebateadliku valiku tulemusel kohalikud e. maasordid. 19 .saj. ja eriti 20. saj. algul asendusid maasordid sordiaretusasustustes teadliku valiku abil loodud aretussortidega. Nüüdisajal on sordiaretuse ülesanne luua suure saagivõimega ja nõuetele vastava kvaliteediga külma-, haigus- ja kahjurikindlaid, mehhaniseeritud koristamiseks sobivaid sorte.
.................................................... 3 Kokkupuude arseeniga............................................................................................................ 3 2 Ajalugu Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud haigustega, kasutati seda tihti mõrva otstarbel kuni Marsh'i testi, tundliku keemilise testi, mis tuvastab arseeni esinemise väga tõhusalt, leiutamiseni. Teine, veidi vähem tundlik, on Reinsch'i test. Tänu oma tugevusele, diskreetsusele ning laialdasele levikule kõrgklassi seas üksteise mõrvamiseks on arseen troonitud Kuningate Mürgiks ning Mürkide Kuningaks.
Kas riie rikub meest Juba ammustest aegadest on inimene tundnud vajadust katta ennast riietega. Kas siis vajadusest näiteks külma vastu või lihtsalt näitamaks oma paremust teistest läbi riiete. Mida rohkem aeg on edasi läinud, seda mitmekülgsemaks on muutunud ka riietus. Vanasti olid näiteks kindlad riietusnormid, kuid tänaseks on suuremal osal paikades need palju leebemad või puuduvad ültse. Riietus oleneb suures osas kultuurist ja paokkonnast, näiteks Alaskal või kröönimaal ei läheks sa õue jalas sandaalid ja seljas T-särk, nagu samamoodi ei teeks sa vastupidist Havail või mõnel muul soojal maal. Riietumisel lähtutakse ka aastaajast. Ka traditsioonid on riiete valimisel väga tähtsad, keegi ei vaata su peale halvasti, kui käid ringi natukene paljamalt mõnes liberaalses riigis, kuid seda võidakse halvaks panna islamistlikes riikides. Mõned inimesed joonduvad selle järgi, mis on hetkel nii öelda in.Kui moes on roheline...
Lubjapiimaga lubjatakse seinu. Müürilubja ja krohvi valmistamiseks segatakse kustutatud lupja vee ja liivaga, nii, et tekib veniv taigen. Seda pannakse ehituskivide vahele sideaineks. Osa õhus olevast süsihappegaasist ühineb kustutamata lubjaga, nii moodustub uuesti kindel lubjakivi. See ühinemine toimub väga aeglaselt, seepärast ongi vanad müürid kindlamad kui uued. Veealuste ehituste jaoks tarvitatakse savi ja lubja segu, mida kutsutakse tsemendiks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi.
teisisõnu öeldes ebaeetiline. Samas on teada fakt, et just lehma rõugelima kasutati esialgselt rõugete, tänapäeval aga kasutatakse seda lisaks ka paljude teiste ravimite tootmisel. Seega selliselt püha loomi häirival viisil hangitud teadmisi kasutatakse vägagi eetilisel eesmärgil ravida inimesi. Tähelepanuväärne on siinjuures fakt, et seda sama ravimit kasutatakse selles samas Indias! Toodud näited erinevatest aegadest on olulised mõista eelkõige seetõttu, et näidata seisukoha universaalust ning paikapidavust nii eile, täna, kui ka homme. Seega kokkuvõtvalt võib tõdeda, et nii kaugemas, kui lähemas minevikus, aga seega ka tulevikus eksisteerib põhjendatud olukordi, kus ebaeetiliselt hangitud teadmisi on vägagi eetiline kasutada. Seejuures määrab eelkõige teo või tegevuste eetilisuse ebaeetiliselt hangitud teadmiste kasutamise eesmärk.
