Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. Seisund: Väheohustatud, orav ei ole Eestis looduskaitse all. Väljanägemine: Pikkus: keha 20-25 cm, saba 20-30 cm Saba on väga vajalik, see varjab teda vihma ja päikese eest ning aitab puudel ronides või oksalt oksale hüpates tasakaalu hoida. Saba toimib nagu langevari, kui orav peab elu päästmiseks puu otsast alla hüppama
Kassitapp Elisabeth Kangro 7A Tallinna Reaalkool 2015 Harilik kassitapp Harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) on kassitapuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taim kuulub õistaimede hõimkonda, maavitsalaadsete seltsi, kaheiduleheliste klassi, kasitappude perekonda. Nimetus Nimetus olla tekkinud sellest, et taim kasvab tapu- ehk humalataoliselt teiste najal. Tõepoolest ei seisa kassitapu vars ise püsti. Kui tal pole millestki kinni haarata, siis ta roomab. Kinnihaaramiseks ei ole kassitapu varrel mingeid erilisi lisajuuri ega ka köitraagusid, seega peab ta lihtsalt ümber teiste taimede väänduma. Võiks arvata, et ta teeb sellega palju kahju, nagu lõunamaades puid kägistavad liaanid. Aga ei, enamasti ei kahjusta ta oma olemasoluga kedagi teist. Mõnikord aga ei kasutagi ta elusolendite abi, vaid ajab ka inimese poolt looduga läbi. Nii võib ta tõusta isegi mööda majaseina või traataeda üles. Kuna talle meeld...
5.Mis on biotõrje?Näited? Taimekahjurite hävitamine, nende paljunemise ja leviku pidurdamine teiste organismidega või nende toodetud toksiididega. Seen seene vastu: juuremädaniku vastu lastakse ROTSTOPi, mis sisaldab puidu valgemädaniku põhjustava surnud puitu lagundama e. Saprofoorse seene suure korbiku eoseid. Nakatades takistab seen juurepessu tungimist juurtesse. Feromoonid biotõrjes:kahjurputukad meelitatakse surmalõksu. Kasutatakse eriti aedades, metsanduses. Bakteritoksiin putukate vastu: Bt- toksiin, mis põhjustab sooleepiteeli lõhustumise ja põhjustab putuka surma.Erinevad alaliigid, kus üks tapab libilikatöövikuid, teine mardikaid, kolmas kahetiivalisi. Reovete puhastamine: kasutatakse biopuhasteid ehk aurutanke (suured raudbetoonmahutid), kus reovett õhustatakse, et aeroobsed bakterid paljuneksid paremini. 6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Miks seda tehakse?
perekonnast. Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta. Taim kasvab 2050 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas. Karulauku kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Teda kasvatatakse ka aedades. Taime osad sisaldavad küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlisid. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.
Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel. Rahvuslind Suitsupääsuke on alates 26. septembrist 1962 Eesti rahvuslind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune.Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega
Vastsündinud pojad on pimedad, silmad avanevad kahe nädala vanuselt. Imetamine kauem kui kuu aega. Kutsikad iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Elavad kuni 12 aasta vanuseks. Introdutseritud liigina on Eesti looduse jaoks kahjulik liik. Ta levitab kärntõbe ja marutaudi. Hävitab suurel hulgal maaspesitsevate lindude pesi ja poegi. Võib jahtida aastaringselt. Mets- karihiir: Eestis tavaline liik. Eestis elavad peamiselt võsarindega metsades, parkides ning aedades. Eluasemena kasutavad teiste loomade mahajäetud urge ja käike, õõnsaid kände ja varisenud puutüvesid. Valmistavad ise ka urge. Aktiivsed ööpäevaringselt. Magavad sageli kuid lühiajaliselt. Neile on iseloomulik väga kiire ainevahetus, mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Rangelt loomtoidulised. Söövad kõiki loomi kellest jõud üle käib. Peamise toidu moodustavad putukad. Söömata ei suuda olla kauem kui ööpäeva. Ööpäeva jooksul söövad ära rohkem toitu kui ise
kõrgusel. Moodustab metsi koos halli nulu (abies concolor), ebatsuuga ( Pseudotsuga menziezii) jt liikidega. Areaalis 25...30(40)m kõrguseks ja kuni 1m tüvediameetriga puu. Meil kuni 25m kõrgune ja 5...7m võra laiusega puu. Võra laikoonusjas kuni koonusjas, korrapärase kasvukujuga. Oksad tugevad, nooruses teravnurga all, hiljem horisontaalselt kasvavad. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Puudused: aeglasekasvuline, mullaviljakuse suhtes nõudlik, ei talu niisket mulda ega külgvarju, vanas easdekoratiivsus väheneb. Talub väga hästi linnatingimusi, on väga valgusnõudlik, haigustele vastupidav. Määramistunnused: Tüvi: koor hallikaspruun, väikeplaatjas, kestendav ja eralduv Oksad: tugevad, hele või kollakaspruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad, tugevate okkanäsadega. Pungad: suured, 6...12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6..
