1 c0 k = ln t c 0 - cx kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, co - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon, co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivuse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne),
nagu rahvas suures linnas - Loomises loidab, kumades kustub, oli minul sõber armas! küll tuleasegi viimati mustub - jääb järele peotäis tuhka. Püha on elu tule tuha-ase. Elu tuli punane püham on ise. Lõpp ja algus Kas tunnete: väriseb maa! Nooruse aeg Kas kuulete: kisendab veri! Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Nüüd tuleb kas ei või jaa! aeg antud pisaraid pühkida. Nüüd on kallastest tõusnud meri. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, Olge valmis! aeg musta mulla all magada. Me seisame kahe riigi väraval: Kuid mis on nooruse aeg ? see üks on pimedus ja teine valgus.
aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05. 400 m jooks - 400 meetri jooks on kergejõustiku ala. Praeguste maailmarekordite omanikud on Michael Johnson, ajaga 43,18 ja Marita Koch, ajaga 47,6. Eesti rekordite omanikud on Marek Niit ajaga 45,74 ja Egle Uljas ajaga 51,91. Kõikidel distantsidel 100-400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. 800 m jooks - 800 m jooks on kergejõustiku ala. 800 m joostakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal.
Elurada Me käime kinnisilmi elurada, kui mängiksime vainul pimesikku, et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks.
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16
s kokkupuutes allveelaevaga plahvatavad ja hävitavad allveelaeva. ija reguleerida on mänguaeg ja maksimaalne kasutatav pommide arv, ületades jääb mäng seisma. Mäng näitab sulle jooksvat aega, palju sa mme oled teele lasknud ja palju neist tabas. Mängu saab alustada ades nupule "Alusta mänguga". Pomme saab teele saata kasutades u "Tuld" ja mängu saab iga hetk lõpetada vajutades "Katkesta mäng". Max_pommid 4 Tulistatud pommid Tabatud Aeg Max _aeg Muutujad on aeg, pommide arv ja tabamused. 3 1 20,1 20 Kasutatavad objektid on laev, allveelaev, plahvatus, vesi ja pomm. abamused. laev, plahvatus, vesi ja pomm. Protseduuri Liigu algoritmi UMLi tegevusskeem laev.IncrementLeft dx
7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. Keskkonna saastatuse tase oli Nõukogude Eestis rangelt salastatud. Avalikustamise tingimustes hakati loodushoiu probleemidest rohkem rääkima kui 25.02.1987: Nõukogude Lidu Mineraalväetiste Tootmise Ministeeriumi mäekeemia tootmiskoondise ülem Juri Jampoli andis intervjuu saates „Panda“ ja
Eesnimi Kliendi eesnimi Perekonnanimi Kliendi perekonnanimi Sünnikuupäev Kliendi sünnikuupäev Sugu Klindi sugu Aadress Kliendi aadress Telefon Kliendi telefon Email Kliendi email Aktuaalne Kas klient on aktuaalne või arhiveeritud Kommentaar Täiendavad andmed Loomise aeg Kliendi registreerimise aeg Viimase muutmise aeg Viimane muutmise aeg Arhiveerimine Arhiveerimise aeg ISIKUKAART ISIKUKAARDI ANDMED Isikukaardi kood PK Isikukaardi unikaalne kood spordihoones Loomise kuupäev Kuupäev, millal isikukaart loodi Treener FK Viide, kelle juures alustati treeningut Kommentaar Täiendavad andmed
kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda Eesti aeg (1918 1940), Teine maailmasõda, okupatsioonid Nõukogude aeg (1944 1991) Taasiseseisvumine 1991, Eesti aeg
kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda Eesti aeg (1918 1940), Teine maailmasõda, okupatsioonid Nõukogude aeg (1944 1991) Taasiseseisvumine 1991, Eesti aeg
.................................. 6 3. OTSUSTUSMUDEL 3.1. Stsenaariumid .................................................................................................................. 8 3.2. Kriteeriumid .................................................................................................................... 8 3.2.1 Korteri taastamise ulatus ........................................................................................... 8 3.2.2 Kahju hüvitamise aeg ................................................................................................ 9 3.2.3 Omavastutus .............................................................................................................. 9 3.2.4 Koduse vara kindlustuse määr ................................................................................... 9 3.2.5 Kindlustusmakse .....................................................................................................
