VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus va...
kerjusmunkade tegevus oli protest tsistertslaste allakäigu vastu pildirüüste- inimesed, kes on protestantlike jutustajate poolt ära räägitud, hakkasid pildirüüstet tegema luterlased ei eita pühakuid luterlastele ei meeldi pühakute austamise puhul ebajumalate teenimine kirikutest visati pildid ja kujud välja, sest ei tohi teha kuju endale sellest mis on maa peal ja mis on taevas e kujusid ja pilte ei tohiks olla `Vana hea' Rootsi aeg 1629-1710 Tänapäeval seda mõistet eriti ei kasutata, nähatakse möödunud ajaloolaste liialdatud nägemusega. Võrreldes rootsi võimuaega eestis vene võimuajaga tundus rootsi aeg väga hea ja meeldiv. Talupoegade seisukohast kuigi hea ja meeldiv ei olnud. 1645 läks Saaremaa rootsile ja eestis elas nagu ühe riigi koosseisus. põhjas endiselt eestimaa ja lõunas liivimaa, selline liigitus püsib 20. sajandi alguseni
jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata tõeliselt . Igaüks, kes töötab palju ja tegeleb tähtsate asjadega , teab , et aeg on kõige väärtuslikum , mis meil on . Seepärast vaba aja tunnid ja minutid on just need elu osad, mida ma võin pühendada endale ja oma lähedastele . Tõeline elu on siis , kui on võimalus vaadata ümbritsevat maailma , eemalduda koolitöödest . Just see , kuidas mina veedan oma vaba aega , saab üheks peamiseks hindamisfaktoriks , kui ma mõtlen sellele , milline on teiste elu. Kas see on täidetud rutiiniga või vastupidi , erksate sündmustega . Aga , et tegeleda erksate
EESTI KOLME KUNINGA VALDUSES. Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poolale nõudsid Liivimaa aadlikud nende õiguste puutumatust. Aadlid pidid saaba tagasi nende maavarad ja kinnitati pärisorjus, luteriusk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuna aadlikud on kogu sõdade perioodi ajal näidanud end väheusaldavatena ja poolas tekkis arvamus, et siinne provint tuleks riigiga tihedamalt liita ja poolastada. Poola aeg algas Liivimaale halduste korrastamisega. 1582 kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. : kõrgeim ametiisik asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, võnnu, pärnu. Igaühe etteossa eluaegne president. 1598 presidentkond - vojevoodkond. need jagusid omakorda staarostkondadeks. Eestis 9 staarostkonda , need ei allunud presidendile. Kohaliku aadli esindusorganiks sai võnnus peetav maapäev.esindajad: 2 poolakat, 2 leedulas 2 sakslast. Sajandi viimastel aastakümnetel üritati maa majandust taastada
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
tüdrukutest ning Müller oli õpihimuline. Miljöö. Miljöö on realistlik, sest kirjeldatakse näiteks kaasvõitlejate surmagi põhjalikult. Samas kirjeldatakse ka sõjasündmusi realistlikult. Ümbrus mõjutab tegelasi väga suurel määral. Ümbruse tõttu hakkavad noored mõtisklema elu üle ja see muudab oluliselt nende ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi, kuidas tegelaste mõttemaailm sõja vältel muutub. Autor oli ise just sõjast tulnud. Teos põhineb autor sõja memuaaridel. Teema. Teose teema on sõda koos kõikide selle mõjudega. Peamõte on ehk see, et tuua vaatajani sõja tegelik olemus. Sõnum. Sündmustik on jutustatud peategelase Pauli vaatenurgast. Jutustajaks on kirjanik ise. Jutustaja on ka ise sündmuse osaline. Jutustaja muutmine muudaks oluliselt jutustust. Teose
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega Linnusest sai hiljem Otepää kõrval Ugandi maakonna olulisemaid keskusi. Linnuse tekkeajaks loetakse I aastatu...
Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muinasusund PÜHA kõik seletamatu. Allikad: rahvaluule, kirjalikud allikad, kalmed, naaberrahvaste käest. Esivanemad HING magamise aeg võis hing kehast ajutiselt lahkuda mõnda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus jäädavalt. Valitses seisukoht, et surnud inimese hing siirdus putukatesse, seepärast ei tohtinud putukaid tappa. Hing andis inimesele isikupära ja esivanemate austamine hingede ajal. Maagia Ravimaagia, kaitsmine, ennustamiskunst. Jumalad haldjad Tõnn ja Peho, jumalatest Uku ja Tarapitha.
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib...
6.6. Väljaveeti TERAVILJA, LINA ja KANEPIT 6.7. Salakaubandus tekkis, sest talupojad tollimaksu maksma ei pidanud 6.8. Põllumajanduslik rikkus tuli RUKKI väljaveost 6.9. Kõik mõisa metsas elanud loomad kuulusid mõisale! 6.10.Rootsi ajal kehtsetati talupoegade pärisorjus 6.11.Enne 1630. Aastat oli sõda, seetõttu oli ka rahvaarv vähenenud (100-120 000) 6.12.1695 oli rahvaarv u 350 000 6.12.1. Põhjused 6.12.1.1. Rahu aeg 6.12.1.2. Alles olid nooremad tugevamad ja elujõulisemad 6.12.1.3. Sisseränne 6.12.1.3.1. Eesti sisene Saaremaalt mandrile 6.12.1.3.2. Venemaalt, Soomest, Lätist 6.13.1695-1697 SUUR NÄLG - 75 000 inimest 6.14.Rootsi ajal oli 3 rüütelkonda (Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa) 6.15.Talupoegade maa arv vähenenud, mõisatel suurenenud 6.16.Mõis on majapidamisüksus, mis moodustub erinevatest küladest ja mille keskel on
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes. Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti aladel algsed asulad. Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas, tõid suured ja paksud jääliustikud kaasa suurel hulgal suuremaid ja väiksemaid kive ning kivimipuru, mis paljastasid paekatte, lihvisid kaljupanku ja jää sulades jätsid maha suuri rändrahne ning moreensetteid mis katava...
Ich reise mit dem Auto. Ich reise im Frühling in Estland. Ich m ö c h t e ins Ausl a n d z u r eis e n. Ich n e h m e m ei n e Ka m e r a mi t mir. Ich m a g Fotografieren der Natur. Im So m m e r Ich gehe schwimmen u n d rollschuhlaufen. Ich g e h e oft ins Kino u n d Th e a tr e. Im So m m e r Ich bin mi t m ei n e n Fre u n d e n u n d g e h e vi el Sc hwi m m e n a m S tr a n d. Im H er b s t ich g e h e Pilz mi t m ei n e Mutt er. Minu vaba aeg ja hobid Iga inimene vajab vaba aega ja igaüks meist veedab seda aega, nii nagu oskab. Ma olen õpilane Nõmme Gümnaasiumis. Koolis käin ma esmaspäevast reedeni ning laupäeval ja pühapäeval olen vaba. Seejärel algab mul vaba aeg. Mul on palju vaba aega ja palju hobisid. Ma olen huvitatud spordist. Ma tegelen jooksmisega. Mulle meeldib väga joosta. Jooksen igal hommikul 2-3 km ,et vormis olla. Ma tegelen kergejõustikuga. Ma olen kergejõustiklane. Mõnikord ma treenin ka kodus
põlde hakati erinevalt harima, põhja-eestis olid ribapõllud, mets ja karjamaa olid ühised ja hakati linnuseid ehitama(mägi, neemik, ringvall-linnus), linnuse ümber tehti kraavid. asulad paiknesid linnuste läheduses. surnuid hakati liivakääbastesse matma(ümmargused liivakääpad), hakati urni "eelkäijaid" kasutama(Savinõud). konflikte oli palju ja maakonniti sõditi ka. relvadena kasutati odasid(3-4 tüüpi otsi). savinõud olid peene töötlusega. viikingi aeg skandinaavlasi hakkas siia aladele tulema, hakkasid kolooniaid asutama. laevad olid suures ja aerudega(hiljem purjed). 793 on viikingi aja algus(I retk rüüstati kloostreid). saaga on viikingite lugulaul, 11saj ruunikividel mainitaks eestit. 1061 ajasid eestlased venelased jurjevist(Tartu) minema. linnustes hakati püsivalt elama, majad püstitati põhjapoolele ja käsitöö hakkas linnustesse kogunema. 8-9 saj tuleb kasutusele rauast ader, saaki hakkas rohkem tulema.