või emaste poolt munetud mune. Nad on aktiivsed ainult päevasel ajal, kuid isegi ilusa ilmaga veedavad nad palju aega maa all. Vaenlased on tal samad, mis arusisalikul. Kui teda puudutada, võib ta isegi hammustada. Vaskuss (Anguis fragilis) Kuigi vasussil pole jalgu, ei saa teda siiski madude alla arvestada. Tegelikult on tal need selgroos algeliselt olemas. Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid, erinevates metsades, põldudel, aasadel ning aedades. Vaskuss on aktiivne videvikul ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Nende keha on vasekarva, selle järgi ka nimetus. Mõndadel isenditel on kehal ka sinakad laigud. Elupaigaks eelistavad nad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud.
vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (15) liiki, väikesedmustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid
· Alates 3. saj. e.Kr. hakkasid roomlased kogu oma eluviisis jäljendama kreeklasi · Esimese keisri Augustuse ajal (valitses 31 e.Kr.-14 p.Kr.) toimus Rooma kunsti iseseisvumine. · Keiser Nero ajal ( valises54-68) sai kunsti kogumine ja nautimine elunormiks. · Keiser Hadrianuse ajal(117-138) ehitati Panteon. Rooma lähedal Tivolis asus keisri villa. Asusid ka teised paleed, raamatukogud, teatrid, termid ja palestra. Aedades oli sammaskäike terrasse, basseine ja palju skulptuure. · Rooma riigi igas linnas oli foorum e. kohtu ja koosoleku väljak. Selle ääres seisis Kohtu ja ärihoone basiilika. · Suurim teater Colosseum · Triufikaared ja sambad · Aastal 79 jäid Vesuuvi tulemäe purske ajal tuha alla Pompeji ja Herculaneum. Nendes linnades säilis rohkelt näitteid maalikunstist. · Ratsamonumendid · Riik varises kokku 476 aastal
8. a klass Sipelgad Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sipelgad Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu
ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD, MÕNE PÄEVAGA KASVAVAD PEHMED OKKAD. SIIL HÄVITAB NII KAHJURPUTUKAID KUI TIGUSID. MAGAB TALVEUND SAMBLA, LEHTEDE JA ROHUKÕRTEGA VOODERDATUD PESAS . HUNT
ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD, MÕNE PÄEVAGA KASVAVAD PEHMED OKKAD. SIIL HÄVITAB NII KAHJURPUTUKAID KUI TIGUSID. MAGAB TALVEUND SAMBLA, LEHTEDE JA ROHUKÕRTEGA VOODERDATUD PESAS . HUNT
. soovitas aia tasakaalustatud valgustatust, et päeva jooksul saaskid kõik aiaosad valgust. tema moodustas ehitiste ette lilleaia, ruudustikuks jagatud, ääritatud pukspuudega ja omaniku nimetähed. Lilleaas loovutas koha dekoratiiv ürdi- ja lilleaiale hoone ees. 4. Parkidesse ehitati erakute onne. Loodusparkides kasutatika varemete romantikat. Skulptuuride kasutamine aedades, mõndest tekkisid lausa skulptuuriajad. a. Paavst Julius II rajas Vatikani Belvedre lossi õuele kuulsa skultptuuri- ja muuseumiaia., sealt algas kuulus Vatikani kunsitkogu. Itaalia 16 saj. 1. Julius II kujundas ümber Belvedere ja lossiõue, kus suvemaja ühendati ansambliga ja moodustus hiiglaslik kompositsioon. Paigutub sümmeetriliselt - keskteljeliselt ja õue kõrguste vahe kujundati terrasside ja trepistikega, kus
Sammal vaip kasvad Põhja- Ameerika idapoolses osas ja Euroopas. Sammal vaip, nagu nimi juba ütleb, katab maad. Kevadel on see nagu kuldne roheline ja tõmbub tumeroheliseks, kui vanemaks saab. See näeb peaaegu sametine välja. Sambliku lehed kasvavad paralleelselt kõrvuti ja teravneb otsast. Loomad Euroopa punane orav Euroopa punane orav elab Euroopa heitlehelistes metsades. Ta eelistab elada metsas, kuid mõnedes kohtades elavad nad parkides ja aedades. Punane orav, nagu oravad ikka, on näriline. Neil on tugevad hambad, et avada männikäbisid ja seemneid. Neil on igal jalal neli varvast koos pikkade, teravate küünistega, mis aitavad kinni rabada puukoorest, kui nad mööda puid ronivad. Oravad suudavad toetada kogu oma keharaskust kui nad ronivad. Punasel oraval on kohev saba, mis aitab hoida tasakaalu ronides. Orav on umbes 36cm pikk, kaasaarvatud saba. Neil on punakaspruun, punane ning pruunikas karvastik. Enamusel on valge karv rinnal
