Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. · Erkpunane värvus on hoiatusvärv,mis näitab mittesöödavust. · Lepatriinu eritab vastiku lõhna ja maitsega mürgist ainet. · Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes.Kuid nad vajavad ka toitumiseks õietolmu ja nektarit. · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid. · Lepatriinu on aias oluline kahjulike putukate hävitaja. · Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehtede alla lehetäide lähedusse, nii on järglastel toit käepärast. Lepatriinu munade arv sõltub ilmast ja toidurohkusest. Keskmiselt muneb emane 200400 muna. · VASTNE - Koorub munast 5-8 päeva jooksul
Ravimtaim - Altee Harilik altee, tokkroos Altee on aedades kasvatatav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini.
Pesitsus kõlavam hommikul, enne päikesetõusu, Sügisene lahkumine ja läbiränne toimuvad õhtul aga lakkab 40-55 minutit pärast Musträstas pesitseb leht- ja segametsades, sebtembrist novembri alguseni. Musträstad päikese loojumist. puisniitudel, parkides, kalmistutel ja rändavad öösiti. Osa jääb meile ka talveks. linnade suuremates aedades. Ta ehitab oma Musträstad talvituvad Lääne-Euroopas. Veel musträstast pesa üsna madalale põõsasse või tihedale noorele puule, kännule, haohunnikusse, Musträstas on väga sarnane kuldnokaka. puuriita jm. Eristada saab selle järgi, et ta on üleni must
kuusekaunistusena on see tänapäeval väga sagedane. Kahjuks ongi selle taime eluiga Eesti kodus vaid natuke pikem kui pühad ise, sest kodus kasvatada teda ei õnnestu. Talvistest lilledest kasvatati ja kingiti veel alpikannikesi nii jõuludeks kui muude oluliste tähtpäevade ajal. Näiteks nõukogude ajal, kui lilled olid tõeline defitsiit ja neid ei saanud eriti kusagilt osta, olid alpikannikesed kindel pühadelill. Meie aedades kasvavatest lilledest on pikka aega kuulunud jõulude juurde veel õlelilled: nii kimbud laual kui ka 1950.-1960. aastatel aknakaunistused - topeltakende vahele pandud vatt kaunistati õlelilledega. Päris viimastel aastatel on jõululilledena reklaamitud veel hüatsinte ja tulpe, mida kaasajal ajatatakse peaaegu aastaringselt. Siiski on varasemate jõululillede eripära, et kõige lõhnavam on olnud kuusk ja kuuseküünlad, muud jõulutaimed lõhna ei levita. Suurem osa lilledest on ka
Suvepealinn Pärnu on aga nimelt juba mitmeid aastaid kogenud erinevaid üleujutusi ja torme, mida kohalikud oma lapsepõlvest ei mäleta. Kui inimesed on võimelised kohanema eluks pea kõikjal, luues selleks endale sobivad tingimused, siis taimedel ja loomadel on see keerulisem. Näiteks tänavu aasta erakorraliselt lumevaene talv on ohuks viigerhüljeste poegadele, kellest suur osa ellu kahjuks ei jää. Mitmel pool on inimesed näinud oma aedades õitsemas ka kevadlilli. Seega nagu näha, siis kliimamuutus mõjutab igat biosfääri ja kuigi inimesi mõjutab see hiljem, kui muud elusloodust, siis ilma looduseta ei püsi ka meie siin planeedil kuigi kaua. Kuid kuidas saame me olukorda parandada või siis seda mitte hullemaks muuta? Eesti mastaabis arvan, et peaksime hoidma oma metsasid, mille poolest me kuulsad oleme ning igaüks võiks teha loodusele heateo ja istutada puu. Üha enam peaksime
neeruhaiguste all kannatavatel. Linnasampinjon Kuhikmürkel Agaricus bitorquis Morchella conica Kasvukohad: Asulate pargid ja rohumaad ning Kasvukohad: Rohtunud pinnasel metsaservadel, teede ja tänavate servad. puisniitudel, hõredates metsades, aedades ja Tundemärgid: Linnasampinjoni kübar on parkides. Eelistab lubjarikast pinnast. koltunudvalge, eoslehekesed alguses valged, siis Tundemärgid: Kübar on koonusjas, tume- või punakad ja vanal seenel mustjaspruunid. Jalg on helepruun. Kübara pind on kaetud võrkjate valge, lühike ja kõva, alusel ahanev. Jala ülaosas kõrgendikega ja õõnsustega. Jalg valkjas, kaheosaline rõngas. Viljakeha on paks ja valge, teraline, tüveosas paksenenud. Õhuke viljakeha
Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine 7) vaimulike ametisse pühitsemine 5