ja putuka vahel puude. See on tõene, kui püüdjal ja putukal on ühisosa. Peamised muutujad on elementide koordinaadid. Sub Algus() Dim putukas As Püütudputukas pp = 0 v = Range("kiirus") määrab ära Range("pp") = pp putuka Range("aeg") = 0 määrab kiiruse algaeg = Timer() aeg = 0 püüdjaliigub = False algaeg = Time MängKäib = True määrab ära Set püüdja = Shapes("püüdja") püüdja Set Püütudputukad = New Collection määrab ära pi piir = Shapes("piir").Top + Shapes("piir").Height püüdjaliigub = Randomize False Do
Segadus võib tekkida andmetes, aga ka tehnikas, teenindaja probleemides ning kliendi probleemides. 3.3 Andmeid peaks koguma kahes perioodis esmaspäevast kolmapäevani ning neljapäevast pühapäevani. Nädala alguses toimub vähem üritusi/pidusi ning seetõttu on külatatavaus väiksem, kuid nädala lõpus käivad inimesed rohkem väljas ning külastatavus on siis ka suurem. Lisaks võib kellaajaliselt perioode eristada, näiteks öine aeg 23.00- 03.00, hommikune aeg 10.00-12.00, lõunane aeg 12.00-15.00 jne. 4 = keskmiselt 15 klienti tunnis = teenindaja teenindab keskmiselt 20 klienti tunnis S = 1 kanalite arv, mis töötavad < *S tingimus, et järjekord ei läheks lõpmatuks, st 15<20. Tingimus on täidetud. t= 1 tund ehk 60 minutit P tõenäosus, et klient peaks ootama. P=15/20=0,75 P0 - tõenäosus, et valitseb tööseisak. P0=1-0,75=0,25
1.UUSAEG SUURTE MUUTUSTE AEG On kolm suurt ajastut : vanaaeg,keskaeg ja uusaeg .Prantsuse revolutsioon 1500-1800 nimetatakse varauusajaks. Uusaeg esimesest maailmasõjast tänapäevani.rduaeg kestis 1561 aastani.Pärast Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõja lõpuni 1710/1721 , Lõuna-Eestis Poola aeg(1561-1629) , Saaremaal Taani aeg (1561-1645) , Vene aeg (1710-1918). Varauusaeg Eestis algas 1520. 1816ja 1819 kaotati Eestis ja Liivimaal pärisorjus. Päris uusaeg 19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas. Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid. Valitsejad arendasid majandust.Prantsuse revolutsioon kuulutas vabadust ja võrdsust. 2.EUROOPA UUSAJA HAKUL Kardeti 3 suurt nuhtlust: sõda,katku ja näljahäda.17
Valemid Kinemaatika valemid s v= t v – kiirus (m/s) s – nihe (m) t – aeg (s) Keskmine kiirus l vk t kogu vk – keskmine kiirus (m/s) l – teepikkus algasukohast lõpp-punkti mööda liikumistrajektoori (m) tkogu – selleks kulunud aeg (s) Kiirendus v - v0 a v at v0 t a – kiirendus (m/s2) v0 – algkiirus (m/s) t – aeg v – lõppkiirus (m/s) Nihe ühtlaselt muutuval liikumisel 1. Horisontaalne liikumine at 2 s v0 t - kiirenev liikumine 2 at 2
Arvutite areng 1980 - 2009 Tallinn 2009 SISUKORD 1.Arvutite areng 1980 2009........................................................................................lk.3 16. 2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17. 1. Arvutite areng Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitu...