vanemad olid selle kategooriliselt ära keelanud. Kuid ega see siis ei heidutanud, sest nad sõitsid ikkagi, aga pidasid sealjuures silmas, et ei satuks tuttavate tähelepanu alla ja oleksid ühistranspordis viisakad. See asendas neile tänapäevalikku kaubamajandes aja veetmist. Nende üheks lõbustuseks oli ka koerte ärritamine. Iseenesest mõistetaavalt oli see aga vanemate poolt taunitav. Kui käidi võõraste aedades puuvilju näppamas, siis oli kogu plaani põhiliseks osaks eeskiri, et mitte midagi ei tohi lõhkuda.Tänapäeval on see juba eesmärgiks muutunud kõik ettejuhtuv tuleb lõhkuda. Siinkohal tuleb aga välja tõsiasi, et kunagi olid noored vahel küll ulakad, kuid tänapäeval on see võimendunud barbaarsuseni. Seda, mis lastele nüüdisajal peaaegu normiks on saanud, nimetati veel pool aastasada tagasi vabaks
Sõidukiga võib seal teedel sõita, puitu võib transportida külmunud pinnaselt ja valitseja nõusolekul võib ka hooldada olemasolevaid maaparandussüsteeme. (Sama seaduse § 4, lõige 3) Õnneks see seen süüa ei sünni ja on ka veidi eemaletõukava välimusega. b. Tammepässik Selle seene ohutegurid on metsahooldustööd, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied. Elutseb vanades lehtmetsades, parkides, aedades ja õuedel. (Eesti Punane Raamat). Kuulub II kategooria kaitsealuste seeneliikide hulka. II kategooria kaitsealuste taimede ja seente kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda ehitusluba (ka mitte väikeehitisele, paadisillale jm), rajada uut üle 5 ruutmeetri suurust veekogu jne. Seene kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Müümine, ostmine ja muud taolised, kasusaamise eesmärgiga tegevused on keelatud
Praegu tegutseb üle 100 000 niisuguse pühamu, millest igaühe juurde kuuluvad preestrid. Preestrid kannavad sageli tseremoniaalset rüüd (jo- e). Amaterasu peatempel on Ise pühamu, mis on palverännakute populaarne sihtpunkt. Pühamu asendab õpetuslikku süsteemi ja pühakirja. Pühamu on inimeste ja jumalate kohtumiskohaks ning on ehitatud üksildastesse paikadesse mäeveerul või metsas. Suurtes linnades ümbritsevad pühamuid kaunid ja varjulised aiad. Neis aedades kasvavaid puid peetakse pühaks ja nende okstele riputatakse paberiribasid, millele on kirjutatud palved. Usutakse, et tuul viib palved jumalate juurde. 10 Sintoism igapäevaelus Kamide poole pöördutakse niisugustel tähtsatel puhkudel nagu pulmades ja ülikooli astumisel. Kamidelt palutakse sageli täiesti maiseid hüvesid, nagu last, edutamist või õnnelikumat elu. Teisele inimesele halva palumine usutakse olevat
Mtesile, ümbruskonna küladele Tegevusalad Tänapäeval tegelevad Lüübnitsa külaelanikud kalapüügi ning köögiviljakasvatusega. Kevadel võib näha kala nöörile aetuna kuivamas. Kuivatatakse särge, hauge ja latikat. Rohkesti kasvatatakse sibulat ja sügisel paeluvad pilku suured kuldkollaste sibulate peenrad aedades või sibulakuhjad hoovides kuivamas. Mikitamäe küla vallakeskus Mikitamäe küla on praegu Mikitamäe valla keskus ja siin elab umbes 300 elanikku. Ei ole täpselt teada, kuidas Mikitamäe nime on saanud, kuid väljaspool kahtlust on, et see on seotud isikunimega. Põllundus ei olnud arenenud. Siinsed elanikud elasid peamiselt küttimisest ja kalapüügist Pihkva järvest
Kool NIIT Kurereha Referaat klass Koostaja Juhendaja: Tallinn 1516 SISUKORD: Sisukord......................................................................................................................................lk.2 Sissejuhatus.................................................................................................................................lk.3 Verev kurereha.............................................................................................................................lk.4 Niidu kaitse..................................................................................................................................lk.5 Kurereha kaitse,puisniidu ja kurereha pildigalerii...................................................................lk.6-8 Kokkuvõte....................