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis
Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult on nad ka paljudele lindudele sügiseti asendamatuks toiduks. Linnud annavad aga pihlakale palju rohkem vastu kui inimene. Nimelt jäävad seemned linnu sees seedimata ja kukuvad koos väetisehunnikuga maha, see ongi pihlaka peamine levimisviis. Inimene on punastest pihlakatest lugu pidanud juba ammustest aegadest. Eelkõige on need hea vitamiinitee toormaterjaliks, kuid aitavad ka köha ning teiste hingamisteede hädade puhul. Isegi nõrkushood peletatakse pihlakamarjadega minema. Samadel eesmärkidel on tehtud teed pihlaka kreemikatest õitest, kuid see on veidi nõrgema toimega. Pihlakamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt pugib, siis võib tekkida oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Pihlakamarjadest on ka tööstuses palju head tehtud
peitleide. Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid ning esines ka kullatud ja kullast esemeid, mida leiti enamasti põllumaadelt ning kalmetest. Arvatakse, et väärismetall maeti maha sòjaohu korral ning vahel ka ohverdamisel, sest arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus. Palju on leitud ka odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu. Rahutud ajad Linnuste rajamineja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest. Ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõitlused. Tollel ajal olid linnused ülikute residentsid ning linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised. Teiselt poolt võivad need kònelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest. Siindmused lõunas Idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile ning nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas. Dnepri ülemjooksu piirkonnas
Naise ja mehe roll ühiskonnas Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. Juba ammustest aegadest, inimkonna tekkest saati, on naise ja mehe vahel olnud silmnähtavad erinevused. Mõlemal on pika ajaloo vältel tekkinud ühiskonnas oma kindel roll. Need on aja jooksul küll muutunud, sest ühiskonnas tekivad paratamatult arenemise käigus uued mõttesuunad, mis mõjutavad ka mehe ja naise rolli. Traditsioonilistest rollidest peetakse kinni ka tänapäeval. Muidugi on maailmas ka selliseid paiku, kus mõlema roll on jäänud justkui seisma, arengut ei toimu
tekstid on väga omapärased. Minu arust on Kristiina Ehin üks geniaalsemaid noori Eesti kirjanikke/luuletajaid. Luulekogu tutvustus Luulekogu põhiteemaks on armastus "Viimane Monogaamlane" väljendab kahe inimese vahelisi suhteid. Teose esimene sõna on Sind ja juba üheteiskümnes Ma. Luulekogu meeleolu on raske kirjeldada vaid peab ise lugema et sellest aru saada! Armastus, lootus ja pettumus Enamus luuletusi algavad meenutustega headest aegadest, luuletused lõppevad aga peaaegu et alati kurbuse ja üksindusega. Luulekogu "Viimane Monogaamlane" keelekasutus on väga tabav. Palju vabavärssi Sõnamänguline Ulmeluule Väga palju kujundeid Ei ole ropp Sinu usk on uks kes sees saab sooja Minu armastus on sulle õitsev puu Lemmikluuletused Lärmist üsna tasaseks jäänud Pühkisime meelest tuleviku Me isegi ei mäletanud Kelleks me saame Minu käte vahel oli äkki su kampsun
SÕPRUS Ammustest aegadest ette on nähtud: kui Päike on taevas, siis kustuvad Tähed Ent ometi küsimärk tekkind mu pähe, mis tegi nii taevataat, kas valgust liig palju? Ma otsima vastuseid rännates läksin, täis tundmata lootuseid, nooruse äikest. Ma rändasin kaua, ent vastust ei saand ma leida ka hauast kus sõbrand on läind. Nüüd vanana raugana alles ma tean, et vastust ei leitama rahvas veel pea See saladus ongi, mis sütitab tuld ja edasi viibki me täitmata und. On asju, mis olid, on olnud ja jäävad nüüd saladussoiku, kui sajangi peale... Ma otsisin kindlust, kuid pärisin tuult. Ja kaotasin sõpru, veel rohkem kui muud - nüüd kahetsen aega, mis asjatult kadus, ent vahest mu pea veits õpetust vajas. Kui nii, siis on kahju, et varem ma`i mõistnud, et elus on sõpru, kes rikkusest üle. Kui sõpru sul jagub, siis ära neid kaota, sest...