docstxt/14523710508667.txt
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast
Eesti keele parimad ja halvimad ajad Stabiilsete ühiskondlike suhete periood on sotsioperiood. Vanim neist on muinasaeg - seda võib heaks perioodiks just keele- ning murrete kujunemise pärast, ka tekkisid eraldi osad Eesti riigist. Orduaeg See oli eesti keele jaoks üpris halb aeg, sest eesti keel nõrgenes oma tähtsuse poolest ning sai lihtrahvakeeleks. Ametlik suhtlus toimus hoopis saksa keel ning kirikukeeleks oli ladina keel. Peale seda tuli Rootsi aeg. See periood oli hea aeg, sest siis hakkas tekkima kirjakeel ning eestlased hakkasid huvi tundma keele ning selle õppimise vastu. Isegi Saksa kõrgklass õppis tol ajal eesti keelt. Jällegist aga mõisaaja saabudes hakkas olukord halvenema, sest Eesti aladele saabusid Vene võimud. Mõisa ühiskonnal oli hiilgeaeg. Vene võimude sissetulekuga kaasnes ka vene keele suur tähtsuse tõus. Ärkamisaeg - Seda aega võib kindlasti nimetada üheks väga heaks ajaks eesti keelele.
Tamm õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. 3 Mee- ja Korjetaimed 1.1 Valge iminõges Ladinakeelne nimetus: Lamium album. Õitsemise aeg: 1. mai - 25. august. Meeproduktiivsus: kuni 500 kg/ha. Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, aedades umbrohuna, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus on 100- 500 kg/ha. Õitseb maist septembrini. 1.2 Paju ladinakeelne nimetus: Salix. Õitsemise aeg: 15. aprill - 10. mai. Meeproduktiivsus: kuni 250 kg/ha. Eestis looduslikult 20 liiki. Esimene nektari andja kevadel
Kas Rootsi ajast võib rääkida kui ,,vanast heast Rootsi ajast"? Rootsi aeg algas Põhja-Eestis 1561. aastal, mil Tallinnat koos Põhja-Eesti aladega Rootsi koosseisu lugema hakati. Viimaseks jäi Ruhnu, mis alles alates 1660. aastast Rootsi võimule kuulus. Sealt alates oli Eestis ka mõneks ajaks rahuaeg, mis lõppes Rootsi aja lõppemist tähistava Põhjasõja lõpuga aastal 1721. Rootis aeg, mis algas Eestimaa eripaikades erinevatel aegadel, on kindlasti parem aeg, võrreldes eelneva Saksa ja järgneva Vene ajaga, kuid kas ka nii hea, et võib rääkida vanast heast Rootsi ajast? Rootsi aeg algas ja lõppes me aladel suurte ja laastavate sõdadega ning kahe sõja vahele jäi veel ka suur nälja aeg, kui inimesed olid nõus sööma ükskõik mida või keda isegi oma liigikaaslast. Selle olukorra tekitas siinne parasvöötmeline kliima, mille tõttu olid suved korduvalt külmad ja vihmased ning aiasaadused ei kasvanud korralikult
(Even) ja 2 stoppbitti). Valitud sümbol: K Sümboli ASCII bitikood: 1001011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1101001 Signaali "1" nivoo: -6.3750V Signaali "0" nivoo: 6.0625V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 30ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp- bitid ja andmebitid. Edastuskiirus (bit/s): Kulunud aeg: 30ms = 0,03s Bittide arv: 9 Vastus: 9bit / 0,03s = 300 bit/s 1.2 Sümboli edastamine, kui paarsuskontroll paaritu (Odd) Seadistus 300/7/O/2. Pildil on sama sümbol: K Millise biti väärtus muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: Paarsusbiti väärtus muutus vastupidiseks. 1.3 Paarsuskontrolli seadistus Antud on sümbol m ja selle sümboli pilt. Järjestikliidese seadistus on edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, 1 paarsusbitt ja 2 stoppbitti)
„Aeg ja inimene” Meie elus võib juhtuda situatsioone, kus me ei oska ajaga midagi peale hakata - minevikus elada tähendab seda, et aeg justkui peatuks, tulevikus elada tundub, et aeg möödub liiga kiiresti ning ainult hetkes elada tundub hoopis nagu me ei vastutaks oma tegude eest. Mis siis oleks inimeste jaoks kõi ge õigem, et aega väärtuslikult kulutada? Aeg ei ole lihtsalt üks kella tiksumine, vaid selles peitub meie endi kogemused elust. Läbi kogemuste me muutumegi ja seda ei oleks ilma minevikuta. Mis juhtub aga siis, k ui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui p ole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja ka ov. Me oleme kõigest inimesed, me teeme vigu ning kuskil pole kirjas, et peaksime ilmtingimata kahetsema neid. Peame vaatama