poolkes, on ravimiks tiisikuse puhul. Teeks ja pulbrist tehtuda on raviks kõhukinnisuse puhul. Kui segada aaloet lodjapuuõie teega siis ravib see kolatõve vastu. Aaloe tinktuuriga hõõrudes paranevad paised siis saab leevendada värskeid ja mädanevaid haavu ja mesilase pisteid, see aitab kaotada sügeluse ning valu. Värsked aaloe lehed parandavad ka põlemis haavu kui panna otsekohe peale põletada saamist ning tihti vahetades (Lääts 1939). Rabarber Rabarber on aedades kasvatatav köögitaim ning kasvad kuni 2 meetri kõrguseks. Õied on rabareberil väiksed, rohekaspunased ning pikis kobarais. Lehed on väga laid, juurmised, alusel südajad ning pikarootsulised. Taimel on lehelvarred hapukamaitselised ning neid kasutatakse näiteks kisselli tegemiseks ning koogile panemiseks kuid rabarberil ka raviomadused. Selleks, et leherootsud oleks mahlakad nig pehmed, tuleb juba ilmudes õievarred ära näpistada
Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Kapsaliblikas (Pieris), päevaliblikate perekond. Kapsaliblikad on suured (4-6 cm pikkused) valged liblikad, neid on peaaegu kogu maailmas. Isastel on tume eestiivatipp, emastel on ka tiiva keskosas 2 musta täppi. Röövikud toituvad ristõielistel, emaseid meelitab sinna munema sinepiõli lõhn. Eestis kolme liiki, lendavad kogu suve (selle jooksul 2-3 põlvkonda) aedades, põldudel ja niitudel. Suur kapsaliblikas (Pieris brassicae), kes alustab lendamist juba maikuust, on kapsakahjur, tema röövikud söövad kapsalehed mõnikord rodudeni ära. Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu. Sageli on röövikud hoiatuseks eredalt värvunud või kaitsevad neid ogad ja karvad. Ühe suve jooksul kasvab üles kaks pesakonda. Väike kapsaliblikas (Pieris
Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik Põldsinep on väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Ta esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaaks peetakse Vahemeremaid. Eestis sage põlluumbrohi, Põhja- ja Lääne-Eestis sageli massiline, Lõuna-Eestis esineb kõikjal, kuid väiksemaarvulisi
kalmistutel. Pakaseaja elaks ta üle vaid mahapainutatuna ja kaetuna, kuid seinale roninud suure taimega on see töö üsna vaevaline kui mitte mõeldamatu. Kui maapind taime ümber talveks kaetud, püsib juurestik tervena. Kasutamine. Luurohul esineb rohkesti kultuurvorme, mis erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse jm tunnuste poolest. Kultuuris kasvatatakse juba antiikajast alates. Eestis kasutatakse haljastuses aedades ja kalmistutel harva (talveõrn), kuid sageli kasvuhoonetes ja toataimena. Kõikides taimeosades on vaigukäigud. Vaigust valmistatakse piirituslakki. Vaiku kasutati varem rahvameditsiinis - aitas keedisvannidena jooksvahaiguse korral. Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Luuderohu lehti on ravimina kasutatud juba antiikajast alates. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi
aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aretamiseks. Aed-õunapuu arengus on teatud osa olnud ka mets-õunapuul (Malus sylvestris) ja kitaikal e ploomilehisel õunapuul (Malus x prunifolia). [2] Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu. On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Saja aasta vanustest sortidest kasvatatakse Eestimaa aedades tänapäevani 'Valget Klaarõuna', 'Martsipani', 'Suisleppa', 'Liivi Kuldrenetti', 'Pärnu Tuviõuna', 'Sügisjoonikut' ja 'Antonovkat' [2]. Tänapäeval on maailmas teada üle 30 000 õunasordi, kuid paljud neist on ohustatud, sest suures mahus kasvatatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Levik Metsikult kasvavaid õunapuuliike tuntakse umbes 33. Need kasvavad kõik eranditult põhjapoolkeral, Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Kultuurtaim, aed-õunapuu, on
Näiteks kui peres ei olnud poega, päris naine väga harva suure varanduse. Majapidamistöödes olid mees ja naine võrdsed. Olid kindlad naiste ja meestetööd. Vahel abistasid naised mehi ka nende töödes. Majapidamistöödele kulutasid naised vaid osa ajast: nad kasvatasid lapsi, hoidsid majapidamist korras, tegelesid toiduainete tootmisega ja tõid vett tuppa. Suurema osa oma ajast veetsid nad toiduainete tootmisega aedades ja peenramaal. Naiste majanduslikku positsiooni nõrgestas seegi, et poisslapsi eelistati tüdrukutele. Näiteks kui peres ei olnud poega, päris naine väga harva suure varanduse. Vallalised peretütred said tööle minna näiteks teenijateks, mis tasus küll vähe aga oli väga stabiilne. Lesestunud naisel tuli üle võta oma mehe tööd. Hulkuritest naised kaldusid tihti õigelt teelt kõrvale, hakates tegelema prostitutsiooniga, mida peeti väga madalaks elukutseks ning mis oli karistatav.