Trumani doktriin-käis USA president välja aastal 1947.USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist.Ainsaks...
"Vana hea Rootsi aeg." arutlus Rootsi aega on peetud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi võimu kehtestamisega Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, kus Eesti alad kaheks kubermanguks Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu kohapeal teostas kindralkuberner, kes kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnikke tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest
Kirjandusvool Aeg Omadused Näited Harmoonia, kangelased, Huvi inimese olemuse vastu. Vana- Kreekas toimus mõtterevolutsioon: universumi Homeros ,,Ilias", ,,Odüsseia" keskpunkti asetati INIMENE, mitte Alkaios, sappho, Anakreon antiik 8.saj eKr-5.saj pKr jumal. Aischylos, Sophokles (trag) Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi, Plautus, Terentius (kom)' selleni pole inimmõte enne küündinud. Horatius, Vergilius (luule) Tähtsaks usk ja kiriku mõju Inimene on patune olend, keda oota...
BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus
El e kt r i l öök NI MI Põhjus Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused Lihasevalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletus Teadvusekadu Südameseiskus, hingamise lakkamine. Seisundi diagnoosimine Eemalda kannatanu vooluvõrgust Kas haige on teadvusel Kas ta hingab Kas pulss on tunda Kannatanu aitamine Helista 112 Löök rusikaga kolmnurga piirkonda Peale lööki diagnoosida uuesti seisund Seisund sama- alusta elustamisega Tugeva põletuse korral niisutada külma puhta veega Oota ära kiirabi Ohutusnõuded abistajale ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid Aitäh kuulamast!
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Rootsi aeg oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline aeg, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Talupoegadele valmistasid Rootsi võimu esimesed aastakümned pettumuse. Mõisnikud aina laiendasid oma õigusi. Rootsi huvi oma Läänemereäärsete provintside vastu polnud eriti suur ning see tõi kaasa Eesti majandusliku tähtsuse vähenemise. Sellele vaatamata on rahva mälus Rootsi aega nimetatud ,,heaks Rootsi ajaks". Taolise arusaama kujunemise üheks põhjuseks oli ilmselt Rootsi võimude tagajärjekas tegevus kultuuri ja
Rootsi aeg Eestis. Usk ja kirik. Vaimuilm Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg oli 17. sajandil. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid "hea aeg" kestis tegelikult väga vähe. Vene-Liivi sõja puhkedes olid Vana-Liivimaa linnad peamiselt luterlikud, kuid järgmised sõja-aastad põhjustasid suure segaduse usuelus. Rootsi riik kontrollis kiriku- ja vaimuelu rangelt, korraldades 16. sajandi lõpust alates ja kogu 17. sajandi jooksul regulaarselt nn. visitatsioone
1.Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused? Renessanss sai alguse Itaalias, kus keskaegse gooti kultuuri mõjud olid väga nõrgad. See algas eelrenessanssiga 14. sajandil, sellele järgnes vararenessanss 15. sajandil ja kõrgrenessanss 16.sajandil. Itaalias olid uuenduste tekkimiseks kõige soodsamad tingimused: antiikkultuuri lähedus ja kättesaadavus, keskvõimu puudumine, suurte linnade iseseisvus ja laialdased sidemed muu maailmaga, katoliku kiriku keskuse lähedus. Ning põhujusteks võib lugeda: uued ühiskondlikud suhted, religiooni kriis, pidevad sõjad ja muutused ühiskonnas muutsid inimeste ellusuhtumist. Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest. 2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteeri...
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Eesti on kuulunud mitmetele erinevatele riikidele. Üheks neist on Rootsi. Rootsi aeg kestis tinglikult 1645 - 1710. Enamasti peetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõja lõppu ning lõpuks Vene võimu tulekut 1710. aastal. Rootsi aeg on Eestit mõjutanud nii positiivselt kui ka negatiivselt, kuid siiski arvan, et selles ajajärgus ületab hea halva. Eesti rahvastikuarv on aastasadade jooksul kõvasti kõikunud. Üheks suureks rahvaarvu languseks oli Liivi sõja period (1558- 1583). Sel ajal kahanes eestlaste arv ligi poole võrra ehk ~300 000-lt 100 000-le inimesele. Peale Liivi sõda järgnes Rootsi aeg ning nähti suurt vaeva rahvaarvu taastamisega. Eestisse hakkas inimesi liikuma Rootsist, Poolast, Venemaalt, Soomest
Valgustusajastu vägivaldsete muutuste aeg maailmas? Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastast kuni 1780. aastateni. See sai tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandil. Valgustusideede sünnimaaks oli Inglismaa, aga Euroopasse levisid valgustusideed Prantsusmaa kaudu. Valgustuse ajal hakati parandama talurahva olukorda.Friedrich II pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu 56 päevasest töönädalast kolme päevaseni kuid see kehtis ainult riigimõisades ja kuninglikes ametikülades. Mõnes regioonis takistati
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti aladel 1)Majandus:Positiivsest küljest vaadates mõjutas Rootsi aeg majandust Eesti aladel päris palju.Paranes tunduvalt talupoegade olukord - neile anti rohkem õigusi.Samas paranes nii sise- kui ka väliskaubandus. Suhted välisriikidega paranesid.Toodi sisse igasuguseid luksuskaupu,maitseaineid,metalli ja muid koloniaalkaupu ning välja viidi vilja ja laevaehitusmaterjale. Samas viis negatiivsuse poole majandust Rootsi ajal Suur näljahäda ,mis kestis enam-vähem 2 aastat.Näljahädale lisandus dtüüfus ja düsanteeria
Peaaegu kõikidesse mõisatesse ehitati viinaköögid, kus hakati viina tootma. Andis hoogu nisu kasvatusele, kuna sellest tehti viina. Peale seda hakkasid tekkima kivist häärberid ning mõisnikud hakkasid märgatavalt paremini elama. Mõjutas oluliselt ka karjakasvatust. Nisust jäi viinategemisel palju jääkaineid järele, sellega hakati härgasid toitma. Seetõttu hakkasid Eestist kaduma metsad, kuna viina põletamiseks oli palju puitu vaja. Rootsi aeg Vene aeg (18.saj) Talupojad Pärisorjus kinnitati ning talupojad Liivimaal viidi läbi positiivsed olid ametlikult pärisorjad. määrused, mis pidid talurahva Mõisapõldude suurenemise tõttu olukorda kergendama. Piirati suurenesid ka teokoormised. kodukariõigust ning talupoegadel Vakuraamatutes olid kirjas oli õigus vallasvarale, ka olid talupoegade kohustused
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Pra...
ning talupoeg ei tohtinud maalt linna elama minna, talupoegadele pandi perekonnanimed. 1721 Eesti- ja Liivimaa Lõppes Põhjasõda ning Rootsi aeg, hakkas vene aeg. Uusikaupunki rahu. 1857 Eestimaa Kubermang Hakkas ilmuma Perno Postimees 3. Estofiil- eestihuviline; Kadakasakslane- eestlased, kes häbenesid oma päritolu, paremal elujärjel olnud eestlased, kes ütlesid, et nad on sakslased; Mõisamoonakas- palgatöölised, kes töötasid mõisapõllul. 4.