sõprust osta? Vastus on lihtne- ei. Sõprus ja armastus on kaks asja mida inimene peab ise saavutama, ilma rahata, ilma rikkusteta, puhtalt omaenda mõistuse ja suhtlemisoskusega. See on puhas õnn omandada sõpru ja tunda armastust...see teeb inimesed õnnelikuks. Kui sul on halb olla, sa oled sisemiselt tühi ja kõik näib lihtsalt nii mõttetu, siis kes on sulle olemas ja tõstavad su tuju? Su sõbrad ja lähedased, võimalik, et ka sinu armastatu. Nad aitavad sind ka kõige tumedamatest aegadest välja, nad teevad su õnnelikuks. Mitte miski ei ületa head muusikat, olgu mis tuju on. On raske leida inimest, kes absoluutselt muusikat ei kuula- see on lihtsalt lahutamatu osa meie elust. Mina austan seda väga ja tõesti ei kujutaks elu ilma muusikata ette. Sa istud sõpradega kes on sulle maailma eest ja kuulad oma lemmik laule- see teeb mind õnnelikuks. Paljud inimesed ei oska arvustada seda mis meile tegelikult antud on- need päikeseloojangud, pilgud, naermised, nutmised..
Sõiduplaaniühiskond Tänapäeval muretsevad inimesed pidevalt tapse ajakava pärast. Kiirustatakse alatihti kuhugi ning lähtutakse kindlatest aegadest. Kuid kui suur osatähtsus sellel kõigel on? Kõikidel liiklusvahenditel on teatud punktides, kus peatus tehakse, kindel ajahetk, mil nad peavad seal olema. Kõige parem näide on buss, troll või tramm. Meie igapäeva elu sõltub väga suuresti neist. Hommikul minnakse kas tööle, kooli või kuhulegi mujale. Paraku ei saa, aga alati väga täpseks neid asju jätta. Inimene peaks arvestama liiklust ja ilmastikku, sest need võivad muuta palju
tsikuraadid. Levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Kultuuri alla loen ma ka ennustuskunsti ja astroloogiat. Levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi. Suurepärast võimalust ennustamiseks pakkus ka tähistaevas. Mesopotaamiat võib lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis kunst edasi naabermaadesse ja on Kreeka vahendusel pärandunud ka tänapäeva . Sumerite aegadest peale armastasid Mesopotaamia elanikud kangelaslaule muistsetest suurkujudest. Mitme eepose kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugude põjal loodi ka eepos ,,Gilgames''. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja tema sõbra Enkidu esialgsest tülist,leppimisest, ühistest vägitegudest ning Gilgamesi nurjunud katsetest saada surematuks. Ma arvan,et Vana-Ida rahvaste kultuur on ka mingil määral meie kultuuri aluseks. Kui
Lepp, eriti hall lepp, on meil küll väga levinud puu, ent metsloomad ei pea temast kui toidutaimest lugu: põder ei puutu naljalt leppa, kui muud võtta on, ning kobraski kasutab teda eeskätt ehitusmaterjalina. Küllap peitub põhjus rohketes parkainetes, mis suuõõnt ärritavad. Inimene on kaugetel aegadel leppa siiski toidulisana kasutanud ning veel nüüdki kulub ta ära toidu valmistamisel. Lepasuits. Nii halli leppa kui ka sangleppa on ammustest aegadest kasutatud liha ja kala suitsutamiseks. Põhjus on selles, et nende suits annab toidule meeldiva värvuse ja hea suitsumaitse. Suitsutamine tähendab toiduaine immutamist suitsutusainetega, mis tekivad puidu mittetäielikul põlemisel. Puidusuits sisaldab alati mitmesuguseid vedelaid ja tahkeid aineosakesi. Tegelikult on toiduainete suitsutus kombineeritud säilitusviis, milles ühendatakse soolamise, kuivatamise, kuumutamise ja suitsu antiseptiline toime. Lepamähk maiusena
Ainuke halb külg oli see, et kuna seal etendati tükke erinevatest raamatutest oli see natuke segane. Heliefekte ja lavakujundust ei olnud, tänu millele pidid näitlejad rokem vaeva nägema, et tuua välja lugu ja aega. Näitlejate enda riietus oli väga hästi tehtud ja nad vahetasid oma riideid väga kiiresti, kuna pausid olid küllaltki väikesed. Lugu ise oli vanamemmest, kes oli koristaja ja leidis siis raamatu kus olid pildikesed erinevatest aegadest. Minu meelest oli näitetükk päris hea, välja arvatud see, et kui sa pole ise raamatuid lugenud on etendus natukene segane. Oleks võinud olla vähem erinevaid tükke ja need oleks võinud olla pikemad. Vahepause ei olnud, kuna teater kestis natukene alla ühe tunni. Tõesti kiidan kõiki näitlejaid hea näitlemise ja kiiruse eest. Tänu headele töölistele sain ma peale etendust garderoobist kiiresti riided kätte. Läheksin meeleldi taolist etendust jälle vaatama.