7 maailmaimet. Püramiidid. Egiptuse. 1)Ehituse aeg = Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. 2)Asukoht = Egiptuses. 3)Kirjeldus = · kõrgus praegu 137,3 meetrit · küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit · küljepikkus praegu 230,37 meetrit · maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit · maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit · kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit · keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke)
Need tugevasti isikupärased, poeesia tavanorme julgelt eiravad luuletused on suuresti mõjutanud paljusid kahekümnenda sajandi poeete, eriti imaziste. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Dickinson ''Kiri Maailmale'' Emily Dickinson, 1988 Epiteet = Punane Isikustamine = Roheline Metafoor = Pruun Võrdluseid ei ole. ''Aeg ravib haavad'' öeldakse - ei see ei ole nii - Aeg kannatust vaid suurendab justnagu Jõudugi - Aeg on küll Ahastuse Mõõt - kuid mitte Ravikuur - ta tervendab vaid hädast mis ei olnud Kuigi Suur Luuletuse ''Aeg ravib haavad'' mõte on see, et ajaga kaovad vaid väikesed mured, kuid tõsiselt suured mured ei kao, vaid sinu suhtumine neisse muutub. Nagu
Kontrollt Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Lisa teemadele sobivad selgitused ja daatumid. 1. MRP- AEG *1987.aasta augustis loodud eesti esimene poliitiline hendus,eesmrgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu teline sisu ja selle tagajrjed Baltimaadele.Selle eesmrgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 20.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus,kus osales le 2000 inimese. 2. Muinsuskaitseseltsi loomine, eesmrk *1987.aasta lpul loodi muinsuskaitseklubisid hendav Eesti muinsuskaitse selts(EMS)-esimene demokraatlikele phimtetele tulginev le-eestiline massiorganisatsioon
Tulemusi saab jälgida tabeli või graafiku kujul, klõpsates vastavatel nuppudel. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. Töö lõpetamisel tuleb klõpsata nuppu „Stop recording“ ja salvestada andmed, klõpsates „File“ ja „Save as“.Juhtivusmõõtja annab väljundi voltides, mis tuleb teisendada millisiimensiteks arvestusega, et 1 V vastab 5 mS-ile. Valemid k – reaktsiooni kiiruskonstant t – aeg reaktsiooni algusest, min. 1 c0 k = ln 1 χ − χ0 t c 0−c x k = ln ∞ t χ∞ − χt c0 – etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon χ0 – lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel
Aja paradoks Mis on aeg? Kas tõesti ruumi neljas mõõde või teame me sellest ka midagi enamat? Võtame aega kui alguse ja lõpuga telge, mis on kindlaksmääratud sündmuste jada. Me liigume sellel teljel minevikust tulevikku ja oleme alati ühes kindlas punktis. Kas on ka võimalik sellel teljel hüppeliselt edasi või tagasi liikuda ehk siis ajas reisida? Omal moel oleme kõik ajarändurid. Me reisime läbi aja minevikust tulevikku. Kuid millised
(? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ?) () millegi pealt kusagilt; aeg millegi seest kusagilt; materjal kellegi-millegi juures; kellegi-millegi lähedal, läheduses; aeg, hulk, määr ilma kelleta-milleta; (kella) aeg (liikumise) lähtekoht kellegini-millegini kellegi-millegi jaoks pärast; järel ümber (ringi) kellegi-millegi vastas lähedal(tähenduses 'mitte kaugel') ajal keskel kellegi-millegi suunas mööda keda-mida; millegi vahendusel; perioodiliselt; põhjusel, tõttu sisse(kuhu?); (kella) aeg peale(kuhu?); ajavahemik üle; pärast(ajavahemik) läbi taha(kuhu?) alla(kuhu?)
