Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"aedades" - 315 õppematerjali

aedades on otstarbekas istutada maasikad peale selliseid juurvilju, nagu sibul, küüslauk, redis, porgand, peet, salat,petersell, spinat, till, seller, hernes, põlduba, türgi uba ja lilli(peiulill, petuunia, tulp, nartsiss). Sellesse valikusse ei ole soovitav lülitada kartulit, tomatit, kurki, pipart, kõrvitsat, kabatšokki, sest neil on maasikatega ühine haigus - vertitsiloosne närbumine, mille tagajärjel taim närbub kapillaaride sulgumise tagajärjel.
thumbnail
6
doc

PUUVILJAD

NARVA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Nikolai Kolkov PUUVILJAD Referaat Juhendaja:Maria Intston Narva 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................3 VIIGIMARI..........................................................................................................4 FÜÜSAL.................................................................................................................4 PASSIOON............................................................................................................4 KOKKUVÕTE.....................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................6...

Kokandus
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Harilik võilill

Levik ja ohtrus Võilill on levinud laialdaselt kõikidel mandritel peale Antarktika, suhteliselt vähe leidub teda ka Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on tulnukana. Eestis väga sage, kuid eelkõige inimesest mõjustatud kasvukohtadel. Osa kollektiivliigi alla hõlmatavaid mikroliike on meil pärismaised, osa aga tulnukad. Kasvukoht Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades , haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Koht ökosüsteemis Taim on väga heaks toiduks taimtoidulistele loomadele, kõrge söödaväärtusega. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Kollektiivliigina pole Eestis ohustatud, ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
137
docx

Puu ja põõsad

lehed mõlemalt poolt karvased, alt sageli karedalt, elliptilised või munajad, 5-12 cm pikad, teritunud tipuga, Lehed ümardunud või laikiilja alusega ja saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad Õied õied 15-25 cm pikkustes pööristes, algul rohekasvalged, hiljem roosakad Viljad Õitsemisaeg juulist septembrini (külmadeni) Kasvukoht: valgus niiskus niiskemapoolsem muld viljakas Kasutamine aedades , parkides, eesaedades Sordid ´Grandiflora´ koort kasutatakse kodumaal (Jaapan) jaapani paberi valmistamiseks, tihedat ja valget puitu väiksemate esemete Märkused valmistamiseks, tähtis ravimtaimena PUISHORTENSIA Päritolu Põhja-Ameerik idaosa Kõrgus 1,5-3 m Kasvukuju Võrsed võrsed silinderjad, tugevad, hele-või kollakaspruunid...

Dendroloogia
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Seened ja inimene"

Seened ja Inimene Paratamatul on nii, et seened ja inimesed on väga palju seotud. On olemas palju erinevaid liiki seeni, ühed neist on head ja kasulikud inimesele, teised aga väga kahjulikud. Neid võib leiduda metsades, puudel, parkides, aedades , inimese nahal, toidus jne. Kasulikeks võib pidada söögiseeni nt puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne, mis kasvavad tavaliselt metsades. Inimesed käivad neid igal aastal korjamas. Igal aastal kasvavad nende asemele aga uued seened. Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maitse- ja ravimtaimed

VARS puitunud, püstine või tõusev, harunev LEHT kitsad ja kõvad, äärtest veidi rullis, seepärast näivad nõeljatena ÕIS valkjad, roosad või lillad, õied koondunud männastesse SEEMNED tärkavad 2-3 nädalaga. Viljaks pähklike Ajalugu Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liiva- teepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Eestlased on teda kasvatanud aedades . Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahasid haigusi välja. Kasvatamine aed-liivatee on vähenõudlik igihaljas põõsas. Pärast istutamist nõuab vähe hoolt, kuid mõne aasta pärast muutub inetuks ja korrapäratuks. Seetõttu võiks aed-liivateed igal aastal paljundada ja vanad taimed asendada. Kuigi aed-liivatee on külmakindel, võib väga pakaselinetalv talle laastavalt mõjuda. Seetõttu on...