ÕPILASE VABA AEG LAUKA PÕHIKOOLIS Anne-Mai Valk 8.klass Lauka Põhikool Töö eesmärgid Teada saada millega Lauka Põhikooli õpilased tegelevad peale kooli? Mis on nende jaoks vaba aeg? Millal ja kui kaua nad õpivad? Töö meetodid Defineerida mõiste vaba aeg Läbi viia ankeetküsitlus õpilaste seas Küsitleda aktiivsemaid ringides osalejaid Järeldused õpilaste vaba aja kasutuse kohta Lauka Põhikool Asutati 1900.a Asutaja Evald Ungern – Sternberg Koolimajaks oli praegune käsitöömaja Uus maja valmis 1939.a Juurdeehitus 1971.a Fotod:erakogu Mis on vaba aeg Lauka Põhikooli õpilaste jaoks? Huviringides käimine
Peaeesmärk oli küll parandada tootlust ja suurendada ühtsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti põlisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sündmused ja eluolu areng. Kõige tähtsam oli põlisrahva, talupoegade silmis kindlasti majandus: söök pidi laual olema ja katus pea kohal, ülejäänud asjad olid teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas Liivimaa aadelkonda. Talurahva elu hakkas majanduslikult paranema alles Karl XI ajal, kes riigi rahakriisi tõttu viis läbi mitmeid uuendusi. 1681
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP..................................................................................
Vaimuelu Rootsi ajal ja Rootsi aeg Eestis Eestlaste vaimuelu kujundajaks oli kirik 17.sajandil. Kuid luteri usk oli Rootsi riigiusk,Rootsi oli tollel ajal ka peamisi luterluse kaitsjaid Euroopas. Et luterluse levimist paremaks muuta hakati õpetama talurahvast lugema ning taheti teha neile selgeks ka usu põhitõed. Ja selle eesmärgi pärast loodigi 17.sajandi lõpul rahvakoolide võrk mis haaras peaaegu kogu Liivimaa talurahva. Kuna talurahvakoolidele polnud eriti õpetajaid asutati õpetajate saamiseks Tartu lähedal
Tallinnas. Teostas sõjaväereformi (padrun, tääk, liinitaktika, sõdurid vabadest talupoegadest – teevad Rootsi sõjaväe tugevaimaks Euroopas) Vallutab Liivimaa Rootsile, mida soodustas eesti talupoegade toetus (nägid rootslastes omasid) 1629. Altmargi rahu–Lõuna-Eesti Rootsile – Rootsi aja algus Eestis (1645 Brömsebro rahu – Saaremaa Rootsile. Oliwa rahu – viimane tänane Eesti osa liideti Rootsiga - Ruhnu) Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab tänu kõrgele iibele ja sisserändele Soomest, Venemaalt, Hollandist, Šotimaalt. Kuninganna Kristiina 1632-1654
Austatud õpetaja ja Armastatud klassõed! Küsin Teilt otse: „Kas noorus on ilus aeg?” Enamus meist (teismelistest) vastab sellele küsimusele eitavalt, kuid kui küsida sama küsimust oma vanavanematelt kuuleme vastuseks alati lugu, nende imelisest ja lillelisest noorusest. Vanas eas kipuvad kõik meenutama ja vanu-aegu imetlema. Noorelt kiputakse aga tuleviku üle arutama. Noorelt tahetakse kiirelt suureks saada. Aga kas see on võimalik?.... NOORUS ja NOORUS. Me kõik oleme kuulnud palju sõnu seoses noorusega – Noormees, noorsant, noor füüsik, noor pensionär ..
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629-1699, selle algus ja lõpp on vaieldav. Möödunud oli just Liivi sõda. Rootsi aega nim. ka ,,Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. See aeg tõi palju olulisi muutusi, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Eestlased on Rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Karl XI 1672.a troonile tulles tühja riigikassa olukorra väljapääsuks nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasi võtmist ehk algas reduktsioon. 17.saj. jätkus vilja väljavedu Eestist saab ,,Rootsi viljaait"
läbi saanud. Murrang, sest sõjavägede ülemjuhataks nimetati Johann Laidoner. Oluline ka välisabi (Srbrit. laevastik Tallinna alla hoidis ära vallutamise merelt, vabatahtlikud sõdima Soomest, Rootsist ja Taanist, välismaalt relvi.) Sõjaväkke astusid vabatahtlikud, eeskätt koolipoisid. II jaanuar veebruar 1919: Eesti vägede pealetung, NVm väed tõrjuti piiri taha (endine kubermangu piir) III mai 1919: Eesti vägede pealetung, sõjategevus kandus NVm territoorimile Kodusõja aeg, eestlasi aitas ka valgekaartlik armee(Põhjakorpus, Loodearmee) kindral Judenitsi juhtimisel. Tegelt vene valged polnud huvitatud Eesti Vabariigi tekkest (kartulivabariik), aga sellel momendil vajalik ühine tegevus. Jõuti päris kaugele: Pihkva, Pertograd. Eesti väed tegutsesid ka Läti suunas, suur osa NVm poolt hõivatud. Paljud lätlased sõdisid hoopis Nvm vägedes, sest varem juba tekkinud rahvusvägi ja olid üle läinud millegi pärast (läti punased kütid)
Rootsi aeg 17saj.keskvalitsemisega riigivõim.kõrgeim võim-kubernerule.eestimaad tallinnast,livimad riiast Aadli omavalitsus-rüütelkond1634.riiklik kohtuvõim.madalam aste talupojad- haagikogus,sillakogus.teine ast Meeskogu-maaskogu,vabad inimesed.kubermangutasand,ülemaakohus.tugev Ikuningavõim karlix,gustavii ,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal ...