HOLLAND Kristiina Oras TT-12 Sisukord Lühitutvustus Keukenhof Kanalid Puukingad Tuuleveskid Juust Toidukultuur Lühitutvustus Holland ehk Madalmaad Pindala: 41 526 km² Elanikke: 16 847 007 Pealinn: Amsterdam Valitsuse residents: Den haag Riigikord: Konstitutsiooniline Monarhia Keukenhof Keukenhof on kuulus oma kevadise lillenäituse poolest. See on maailma enim fotografeeritud vaatamisväärsus. Keukenhofi on avatud igal aastal alates märtsi keskpaigast mai keskpaigani. Peenardel õitsevad tuhanded tulbid, nartsissid, hüatsindid. Paviljonides on igal aastal uus kujundus ja uutel teemadel lillekompositsioonid. Kanalid Maalilisemaid on Kanalitering (Grachtgordel), mis ümbritseb kogu vanalinna ja algab kuningalossi tagant. Kanaleid ühendavad sajad sillad. Õhtu saabudes on kanalite ääres eriti romantiline jalutada, ka peegeldub valgus kanalivees ning paljud sillad on aastaringselt ääristatud tulukestega. Samuti on huvili...
VIIRPUU Viirpuu on maailma üks liigirohkemaid taimeperekondi. Tema liike arvatakse olevat üle tuhande, kuid neid tekib pidevalt juurde. Viirpuu erinevad liigid ristuvad omavahel kergesti ja annavad raskestimääratavaid kahe liigi vahepealsete tunnustega taimi. Ka Eestis on viirpuu sageli kohatav kõrge põõsas või harvem madal puu. Peamiselt näeme teda siiski parkides ja aedades, kus võib leida üle kuuekümne liigi. Looduslikult kasvab Eestis (peamiselt lääneosas) kümmekond liiki. Mõned neist on aga tekkinud Eestis ja levinud ka ainult siin pole kusagil mujal maailmas. Sellised on näiteks saaremaa viirpuu ja viidumäe viirpuu. Tavalisem on Eestis harilik viirpuu. Enamasti kasvavad kõik viirpuud kas valgusküllasel aasal või salumetsa serval. Siiski on selle mitmekesise ja kiiresti muutuva perekonna liikidel ka ühtteist ühist. Kõigil
Kõige kõrgemalt hinnati naisi, kes olid veel neitsid. Madalaimaks peeti abielunaisi ning leskesid. Vastavalt nendele gruppidele olid ka nende kohustused erinevad. Samas mõjutas ka naiste positsiooni ühiskonnas nende kodukoht ning seisus ja kas ta on talumehe naine või aadliproua. Põhilisemaks ülesandeks oli naistel ikkagi majapidamistööd ning laste eest hoolitsemine. Suurema osa oma ajast veetsid nad toiduainete tootmisega aedades ja peenramaal. Ega see pole praeguses ühiskonnas eriliselt muutunud, ka tänapäeva naised on koduhoidjad ja laste eest hoolitsejad, kuigi ei saa väita, et mehed sellega vähem oleks seotud. Perekonnas ei tohtinud naised mehi petta, nad pidid olema head abikaasad ja emad. Kuna mehed käisid usuretkedel või sõjas, siis jäid kõik meeste tööd naiste teha. Leian, et naiste peale oli pandud suur vastutus, kuna kui põllud polnud haritud ja majapidamistöid ei
Nt Liis Haavel, Vändra Aveli. Kaitsetud inimesed Neid on võimalik küsimustega suunata nii, et nad hakkavad rääkima sellest, mida pole olnudki. Ka õnnetuse või kallaletungi ohvrid ja asotsiaalid on kaitsetud inimesed. Ajakirjanikul tuleb infot kogudes arvestada nii isiku staatusega kui ka ruumiga, kus inimene viibib. Vanim seadus aastast 1360 Üks vanimaid eraelu puutumatust kaitsvaid seadusi pärineb Inglismaalt aastast 1360 ja on siiani jõus. Selles öeldakse, et aedades ja akende all pealtkuulamine on klatsi ja kuulujuttude tekkimise põhjus, seega nuhtlus kõigile, mistõttu karistatav pantide võtmisega. Pant pidavat olema käitumise parandamise tagatis.