Tartu Descartes'i Lütseum Maroko rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Aveli Vatt Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud. Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ning 2025. aasta oodatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ning suremus väike.
Hennataime kasutamine 4. Teisi loodislike juuste ja nahatoonijaid: indigo 5. Kuidas tehakse kehamaalinguid hennaga 6. Nn. must henna mis see on ja kuidas ta inimesele mõjub 7. Henna kui looduslik juuste värvimise vahend 8. Henna kasutamise ohud 9. Huvitavaid fakte hennast 10. Henna plussid ja miinused °Hennataime välimus, kasvunõuded ja taimes olevad ained Henna on taim mida on kasutatud juba iidsetest aegadest saadik, et toonida nahka, villa, küüsi, juukseid ja et teha kehamaalinguid. Nimetus ,henna ´ pärineb araabia keelest. Henna on väike põõsas või puu, keskmiselt 2,6m pikk, lehed on süstjad, terved ja vastastikkused. Õied on lehterjad. Viljad on väikesed pruunid 48mm'se läbimõõduga kapslikesed. Ühes viljas on 3249 seemet. Hennataim kasvab troopilistes piirkondades (Aafrika, Lõuna Aasia ja Põhja Okeaania)
veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 1520 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Väikesaared... Kui palju on Eestis meresaari? Eesti rannikumere saarerohkus on olnud merel seilajatele tõenäoliselt teada juba ammustest aegadest. Kuid kui palju meil neid väikseid kuivamaalappe kokku on, polegi lihtne öelda. Saarekeste arv muutub: maakerkest ja setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe. Meretaseme ajutised kõikumised muudavad nende arvelevõtmise veelgi keerukamaks. 1131 meie meresaartest väiksemad kui üks hektar. Pindalaga üks ruutkilomeeter ja rohkem on vaid 29 saart,
Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus Korilus, küttimine ja põlluharimine on olnud meie elatusviiside seas juba ammustest aegadest peale. Juba kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Hiljem lisandus ka põlluharimine. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Algeline põlluharimine e. maaviljelus tekkiski korilusest. Algselt oli kõplapõllumajandus, kus põld hariti kõblastega ja külvati seemned. Metallist tööriistadega edenes ka põlluhar...
ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20). 3, Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, Kuna planeet pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva
veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid, linoleumi ja paberit. Õli ja alkolaidirohkeid seemneid ning lehti ja juuri kasutatakse meditsiinis. Luffa on vana kultuuritaim Indias, Hiinas, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas. Pesukäsnade, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava ,,vooderdisena", samuti ka omapäraste ,,jooginõudena" on merikäsni kasutatud ajaloo iidsetest ja tõenäoliselt juba inimsoo eelajaloolistest aegadest saadik. Kreeka ja rooma sõdurid kasutasid käsni oma sõjakäikudel hõlpsasti kaasas kantavate ja mitte purunevate jooginõudena, kuigi need olid väga ebahügieenilised. Jõudnud oma rännakul veekogu juurde või kastnud kuiva käsna veepudelist või veetünnist märjaks, pigistas sõdur käsnas sisalduva vee suhu kas endale või oma haavatud, haigele, janust nõrkenud võitluskaaslasele. Tänapäeval kasutatakse merikäsni mitte ainult kümblemiseks, vaid ka juveliiritoodete ja
Veenus oli armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: hommikutäht ja õhtutäht. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid
Kuidas mõjutas Prantsusmaa revolutsioon kultuuri? Aastal 1709 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1793.aastast Kunastide Ajutine Komisjon. Need komisjonid pidid määrama,mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Vandaalitsemise käigus sai kannatada Notre- Dame'i katedraal paljud skulptuurid hävinesid,hiljem kasutati nende tükke tänavasillutise parandamiseks. Samasugust hävitustööd tuli ette ka paljudes provintsilinnades. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega,sest paljud kuulsate meistrite tööd puudutasid usuteemat. Üks osa maale tõepoolest hävitati,mõned läksid müügile ja osad jõuti koondada Louvre'isse,kus avati 1793.aastal rahavale mõeldud kunastimuuseum. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid,mis olid jäänud kuninga lossidesse. Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised(pettuse tõttu), ajaloolised(valede tõttu), filosoofilised( unenäolisu...