Il mio tempo libero Quando sono solo mi piace guardare la TV e mangiare. Il mio cibo preferito è gelato. Mi piace ascoltare la musica e cucinare. I miei hobby sono cantare e ballare. Con i miei amici mi piace andare al cinema e fare una passeggiata. Con mia famiglia mi piace cucinare e viaggiare. Mi piace giocare con i miei fratelli. In estate mi piace andare a bicicletta e nuotare, ma in inverno mi piace sciare. Dopo scuola mi piace mangiare e dormire, perché sono stanco e ho fame. Nei fine settimana incontrare amici e domare.
Kergendatud ohkamine, et see ei ole sina ise ega ka keegi, keda sa armastad. · Olgem rõõmsad! Elu saab varsti otsa, ja tagantjärele ei anna meile keegi midagi selle eest, kas me rõõmsad või kurvad olime. · Niikaua kui olemas oled, ei ole veel midagi kaotatud! · Pool meetrit sinust eemal hukkub kellegi jaoks maailm möirgamises ja valudes - aga sina ei tunne midagi. Selles seisnebki maailma häda. E.M. Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" · Graeber Elisabethile: ,,Sina ei värise. Elu sinus väriseb. Sel pole midagi pistmist julgusega. Julge oled siis, kui sa ennast kaitsta saad. Kõik muu on edevus. Meie elutahe on mõistlikum, kui me ise!" · Aeg oli seisma jäänud. Ka see oli puruks lastud. · Rääkimine oli asjatu ja ohtlik. Ja too seletamatu , mis käratult ja pikkamisi pärale oli jõudnud, oli liiga suur, liiga ebamäärane ja pealegi sünge
1) Aeg : Vabadussõda toimus 1918 a. 28.novembrist kuni 1920 a. 3.jaanuarini . 2) Põhjus : Eesmärk oli Eesti iseseisvust kaitsta ja kindlustada . 3) Kelle vahel : Eesti , Saksamaa , N õukogude Venemaa . Eestlasi aitas Läti ja Leedu armeed 4) Tähtsamad lahingud : · 31. jaanuaril toimus Paju lahing · 5. juuni Landesveeri sõda · 23. juuni Võnnu lahing · 18.30. november Krivasoo lahing. · 28. November Joala lahing Tähtsamad väejuhid : · Johan Pitka · Karl Partsi · Anton Irv . · Hans Kalmi · Mattias Ekströmi · Andres Larka · Karl Parts · Aleksander Tõnisson 5) Tulemus : Sõda lõpes sellega , et lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat . Kell 10.30 j õustus vaherahukokkulepe. 6) Tagajärg : Sõlmiti Tartu rahuleping. Allikad : · www....
docstxt/134779345759.txt
Aeg Koht Osavõtjad Dirigendid Repertuaar Korraldajad ja korraldus I 1869 Tartu, 878 esinejat J. V. Peamiselt Vanemuise selts ( Ressovrce´i (lauljad, Jannsen , saksa J. V. Jannsen) , aed pillimehed) A. laulud, laulsid ainult Saebelmann paar mehed. soome laulu II 1879 Tartu, 1272 lauljat Wirkhaus, Jakobson Jannsen, Vanemuise ja pillimeest Hermann nõudis Jakobson, aed vähemalt Kreutzwald pool kava ...