Thuja occidentalis Kerajas vorm ● Kasvukuju: kääbusja kasvuga keravorm. ● Kõrgus: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m. ● Laius: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m. ● Okkad: helerohelised, talvel õrnalt pronksjad, pehmed. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. Parasniisked, ● viljakad mullad. Talub saastunud õhku. Tundlik põua suhtes. ● Kasutamine: üksikult, rühmadena aedades, väiksematel ● haljasaladel ja kiviktaimlates. ● Märkus: üks ilusamaid keraja kasvuga elupuusorte. ● Nooremaid taimi soovitav varakevadel varjutada päikese eest. Harilik elupuu 'Little Gem' Thuja occidentalis Poolkerajas vorm ● Kasvukuju: tihe, kerajas, kääbus. ● Kõrgus: kuni 0,6m. ● Laius: kuni 0,6m. ● Okkad: tumerohelised. ● Kasvukoht: päikeseline kuni
maitsetamiseks ja kaunistamiseks. 1.1 PÄRITOLU Murulauk pärineb lauguliste perekonnast, Aasiast ja Euroopast Murulauk on laia tsirkumpolaarse levikuga taim. Põhja ja Lääne-Eesti loopealseil ja kuivades kadastikes kasvab madalakasvuline murulaugu teisend , mida toidutaimena tavaliselt ei kasvatata, kuid mõned teised murulaugu sordid on leherohkemad ning suuremakasvulisemad. Murulauk sai populaarseks alles keskajal, mil teda hakati ka aedades toidutaimena kasvatama. Päikesele avatud huumusrikka substraadiga peenral edeneb ta ideaalselt. Kauneid roosasid õisikuid külastavad meelsasti mesilased. Otstarbekas on paljundada murulauku kevadel jagamise teel. 1.2 KASUTAMINE Murulauku hakati laiemalt toiduks tarvitama alles keskajal. Siis algas ka selle taime teadlik kasvatamine aedades, enne lepiti loodusest korjatud andidega. Välimuselt meenutab murulauk tihedat puhmast, mida juunis-juulis ilmestavad roosad või lillad õied
keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Erinevad liblikaliigid Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi, neid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel ja kõrbete kõige kuumemates piirkondades. Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Pääsusaba
Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes. Erinevad liblikaliigid Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all.
hekid skulptruuidena, kõrrelised Ron Herman- Ameerika maastikuarhitekt, Jaapaniaed, lihtne selge vorm T. Delaney- Amerrika aiakunstnik, julged värvid ja materjalid, väike rõhk taimedel M.Scwartz- ameerika aiakunstnik, installatsioonid Rondeel on ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga lai suurtükitorn Boskett- lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane. Ekseeder- aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -nišš. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks.
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul ime...