Maadeuurijad ja uurimisreisid Ajavahemikku 1450.-1650.a on vahetevahel nimetatud suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Tol ajal rändasid Euroopa maadeuurijad ümber maailma ning avastasid mitmeid maid ja rahvaid. Kaubavahetus Euroopa ja Aasia vahel on käinud iidsetest aegadest. Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400. aastate algul purjetas Hiina maadeuurija Cheng Ho Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488
Põhjenda muutusi põllumajanduses Läbi aegade on põllumajandus omandanud tähtsat positsiooni inimeste elus. Erinevatel perioodidel omistatakse mitmeid eripärasid. Miks need muutused toimuvad ning on need positiivsed või negatiivsed? Inimene on juba ammustest aegadest tegelenud põllumajandusega. Tänu sellele on toit laual püsinud ning rahvus säilinud. Juba nöörkeraamika ajajärgul tegeleti loomakasvatusega, pidades erinevaid koduloomi: kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida
Mis on tõde? Küsimus ,,Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele ,,Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavalised inimesed ütleksid, et tõde on see, mis pole vale ehk siis see, mis vastab tegelikkusele. Kui tõde vastab tegelikkusele, siis miks inimesed vaidlevad paljude asjade üle. Nt. Üks ütleb, et õnn on see, kui sul on palju raha ning sa saad endale peaaegu kõike võimaldada. Teine ei ole sellega nõus ning vastab, et tegelikult on õnn see, kui su elus on palju armastust. Kuid kumbal on õigus?
valitsemiasjast Eestis ei ole väga palju allikaid ning sellest jutustab vaid hulk rahvamuistendeid. Katariina II ehk Katariina Suur oli Peeter III abikaasa ja Paul I ema. 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangu. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärisomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnikute pearahamaks iga talle kuuluva talupoja eest oli 70 kopikat aastas, linlasele kehtestati pearahamaksuks 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Tänu pearahamaksule hakati korraldama hingeloendust Eestis ja Liivimaal. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside
iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes märkis, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust Veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bajani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning IV osas luua hoogsat ja rõõmsat peopilti. Sisu on helides tajutav, mõistetav. Kõige väljenduslikum 1. osa, mida antakse kuulajale edasi massiivsete akordide saatel unisonis (ühehäälselt); kõrvalteema edastab lüürilist poolt, mis oma arenduses ei jää palju maha peateemast, st mõlemad teemad on jõulised ja kajastavad kangelaseteema edastamist. Nagu Borodini sümfooniad, nii jutustab ka tema ainuke ooper "Vürst Igor" kaugetest vägilasaegadest
Näiteks Kristiina Smigun-Vähi ja Andrus Veerpalu on toonud Eestile palju medaleid. Samuti on hästi läinud ka Eurovisioonil, ühe korra on see lauluvõistlus isegi võidetud. Mõned Eesti muusikud on mitmel pool maailmas väga tuntud. Näiteks Kerli Kõiv vallutab Ameerikat. Kunagi oli Vanilla Ninja väga tuntud Saksamaal. Eestlased hoiavad rasketel aegadel kokku. Nad võitlesid oma vabaduse eest Eesti Vabadusõjas. Ühtse rahvuse nimel korraldatakse juba ammustest aegadest Laulu-ja tantsupidusid. Seal lauldakse isamaalisi laule ja tantsitakse rahvatantse. Eestlastel on ka midagi negatiivset. Nad on üpris kadedad inimesed. Tahetakse olla paremad naabrimehest või isegi oma sõpradest. Ollakse kadedad, kui teisel on midagi, mis endal puudub. Eestlased on ka väga auahned. Väga palju on nn 15 minuti kuulsusega inimesi. Neid, kes tahavad tähelepanu ja kuulsust ükskõik kuidas, tavaliselt minnakse siis reality saadetesse. Eestlased on ka väga joogilembelised
Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaa said võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad , kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. 3) Uus maksukorraldus. Pearahamaksu, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest, laiendati nüüd ka Eesti-ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. 4) Omandireform Asehalduskorra kehtestamine tõi kaasa hulga tolle aja mõistes demokraatlikke elemente, tublisti piirati senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. Samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid.
Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 – 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Loodusnähtused maalikunstis Kunstnikud on maalinud maastiku iidsetest aegadest. Kreeklased ja roomlased lõid seinamaalinguid maastikest. Pärast Rooma impeeriumi langust traditsioon kujutada puhast maastikku vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul. Mõiste ‘’maastik’’ tuleneb tegelikult hollandi keelsest sõnast landschap, mis algselt tähendas ‘’piirkonnas, maatükk’’. Holland
Eesti Loodus September 9/2012 Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi 1.Selle artikli eesmärk on näidata kuidas ja mis moodi on võimalik liigelda mööda Emajõge vanasti ja kuidas liigeldakse tänapäeval. Artiklist on võimalik lugeda milliste paatidega kasutati vanasti ja mis teid pidi nad liikusid. 2. Peale kaubaveo on veeteid väga ammustest aegadest saati kasutatud rändamiseks. Esialgu sõideti nahkpaatidega mööda Emajõe jõgesid-järvi ja rannikumerd. Laevaühendus mere- ja siseveesadamate ei ole Eestis paraku olnud kunagi võimalik: Takistuseks on Peipsit merega ühendava Narva jõe kärestikud ning Euroopa võimsamaite sekka kuuluv kosk. Emajõgi on meie pikim laevatatav jõgi. Emajõe kogupikkuseks on 100 kilomeetrit ja langust Võrtsjärvest Peipsini on 3,5m. Tartu asub täpselt jõe keskjooksul
paraku aga võimaluste erinev kasutamine süvendab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Demokraatlikes riikides on rikast ja vaest võimalik omanduse ja välimuse järgi imekiirelt eristada. Nii tuleb vabaduse ja võimaluste ülistamise käigus võrdsuse osatähtsuse langus lihtsalt ära kannatada. Demokraatia on tänapäevases maailmas väga levind, sest vabadus on üks elu alus ning selle olemasolu peetakse üldiselt palju loomulikumaks ja tähtsamaks kui võrdsust. Juba ammustest aegadest peale on vaieldud võrdsuse tähtsuse üle ning see on ühiskonnas mänginud kõikvõimalikke erinevaid rolle, selle osatähtsuse langusest on haaranud kinni aga oma tegelikku olemust varjavad totalitaarsed riigid. Nende vaheline erinevus võrdsuse osas tuli kõige võimsamalt välja eelmisel sajandil väldanud Külma sõja ajal. Kommunism oli püüdis hoolega võrdsust rõhutada, isegi kõige austatumad tegelased NL olid üldiselt riietatud lihtrahva sarnaselt
suhkruvabad närimiskummid, mis tänapäeval üha rohkem populaarsust võidavad. Et inimesed olid harjunud magusamaitseliste närimiskummidega, tuli suhkrule leida sobiv asendaja. Selleks osutusid polüalkoholid ksülitool, sorbitool ja maltitiool. Lihtsaim viis saavutada valgendavat mõju on lisada nätsule söögisoodat. Pealegi soodustab ka hambakatu eemaldamist. Oluline on seegi, et söögisoodat on hammaste puhastamiseks kasutatud juba ammustest aegadest. Raviva nätsu idee rajaneb lihtsal tõel mäludes lahustuvad toimained sülge ja imenduvad osaliselt suuõõne limaskestast. Kõige süütum ravitoimega näts on rikastatud vitamiin C. Sellise nätsu võib tavaliselt ära tunda acerola kirsi lisandist, mis sisaldab rikkalikult askorbiinhapet. Otseselt ravitoimega närimiskummides on näiteks kannatuslille õitest ja viljadest eraldatud lisand, mis on valuvaigistava toimega. Raviotstarbelistest nätsudest vist
Mina ja demokraatia Kui tuleb rääkida või kirjutada oma suhetest demokraatiaga, tuleb endale selgeks teha, mis see demokraatia üldse on. Loomulikult ei kuulnud ma nüüd seda sõna seoses kirjandiga esimest korda. Küllap olin ikka päris väike, kui see sõna mulle kõrva sattus. Meedias ei möödu ju päevagi, ilma et seda sõna ei mainitaks. Teaduslikuma pildi sellest sõnast sain ilmselt põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides. Kas aga ka selgema pildi, on üsna küsitav. Nüüd siis sõnaseletus lahti ja saan teada, et demos tähendab kreeka keeles rahvast, kratos aga võimu. Vastandsõnaks demokraatiale on minu meelest diktatuur. Kujutan endale ette, et demokraatia on teatrimaskidel see naerune mask, diktatuur aga kurblik mask. Ja nüüd siis minu seos demokraatiaga? Demokraatia on rahva võim, kus saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Nii tekibki mul küsimus, kas minul 17-aastasel, kes saab hakata riigi valitsem...