Tegelikult on see kõrgemaks ehitatud lilleklump, mis on kunstipäraselt kividest laotud ja kuhu istutatud traditsioonilised alpi taimed. Mini- alpinaarium Seda võib teha näiteks väikesesse konteinerisse. Läheb vaja mõningaid aeglaselt kasvavaid taimi, näiteks erinevaid sorte mägisibulaid, väikesi kive ja head maitset. See sobib hästi väikeaeda, terrassile või rõdule, kuhu ei ole teatud põhjusel võimalik suuremat alpiaeda rajada. Vee alpinaarium Väga populaarsed on aedades igasugused veekogud, alates väikestest veesilmadest lõpetades kõikvõimalike tehisojade ja koskedega. Kui otseselt vette istutada spetsiaalseid veetaimi, siis veidi kõrgemale sobivad alpi asukad. 6 Kokkuvõte Kivid ja taimed sobivad omavahel ja on koos kaunid. Kui aias nokitsemine pigem rõõm kui kohustus on, võiks endale ühe sellise valmis teha küll. Pean
Kasvualad ● Aafrika ● Aasia ● Euroopa ● Usa ● Kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes Kasvutingimused ● Kasvutingimusi iseloomustab vähese kastevee kättesaadavus ● Külmatundlik ● Võib kasvada väheviljakatel muldadel Kasutus ● Toidu- ja söödateraviljana ● Keedetakse putru ● Valmistatakse jahu ja helbeid ● Söödetakse loomadele ja lindudele ● Eestis kasutatakse ühte hirsi liiki (kukeliba) dekoratiivtaimena aedades Kasvuala Riis (Oryza) Välimus ● Riisi kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase viljakusest ● Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused ● Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt ● Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm Kasvutingimused ● Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud ● Sõltuvalt sordist kasvatatakse riisi tavalisel või üleujutatud põllul
Kuldtäht Palju ruudilisi leidub Lõuna kasvab Eestis paiguti salumetsades, Aafrika ja Austraalia kuivades parkides, kollane kuldtäht ka puisniitudel. piirkondades. Liilialisi kasvatatakse palju Eestis Peamiselt on aedruut levinud kultuurtaimedena aedkuutõverohi, LõunaEuroopas ja Eestis porrulauk, küüslauk, harilik sibul, tulbid, kasvatatakse aedades ravi ja erinevad liilialiigid tuliliilia, kirju liilia, maitsetaimena. kuningliilia jne. Eestis kasvavad toataimedena, ei talu külma SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS LIILIALISED RUUDILISED Liiliaid on kasutatud meditsiinis Mahlakad viljad sisaldavad
välja ja vaatav inimesi oma säravete silmadega. Teiseks tuntuse põhjuseks on kindlasti tema vulisev ja trillerdav laul. Punarind Pesa: Punarind ehitab oma pesa maapinnale kännujuurte vahele. Pesa koosneb lehtedest, samblast, kõrtest ja juureniitidest. Emaslind muneb aprillis-mais 6-7 kallaks valget laigulist muna. Pesitsemine: Punarind pesitseb kogu Eestis rikkaliku alustaimestikuga metsades, puisniitudel, parkides ja aedades. Kokku võib pesitsejaid olla 700 000- 1 200 000 paari. Ta saabub oma pesitsuskohtadesse kevadel varakult, umbes märtsi keskpaigast alates, aprilli alguses on ta juba kõikjal päris tavaline. Sügisene läbiränne algab augustis lõpus ja venib novembrini välja. Pehmematel talvedel jääb kuni 100 lindu meile paigale. Carl-Frederik Lundevall 2005. Punarind, Erithacus rubecula rubecula
Ballet läbi spordi ja teaduse Talvi Marta 2007 XB Balleti algus Ballett sai alguse XVI ja XVII sajandil Euroopa õukondades. Õukondlased osalesid aedades ja ballisaalides toimunud peensusteni läbi mõeldud pidustustel mida nimetati õukonnaetendusteks (ballets de la cour). Sageli toimusid pidustustel ka hobuste paraadmarsid, pidulikud rongkäigud, peeti kõnesid ja lauldi ning tantsiti. Balleti loomine Ballett on tantsu, muusika, lavakujunduse, kostüümide ja valgustuse kombinisatsioon. Balleti lavastus on paljude inimeste koostöö tulemus. Ballettmeistrile kuulub lavastuse idee ja ta kavandab sammud. Ta
Tõnu Kõrvits s. 9.04.1969 · poeetiline ja nägemuslik muusika, hüpnootilised rännakud looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikel · lummavad meloodiad, tundlik harmooniakoloriit, polüfoonia ja heterofoonia, varjundirikkad orkestrivärvid, eesti rahvaviisi põhjatu allikas, eksootiliste kultuuride peegeldused · ansambli ja orkestrimuusika, teosed sooloinstrumendile, koorimuusika ja ooperid Õppis Nõmme Muusikakoolis. Lõpetas 1987. aastal TMKK Alo Põldmäe kompositsiooniklassi, 1994. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi ja omandas 1999. aastal samas professor Jaan Räätsa juhendamisel magistrikraadi. Õpingute ajal osales ta noorte arranzeerijate meistrikursust...