Aiandus
149 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kaarma vald

Tavaliseks haudelinnuks igasugu puistus on metsvint, hall-kärbsenäpp ja punaselgõgija. Peaaegu kõigis puistutes võib kuulda väike-lehelindu. Niiskemaid metsi asustab metskurvits ja jõekallaste võsastikes ning lapikus võib kuulda ööbiku kõlavat laulu. Kultuurmaastikus, kus inimese tegevus on pidev, pesitseb rohkesti värvulisi. Avamaastikul pesitsevad talvike, põldlõoke, sookiur jt. Rändel peatuvad põldudel ka sookurgede suuremad ja väiksemad salgad. Inimasulate juures, aedades ja parkides on tavalisteks suitsupääsukesed, kuldnokad ja linavästrikud. Kaarma valda jääb 2 tähtsat linnuala (TLA) (Kalamees 2000): Lõuna-Saaremaa jäänukjärved ja Kasti laht. Lõuna-Saaremaa jäänukjärvede ala on oluline hallhane ja sookure rändeaegne peatus- ja kogunemiskoht ning tähtis pesitsusala paljudele veelindudele, näiteks tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, jõgi- ja randtiir, mustviires jt. Märgaladesüsteem on oluline (~1 % Eesti populatsioonist) pesitsuspaik sookurele...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab treppidel. Alhambra kindlusloss ja Generalife aed asuvad Granada linnas Lõuna-Hispaanias. Ehituaeg on 13.sajandi keskelt kuni14.sajandi lõpuni. Kõrged vahemere küpressi hekid moodustavad aedades varjulisi labürinte. Alhambra kindluslossi koos valitsejate suveresidentsi Generalife aedadega peetakse islami arhitektuuri ja aiakunsti kaunimaks pärliks. 3. Kirjelda lühidalt tüüpilist Egiptuse aeda * Iseloomulik Egiptuse aiale oli: Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile...

Maakorralduse ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Toiduainete õpetuse konspekt

Sidrunmeliss- on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Sidrunmeliss on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Taime nimi tuleneb sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena. Salvei- Vahemeremaadelt pärinev laialt tarvitatav maitsetaim.Põhja- Euroopas kasvatatakse tihti dekoratiivtaimena aedades . Õied on lillad, hästi lõhnavad ja asetsevad pikliku kobarana varre ladvas. Lehed ja varred on valkjad ja viltjad. Peamiselt kasvatatakse ravimtaimena.Lehti kasutatakse maitseainena nii värskelt kui ka kuivatault salatite, köögivilja- ja kalatoitude ning vorstide maitsestamiseks. Kuivatatud lehtedest valmistatud teed kasutatakse desinfitseeriva vahendina peamiselt suuõõne ja kurgu loputamiseks ning köhatee koostises. Lehtedest...

Toiduainete õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kiritigu

5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 14­18 mm (enamasti 12­22 mm) ja kõrgus 10­22 mm (enamasti 18­25 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades , surnuaedades. Viimastel aastakümnetel on selle liigi levila Eestis märgatavalt laienenud ja ta on aiakahjuriks muutunud. Kiritigu levib enamasti inimeste kaasabil koos mulla ja taimedega ning kohaneb uue elupaigaga tavaliselt kiiresti ning väga...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa 16.- 19. sajand

Leibnizist sõltumata leiutas ta diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Juba 1703. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja aastal 1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Rootslane Karl Linné on teadusajalukku läinud botaanikuna kes süstematiseeris looduse. Linné leidis et kogu loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kujutlus kiviriigist kui elavloodusest tekkis sellest, et Linné pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast kerkivad. Taimeriigi puhul rõhutas ta sugulist paljunemist.Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelsed nimetused 5900. taimele. Mitmeid sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist abi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18. sajandil tegi...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Püsikud

