Riigiametnik, kes teostas Rooma Vabariigis kõrgeimat võimu, oli sõjaväe juht - konsul Kreeka linnriik-Polis Riigivalitsemisvorm, kus valitseb eluaegse päritava võimuga riigipea - monarh Linnriigi valitsemine - poliitika 17. Trooja sõda (1200 eKr) Lääne Rooma riigi lõpp (476) Rooma linna rajamine (753) Augustus saab Rooma valitsejaks (30 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) Kreeklaste ajaarvamise algus (776 eKr) olümpiam. Kuningate aeg Roomas (753-510 eKr) Ristiusust saab Roomas ainuke lubatud usund (380) Roomlaste ajaarvamise algus (753 eKr) Roomlased vallutavad kogu Itaalia (265 eKr) Minoilise tsivilisatsiooni algus Kreetal (2000 eKr) 18. R K Jupiter- (Zeus) peajumal; taeva, pikse ja tormijumal. Neptunus – (Poseidon) merede valitseja. Pluto- (Hades) allilma valitseja. Juno- (Hera) peajumala abikaasa, abielu kaitsja. Ceres- ( Demeter) põlluviljakuse jumalanna.
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) K...
XX saj. Algus-muutuste aeg Juba 19. sajandil hakkas teadus tegema suuri edusamme, 20. sajand lisas aina hoogu juurde. 20. Sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Jõudasalt arenes ühiskond, inimeste maailmapilt, teadus kunst ja muud eluvaldkonnad. Levis imerialistlik maailmapilt ning riigid muutusid globaliseerumise tõttu üksteisest aina sõltuvamaks. Väga jõudsalt arenes ning muutis inimeste elu tehnika areng. 20. Saj. Alguses käivitas
alasi. Seda aastat loetakse vanaliivimaa lõpuks. 1560 aastatel sõjategevus jätkus aga siis ei tegelenud moskva suurvürstiriik sellega. 1560 aastatel puhkes uued kaks sõda. Poola rootsi vaheline sõda ja taani rootsi vaheline sõda. Poola rootsi vaheline sellepärast et need alad mis olid olnud põhjaeestis, need olid alistunud rootsi kuningale aga kuna need olid ordu alad siis poola pidas endale seda. Tund vahel Kolmekuninga aeg Sellel ajal oli kolm valitsejat: poola, taani ning rootsi Poola Taani Varasem Rootsiaeg Lõuna Eesti, põhja läti Saaremaa Põhja Eesti, Hiiumaa Alguseks võib pidada 1561 Alguseks võib pidada 1559, Algus 1561, kui tallinna linna aastat, kui liivi ordu alistus kui saare-lääne piiskop müüs ja harjuviru vasallide poola kuningale ja võib enda alad taanile
Kas vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aega kutsutakse tihti vanaks heaks Rootsi ajaks, kuid väga lühike periood oli tegelikult hea- Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni suure näljani. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused
akende ja uste kaudu. Rootsi riigipead tahtsid eestlaste elu kergendada ja võrdväärtustada seda Rootsi talupoegadega. Riik võttis aadlikelt annetatud maad ära, kuid rentis need aadlikele tagasi. Nüüd olid taludki riigi omad, kuid tuli uus maksusüsteem: makse maksti vastavalt talu võimalustele. Maksmise süsteem oli kirja pandud vakuraamatusse. Muidugi polnud aadlikud sellega päri ja nad koondusid rüütelkondadesse. 17. sajandil oli Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Rootsi aeg kestis kuni Põhjasõjani. Autor: Kaarel Vandler 2009
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni
ning rahvahääletuste tulemused. Peamiseks tagajärjeks osutus liberaalse riigikorra ja vasakpoolsete jõudude asendumine autoritaarse võimu ning parempoolse reziimiga. Vaikiv ajastu 12märts- 21. juunini 1940: kaitseseisukord,lükati valimised edasi, keelati poliitilised kogunemised. 1., 2. ja 3. Põhiseadus (võrdlev tabel vihikust) I PÕHISEADUS II PÕHISEADUS III PÕHISEADUS Vastuvõtmise aeg 1920 1933 1938 Rahvaesinduse nimi Asutav Kogu Vapsid Rahvuskogu Rahvaesinudse 100 50 120 liikmete arv Rahvaesinduse Rahvahääletus rahvahääletus Ülem- ja alamkoda valimise viis Valitsuse juht Riigivanem Riigivanem Peaminister
Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga See juhtus 19. sajandi alguses kui ma kohtusin Napoleoniga. 21. sajandi keskel leiutati ajamasin, millega saab minna tagasi nii kaugele minevikku, kui vhegi vimalik, aga see tagasiminek ei muuda seda minevikku, mis juba kord toimunud on, kuna viksemgi muutus ajaloos vib muuta kik oleviku ja tuleviku, lhestades ajapiiri. Niisiis nagu ma juba tlesin juhtus see 19. sajandi alguses, kui mul tekkis erakordne vimalus kasutada hte nendest kallistest ajamasinatest. Ma rndasin lbi aja. See sit kestis kuskil 4 tundi ja mul hakkas tsiselt paha sellest. Ma ei astunud kohale judes ajamasinast vlja vaid see viskas mu alla, taevast. nneks olin ma langevarju selga pannud nagu eelnevalt oli soovitatud ning ma maandusin pehmelt keset Prantsusmaad hel ilusal l. Mul polnud rna aimugi, kus ma olin nii et ma vtsin vlja kaardi, mille olin kodus kaasa pakkinud lisaks paljudele muudele vidinatele. Napoleoni asukoht asus minus...
Muusika, mida aeg-ajalt kuulan Mina kuulan väga erinevat muusikat, enamasti kuulan ma pop muusikat aga ka palju räppi. Just poppi kuulan ma sellepärast, et nendes lugudes on sõnum. Kui ma kuulan näiteks jazzi siis tihti loos ei ole sõnumit (just instrumentaalses loos). Ma kuulan muusikat trenni ajal või varem kui sõitsin bussiga. Need on head tegevused muusika kuulamiseks, kuna sa ei tee midagi aga samas ka teed ja siis tundub, et aeg läheb kiiremini. Mul ei ole otseselt lemmik artisti või samblit aga kui pean valima siis ASAP Rocky (Rakim Athelaston Mayers), kuna ta teeb väga huvitavat muusikat ja mulle meeldib see. ASAP kuulub hiphopiansamblisse ASAP Mob, mille järgi ta on võtnud endale hüüdnime. ASAP alustas tegevust 2007. aastal New York-is. Ta teeb räpp muusikat. Tema räpilood on erinevad, mõned on kiire tempoga mõned aeglase või ka mõlemat. ASAP
BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis...
Eelnimetatud iseärasused on tänapäevalgi nii Soomes kui ka Eestis-Lätis-Leedus tajutavad. Järgnevalt leian, kumb osa pool on kahe piirkonna, Soome ja Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohalike emakeelte tarvitamist nii sõnas kui ka kirjas. Eriti teravalt Leedus, kus otseselt keelatigi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904. aastal anti leedukatele luba leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks. Nii lätlased kui eestlased said selle loa varem, mistõttu saame meie, eestlased, ning meie lõunanaabrid lätlased suuremat kirjandus- ja kultuurivara nautida kui leedukad
19. SAJANDI LÕPU JA 20. SAJANDI ALGUSE KIRJANDUSVOOLUD Tööleht Täida tabel arvutis õpikut ja/või internetti kasutades: Kirjandusvool Tekke Iseloomulikud jooned Esindaja(d) Esindaja(d) aeg Lääne- Eestis Euroopas IMPRESSIONISM (1874 a.) 19. Eriti palju lühizanrides; Prantsuse Friedebert saj iseloomulik on detaili- vennad Tuglas, Prantsusmaal ja värviküllane looduse Edmond ja Villem
Eesti SS-diviis. Sundmobilisatsioonide käigus põgeneti enamasti Soome. Soome armeega liitunud eestlaste- soomepoiste-vaimseks juhiks sai Karl Talpak. 1941. a suvel võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu 22. territoriaalne laskurkorpus. Umbes samal ajal veeti Eestist Venemaale 32000 mobiliseeritut. Mobiliseeriud saadeti tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. 1942.a sügiseks formeeriti Uuralites 8. Eesti laskurkorpus, millesse kuulus u 27000 meest. BAASIDE AEG 23.augustil 1939 a sõlmiti Ida-Euroopa, Saksamaa ja Venemaa vahel MRP. MRP lisaproptokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia, Sks-le jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast pol ja sõjalised liitlased. 1.sept tungisid Saksa väed Poolasse ning 17.sept ründas Poolat ka Punaarmee, mis kuulutas 2 MS algust ning Prantsusmaa ja SBR kuulutasid 3.sept Saksamaale sõja.