vitjaks oma vaenajate ja olude le. Sokrates ootas 30 peva surmaotsuse tideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mtiskleb selle le, et enne surma hakkas Sokrates - suur loogik ja filosoof ning analtiline mistuseinimene - kirjutama luuletusi. Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kike rohelist jravad. Martin vaatab aknast mda tnavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa givad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tnaval kohtub Martin 22-aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi pevilt. Tdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt lheb Sokratesele.
vaadet". "Suur laine" "Punane Fudzi" Kitagawa Utamaro-oli jaapani graafik ja maalija.Eriti tuntud oma puulõigete poolest,mis kujutasid ilusaid naisi. "Kolm tuntud kaunitari" Kitagawa Utamaro puulõige. 12. Mida tead Jaapani arhitektuurist? Traditsioonilist Jaapani arhitektuuri imetletakse sageli selle delikaatsuse, puhtuse, peente proportsioonide ja viisi tõttu, kuidas hooned ideaalselt tasakaalustatud aedades paiknevad. Sellel on lisaks stiililistele palju teisigi põhjuseid. Jaapanis, nagu ka Hiinas, on tihedad maavärinad. Selle tõttu ei ehitata suuri ja raskeid maju, vaid kasutatakse maja ehitamisel palju puitu ja kergeid vaheseinu. Jaapanis on säilinud vanim puitehitis maailmas, milleks on 7. sajandi Horyuji Buda usu klooster Nara lähedal. 752. aastast pärit Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras on maailma suurim puuehitis. Elamu- ja pargikultuur on kõrgesti arenenud
pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt-, Salu- ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki. Minu töö eesmärk on leida tihaslate ja eri liikide kohta võimalikult palju infot. kasutades selleks raamatuid ja veebilehekülgi. Tihaslased Välimus Väiksed, tüsedad ja pisikese nokaga. Elupaik ja pesitsemine Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teevad tihased oma pesa puuõõnsusesse, või pesakasti ja vahel isegi postkasti. Kurnas on tavaliselt kuni 12 muna. Toitumine Tihased on sega toidulised kes suvel pisikesi selgrootuid ja talvel seemneid ning muid taime osasid söövad. Erinevad liigid RASVATIHANE Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja.
ümber teha, vaid ainult nähtavale tuua. Seega on jaapani aiakunst tihedalt seotud inimese filosoofilise ja esteetilise suhtumisega loodusesse. See on püüd harmoonia poole loodusega. Jaapani aiatüübid ja aiateooria Jaapanis eristatakse põhimõtteliselt kolme aiatüüpi: 1. Tiigiaed (chitei),mida nimetatakse ka jalutusaiaks. 2. Kuiv maastikuaed (kare-sansui), mis on mõeldud sisemõtisklusteks. Kare-sansui aedades asendatakse tõeline vesi, taimed ja vaated tegeliku maastiku abstraktsioonidega. Valged müürid raamina taga sümboliseerivad mägesid
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2007. a OLULISEMAD ETAPID MAASTIKUARHITEKTUURIAJALOOS Lihtsustatud skeem Looduslik kontekst, aia-pargi Kompositsioon ja kujunduse Iluaed: detailid, liigid Tuluaed, liigid osatähtsus ja objektid elemendid Antiik-Kreeka Kaunis loodus, soodne kliima. Suured kompleksid: Tamm, õunapuu, oliiv, küpress, Kõrgel järjel aiandusteadus, kuni 9. saj e.Kr Iluaiandust suhteliselt vähe. 1. kõned, loorber, pappel, jalakas. teo...