Raha vastu vahetatud inimtunded Tänapäeval mängib suurt rolli inimese elus raha. Tähtsaks peetakse materiaalseid väärtusi ning seisust, kus keegi asetseb. Nii on olnud see juba ammustest aegadest alates. Inimesed töötavad, et ellu jääda, et oma lapsi ülesse kasvatada ning võimaldada neile kõlblikke elamistingimusi. Kõige selle taustal jääb aga tähelepanuta inimeste vahelised tunded ja suhted. Õpetliku ja elulise näite saab tuua teosest ,,Isa Goriot", kus peategelasest rikas nuudlivabrikant tegi kõik selleks, et tema tütred õnnelikud oleksid. Isa Goriot toetas oma kahte last
31 000- 8000a eKr- Lascaux` koopad Alates 19. saj fotograafia 2000 a eKr- Egiptuse hauakambrid Elektroonilised taevakaardid 500a eKr - Hiina taevakaardid 50a pKr- Dendera sodiaak 125a pKr- Farnese Atlas 2. saj pKr - Potlemaiose "Almagest" 11. saj pKr- tähegloobused islamimaades 1515. a- esimene trükitud planisfäär 16. saj- Lõunapoolkera tähtkujud TAEVAKAARDID LÄBI AJALOO TÄHTKUJUD Mis on tähtkujud? Iidsetest aegadest on inimesed tähistaevast vaadelnud ja avastanud, et heledamad tähed moodustavad kujundeid, mis on alati ühesugused. Tähtedest kujundeid ehk tähtkujusid hakati nimetama olendite ja asjade järgi, mille moodi nad inimestele tundusid. Nendest on loodud palju muistendeid ja müüte. Kõige tuntum tähtkuju meie taevas on Suur Vanker. Kõik rahvad tunnevad seda tähtkuju erineva nime all. Näiteks soomlastel on see Otava, mis tähendab kalavõrku, aga ameeriklastel Big Dipper ja
Valu ja põletikulisi liigeseid vaigistavad vannid, kuid see on suur luksus, sest nõuab palju ürti (60 g 1 liitri keeva vee kohta, tõmbab eelnevalt 4-6 tundi kaane all). Seda võib asendada kompressidega valutavale kohale. Nõmm-liivateed on soovitav tarvitada ka korratu menstruatsiooni puhul. Selleks juua nädal enne oletava menstruatsiooni algust üks klaas päevas nõmm-liivateed. 2. TÜÜMIAN EHK LIIVATEE 2.1 Tüümiani ajaloost Tüümiani on kasutatud iidsetest aegadest tema aroomi ja maitse pärast, samuti meditsiinis selle tervislike omaduste tõttu. Vana-Kreekas kasutati tüümiani just aroomi pärast, näiteks põletati seda viirukina pühades templites. (www.tarbija24.ee) Tüümian oli vapruse ja imetlusväärsete tegude sümbol, aupaistes olevate inimeste kohta kasutati väljendit «tüümiani lõhn». 16. sajandist hakati antiseptiliste omadustega tüümianiõli kasutama nii suuvee kui ka näopuhastajana, tänapäeval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
