Keemilised omadused: hüdrolüüsuvad. (reaktsioon veega) a) CO2+H2O=O2+C6H12O6 b) c) C6H12O6=2CO2+2CH3CH2OH 3. Mis on sahhariidid ja kuidas neid liigitatakse. Osata tuua ka näiteid liigituse kohta. Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu.
neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab limaskestad ja naha heas seisundis A-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes (maksas, kanamunades, piimas, koorevõis ning koores). Suvel on piimatoodetes A-vitamiini rohkem kui talvel, sest taimsed toiduained sisaldavad katotiini, mis muutuvad soolestikus ensüüm karotinaasi mõjul A-vitamiiniks. Karotiini on kõigis punastes, orantsides ja kollastes puu- ja aedviljades, samuti rohelistes lehtaedviljades. A-vitamiini vaegus ohustab kasvueas lapsi ja ühekülgselt toituvaid inimesi. Sümptomid: halb nägemine hämaras, ei erista värve, nahk on muutunud karedaks, juuksed kuivavad, küüned on haprad, kipute kergesti väsima, söögiisu Saksa arstid soovitavad võtta külmal aastajal A-vitamiini preparaate, et vältida nohu ja köha. Nende arvates suurendab just see bronhide ja kopsude vastupanuvõimet ning soodustab tõvestavate mikroobide
Lasanje Itaaliast pärit pastaroog, mis koosneb lasanjeplaatidest, lihakastmest ning juustukastmest. Kõik need komponendid valmistatakse enne eraldi valmis ning laotakse siis kihiliselt vormi, millega see roog läheb ahju küpsema. Lasanje tegemiseks on väga mitmeid variante ja koostisosi. Kiudained taimse päritoluga aine, mida leidub kõige enam teraviljatoodetes, puuviljades, aedviljades, seentes, marjades ja pähklites. Kiudained on head hammastele ja igemetele, kuna nende koostis nõuab palju närimist. Kiudained on head ka peen ja jämesoolele, kuna hoiavad sooled mürkidest puhtana. Nad tekitavad täiskõhutunde ja kannavad endas vett. Siiski ei ole kiudainetel energiaväärtust. Kartulipüree valmistamine kooritud ning väiksemateks tükkideks lõigatud kartulid tuleb panna juba keevasse soolaga maitsestatud vette
Refera Kasulikud toiduained Pärnumaa Kutsehariduskeskus MT-10B Liivika Raudsepp November 2010 Kiudained Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra ja kaerahelbepuder, aed ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja leib, sepik) Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. A vitamiin Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule
Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud. Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine. Küüntele vajalikud mineraalid on magneesium, fosfor, raud, vask, jood, tsink, kaltsium, räni, väävel. Küüntele vajalikud vitamiinid on A, D, Q, F, E, K, B1, B2, B4, PP, B6, B8, B10, B12, B13, B15, BT, H, U, P. 2 MINERAALID: Magneesium: magneesiumi esineb rohkesti värsketes aedviljades, eriti nende rohelistes osades, aga ka piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet,
o külmudes vesi paisub: st et jää on veest hõredam ehk tema tihedus on vee tihedusest väiksem. torud külmuvad talvel lõhki, asfalt ja kivimid murenevad... · vesi on väga hea lahusti: o lahustab mitmeid erinevaid aineid, o ei oma värvust, o on odav ja kättesaadav; · vett leidub pea igal pool: o katab enamikku maakera pindalast; o inimeses ca 70%, o aedviljades 85-95%, o isegi jahus ja leivas (15-30%). LAHUSED JA LAHUSE MASSIPROTSENT lahus = lahustunud aine + lahusti; Näiteks: soolvesi = sool + vesi (st soola ja vee ühtlane segu ongi lahus, mida nimetatakse soolveeks). Lahuse protsendiline koostis ehk massiprotsent W% näitab seda, kui suure osa lahuse massist annab aine mass (ehk mitu grammi ainet on 100 g lahuses). Et lahus on tervik, mille osadeks on lahustunud aine ja lahusti,... ..
MAGNEESIUM RDA kogus mg -10a 90-250mg, 11-24a 280-400mg. Ülempiir on 700mg. Organismis on magneesium luudes, lihastes. Magneesium on rakusisene aine. Ta osaleb ensüümides, nukleiinhapete ja valkude sünteesis. On vajalik rakuenergeetikas. Teda vajavad lihased lõõgastumiseks. Ta stabiliseerib membraane (ka Ca ja K taset rakus) jne. Magneesium on alumiiniumi antitood. Magneesiumi allikad: värsketes aedviljades (rohelistes osades), õuntes, idandites, kalas, lihas, piimas, teravilja saadustes, õlirikases seemnetes,pähklites, sibulas, peedis. Magneesiumi imendumine sõltub kaltsiumist, fosforist, parathormoonist, kaltsitoniinist, vitamiin D, vitamiin B6 ja vitamiin C. Magneesiumi puudus on arenenud riikide inimestel. Magneesium hävib toidu töötlemisel (küpsetamisel). Magneesiumi imendumist pärsivad: oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad), alkohol.