spektri. ·Jõudis järeldusele, et planeetide liikumine ümber päikese toimub elliptilisi trajektore mööda. ·Temalt mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. ·Leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Karl Linné(1707-1778) Looduse süsteem. ·Teda huvitas elav loodus, korraldas palju uurimisretki. ·Süstematiseeris loodust ·Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriik. Kiviriik kui elav loodus- pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. ·Jagas taime-ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse- seejuures andis nimetuse 5900 taimele. Keemia ·Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria- flogiston. Raua roostetamine seega- aeglane põlemine. ·Lavoisier väitis, et metall ühineb õhuga oksüd-misel, aga ei põle. väitis, et õhk koosneb gaasidest 1/5 hapnikku ja 4/5 lämmastikku
Nagu hoondeki on ka aiad täiesti erinevad ülemeremaade omadest. Hiina aiad on spirituaalsed ja intellektuaalsed, nendesse on põimitud traditsioonid budismist, taoismist ja konfutsionimist. Klassikaliste Hiina aedade ajalugu ulatub ennemuistsetesse aegadesse, nimelt on esimesed kirjalikud allikad Hiina aedade kohta pärit 21. Saj eKr. Hiina aedu läbivad käänulised teed, mis on vajalikud selleks, et pilt silme ees pidevalt vahetuks, sirged teed on suisa aia arhitektuuris keelatud. Aedades on ka koridorid, mis pakuvad varju loodusnähtuste eest, nagu näiteks päike või vihm. Hiina aia eesmärk on muuta aed inimsilmale visuaalselt suuremaks, kui see tegelikult on. Keelatud linn on saanud üheks suurimaks Hiina vaatamisväärsuseks, linna kogupindalaks on 72 hektarit ja alal on üle 800 ehitise. Arvatakse, et linnas on 999 ruumi, sest 1000 on Hiinlaste uskumuste järgi juba liiga rikkalik ja näitab jumalate sekka pürgimist. Keelatud linnas elasid keisird 15
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersam...
Okkad sisaldavad 2,7‰ askorbiinhapet. - Okastest ja viljadega võrsetest saab valmistada eeterlikku õli (kadakaõli), mida on kasutatud antibakteriaalse vahendina meditsiinis ja veterinaarias. 5 - Kadakas on ka mürgiseid aineid, mistõttu ei tohi kadakamarju liiga palju süüa ega kadakaõli liiga palju tarvitada. - Kadakat kasutatakse ilupuuna parkides ja aedades, kuigi neid on raske ümber istutada. Selleks tuleb jälgida, et nii enne kui pärast ümberistutamist oleks taim lõuna suunas sama küljega. - Kadakaid istutatakse ka pinnase kinnistamiseks. - Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse neid metsloomade ning rasvasest sea- jalambalihast toidu tegemisel, samuti tumedates lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka kadakaokkaid
Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas. Maasikas sisaldab 8% süsivesikuid, kuni 2% valke ja kuni 1,5 C-vitamiini. 1 g maasikate toiteväärtus on umbes 400 cal. Maasikas on suhteliselt tugev allergeen. Majanduslikus mõttes on maasikas tähtis vili, mida kasvatatakse kõikjal parasvöötmes. 2.1 Liigid Eestis Eestis kasvavad pärismaistena kaks selle perekonna liiki: metsmaasikas ja muulukas. Naturaliseerununa leidub ka kolmas liik, kõrge maasikas. Tavaliselt kasvatatakse aedades kultuurliigi aedmaasika sorte. 2.2 Muid liike · Fragaria chiloensis tsiili maasikas · Fragaria moschata kõrge maasikas · Fragaria nipponica jaapani maasikas · Fragaria orientalis idamaasikas · Fragaria ovalis alaska maasikas · Fragaria vesca metsmaasikas · Fragaria vesca var. semperflorens kuumaasikas 11 · Fragaria virginiana virgiinia maasikas · Fragaria viridis muulukas3 3http://et.wikipedia
tagasi. Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti tervistava toimega on mesi, mis korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Tüümian koduaias Aed-liivatee - Tüümian Tüümianikasvatus õnnestub ka koduaias. Seemned külvatakse varakevadel potti ja kui nad idanema hakkavad, ei või potti üle kasta
- vaatleme keskkonnafaktoreid, kus need on rakendatavad; - teadmised ajaloolise olukorra komplitseeritusest, milles neid maastikuarhitektuurilisi teoseid luuakse. Nüüd siis põhiteema juurde. Kõige vanematest aedadest on muidugi säilinud väga vähe kirjeldusi ja veel vähem pilte. Samuti on neid raske tõlgendada, kuna maailm on nendest aegadest nii palju muutunud. Ka taimed, mida me tänapäeval aedades kasutame, pole ammu enam need, mis paarisaja aasta eest, rääkimata aastatuhandetest. Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusena on küll leitud jälgi müüridest ja tiikidest, kui mis puutub aia elavasse materjali, siis on sellest heal juhul säilinud vaid kübeke õietolmu mullakihtides. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 5 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all,
Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena. Tegelikult on kiivi aktiniidia vili. Aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. 7-8 emastaime kohta on vaja vähemalt 1 isastaim. Niisiis viljaks kutsutakse "kiivi"-t. Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Kiivi on piklikmunajas või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Kiivil
Liblikad Karola Kaugema 8.k Liblikate välisehitus Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid ürgsematel vormidel on need lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised. Hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ja kolmelülilised alahuulekobijad. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinn...