1. Kaur Kender ,,Iseseisvuspäev" Koostas: Kaido Rannu 2. Tegevusaeg on enne Eesti iseseisvumist ja pisut ka pärast seda, aga mitte väga täpselt määratav, põhiliselt on hommik, õhtu, hiljem ja sellised ajad. 3. Tegevuskoht on põhiliselt Tallinn, hiljem mõnda aega Soome ja aeg-ajalt meenutusi sõjaväe päevilt 4. Kaks sõpra, Karl ja Marks, arutlevad kogu aeg, kuidas raha teenida, ise sealjuures joovad kogu aeg viina. Jubedad joodikud on, hommikul on paha olla ja hakkavad jälle peale võtma. Vahel neil õnnestub ka mingit moodi raha teenida, aga need ei ole eriti pikaajalised teenistused, lähevad vett vedama kogu aeg. Karlil on ka naine, keda ta väga halvasti kohtleb, kamandab ja peksab, ahistab vaimselt ja seksuaalselt. Mingi aeg põgeneb Karl Soome, sest politseiga on mingi jama tekkinud, seoses sellega, et üks
Vana-Kreeka skulptuur Alari Tammsalu 10.J klass Ajajärgud Vana-Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: • Arhailine ehk vana aeg (600-480eKr) • Klassikaline ehk õitseaeg (480-323eKr) • Hellenistlik ehk hiline aeg (323eKr-30pKr) Arhailine ehk vana aeg • 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks Hellenistlik ehk hiline aeg • 323-30 pKr • Skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid
ALATI JA IGAL POOL: i - x-telje suunaline ühikvektor j - y-telje suunaline ühikvektor k - z-telje suunaline ühikvektor Sirgliikumine x asukoha koordinaat v kiirus (märgiga suurus) vav keskmine kiirus a kiirendus (märgiga suurus) aav keskmine kiirendus x0 liikumise alguspunkt v0 algkiirus Liikumine ruumis r punkti kohavektor r nihkevektor v kiiruse suurus s tee pikkus t aeg v kiirusvektor vav keskmine kiirus vektorina a kiirendusvektor a k keskmine kiirendus vektorina at kiirenduse tangentsiaalkomponent at kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n kiirenduse normaalkomponent an kiirenduse normaalkomponendi suurus R kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ringjoone raadius 0 algfaas (algnurk) pöördenurk t ajavahemik nurkkiirus s kaare pikkus (tee pikkus) v (joon)kiiruse suurus
Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-1227 Osapooled : Eestlased, Saksa, Läti, Taani, Leedu Põhjused : Rüütlid olid elukutselised sõjamehed Sidemed Eesti maakondadega olid nõrgad Eestlaste sõjaväe korraldus, relvastus, maakaitse sobisid üksikute sõja retkede jaoks. Appi tuldi, kuid hilinemisega. Tagajärjed :
Jaanika Märdimäe Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti rahavas on pidanud arvestama ikka jälle uute vallutajatega. Eesti üle on valitsenud taanlased, sakslased, rootslased ja venelased. Järgnevalt tulebgi jutu alates Saksa võimul olekust kuni Eesti iseseisvuseni. Rüütlite aeg ehk Saksa ajal oli võim Eestis sakslaste käes. Maa jagati rikastele saksa soost ülikutele. Nad said endale palju maad ja tekkisid Eestisse suured mõisad. Igal mõisal olid talupojad, kes tegid ära mõisa tööd. Talupoegadel oli oma väike maja, kus nad ei võinud ära minna . Talupojad allusid mõisale ja mõisaomanikule. Mõnikord õnnestus neil linnadesse ära põgeneda. Kui nad suutsid ennast varjata ühe aasta ja ühe päeva, siis said nad vabaks kodanikuks