Ökoniss · Võilille ökoniss Eluvorm mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5...70 cm. Taimedel on valge piimmahl.Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda võilill. Harilik võilill on kollektiivliik, mille alla koondatakse Eestis kasvavad 165 võilille pisiliiki. Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼3 a., kuivas ruumis kuni 12 a. · Siil- ökonissi ja elupaiga võrdlus
Seened ja Inimene Paratamatul on nii, et seened ja inimesed on väga palju seotud. On olemas palju erinevaid liiki seeni, ühed neist on head ja kasulikud inimesele, teised aga väga kahjulikud. Neid võib leiduda metsades, puudel, parkides, aedades, inimese nahal, toidus jne. Kasulikeks võib pidada söögiseeni nt puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne, mis kasvavad tavaliselt metsades. Inimesed käivad neid igal aastal korjamas. Igal aastal kasvavad nende asemele aga uued seened. Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb
eemalehoiduvad. Lehed on kuni 20cm pikad ning sügavate väljalõigetega. Punane tamm õitseb peale lehtimist, juunis. Isaõied paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied on noortel võrsetel samuti 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Tõrud on neil noorelt rohelised ning valminult läikivpruunid. Muidu on tamm külmakindel, tal on hästi arenenud juurestik ning mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Seda tamme kasvatatakse Eestiski ilupuudena parkides kui ka aedades. Üldiselt on punatamme puitu kerge töödelda nii käsitsi kui ka masinatega. Punane tamm on väga kõrgelt hinnatud puit. Seda saab liimida, peitsida, poleerida ning viimistleda. Punatamme kasutatakse peamiselt mööbli, uste, akende, parketi, põrandate, sõidukite puitosade ning ehituskonstruktsioonide tegemiseks. See kuivab aeglaselt ning vajab kuivatamisel hoolikat jälgimist. 1. 2. 3. 4. 1.Punane tamm üldvaates ; 2
ka kõrged puud. Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Kõrgele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid umbes kahekümne kahe meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. Teise legendi kohaselt olevat ,,kindluse kõrval" asunud aed 120 meetrit pikk. Terrassid olevat ulatunud nagu teatris 15 meetri kõrgusele, laiudes seega linnamüüriga samal tasemel. Kolmanda legendi kohaselt, aga kõneleb geograaf Strabon (u 63 eKr-26 eKr) konstruktsioonist, mis olevat ehitatud nagu muudki Babüloni hooned põletatud tellistest ja pigimördist. Rippuvaid aedu olevat kandnud tohutud võlvid, mille tugisambad olevat olnud seest
", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Auhinnad Ta on saanud ka erinevaid auhindu nimelt aastal 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. . Mõned luuletused ÖÖ AED ÖÖ AEDADES LUURAB SUUR HALLITAV VAIM. SIIN ÕITSEDA SUUDAB VAID TÕBINE TAIM. SIIN PUU KASVAB KÄNGU, NÄIB PILGE TA URB. KÕIK MEEL KALDUB LÄNGU- EI RÕÕMUS, EI KURB. NEIS RÕSKETES ÖÖDES NÄEN UNESKI MAAD. SIIN PÕSKEDEL LÖÖBEKS ÕRN JUMEKUS SAAB. SIIN PAKUD SA MULLE (AH, KUST KÜLL TA TÕID?) ÜHE VÄIKESE ÕNNE SUURT PAHELIST ÕIT. MAGUS TÄHESTIK KÜLL MA ÕPIN, KÜLL MA PÜÜAN -
Ta muneb kuni 500 muna korraga. Rõõvik Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole. Elukoht ja toitumine Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest. Hiidkaruslane Kohad On enamalt jaolt aktiivsed õhtusel ajal, aga võivad pimedas lennata ka valguse peale. Neile sobivad niiskemate lehtmetsade lagendikud ning metsaveered. Suvel kohtame ühe põlvkonna valmikuid juuni keskpaigast kuni augustini. Välimus Esitiibade põhivärv on mustjasroheline koos sinaka metallläikega, neid
võraoksi ja nooremaid (vähesekorbaga) tüvesid puust kaabitsaga. Seda on soovitatav teha niiske ilmaga. Praht kogutakse puude alla laotatud riidele või kilele. Kogutud praht, mumifitseerunud õunad ja väljalõigatud oksad põletatakse. 5. Müügikõlblike õunte saamiseks tuleb haigusi ja kahjureid ka keemiliste vahenditega tõrjuda. Soovitatud pritsimissüsteemis on täies kandeeas aedades kuni 5 pritsimist. Vajalikumad neist on varakevadine, õitsemiseelne ja õitsemisjärgne pritsimine. Noortes aedades kus haigusi ja kahjureid vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest pritsimisest. Võra kujundamisest ja selle edasisest hooldamisest olenevad suurel määral valgusolud ja mikrokliima viljapuude võras, puude vastupidavus, kasv, saagikus ja saagi kvaliteet. Tugeva-
Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja selle peal tinaplaadid, et vesi läbi pinnase alumisele korrusele ei valguks. Kõige peal oli paks mullakiht, kus võisid kasvada ka kõrged puud. Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Kuna sambad ulatusid umbes 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses. Rajatud aastal 550 e.m.a. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk.Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk.Templil oli 127 sammast. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Hoone ehitati lubjakivist ja kaeti marmoriga, välja arvatud sambad, mis tahuti läbinisti marmorist.