Sügisel toitub ka vähesel määral marjadest ja seemnetest. Pesitsemine Pesa ehitab maapinnale puujuurte vahele või tihedalt läbipõimunud põõsaharudele maapinna lähedale. Pesa valmistab emaslind kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast, taimejuurtest, taimevillast, karvadest. Kurn on täis mai lõpuks ning selles on 4...5 oliivivärvi tihedate tumedate laikudega ning hõredate mustade soontega muna. 14Hallrästas Turdus pilaris Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli
Orasheina hävitamise teeb pähikutest. raskeks tema kiire · Mõnest teisest liigist paljunemine maa-aluste eristamiseks on vaja teada varte ehk risoomide abil. ka seda, et tema õisik on püstine ning me ei näe temas "karvakesi", mida kõrreliste puhul Tähkjas kukehirss Üheaastane kõrreline umbrohi. Eelistab huumus- ja toitaineterikkaid muldi. Esineb põldudel, aedades, raudteedel. Haruldane. Taim 30...90 cm kõrge. Varred harunenud. Lehed 6...15 mm laiad, karedad. Õisik tähk- jate harudega pööris. Õitseb juulist septembrini. Üks taim annab 200...1000 seemet, mis idanevad kuni 14 cm sügavusel mullas. Seemned säilivad mullas eluvõime- listena 8...13 aastat. TÕRJE: Üheiduleheliste umbrohtude tõrjeks mõel-dud herbitsiidide mõjule allub hästi. Parim mõju saavutatakse herbitsiidide
KATAKOMBID.SARKOFAAGID · visuaalne kunst kristlastele esialgu lubamatu, tähtsaim oli jumalasõna ja pühakiri · võeti üle juudi usu vaen kujude ja piltide suhtes · kristliku raamatukunsti sünd: hakati kasutama kallist loomanahast pärgamenti; mis oli vastupidavad ja sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellega köideti raamatuid ja maaliti värvilisi pilte- nii sündiski raamatumaal e miniatuurmaal · kristlased kogunesid esialgu jõukamate koguduseliikmete elamutes, aedades või vabas õhus. Ainsateks allikateks 1-2 saj maaalused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid · katakombide leiukohad: Lähis-Idas, itaalias, osalt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö (Rooma linna all 900 km- moodustades hiiglasliku, mitmekorruselise labürindi) · katakombides esimesed varakristlikud kunstiteosed (seina- ja laemaalid). Temaatika väga tagasihoidlik · motiivides olid peidus kristlikud sümbolid, mida teadsid vaid kristlased
Jaapani aiad · Jäljendab loodust, püüdmata seda vallutada või hävitada. · Jaapani aia ja maastiku loomus on kooskõlas budismi ja shintoismi iluelementidega. · Ruumi piiratuse tõttu on need aiad äärmiselt keerukad ja mitmetahulised. · Eesmägiks on, et külastaja tunneks end looduses üksi olevat. Jaapani aiad Eristada võib kaht põhilist · Minatuursed puud aiastiili: · Tsukijama · Karesansui · Kuiva maastikuga (zeni) aedades ei ole lilli,muru ega piirdeid. · Aiad jagunevad omakorda veel alamliikideks. Jaapani aed Jaapan Impordib: Majandus · Mineraalväetisi · Jaapan on · Toiduaineid maailma · Toorainet arenenumaid riike. · Maailma suurim · Tööstusseadmeid pärilitootja. Jaapam ekspordib: · Kaks murettekitavt · Keemiatooteid probleemi on elanikkonna · Sõidukeid vananemine ja selle · Elektroonikadeaile
õppima skulptuuri medici aedadesse ja lühikese aja jooksul kutsuti ta isiklikult Medici elamisse. Michelangelo esimene teadaolev töö on "Head of a faun" Ta tegi selle 13 aastaselt, praeguseni ei ole skulptuur säilinud. (Pildil järgitehtud koopia) Michelangelo esimene maal "The Torment of Saint Anthony", õli ja temperavärvidega. Anatoomia õpingud o Nendel aastatel, mis Michelangelo veetis San Marco aedades hakkas ta õppima inimese anatoomiat. o Kokkupuude laipadega tekitas talle tervise probleeme ja sundis teda katkestama õpinguid. o Michelangelo tegi 2 reljeefset skulptuuri: "Battle of the Centaurs" ja "Madonna of the Stairs" o Mõlemad reljeefid on tehtud aastatel 1489-1492, mis tähendas et ta oli loonud omapärase stiili oma vanusest hoolimata. "Madonna of the stairs" on Michelangelo reljeef, mille ta lõi Lorenzo de' Medici koolis