Vana „hea“ Rootsi aeg? Eesti ajaoos räägitakse nii öelda „heast Rootsi ajast“. See aeg oli nii mõnestki küljest vaadatuna parem talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas see aeg on väärt kohe tiitlit vana hea Rootsi aeg. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. See periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid reforme, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 35. Baaside aeg Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks on peetud Esimese maailmasõja rahulepinguid. Mitmed riigid aga leidsid, et nende roll maailmas ei rahulda neid, ning olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning taastada endised Tsaari-Venemaa valdused. Kaudne süü maailmasõja vallandumises oli ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu. Omavahel jagati Ida-Euroopa. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. sept Tungisid Saksa ...
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud
liigutusoskuste omandamine ja salvestamine Harjutused peavad olema mitmekülgsed Vajalikud erinevad treeningmeetodid Hea koordinatsiooni positiivne mõju Psüühilise ja kehalise töövõime arendamine ja säilitamine Lihastöö ökonoomsuse tagamine Vigastuste, õnnetuste ennetamine Liigutusoskuste parem omandamine Vaba aja parem sisustamine Aju treening Sotsiaalse pädevuse tagamine Igapäevase pädevuse tagamine Lihtsam edaspidi õppida mõne teise spordiala tehnilisi oskusi Parim aeg! Füsioloogilisest küljest tulevikule mõeldes on koordinatsiooni arendamine just lapsepõlves oluline Lapse eas on kesknärvisüsteemi areng kiire, samuti toimub kiire areng kuulmise ja nägemise analüsaatoritel Informatsiooni kiire omandamine Täiskasvanuna koordinatiivsed võimed langevad Koordinatsiooni arendamine Koordinatsioonivõimete arendamiseks sobivad erinevad kehalised harjutused, kui nad on seotud koordinatsiooniliste raskuste ületamisega
Vaatlusuuring Loomulik vaatlus Vaadeldav: 1a 5-kuune poiss kodus. Aeg: enne lõunauinakut. Vaatleja: istub lapse ja vanemate magamistoas tugitoolis, kirjutab paberile üles. Täiendav informatsioon: Vaadeldav elab eramajas. Ema-isa käivad tööl ja vajadusel hoiab vanaema. Olemas täiskasvanud vend ja teismeeas õde. Uuritav käitumine: emotsioonide väljendamine Kirjeldus: Kell on 13.00. Laps (edaspidi L) kõnnib toa nurka, hakkab sobrama ajalehtede vahel ja valib välja Antila ajakirja. Otsib üles kõik naised ja joonistab nende
9 sotsioperioodi Eesti keele arengus on olnud 9 sotsioperioodi - muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg ja üleilmastumise aeg. Igal perioodil on eesti keel olnud tähtsuselt erineval kohal ühiskonnas ning edenenud isemoodi. Sotsioperioodidest on paljud perioodid eesti keele arengu jaoks olnud soodsad, kuid tähtsaimateks nimetaksin neist mõisaaja perioodi ning Eesti aja perioodi. Mõisaaeg on olnud eesti keele arengu jaoks soodne just seetõttu, et sel ajal kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eesti keelset kirjandust. Eesti keel oli küll alamklassi keel, kuid eestikeelse kirjanduse ilmumine pani aluse
pahed, varjude puudumine, tundetu pintslitöö. Optimistlikum, utopistlikum suund- Bauhaus. Purism, sürrealism, naivism. Maailmasõdade vaheline aeg Prantsusmaa Maurice Utrillo, Amadeo Modigliani, Marc Chagalli, Pierre Bonnard. Ühiskonnakriitiline sotsiaalne realism ja nostalgilisem regionalism. USA Thomas Hart Benton, Diego Riviera.
REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON KOHT Tuum, kloroplastid, Tuum, kloroplastid, mitokondrid, tuumapiirkond mitokondrid, tuumapiirkond AEG Interfaas Interfaas EELDUSED 1 DNA ahela matriitsiks, 1-ahelalise DNA lõik nukleotiidid, DNA- matriitsiks, nukleotiidid, polümeraas, ATP RNA-polümeraas, ATP KOMPLEMENTAAR G-C; C-G; A-T; T-A G-C; C-G; A-U; T-A SUS KÄIK Alguspunkte(replikone) on Promootoriga seostab palju, kiirus 3-4k nukleotiidi polümeraas. Terminaator min. lõpetab. TULEMUS 2 terviklikku DNA molek., Tekib 3 eri vormi RNA-d: kuna replitseeruvad tRNA, mRNA, rRNA mõlemad ahelad ERINEVUSED Matrii...
BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus
Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema. Algasid repressioonid need ei ulatunud esialgu kõikide ühiskonna kihtideni. Need, kes olid olnud saksa sõjaväes ja Soomes võidelnud, arreteeriti. Kehtestati Nõukogude kultuur, propaganda, kõik läänelik keelustati. Metsavendlus süvenes
docstxt/13275152977802.txt
The school holiday – time for new challenges and adventures Changes and challenges can come in many forms. An holiday is the perfect place to try something new, to push yourself to a new limit and realise your dreams. You can do something that you've never tried before, like going to new places or take part of the adventure games. You can go to the gym or run every day 5 km. I like to go hiking in the woods or just take a daytrip to a city where I have never been before. The other possibility is to go for a mental challenge, like learning new language, or reading an interesting book. It is good challenge to take a science or philosophy book, something that is not so easy to read so you can be proud of yourself after finishing it. It is also possible to learn new skills such as cooking or dancing or making yourself a short film or learn a new computer program. Some people find yourself a job for a holiday and earn money. Sometimes all ...
Ajaloo KT kordamisküsimused – Rootsi aeg 1) Pljussa rahu – rahuleping, mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Pljussa vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad: Eestis (Narva ja Tartumaa), Ingerimaal ja Karjalas mõned alad. Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti . Jam Zapolski rahu - rahu andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Rootslased vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Altmargi rahu – see
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelah...
kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne. Kuningas tegeles ,,meeleldi" ka riigiasjadega: nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja, muutis või siis hoopis tühistas seadusi oma voli järgi; karistas ja andis armu ka ilma kohtupidamise ja süüdistuse esitamiseta. Missugune oli siis Louis XIV aeg? Siia sobiks ütlus, et: ,,Kõik märkavad ilu, keegi ei näe valu" (märgati, kui ilus ja tore kõik oli , aga keegi ei pannudki tähele inimesi, kelle arvelt seda tehti). Tegelikult on üsna raske öelda, kas see aeg oli hiilgav või vilets, sest igaüks vaatab oma mätta otsast. Kes näeb losse, riietust ning lõbu, aga kes ainult väsinud ja ära vaevatud rahvast. Kindel on, et see kuningas ei olnud üks parimatest. Ometi ka tema võis õpetada pma näite põhjal
Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri? Rootsi aeg ei saabunud Eestisse korraga, vaid järk järgult. See sai alguse 16. sajandil. PõhjaEestisse saabus Rootsi võim 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi vaherahu, millega LõunaEesti läks Rootsile. Saaremaa läks Rootsile 1645. aastal Brömsebro vaherahuga. Rootsi ajal oli Eestis suhteliselt pikk rahuperiood. Eestlaste elujärg kosus. Liivi sõja lõpus oli eestlasi umbes 100 000 ja enne Põhjasõja algust juba umbes 400 000. Rootsi
VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kunin...