sõnastatud Newtoni seaduse nime all mehaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused.Leiutas diferentsiaalja integraalarvutuse.1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Looduse süsteem:Karl Linne.Huvitus loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse.Reisimuljete mõjul asus loodust süstenatiseerima.Leidis,et elav loodus jaguneb 3:taime,loomaja kiviriigiks.Kujutlus kiviriigist kui alavlooduse osast tekkis sellest,et põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkisid.Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist.Ta jagas taimeja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse,andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine.Tekkis flogistoniteooriapõlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria. Flogistoniteooria alusel seletati ka raua roostetamist kui aeglast põlemist.Prantsuse teadlane Lavoisier(17431794) tuli järelduseni,et metalli
Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud kui ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm- liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Ta sisaldab tugevat antiseptilist, omapärase lõhnaga tümooli, karvalooli, borneooli ja pineeni. Eraldatud on saponiine, mõru- ja parkaineid, mineraalsoolasid, rasv- ja orgaanilisi happeid
Rebase elupaik Rebane on väga kohanemisvõimeline ja võib elada põhimõtteliselt kus tahes, kuid siiski eelistab ta põõsastikke, metsade ja põldudega mosaiikseid maastikke. Suured okaspuu noorendikud on rebasele heaks elupaigaks, kuni seal alustiamestikku on. Pesa asub tal urus, mille ta ise kraabib või laiendab küüliku- või mägraurust. Urud on tavaliselt künka nõlvades või kividevahelistes õõnsustes, kraavipervedes või aedades leiduvates varjualustes. Urul on sageli mitu sissepääsu. Urge rebased väga tihti ei kasuta v.a. poegivad emased. Rebaste pereelu Looduses elavad rebased kuni 9. aastaseks. Rebased paarituvad detsembrist veebruarini. Sellel ajal isaslooma munandite suurus kuuekordistub. Järglased sünnivad märtsist maini. Poegi võib sündida 4-5 aga see kui palju järglasi sünnib oleneb toidu kättesaadavusest. Pojad on
EESTIMAISED TAIMETEED Taimeteed: Teeleht Kuivatatud lehtedest tehtud teega saab röga lahtistada. Männikasvud Kasutatakse üldise nõrkuse, neuroosi ja vererohkete menstruatsioonide puhul. Männikasvudest on ka eraldatud taimseid hormoone. Vaarikalehed Aitab kõhulahtisuse puhul hästi. Vaarikavarred Aitab kõigi külmetushaiguste vastu, palavik ,köha ,kopsupõletik jms. Kanarbik Aitab liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, mao limaskesta põletiku korral. Pune Meditsiinis tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste vastu. Meliss Meliss kasvab looduslikult Krimmis, Kaukaasias ja Aasias. Meie kliimas on see 30-80 cm kõrgune taim hästi kohanenud. Vana-Rooma arstide sõnul pole melissi teed joov inimene kunagi haige. Lehti ja õisi korjatakse melissil ennem õitsemist, kuna õitseajal muutub maitse kibedaks. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena, toidu...
Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼-3 aastat, kuivas ruumis kuni 12 aastat. Levik ja ohtrus Võilill on levinud laialdaselt kõikidel mandritel peale Antarktika, suhteliselt vähe leidub teda ka Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on tulnukana. Eestis väga sage, kuid eelkõige inimesest mõjustatud kasvukohtadel. Osa kollektiivliigi alla hõlmatavaid mikroliike on meil pärismaised, osa aga tulnukad. Kasvukoht Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Koht ökosüsteemis Taim on väga heaks toiduks taimtoidulistele loomadele, kõrge söödaväärtusega. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Kollektiivliigina pole Eestis ohustatud, ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine
ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias. Eluiga. Vaskuss elab vabas looduses üle 20 aastaseks, mis teeb vaskussist ühe kõige pikema elueaga sisaliku. Vanim vangistuses elanud vaskuss elas 54 aastat vanaks. Eluviis. Vaskusse avalikult päikest võtmas väga tihti ei näe. Nad eelistavad end kivide või mahalangenud puutüvede alla peita, kui kusagil vedeleb mõni kilekott või plekkpurk, siis ka selle all. Aedades meeldib neil peesitada kompostihunnikus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Saba kasvab hiljem tagasi, kuid mitte endises pikkuses. Vaskuss talvitub 20-30 kaupa gruppides lehehunnikutes, puujuurte all või maapragudes. Mõnikord jagavad nad talvitumusipaika ka teiste sisalikuliikidega. Pereelu