C(O) Millegi pealt, kusagilt M.S. , K.S. () () aeg N.S. () () Mitm. () (, ) Millegi seest, kusagilt materjal Kellegi-millegi juures Kellegi millegi oma Lähedal, läheduses Aeg, hulk, määr Ilma kellete-milleta (kella)aeg (liikumise) lähtekoht Kellegini-millegini Kellegi-millegi jaoks Pärast järel Ümber(ringi) Kellegi-millegi vastas Lähedal (mitte kaugel) ajal keskel Kellegi millegi vastas M.S., K.S. ( ) ( ) N.S. () E () Mitm. () () Mööda keda-mida
· ,,Lissaboni öö" · ,,Triumfikaar" o Üks tema tippteostest o Humanistlik o Ühe inimese ümber areneb nii kirglik armulugu kui külmavereline kättemaksuplaan [10] · 1929. ,,Läänerindel muutusteta" [2] o Romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel o Realistlik ja dramaatiline sõjakoleduste käsitlemine [3] · 1954. ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" [2] · Tsitaadid o ,,Öösel oled see, kes sa õigupoolest olema peaksid; mitte see, milleks sa oled muutunud." ("Aeg antud elada, aeg antud surra", 1954) o ,,Elu on pagana lihtne, kui seda lihtsalt võtta." ("Aeg antud elada, aeg antud surra", 1954) o ,,Naisi tuleb jumaldada või nad maha jätta." ("Triumfikaar", 1946) [11] Ernest Miller Hemingway (1899-1961) · Ameerika Ühendriikide kirjanik · Üks 20
35 30 Ööpäevane ajakasutus % 25 20 15 10 5 0 Isiklik tegevus Õppimine Vabatahtlik töö ja nõupidamised Piiritlemata ajakasutus 1999-2000 ja 2009-2010 kahe perioodi keskmine Ööpäevane keskmine ajakasutus: vaba aeg vs hõivatu % Isiklik tegevus 45,63 Tasuline töö 12,92 Õppimine 2,78 Majapidamine ja perekond 14,97 Vabatahtlik töö ja nõupidamised 1,01 Vaba aeg* 22,08 Piiritlemata ajakasutus 0,18 Vaba aeg Isiklik tegevus 45,63 Vaba aeg* 22,08 Piiritlemata ajakasutus 0,18
00. Stockholmist Tokyosse hommikuks. Lendamine SASiga. 2. päev Tokyo Majutamine 4**** hotellis, seejärel linnaekskursioon. Külastatakse Keisrelikku Paleed, mis on maailma ainsa imperaatori residents; 333 meetriga Tokyo kõrgeimat ehitist Tokyo Towerit, kus asub mitu muuseumit, kohvikut ja 2 vaatepaltvormi 150m ja 250m kõrgusel; Rahvusmuuseumit, mis on Jaapani vanim ja suurim ning kajastab saareriigi ajalugu 10 000 a eKr kuni 19. sajandini. Seejärel on vaba aeg disanerilikus ja moele pühendunud Harajuku linnaosas, kus võib näha väga eriliselt riietatud teismelisi, kuid ka nautida rahvusroogi.Õhtusöök hotellis. Tokyo Tower 3.päev Tokyo-Nikko Hommikusöök. Asakusa tempel: tempel aastast 645, kuid hävis Teises maailmasõjas ja nüüd taastatud, pühamukomplesk on Jaapani tähtsamaid, kus korraldatakse sageli festivale ja pidustusi
D = 1/f A=U*I*t D optiline tugevus [ 1dptr A elektrivoolu töö ( 1J ) Rööpühenduse korral: (dioptria) ] U pinge ( 1V ) f fookuskaugus ( 1 cm ) I voolutugevus ( 1A ) I = I1 + I2 t aeg ( 1s ) I voolutugevus ( 1A ) = m/V tihedus ( 1g/cm³ ; A = I² * R * t Kui rööbiti on ühendatud n 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) A elektrivoolu töö ( 1J ) ühesuuruse takistusega m mass ( 1 kg , 1 g ) I voolutugevus ( 1A ) juhti, on juhtide V ruumala ( 1cm³ ; R - takistus ( 1 ) kogutakistus n korda 1dm³ ; 1m³ ) t aeg ( 1s ) väiksem üksikjuhi