Millal on õige aeg alustada seksuaalelu? Minu arvates on õige aeg siis kui oled oma poisi/tüdrukuga piisavalt kaua koos olnud ja üksteist hästi tundma õppinud. Kui oled oma poissi/tüdrukut hästi tundma õppinud, siis mõlemad peaksid teadma kuidas üksteisesse suhtuda ja kuidas käituda nii, et mõlemale meeldiks ja mõlemal oleks hea olla. Kui aga ei ole tundma õppinud, siis on see kõik palju raskem, sest kumbgi ei tea kuidas kellegile meeldib ja kuidas on hea, nii et mõlemad oleksid rahul sellega mida tehakse
Kas hea või halb Rootsi aeg ? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa
Tallinna Teeninduskool Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri arengut. Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................2 Rootsi aeg ............................................................................................... 3 Eesti haldusjaotus Rootsi võimu all ................................................................. 4 Talupoegade ja linnaelanike olukord Rootsi ajal .................................................. 5 Muudatused eestlaste usuelus ........................................................................6 Eestikeelse hariduse algus ..................................................................
ROOTSI AEG 1. Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale? Läänemere soodsa geograafilise asendi tõttu olid kõik nendest aladest huvitatud. 2. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu seista. Orduriik andis end Poola kaitse alla ja Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid taotlesid Rootsilt abi. Rootsit omakorda kannustas igipõlise vastase Taani kinnistumine Liivimaal. Kui Poola ja Venemaa olid juba rahu sõlminud, võitlesid Rootsi, Taani ja Poola juba omavahel, sest nad kõik olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. 3. Miks ei ole 1560. aasta talurahva ülestõus nii tuntud ajaloosündmus kui Jüriöö ülestõus? 1560.aasta talurahva ülestõusul tapeti see talurahvas ootamatu rünnakuga üsna kohe, Jüriöö ülestõusul suudeti aga palju korda saata. Jüriöö ülestõusul olid ulatuslikumad tagajärjed ja see an...
Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693...
hakkab. May palun Newlandi, et viimane Ellenile seltsi pakub kui May ise reisile läheb. Newlandile meeldis väga Elleni seltskond. Hakkas talle saatma anonüümselt kollaseid roose. Lõps said mõlemad aru, et nad on üksteisest sisse võetud ning Ellen läks peagiWashingtoni elama. Newland ja May abiellusid. Teine osa raamatust algabki selle abielu kirjeldusega. Mõni aeg pärast abielu saabub Ellen tagasi oma vanaemale külla. Ning vana armastus süttib taas.Newland soovib, et tema naine May sureks, et ta saaks vabaks ja saad olla koos Elleniga. Nende vahel toimub pidev flirt millest keegi aru ei saa. Kuid hiljem kui nad muutuvad liiga paranoiliseks väldivad nad seltskonnas teinetest. Päris pikalt taieldakse selle abielu ja keelatud salasuhte üle. Ellen kolib Pariisi.. Ning lõpuks jääb May rasedaks. Sünnitab lapse ja sureb(ei ole 100% kindel kuidas
Kas halb või hea rootsi aeg? Rootsi aeg kestis oma 100 aastat, mis tõi minu arvates eestlastele kaasa palju muudatusi. Tähtsaim neist oli kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse väljakujunemine. ,,Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega. Minu arvates olid need Rootsi aja halvad pooled: talupojad olid seotud endist viisi oma maa külge kui nad põgenesid võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saan...
Moraalitut tegu ei heasta ka aeg Võib ju olla,et vahel tuleb teha midagi, mis võib ju ühest küljest olla päris meeldiv, kuid teiste silmis see hea ei paista. Alati peab mõtlema oma teo võimalikele tagajärgedele, et vältida hilisemat kahetsust. Inimesed toovad enese ja teiste heaolu nimel sageli ohvreid. Karmimalt öeldes, nad on valmis ära kasutama kõikvõimalikke vahendeid, et neil ainult parem oleks. Tagajärgedele hakatakse mõtlema alles siis, kui need juba käes on. Nagu E. Vilde teoses "Mäeküla piimamees", tahtis ka Prillup paremat elujärge ning õhutas Marit mõisahärrajuures käima. Härra Kremer andiski Prillupile piimatalu, kui Mari lõpuks nõus oli. Aga uus ja väliselt helgem amet ei pruugi alati nii lihtne olla kui paistab. Ka Prillup hakkas kahetsema, et oli nõus Mari teise mehega jagama, aga Mari ise oli nõus olnud. Ta tahti samuti, et teistel parem oleks. Oli see kõik siis seda väärt? Peale igasugust muutust hakkav...