täiskõhutunde. · Kiudaineterikas toit sisaldab vähe rasvu ja energiat. Seega sobib selline toit hästi inimestele, kes on hädas üleliigse kehakaaluga. · Kiudaineterikas toit vähendab kõhukinnisust. Kiudained ergutavad soolte tegevust, mille tagajärjel hakkab sooltes olev toit kiiremini soolestikus edasi liikuma, mistõttu väheneb mürkide kokkupuute aeg sooltega ja mõningate vähkkasvajate risk. · Vees lahustuvad kiudained (sisalduvad aedviljades, teraviljatoodetes, odra ja kaerajahus) vähendavad vere kolesteroolisisaldust. · Kiudaineid sisaldav toit mõjub hästi hammastele ja igemetele. 6. Vitamiinid Kuus viilu rukkileiba katab täiskasvanul: 47% B1 päevasest vitamiinivajadusest 35% B2 päevasest vitamiinivajadusest 50% B3 päevasest vitamiinivajadusest 40% B6 päevasest vitamiinivajadusest 35% floorhappe päevasest vitamiinivajadusest 100g leiba sisaldab keskmiselt 220 kcal.
) Rasvhapped tungivad vereringesse ja lümfisüsteemi ning punaste vereliblede kvaliteet hakkab langema. Valgeid vereliblesid tekib liiga palju ja kudede loome muutub aeglasemaks. Meie keha taluvus- ja vastupanujõud nõrgenevad. Selle tagajärjel ei suuda me kohaneda äärmuslike olukordadega, näiteks külm, kuum, sääsed, mikroobid. SUHKUR JA AJU TÖÖ Liigne suhkur põhjustab tugevaid aju toimimise häireid. Terve aju tööks on vaja glutamiinhappeid, mida leidub mitmetes aedviljades. B-vitamiinid mängivad olulist rolli glutamiinhappe poolitamisel [into antagonistic- complementary compounds], mis toodavad "kontroll"-reageeringu ajus. B- vitamiine toodavad ka sümbiootilised bakterid, mis elavad meie sooltes. Igapäevane rafineeritud suhkur tapab need bakterid ja B-vitamiini meie kehas jääb väga väikeseks. Liigne kogus suhkrut teeb uniseks; arvutusvõime ja mälu taanduvad. SUHKUR: OHTLIK INIMESTELE JA LOOMADELE
Kahjulikud lisaained ning koostisosad toidus ning nende vältimine Minu poolt valitud teema on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalne. Teema olulisusele viitab terviseprobleemide olemus arenenud riikides (kaasa arvatud Eestis). Iga kolmas inimene sureb südame ja veresoonkonna haigustesse, ning viimastel aastatel on tekkinud seisukoht, et iga kolmas vähist põhjustatud surmajuhtum on samuti põhjustatud valest toitumisest. On ilmselge, et tänapäeva ühiskonnas ei ole igaühel võimalik eluks vajalikku toitu ise kasvatada. Toite töödeldakse, säilitatakse ja konserveeritakse. Selleks kasutatakse kuumutamist, külmutamist ning lisaaineid. Kõikidele vorstitoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249- E252), mis meie organismi sattudes moodustavad vähkitekitavaid ühendeid. Kui osta toorest liha ning see ära keeta, siis läheb värvus halliks. Poes olevad vorstitooted on aga lillad, punased ja roosad– mida roosam või lillam on...
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
Tähtsuseta pole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt odavad. TÄRKLISERIKKAD TOIDUAINED · leib, sepik, sai Kiudained on taimse päritoluga polüsah- · kartul hariid ja ligniin, mida inimese seede- · tangained ensüümid ei ole võimelised hüdro- · makaronitooted lüüsima. Nad jagunevad vees lahus- · teraviljahelbed, müsli tuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. HEAD KIUDAINETE ALLIKAD ON: · must rukkileib, täisterasai, sepik · tatra- ja kaerahelbepuder · täisterahommikueined, näiteks müsli · täisterajahust makaronitooted · aedvili · pähklid ja seemned Nõuandeid toitumisel. Kasutage toidurasvu tagasihoidlikult!