Tänu Themistoklese seinamaalingutele Kreekas teame, et tennise antiikset vormi mängiti juba 500 a eKr. 15. sajandil arenes Prantsusmaal niinimetatud kuninglik tennis. Kuninglikku tennist mängiti algselt mungakloostrites ja entusiastid mängivad seda mõnikord praegugi . Murutennis ehk tennis tänapäeva mõistes muutus populaarseks kuninganna Victoria valitsemisajal, mil seda mängiti suursuguste kodude aedades. Tennist hakati spordialaks pidama 1870. aastatel. Esimesed tennise meistrivõistlused peeti Londonis Inglismaa kroketi ja tennise klubis Wimbledonis 1877. aasta juulis. Esimest meeste finaalmängu jälgis umbes 200 pealtvaatajat. Nüüd mahutab Wimbledoni peaväljak 15 000 pealtvaatajat. Tennisemänguga alustamine. Igaüks võib hakata tennist mängima. Selleks on vaja tennisereketit, leida tennisepall ja sein, mille vastu palli toksida. Kui sulle meeldib, kutsu ka sõber mängima
arvatavasti oli sattunud sellele saarele. Nimetasin selle saare Öösaareks ja elanikud öölasteks. Hakkasime koos öölasega saare peal ringi käima, minu silmad eristasid ka juba ilma taskulambita, kus miskit asus või milline see saar välja nägi. Öölaste silmad andsid piisavalt valgust selleks. Saarel oli mitmeid elamuid, kuid ükski ei sarnanenud inimeste majadele. Iga majakene asus eraldi suure trepiastme peal, välimuselt olid nad lapergused, viltuste uste ja akendega. Aedades kasvasid neil kõverikud ilma lehtede ja õiteta puukesed, mille küljes rippusid imelikud pikad ussi moodi vilkuvad loomakesed. Lillepeenras maja ees olid helkivate õitega lilled, mis seisid reas nagu tikud. Kui ma olin juba mõnda aega saarel ringi käinud, hakkas levima jutt minu saarel viibimisest. Öölased kes olid oma majades, tulid kõik välja mind uudistama, ka mina vaatasin üllatunud näoga neid ja nende elamisi. Ühes majakeses askeldas üks vanem öölane, kes tundus õpetavat
Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju ammusest ajast kasutatud viinaleotise valmistamiseks külmetushaiguste ja seedehäiretega kaasnevate vaevuste ning reumaatiliste valude leevendamiseks. Maapirn Maapirn, ka topinambur või mugulpäevalill on juba aastasadu tuntud ja meilgi mõnedes aedades kultiveeritav meeldiva maitsega mugul. · Maapirn ei sisalda tärklist, vaid inuliini, ning sobib seetõttu suurepäraselt ka diabeetikutele. Peale inuliini on mugulas rohkesti proteiini, mineraalaineid ja vitamiine. Maapirn elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru-ainevahetust ja vähendab magusahimu. · Maapirni kasvatatakse mugulatest nagu kartuleid. Taim on äärmiselt vähenõudlik ja kasvab igasuguses mullas
· Kübar: hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas, kleepuv, keeljas, väga lihakas ja suur, kuni 15 cm. · Eoslehekesed: valkjad, hallikad, kollakad või kahvatuvioletjad, jalale laskuvad. · Jalg: valge või hallikas, üleni (isegi eoslehekeste vehele ulatuvalt9 või vähemalt alusel viltjaskarvane, külgmine, mõnikord Seeneliha: valge, tüse. peaaegu puudub, kuni 4x3 cm. · Metsades, parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel, pakkudel, põõsjalt, harva. Aastaringselt, eriti hilissügisel ja talvel. Värskelt hea söögiseen.Viljeldakse, ka Eestis. Kaseriisikas · Viljakehad: piimmmahlaga · Kübar: liharoosa, pruunikas- või kollakasroosa, hiljem pleegib heledamaks, takerkarvane, ringvöödiline, noorelt sisserullunud habekarvase servaga, vanalt tihti üleni
Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. Boskett- lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane. Broderiiparter- väga peen parteriliik, meenutab pitsilist mustrit. Eklektitsism- erinevaid stiilielemente ja -võtteid vms laenav ja omavahel formaalselt ühendav stiil. Ekseeder- aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -niss. Funktsionalism- arhitektuuris ehitise funktsioone rõhutav suund ehituskunstis, eitab rahvuslikke traditsioone. Galerii- algselt lossiehituses mitmeid ruume ühendav pidulik käik, mille üks külg on kujundatud tiheda akendereaga. Grotesk- põimitud taim-, loom- jm ornament, mis tekkis renessansi ajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemeis (mida rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid.