William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 1. Lugesin William Shakerspeare teost ,,Romeo ja Julia". 2. Teos valmis umbes XVI saj lõpupoole. Seda nimetatakse W. Shakespeare teise perioodi alguses valminud teoseks. 3. Tegevuskoht on Verona. 4. Kokkuvõte vaatuste kaupa. a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule pe...
Augustinust mõjutas Vana-Kreeka filosoofidest Platon, kuna neil on mitmeid ühiseid jooni. Nt nad mõlemad sügavalt vihkavad muudatusi. Neil on ühised igavesed ideed, mis on varjul jumalikus meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge. Seda pakub jumalik valgus. · Mis on aeg Augustinuse järgi? Oma arvamus Aeg on rangelt ainult hingeline. Et anda ajale sisu, tuleb eeldada loodud olendi inimese olemasolu. Seega küsimustel ,,varasemast" ja ,,hilisemast" on mõte vaid inimreaalsuse kaudu. See oleks nagu meie oma hinge seisund. Nii jagunebki meie aeg kolmeks *mineviku olevik mälestusena *oleviku olevik vahetu nägemisena ja *tuleviku tulevik ootusena. Niisiis, aeg on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet
Eri kultuuride suhtumisest aega Kogu inimlik tegevus käib ajas ja aja ümber. Aja mõtestamisest lähtuvad filosoofilised süsteemid, väärtushinnangud, kogu igapäevane mõtlemine. Aeg on justkui salajane keskpunkt, millest ühelt poolt kogu pärandikultuurialane tegevus lähtub ning teisalt, mille olemuse tegeliku mõistmiseni üritatakse erinevate meetoditega ühes suletud ruumis jõuda. Arusaam aja kulgemisest võib olla põhimõtteliselt erisugune, rääkimata erinevustest näiteks kalendrisüsteemides või aja arvamise alguse määratlemisest. Aja mõiste teadvustus koos inimliku teadvuse tõusuga, kui kujunes välja ajalikkuse mõiste.
Me tuleme suvest. Aeg möödub tõesti kiiresti. Vahel isegi kiiremini, kui tahaks ja jääb mulje, et ühe silmapilguga on kõik läinud. Elus on ikka nii, et mida vanemaks saame, seda targemaks muutume. Omandame erinevaid kogemusi ja õpime elutarkusi ning mida rohkem me õpime, seda rohkem hakkavad meid asjad huvitama. Olen enda elus palju eesmärke püstitanud ja mõned neist ka saavutanud, aga nagu siiani on veel pikem tee käia ja endasse peab uskuma. Elama peab nüüd ja preagu hetkes ! Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Kui kauaoodatud suvi kätte oli jõudnud, siis ma ei teadnudki õieti mida peale hakata, ometigi olin seda väga ootanud. Kui minult küsiti, et mis ma suvel teinud olen, siis algul oli pea täiesti tühi. Kuigi tegelikult algus läks tõepoolest korda käisin sõpradega igalpool rannas ja väljas. Suve lõpp aga oli oodatust kurvem. Olin juba mõelnud kooli peale ja tahtsin kooli minna, siis aga juhtus mi...