ületarbimist karta. Süsivesinike üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Tärklis ning puuviljades, marjades, mees jne. esinev suhkur fruktoos aga ei kutsu rasvumist esile. Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained. Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra- ja kaerahelbepuder, aed- ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu- ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja leib, sepik) . Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. Viimane asjaolu aitab vältida või leevendada kõhukinnisust.
seedimist.) Rasvhapped tungivad vereringesse ja lümfisüsteemi ning punaste vereliblede kvaliteet hakkab langema. Valgeid vereliblesid tekib liiga palju ja kudede loome muutub aeglasemaks. Meie keha taluvus- ja vastupanujõud nõrgenevad. Selle tagajärjel ei suuda me kohaneda äärmuslike olukordadega, näiteks külm, kuum, sääsed, mikroobid. SUHKUR JA AJU TÖÖ Liigne suhkur põhjustab tugevaid aju toimimise häireid. Terve aju tööks on vaja glutamiinhappeid, mida leidub mitmetes aedviljades. B-vitamiinid mängivad olulist rolli glutamiinhappe poolitamisel [into antagonistic-complementary compounds], mis toodavad "kontroll"-reageeringu ajus. B- vitamiine toodavad ka sümbiootilised bakterid, mis elavad meie sooltes. Igapäevane rafineeritud suhkur tapab need bakterid ja B- vitamiini meie kehas jääb väga väikeseks. Liigne kogus suhkrut teeb uniseks; arvutusvõime ja mälu taanduvad. SUHKUR: OHTLIK INIMESTELE JA LOOMADELE
kiiresti. Sahharoose ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Aktiivses kasvueas, eriti kui tehakse sporti või kehalist tööd, pole suhkru ületarbimist karta. Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained. Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra- ja kaerahelbepuder, aed- ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu- ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja leib, sepik) . Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. Viimane asjaolu aitab vältida või leevendada kõhukinnisust.
Täisteratooted ja aedvili sisaldavad lisaks tärklisele ja kiudainete palju teisi vajalikke toiduaineid - vitamiine ja makro- ning mikroelemente. Tähtsuseta ei ole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt odavad. Kiudained on taimse päritoluga polüsahhariidid ja ligniin, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva
Tähtis immuunsust nõrgendav faktor on nn. oksidatiivne stress. See tähendab, et kehas on rohkem keemiliselt aggressiivsed nn. vabad radikaalid kui keha on võimeline neutraliseerida nn. antioksidantide abil. Kehal on olemas enda antioksidaatiivsed entsüümid ja sellele lisanduvad anitoksidantid toidus, mille seas Vitamin C on tähtsamate seas, aga ka vitamin A, D, E ja mineraalid Magnesium, Selen ja Zink on tähtsamate faktorite seas. Marjades, puuviljades ja aedviljades on olemas antioksidante. Näib, et eesti rahvas ei ole antioksüdantidega sageli piisavalt varustatud. Sellele viitab kroonilise oksüdatiivse stressiga seotud haiguste suur levik, sealhulgas "peatapjad" vähk ja infarkt. Tänapäeval võivad oksüdatiivset stressi tekitada erinevad põhjused, sealhulgas: Välisõhu saastatus Põhisüüdlasteks on ülipeened tahmaosakesed autodest (Bräuner 2007, Chuang 2007, Romieu 2008).
tavamõttes sirged, sest nad keerduvad spiraalselt. Amülopektiini ahelad on tugevalt harunenud: külgosad eralduvad iga kaheksa kuni üheksa jäägi tagant, pealegi kordub sama külgahelates. Nii moodustubki väga ruumikas ja haruline struktuur. Tavaliselt langeb tärklises 1020% amüloosi ja 8090% amülopektiini arvele. Taim talletab tärklisevarud kas viljadesse, seemnetesse, mugulatesse või juurtesse, harva isegi tüvesse. Toorestes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruteks (teraviljadega on vastupidi: nende valmides teriste tärklisesisaldus suureneb). Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstes, harunemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, siis sobivad need liimide valmistamiseks. Kuid
• Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstest, sest hargnemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, sobivad nad liimide valmistamiseks. Dekstriinid on tähtsad ka pagaritoodete seisukohast. • Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tooretes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruks. • Tärklise lõplik lagunemine glükoosiks on taimede abinõu kaitsmaks end külmumise eest. Külmavõetud kartulimugulate magus maitse tulenebki vabanenud glükoosist. • Leivaküpsetamise protsessi põhiline tähtsus on lahustumatu tärklise muutmine protsessi käigus inimorganismile omastavaks dekstriiniks.
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid........
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turba...
koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. · vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust. Tähtis on toiduga piisava koguse kiudaine saamine
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 ...
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid...
Füüsikalised, taimsed ja keemilised taastumisvahendid Füüsikalised taastumisvahendid Saun Miks peaks sauna minema? Inimese puhastumine vaimselt ja füüsiliselt Hea neerudele Vererõhu alandamine Üleväsimuse haigusnähtude leevendumine Soodustatud haavade paranemine Naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevuste tugevdamine Kehakaalu vähendamine higistamise tõttu Närvilisuse, stressi, pinge ja kurbuse leevendumine Kroonilise bronhiidi leevendumine Peale sauna keha värske ja enesetunne energiline Sauna ei tohiks minna: Ohtlike akuutsete haiguse faasides Pahaloomuliste kasvajate korral Menstruatsiooni korral Raseduse ajal Ei tasu liialdada, kui on üle 100 kraadi Aurusaunas südame raske koormus, raske hingata Saunade tüübid: Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun Soome saun Rooma saun Vene s...