Ajataju Maailmas elab 6,1 miljardit inimest. Kuid kui võtta arvesse seda, et me oleme elanud Maal väga kaua ja homo sapiens'i põlvkondi on niivõrd palju olnud, on raske uskuda, et kõik me oleme üksteisest ühel või teisel viisil erinenud. Igaühel meist on olnud varem mitte nähtud välimus ja iseloom. Peale iseloomu ja välimuse kaasneb aga ka erinev taju ümbrusest, lõhnast, liikumisest ja ka ajast. Aeg on üks kahest tajuliigist, mille seost meeleorganitega pole veel leitud või see seos on olnud kaudne. Kas ja kuidas me tajume aja "vingerpusse" igapäevaselt? Kujutage end ette ebameeldivas ja lapsikus seltskonnas Teie sugulase sünnipäeval. Te ei tea peaaegu mitte kedagi ning istute vaikselt kott-toolil järamas kringlitükikest. Teised on Teie ümber, mängivad arvutis tobedaid laskmis- ja strateegiamänge, kuid
Atoy Automotive OÜ (ettevõtte nimetus) RISKIANALÜÜSI TULEMUSED I. ÜLDANDMED Riskianalüüsi läbiviimise aeg ja koht : 1. Juuli 31. August 2010 (praktika aeg). Atoy Automotive OÜ Ettevõtte peamine tegevusala: Atoy edastab remonditöökodadele tööriistu ning sõidukite tööstustele komponente ja hooldusvahendeid Töötajate keskmine arv: 10 töötajat Töökeskkonna mõõdistamine teostatud: valgustus 23.02.11 (aeg) (teostaja) mikrokliima 23.02.11 (aeg) (teostaja)
Tuumakatastroofid viimase 50 aasta jooksul Three Mile Island (Kolme Miili Saare) katastroof Aeg: 28. märtsil 1979. aastal. Toimus Ameerikas, Three Miles Islandil (Kolme Miili Saarel) Saarel oli katastroofi toimumise ajal palju inimesi. Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki. Üle 200 000 inimese Ts...
MARGINAAL Iga algus on midagi uut, rasket või tundmatut. Algus see on see, mis justkui kustutab kõik vana, aga me teame, et see pole nii. Me elame emotsioonide ajendil, kuigi reaalsus on hoopis teine. Loodame seda, mida mitte kunagi ei juhtu. Aeg, aeg pikk sündmuste rohke rägastik. Arvatakse, et aeg muudab kõike. See on midagi, mida me jälle tahame uskuda, aga millesse me sisemas tegelikult taaskord ei usu. Aeg on see, millega tuleb kaasas käia ning maha jäämine võib lõppeda kõigile ootamatu kurva sündmusega. On kuum päev, väljas on meeletult palav. Rahvast sagib palju. Jääd seisma, jälgid ja saad aru, kui segaseks on muutunud kogu maailm su ümber. Kõik keerleb su ümber ning jälle sa tunned ennast justkui kustuva küünlana. Kuulen jälle kuidas keegi on kellegi kohta midagi halba öelnud, tunnen tunnet nagu see oleks otsekui minu pihta käinud
Konstatin Päts Konstatin Päts sündis 23-ndal veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena . Ta ema oli Olga Tumanova . Tal oli neli venda ja üks õde . Ta ei olnud eriti hea inimene , sest müüs Venemaale Eesti sõjaplaanid maha . Tema valitsemis aeg oli (24.april 1938 – 21.juuli 1940) . Ta suri 18.jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal 1998 valiti ta aasta Eurooplaseks . Ta presidendi aeg oli 1992 – 2001 . Ta suri aastal 2006 Arnold Rüütel Ta sündis 10.mai 1928 Saaremaal . Ta aitas kaasa sellele , et iga eestlane saaks endale