Ei ole paremaid, halvemaid aegu on hetk, milles viibime praegu. Kunagi kui Eesti oli Venemaa koosseisus oli meie rahval palju raskeid ja ka helgeid päevi. Selles suhtes oli vene võimu all hea olla, et oli selline ühistu nagu kolhoos, mis võimaldas inimestele palju töökohti. Elu toimis ka sellistes kohtades, mis on praeguseks juba seisavad mitukümmend aastat tühjadena. See oli selline aeg, kus naaber tundis naabrit, aga tänasel hetkel see päris nii pole. Maainimestel oli tol ajal minu arust parem elu kui linnainimestel, sellepärast et põllumajandus oli üsna kõrgel tasemel. Kõik toit saadi oma põllu pealt, aga linnainimesed pidid poest ostma paljusid toiduained. Sellel ajal oli vähe asju kauplustes saadaval. Kui praegust olukorda Eestis võrrelda tollase ajaga, arvan et see oli mõnes mõttes parem elu kui nüüdsel ajal
Millisest punktist tuleks ajaarvamist alustada? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Kauges minevikus sellist punkti polnudki. Siis öeldi lihtsalt, et see või teine sündmus leidis aset ühe või teise valitseja mingil valitsemisaastal. Vajadus aega täpsemalt arvestada viis omakorda kalendri tekkimiseni. Ajaloolased arvavad, et kõigepealt hakati aega jagama kindla pikkusega vahemikeks loodusvaatluse põhjal. Aastat pikkuse arvutamisel võeti tavaliselt aluseks aeg, mille jooksul Kuu teeb tiiru ümber Maa. Esimesed kalendrid koostasid tuhandeid aastaid tagasi Egiptuse preestrid. Kalendri aluseks oli arvatavasti ajavahemik Niiluse jõe kahe teineteisele järgneva üleujutuse vahel. Egiptlaste aasta kestis 12 kuust ja 5 lisapäevast, mis andis kokku 365 päeva. Kuuaasta oli ajaarvamise aluseks ka vanakreeklastele, kes parandasid korduvalt oma kalendrit täpsete arvutuste põhjal. Kuid ühtset kalendritmuistsetel kreeklastel polnud. Iga
/J. W. Goethe/ Aeg on tänapäeva elu üks olulisemaid aspekte ja temast oleneb palju kui ei oleks aega, ei oleks täisväärtuslikku elu. Sellest olenemata, paljud inimesed ei oska aega väärtustada ja kahjustavad sellega ka kogu ühiskonda. Kuidas kasutada aega õigesti ja millised oleksid alternatiivsed võimalused õppimaks aega kasutama? Goethe kirjutas kunagi: ,,Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame". Aeg üks väärtuslikumaid privileege, on üks valesti kasutatavaid nähtusi. Maha magatud võimalused, aega kulutatakse tegevuseta olles, hilinemine kohtumisele on täiuslik näide valest ümber käimisest ajaga. Heraclitus ütles kord, et me ei saa ületada üht ja sama jõge kaks korda. Sama kehtib aja kohta, sest aeg liigub lakkamatult edasi, olenemata, mis me sellega teeme või peale hakkame. Siiski, kui oleme kaotanud selle, ei saa seda kunagi tagasi. Aeg tundub olevat
Luulekava Aeg Aeg on antud naerda , aeg on antud nutta, Aeg on antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, Aeg musta mulla all magada.(1. lk 100) Aastate varjud taga ja ees, Mühavad puudena pea kohal. Kes jääbki kuulama nende koha, On kadunud mees.(2.lk 33) Kiitus Ajale, mis mulle antud! Kiitus ja hosianna! Kiitus teile, mu sihvakad sekundid, Kes te tulete, peod mu poole, Ja nõuate: anna!(3. lk 74) Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu.
pahandusi. Kõige parem on tuua näiteks mõni vang. Erandeid arvestamata julgen väita, et kui inimene saab hakkama kuriteo või väärteoga ja kaotab sellepärast mõneks ajaks oma vabaduse vangikongile, siis seal olles teeb ta endale selgeks, et tema käitumine oli vale ja hakkab järgima vastupidiseid ehk sel juhul positiivseid käitumisreegleid. Peale seda ütlevad enamus neist isikuist kes sellise asja läbi on elanud, et see aeg oli mõttetu ja igav ja neil polnud tol kindlal ajal mingit tegevust. Tegelikult on ju asi vastupidi, kui inimene on suutnud seal kongis olles endale selgeks teha, et tema tegu ei olnud õige, siis sellel on ju suur väärtus, sest muidu talle ei oleks see kunagi kohale jõudnud. Inimeste arvamustel on teatud määradel suur erinevus, kuid igavust ja mõttetust seostavad paljud inimesed sarnaselt või koguni täpselt ühte moodi. Kõik inimesed on elanud läbi