Jämesooles toimub rooja formeerumine. Jämesoole näärmed ise enam seedeensüüme ei produtseeri. Sealolevad näärmed produtseerivad küll lima, aga mitte enam ensüüme. Jämesooles siiski mingid teatud lõhustusprotsessid toimuvad nt. lõhustatakse toidu kiudaineid mikroobide, bakterite, ensüümide poolt. Jämesooles on rikkalik mikrofloora ja nende ensüümid lõhustuvad toidu kiudaineid (keemilised polüsahhariidid (neid on palju puuviljades, aedviljades, juurviljades, teraviljades)). Neid siis mujal seedekulglas ei lõhustatagi, alles jämesooles. Kiudainete lõhustamisel tekib rohkesti gaase, need on väävelvesinik, süsinikdioksiid (CO2) ja metaan. Tekib veel kiudainete lõhustamisel võihapet ja võihapet kasutab jämesoole limaskest ise ära energia saamiseks (töötab oma ,,kütuse" peal). Jämesoole bakterite ensüümid lõhustavad ka veel jämesoolde jõudnud
koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. · vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust.
koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust.
koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. · vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust.
maitsena. Toiduaineist leidub mõrusust artisokis, baklazaanis, vähemal määral ka suvekõrvitsas ja värskes lillkapsas. Mõru maitse ühtlustamiseks võib toitu lisada veidi kõiki teisi põhimaitseaineid. Umami Umami tähendab toidusust, täidlust. Seda maitset tajub toiduvalkude lagunemisel tekkiva aminohappe ehk glutamaadi kaudu. Umamit leidub palju aasiapärastes toitudes. Umamit leidub ka palju seentes, ubades, kuivatatud lihas, kalas, juustus, piimas, ansoovistes ja mereandides. Aedviljades on peamine umamipomm tomat. Rohkesti leidub seda ka sojaubades. Põhimaitsed võib jagada valge veini maitset pehmendavateks ja seda võimendavateks. Soolane ja hapu maitse on veini maitset pehmendavad, need muudavad veini puuviljasemaks ja kahandavad selle tanniinsust. Magus, mõru ja umami võimendavad veini maitse- ja aroomibuketti ning muudavad valge veini kuivemaks, veidi happelisemaks ja tanniinsemaks.
Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. · vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust. Tähtis on toiduga piisava koguse kiudaine saamine
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
tükkideks. Hariliku pikaldase aedviljade külmutamisega madalal temperatuuril kaasneb aedviljade väliskuju ja koostise halvenemine, seetõttu tuleks külmutatavaid aedvilju blanseerida keevas vees 2-5 minutit (olenevalt aedvilja struktuurist) ning pärast blanseerimist kohe külma vee all maha jahutada (et 35 peatada keemisprotsess koheselt) - nii säilib aedviljades loomulik värvus ning neid on ka kergem karpidesse paigutada. Külmutatud aedviljad on suurepärase koostisega toiduained; neid võib külmutada ka valmis supi- või woktoidu segudena, mille võib sügavkülmast võttes sulamata kohe keevasse vette või wokipannile panna. Külmutatavad maitsetaimed tuleb hakkida peeneks, et neid väikeste portsjonite kaupa mugav võtta oleks. Enamik meie metsade pea 300 söödavast seeneliigist kõlbab ka sügavkülmutamiseks
· värsketes kibuvitsamarjades 800-2500 mg; · paprikas 150-300 mg; · mustades sõstardes 100-450 mg; · petersellilehtedes 150-200 mg; · mädarõikas 110-150 mg; · lehtkapsas 100 mg; · kiivis 100-180 mg; · aedtillis 100 mg; · tsitruselistes (sidrun, greip, apelsin, mandariin) 40-80 mg; · valges peakapsas 40-70 mg. Veel sisaldub C-vitamiini hapukapsas, sibulas, idandites, tomatis, maasikas, melonis, tumerohelistes aedviljades, punapeedis, kaalikas, jõhvikates. NB! Kartulite C-vitamiini sisaldus on märtsikuuks langenud viis korda. Õhu käes närbunud sibulas pole peaaegu üldse C-vitamiini. Kui te ei säilita hapukapsast koos vedelikuga, siis C-vitamiin hävib. C-vitamiin hävib toidu pikaajalisel kuumana hoidmisel ja korduval ülessoojendamisel. Asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini. Aknalaual kasvatatud kress-salat on vitamiinirikas maitseroheline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