sapieritust suurendav, kõhugaase vähendav, vererõhku alandav, söögiisu äratav ning ainevahetust ja menstruatsiooni korrastav toime. Raudrohu-preparaadid hoiavad ära neerukivi, suurendavad piimaeritust ja panevad higistama. Raudrohi on vastunäidustatud (välja arvatud segudes) trombisoodumuse ja ülihappesusega gastriidi korral. Harilik saialill Calendula officinalis Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud.
suuda putke kasvualal areneda; 9) Unimudil- Eestis leiti esmakordselt 2005. aastal Narva veehoidlast; talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist; 10) Punakõrv-ilukilpkonn- lemmikloomana toodud paljudesse Euroopa riikidesse, sealhulgas Eestisse; 11) Ameerika kevadvõhk- pärismaisena kasvab Põhja-Ameerika lääneosas; Euroopas kasvatatakse aedades dekoratiivtaimena alates 20. sajandi algusest; 12) Galeega- söödakultuurina sisse toodud ja aretatud; on muutunud järjest laiemalt levivaks ohtlikuks võõrliigiks; 13) Verev lemmalts- on peaaegu kõikjal Euroopas naturaliseerunud võõrliik, mis tõrjub välja kohalikku taimestikku; 14) Järvekonn- on levinud suures osas Euroopas, Venemaal ja Kesk-Aasias; Eestis kahepaiksetest ainus võõrliik;
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Maapirn, Baklazaan, Paprika Referaat Juhendaja: ****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................2 Maapirn e. Topinambur.............................................................................................................................................2 Baklazaan..................................................................................................................................................................3 Paprika............
Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja uus tundeelu kunstilises kujutamises. Väljendusvahendite peenenemine, uued kõlavärvid eriti orkestris, tänu äärmuste väärtustamisele pillide väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika m...
Eluea pikkus: umbes aasta Lähisuguluses olevad liigid: Euroopas esineb umbes sada lepatriinulaste liiki Esinemine: lepatriinud esinevad kogu maailmas- eriti parasvöötmes Elupaik Lepatriinud esinevad terves Euroopas. Sagedamini võib neid kohata Euroopa ja Põhja-Ameerika parasvöötmealadel. Suhteliselt harva kohtab lepatriinusid vihmametsades, kus elutseb palju muid putukaid. Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas - näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid. Toitumine Enamik lepatriinudest toitub lehetäidest (pehmed ja kaitsetud putukad, kes toituvad taimemahlast). Mõningad lepatriinud söövad ka taimekahjuritest süüdiklasi. Lehetäid on aeglased ja kaitsetud ning lepatriinud ei pea nende jahtimiseks olema kohastunud.
*** EESTI NÄRILISED Referaat *** 7c Tallinn 2005 Sisukord Kes on närilised?..................................................................................................................3 Kahjur-närilised................................................................................................................... 3 Suuremat kasvu närilised..................................................................................................... 4 Näriliste erinevused............................................................................................................. 4 Eesti näriliste toitumine....................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid: .........................................................................................
See taktika ei toimi ainult käo puhul. Röövikute okkad on vähetõhusad ka herilaste ja röövputukate rünnakute vastu. Kuna koerlibliklased on üsna head lendajad, ei ähvarda neid õhus lindude poolt ükski hädaoht. Kui liblikad maha istuvad ja tiivad kokku panevad, siis enamikul liikidest erk värvus kaob. Admiralil on maskeering eriti tõhus, tiibade alapool meenutab kuivanud puulehte. Admirali vaatlemine Admirali on võimalik vaadelda aedades, parkides, põldudel, metsaservadel ja teede ääres. Eriti suve lõpul, siis kui toiduvarud lõppema hakkavad, ilmuvad need liblikad välja igas aias. Seal leidub nende toiduks sobivaid nektaririkkaid õistaimi ning maha kukkunud puuvilju. Kui kusagil aianurgas nõgesed kasvavad, ja omanikul on soov admirali näha, tuleks need teatuks ajaks alles jätta, kuna nad võivad neid liblikaid ligi meelitada. Maikuust alates võib läbi luubi
NARVA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Nikolai Kolkov PUUVILJAD Referaat Juhendaja:Maria Intston Narva 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................3 VIIGIMARI..........................................................................................................4 FÜÜSAL.................................................................................................................4 PASSIOON............................................................................................................4 KOKKUVÕTE.....................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................6 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