Köögitööde õige järjestus ja ajastamine Suurköögis toodetakse igapäevaselt suuri roakoguseid lühikese aja jooksu võimalikult väikese personaliga. Toiduainete töötlemise aeg peab olema lühike, et roogade kvaliteet vastaks sellele esitatud nõudmistele. See nõuab ajakasutuse planeerimist päevaks ja ka pikemateks ajaperioodideks (siia kuuluvad ka töögraafikud). Igapäevased tööülesanded tulenevad menüüst. Menüü koostamisel võetakse aluseks kasutada olevat aega ja seda tööd, mida vastava roa valmistamine eeldab. Ajakasutuse planeerimise võib jaotada järgmiselt: • Tööplaan – mida ja millal teha
REKREATSIOON Küsimused – vastused Üldiselt mis on rekreatsioon ise, tegevused, mõisted ja rekreatsiooni teooriad. Rekreatsioon ja vaba aeg... Rekreatsioon ehk virgestus ehk virgestamine on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses. Tavalised rekreatsioonipaigad on teiste seas kaitse- või puhkealad, asulate haljasvööndid 1. Iga autor tõlgendab rekreatsiooni olemust ja alajaotust omamoodi. Seega ei ole ühtset ja ammendavat definitsiooni välja kujunenud. Rekreatsiooni saab defineerida kui jõu ja vaimu taastamist või taassündi. Kuid
1918-1942 legendaarne ajalooõpetaja Villem orav Teine maailmasõda oli meie kool kommertskoolis, reaalis, westholmis 1950/1951. TÜDRUKUD 1967. PRANTS KEEL, Maria Piel. 1975/76 MATE FÜSA alates 1991/1992. ROOTSI KEEL 1992 aprill käis rootsi kuningapaar külas keeled: kreeka, heebrea, ladina 1631-1651, +vene 1710-1805, 1805-1890 ladina muutus saksaks,+prantsus, 1920-1940 eestik+ingl, 1991 rootsi 5.Rektorid: Heinrich Vulpius Rootsi aeg, rektor 1632 -1647 Aleksis Kuusik- Eesti Vabariigi perioodil Helmi Viikholm nõukogude legend Ain Siimann Hendrik Agur 6.Kuulsad nimed. Rootsi aeg J. V. Meder- Saksamaa helilooja, gümnaasiumi kantor, Kirikukoor, Maarjamaa esimene oopet 1680 ,,Kindlameelne Argenia" Rootsi aeg Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg
Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda. Töölepinguseadus näeb ette, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele. Kokkuleppeliselt või tööandja ühepoolse otsusega võib puhkust anda ka ette. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse (nt põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus jne). Tööle asumise kalendriaastal on töötajal õigus puhkusele võrdeliselt töötatud ajaga.
keskmine raadius, m OOx mg 280 16,5 600 22,5 900 36,5 1200 37,5 1800 38,5 3000 42,5 460 26 530 28 600 30 690 32 0,000008 0,000009 Aeg katse Lugemi Aeg katse Sademe mass Skaala algusest t nr algusest t (s) P=P'-Po (mg) näit P' (s) 1. 10 5 Po = 195 mg 200 10 2. 30 9 195 204 30 3
Hinne 5 out of a maximum of 9 (56%) Question 1 Punktid: 1/1 Kulud ruumide rendile ja kontoriöötajate töötasule on kuus 5500. Ühe toote tootmiskulud on 600. Leida: a) firma kulufunktsioon b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Vali üks vastus. a. a) C(q)= 5000+600q :b) 65500 b. a) C(q)=5500+600q; b) 65500 c. a) C(q)=6000+500q; b) 66 000 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 1 Hinda 1 1 65500 9.03.12 a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 2 Sulge 1 1 65500 9.03.12 Question 2 Punktid: 1/1 Ventilaator pannakse kokku mootorist, tiivikust ja korpusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