oma kaunid õied. Lumeroosid, mida tuntakse ka jõulurooside nime all, õitsevad just talvises uinunud aias. Madalate temperatuuridega kohanenud lumeroosid õitsevad detsembrist märtsini ning pakuvad valges aiamaastikus teretulnud vaheldust. http://www.gardena.com Madalate mitmeaastaste tugeva juurestikuga mürgiste rohttaimede perekond tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonnast. Perekonda kuulub 20 liiki, mis looduslikult on levinud Vahemeremaades, Euroopas ja Aasias. Aedades kasvatatakse nii liike kui nende sorte http://www.aiasober.ee 1.1 PÄRITOLU Lumeroosid on pärit mägipiirkondadest, kus nad kasvavad tavaliselt kuni 1900 meetri kõrgusel ning on kaitsealune liik. Nende looduslikuks levilaks on idapoolsed Alpid Saksamaal (peamiselt Baierimaa), Austria, Sveits ja Itaalia kuni Põhja-Balkanini välja. Mustal lumeroosil (Helleborus niger) on alustassikujulised valged, mõnikord ka
Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline.Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnast Murulauku kasutatakse maitsetaimena; tema lehed on sibulamaitselised. Tema lehti ja võrseid riivitakse vürtsiks kalale, kartulitele või supile. Sellepärast kasvatatakse seda sageli aedades ja müüakse köögiviljapoodides. Murulaugul on väävlisisalduse tõttu putukaid tõrjuv mõju, mida aiakahjurite tõrjeks kasutatakse. See aitab ka hallituse ja jahukaste vastu. Kuid mesilasi tõmbab ta ligi. Murulauku saab kasutada meditsiinis. Tema mõju on samasugune kui küüslaugul, ainult nõrgem, sellepärast harilikult murulauku meditsiinilisel eesmärgil ei tarvitata. Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit
Venemaal elavad veel lisaks eespool jutuks olnud konnadele siberikonn (Rana amurensis), väikeaasia konn (Rana macrocnemis), kaukaasia konn (Rana camerani) ja väle konn (Rana dalmatina). Nende liikide bioloogiat on vähe uuritud. Siberikonn elab samuti nagu rabakonn steppides ja poolkõrbetes, Uuralitest ida pool metsa- ja metsastepi vööndis. Kahjulikud putukad moodustavad tema toidust 50-70% (8). Väikeaasia konn on levinud mägimetsades ja metsastepis, kohatakse ka aedades. 3500-4000m kõrgusel kohtab teda harva. Bordzomi- Bakuriani piirkonnas on ta kõige arvukam 1500-1700m kõrgusel. Aserbaidzaanis hoidub tavaliselt 700-1200m kõrgusele (8). Kaukaasia konn on levinud Lõuna-Dagestanist läbi Taga-Kaukaasia isaosa kuni Armeenia mägismaani. Mägedes esineb ta kuni 3210m kõrgusel merepinnast. Hoidub veekogudest kaugele ja koguneb nende äärde ainult kudemisperioodil ja sügisel enne talvituma asumist. Kaukaasia konna toidust moodustavad 70-80% mardikad (8).
Põhja-nahkhiir poegib kolooniates (meil enamasti majakatuse või -seina vahel, harvem puuõõnsuses), neid on 10—30, harva kuni 50 emast. Järglased (igal emasel kuni kaks) sünnivad juuni teisel poolel või juuli algul ning lennuvõimestuvad 4 nädala vanuselt. Lendavaid poegi on meil leitud juuli keskel. 3 Liigi elupaigad Põhja-nahkhiir on Eestis paikne liik, kes elab siin aastaringi. Suvel metsades, parkides, aedades, veekogude ääres, ka asulates. Päevasteks varjepaikadeks on hoonete katusealused, seinapraod, müürilõhed, puuõõnsused, harva asustab ka linnupesakaste. Aktiivsusperiood, mil loomad toituvad, kestab aprilli keskpaigast oktoobri keskpaigani. Kevadel ja sügisel on põhja-nahkhiir aktiivne üksnes soojematel öödel, mil õhutemperatuur ulatub üle +6 °C. Septembri keskpaigas, sooja ilmaga, lendab ta enamasti lühiajaliselt vaid öö esimestel tundidel. Toitumispaikadeks on avatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