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreense...
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et ol...
Arutlus Vana hea rootsi aeg Nimi Rootsi aeg algas pärast Liivi sõda . Pärast sõda olid Eesti alad jaotatud Poola , Rootsi ja Taani vahel .Poola ja Rootsi ei saavutanud ühist meelt ja sõdisid veel mitmeid aastaid .1561.aastal sai Rootsi endale Harju-, Viru ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna .1581 . aastal , kui Paide oli ära vallutatud said nad kogu Põhja-Eesti .1629.aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile , siis sai rootsi oma võimu alla ka kogu mandri- Eesti
Kas noorus on ilus aeg ? On olemas erinevaid arvamusi, ühed arvavad, et noorus on tore ja teised arvavad, et pole see noorus midagi nii kena. Aga kas noorus on ilus aeg? Noorus on ilus aeg sellepärast, et täiskasvanuna peab tööl käima. Tööl peab käima elu lõpuni ja ka pühade ajal ega ole vaheaegu nagu koolis. Koolis peab käima 12 aastat, aga tööl terve ülejäänud elu. Täiskasvanuna peab pere jaoks raha teenima, pere eest hoolitsema, on palju muid kohustusi, aga lapsena ei ole selliseid vastutusi. Noorus ei ole ilus aeg, sest siis on piirangud, mis on täiskasvanute poolt seatud ja filmide piirangud
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
Vene aeg :Eesti pärast Põhjasõda Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said ...
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpeta...
Moraalitut tegu ei heasta ka aeg Elus on ette tulnud palju selliseid olukordi, kus inimesed mõistavad teineteist valesti, või on mõõdarääkimisi teatud asjades. Kõik mis on olnud, ei saa muuta paremaks, olgu see tahtmine nii suur kui tahes Väide, et moraalitut tegu ei heasta ka aeg, peab üsnagi paika. Kui keegi on millegi väära ja mõtlematu teoga hakkama saanud, mis on kellelegi moraalset, või füüsilist kahju tekitanud, siis olen veendunud, et seda tegu ei heasta ka aeg. Palju on inimesi,kes ei näe oma tegude tagajärgi ette, või ei mõelda enne kui midagi õeldakse. On tuua palju näiteid elust, kus inimene elab koos ,,musta plekiga" terve elu." Musta pleki" all pean silmas inimese mainet, mida ta ise omale kujundanud on
rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja sotlased. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad. Eesti linnadele tähendas see seda, et kõige soodsamasse olukorda sattus Narva, ka Tallinn säilitas oma koha. Tartu kaotas suure osa oma tähtsusest kaubalinnana ning Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare jäid kohaliku tähtsusega väljaveosadamateks. Siiani oli Rootsi aeg talupoegade olukorda pigem halvendanud, sest mõisapõllud suurenesid ning koos nendega kasvasid talupoegade teokoormised. Koormisi aga määras mõisnik oma tahte järgi. Kaubanduse juurde enamasti eestlasi ei lastud, kuid linnaelanike üldarvus moodustasid eestlased pea kõigis linnades siiski suurema osa. See oli ka põhjus, miks eestlasi kaubandusest ja ka käsitööndusest tõrjuti. Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Sisse
Külma sõja järgne aeg · Demokraatia areng lagunesid tortalitaarne ja autoritaarne reziim · 1988 Põhja Iirima küsimuse rahumeelne lahenemine · Lõuna Aafrika vabariigis kaotati paari aastaga rassistlikud diskrimineermisreziimid, uueks presidendiks sai Mandela · India poliitika endiselt ebastabiilne, kuid avatud majanduse reformimine aitas kaasa kiirele majanduse kasvule Demokraatia lämmatamine hiinas · 1976 suri Mao Zedong. Hiina hakkas tasapisi avanema. 1986 algasid meeleavaldused demokraatia kaitseks. · 1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang · 1989 taevase rahu väljaku meeleavaldused mais alustati ka näljastreiki, toetust saada Gorbatsovilt · Hiina kommunistliku partei dilemma, peale jäävad vanameelsed, välja kuulutati sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