3. Astilbe Astilbed moodustavad väikse 12 liigilise rohttaimeperekonna. Astilbe on üks tähtsamaid poolvarjulisi aiataimi. Kasvavad kästi ka päikse käes, kui maapind põua ajal läbi ei kuiva. Sobiv koht on näiteks aiatiigi või oja ääres. Astilbesid on väga mitmesuguseid liike ja sorte, mis erinevad üksteisest kasvu kõrguse, õitevärvi ja õisiku kuju poolest. Asendamatud püsililled poolvarjulistes ja varjulistes aedades . Astilbed vajavad edukaks kasvamiseks head, parasniisket mulda ja päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasvavad üsna edulalt ka varjus. Astilbed ei talu liigniiskust ega läbikuivamist. 4. Aubrieeta Tuntud ka kui murutuder, kivikress ja sinipadjake. Aubrieeta on rohttaimede perekond ristõieliste sugukonnast. Looduslikult leidub neid umbes 12 liiki mäestikes Itaaliast Iraanini. Aubrieetad on madalakasvulised kevadel õitsevad püsililled. Oma nime on...

Aiandus
83 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Päevapaabusilm

Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu. · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustit septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Elupaik ja toitumine · Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades . Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest Rööviku kirjeldus, toitumine ja areng · Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa....

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Umbrohud

Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Levik Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Söödataimena on tuntud üle 200 aasta. Lehmadel tõstab piimaandi ja piima rasvasust....

Aiandus
21 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks

Sobib kõikide lihatoitude maitsestamiseks ja on üks vorstirohtudest. Itaalia pitsa kohustuslik maitseaine. Võib lisada köögiviljasuppidele, kastmetele. Venemaal kasutatakse ka praegugi veel pune koduõlle ja kalja maitsestamiseks. Lääne- Euroopas maitsestatakse ka shampinjoni toite punega. KÖÖMNED: Köömnete ravitoimet on teatud ja hinnatud ammusest ajast. Näiteks kloostrite ja raviasutuste aedades oli köömnete kasvatamine suisa kohustuslik juba 9. sajandil. Ka 10 paljudest keskaegsetest ravimiraamatutest võib leida juhiseid köömneravi kohta. Köömnelisand ergutab seedenõrede eritumist, soodustades nii toidu seedimist. Eriti oluline on see just rasvasemate toitude puhul. Raviotstarbel kasutatakse peamiselt köömnete vesi- või alkoholtõmmiseid...

Esmaabi
43 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ilutaimede ja -põõsaste lõikamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja ­põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb. Lõikamise tarviduse ja mahu määrab ühelt poolt konkreetse taime seisund ja teiselt poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilis...

Ilutaimede kasutamine
55 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hallrästas

Hallrästas Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind, aga seda jubedam on lugu, kui keegi üritab hallrästa pesale ligidale pääseda...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Referaat ''Vesirott''

Eestis on vesirott tavaline. Eriti sage on ta saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikul.Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist kahju, uuristades kogu mullapinna oma käike täis ja süües ära kõigi taimede juured. Eestis laialt levinud, eriti sage on saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikualadel. Elupaik. Elab veekogude läheduses, niisketes või soostunud paikades, marja- ja köögivilja aedades , juurviljapõldudel.Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Eluviis. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Talveks kogub ta endale toitu varuks. Söök. Peamiseks toiduks on pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad. Põldudel ja...

Loodusõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Erinevatest taimeliikidest

Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersam...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
23
doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...

Dendroloogia
66 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Taimesugukonnad koos kirjeldustega

Nad on ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed, mõned ka põõsad. Sugukonda kuulub 33 perekonda umbes 1400 liigiga. Enamus kasvab neist Lõuna-Ameerikas õisik on ebasarikas, õietupp ja õiekroon lahklehised. Eestis kasvab looduslikult 3 perekonda: kukehari, liivsibul ja vesikas. Aedades kasvatatakse paljusid kukeharja ja mägisibula liike ning kuldjuurt. Toataimena on tuntud nt. turdleht, soomuslehik ja kalanhoe. Harilik kukehari Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kivirikulaadsed SUGUKOND: vesiroosilised (Nymphaeaceae) Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal. Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga...

Zooloogia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun