jms. cour d'honneur (pr.) esindusõu, auhoov barokklossi kolme hoonetiiva vahel. croix de S.André (pr.) x-kujuline teerist (sks. Andreaskreutz) Decumanus ida-läänesuunaline peatee kindlustatud Rooma linnas. (Vt ka Cardo) eklektitsism (kr. eklektikos väljavaliv) erinevaid stiilielemente ja -võtteid vms laenav ja omavahel formaalselt ühendav stiil. Veendumustes ja teooriates ühtsuse, terviklikkuse, järjekindluse puudumine. ekseeder aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -niss. entaas (kr. entasis pingutus, keskendus), kreeka sambatüvese allosa sujuv kerge paisutus, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon. Parthenonis on entaas 1,75 cm. ermitaaz (pr. ermitage) "eraku (eremiidi) asula"; seda järeleaimav üksildane väike hoone või loss aias või pargis (eriti 18. saj).
Viljad- peenete seemnetega kupar ÕISKÜÜVITS Pieris Mullastik- ei talu raskeid muldi, saviliiv Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Jaapani õisküüvits on väga dekoratiivne õitsedes Puu võra- Lehed- vahelduvad lihtlehed, saagja servega või teravaservalised Õied- viietised, valged Viljad- kupar, sisaldab hulgaliselt seemneid Vanakreeka mütoloogiline taim TALIHALI Gaultheira Mullastik- liivast Niiskus- Valgus- taluvad varju Haljastusväärtus- kasvatada aedades, okaspuudevahele jne Puu võra- Lehed- vahelduvad, saagjate servadega, lihtlehed Õied- kellukjad, üksikult või kobaras Viljad- ebamari(lihakas kupar) Meenutavad pohla EERIKA Erica Mullastik- lubjarikas Niiskus- armastavad õhuniiskust Valgus- Haljastusväärtus- sobib kiviktaimlatesse, okaspuude kollektsioonidesse, koduaedadesse jne Puu võra- Lehed- okkakujulised, vastakud või männasena Õied- väikesed, kellukjad, pööristes või kobarates Viljad- paljuseemneline kupar
aedu. Tavaliseks haudelinnuks igasugu puistus on metsvint, hall-kärbsenäpp ja punaselgõgija. Peaaegu kõigis puistutes võib kuulda väike-lehelindu. Niiskemaid metsi asustab metskurvits ja jõekallaste võsastikes ning lapikus võib kuulda ööbiku kõlavat laulu. Kultuurmaastikus, kus inimese tegevus on pidev, pesitseb rohkesti värvulisi. Avamaastikul pesitsevad talvike, põldlõoke, sookiur jt. Rändel peatuvad põldudel ka sookurgede suuremad ja väiksemad salgad. Inimasulate juures, aedades ja parkides on tavalisteks suitsupääsukesed, kuldnokad ja linavästrikud. Kaarma valda jääb 2 tähtsat linnuala (TLA) (Kalamees 2000): Lõuna-Saaremaa jäänukjärved ja Kasti laht. Lõuna-Saaremaa jäänukjärvede ala on oluline hallhane ja sookure rändeaegne peatus- ja kogunemiskoht ning tähtis pesitsusala paljudele veelindudele, näiteks tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, jõgi- ja randtiir, mustviires jt. Märgaladesüsteem on oluline (~1 % Eesti populatsioonist) pesitsuspaik sookurele
Üks vabakslastu oli napilt surmast pääsenud, kuigi oli keset etendust lihtsalt magama jäänud. Kuid rahva väsimine ei olnud mingi ime, sest kui keiser iseendast vaimustusse sattus, ei saanud lõpetamisest juttugi olnud. Samuti astus Nero üles kaarikujuhina. Nero sai võidusõidupisiku arvatavasti oma isalt, kes tegi sellel alal omale nime juba enne kui ta Germaanias sõjapealikuna kuulsust võitis. Alguses proovis ta ennast Palatinuse aedades ilma pealtvaatajateta. Hiljem astus Nero üles Rooma suurimal areenil, Circus Maximuse`es, tohutul hipodroomil Platinuse jalamil. Areeni pikuseks mõõdeti viissada viiskümmend meetrit ja kogu ehitise pikkuseks kuussada viiskümmend meetrit, raja laius oli sada viiskümmend meetrit. Enamasti kihutati kahe- või neljahobusevankritega. Üldiselt olid vankrijuhid orjad, kes vähemalt ametlikult sõitsid võidu loorberipärgade nimel, tegelikult olid mängus suured
Rugosa) – tugevate okstega 1,5m kõrgune põõsas, oksad tihedalt kaetud suurte sirgete ogadega. Õied roosakaspunased või valged, esineb täidisõielisi vorme, tõrsikud sarlakpunased kuni 2,5 cm läbimõõdus – sisaldavad kuni 2500 mg% askorbiinhapet • Näärelehine roos (R. Pimpinellifolia) – põõsa kõrgus 1,5-2m, võrsed püstised või horisontaalselt paindunud • Oksad tihedalt sirgete ogade ja harjastega. Õied valged, tõrsikud pruunikasmustad Aedades ja parkides levinud liigi täidisõielised vormid • Roosirühmad: Miniroosid – 20-30 cm H tihedad, väikeste õitega mis asetsevad enamasti kobaras. Kasutusala – äärisroosina, potti ja kiviktaimlasse • Peenraroosid – 40-80 cm H rikkalikult õitsvad, keskmiselt täidetud sordid. • Alarühmad: Polüantroosid -30-40 cm H väikeste õitega, enamasti kullerkupu õiekujuga head õitsejad • Floribundroosid – 40-80 cm H keskmiselt täidetud lõhnavate õitega.
rohelised juureotsakesed ning algab uus kasvuperiood . Taimi hakatakse kastma ja iga paari nädala tagant väetama nõrga orhideeväetisega . Dendroobiumi on väga kerge üle kasta , eriti väärisdendroobiumi , seepärast peab pott kindlasti jõudma kahe kastmiskorra vahel ära kuivada . Hea oleks kasutada kastmiseks ja piserdamiseks vihmavett . [1][3] Agaav ( Agave ) Kasutatakse imposantse sukulendina siseruumides , talveaedades , verandadel ning suvel kaitstud kohtades aedades . Pärit on Mehhikost . Agaav on varretu taim , mille laiad , paksud , lihakad , hallikasrohelised ja teravatipulised lehed moodustavad lehekodarikke . Leheservadel teravad pruunid ogad . Eelistab täispäikest , kuid kasvab ka hajusvalguses . Temperatuurivahemik peaks olema soe kuni jahe , talvel jahedam . Talub ajutist temperatuurilangust kuni 0 kraadini . Ülekastmise korral taim hukkub . Kevadest sügiseni kasta korrapäraselt , kuid harva . Talvel hoida muld peaaegu kuivana
Juuakse 3 tassi päevas. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju. Apteekides on saadaval nn. piparmündi tilgad. 15 tilka veega annab samasuguse toime, kui teed juues. Piparmündi lehti kasutatakse ka köögis maitseainena lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes. 2.4.3. Harilik saialill (Calendula officinalis) Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud.
Järgnevad värsid Koraanist on lihtsalt mõned tähelepanuväärsed näited: ,,Usklikud, mehed ja naised, on üksteisele kaitsjad, abistajad ning sõbrad; nad levitavad tõde ja keelustavad vale, palvetavad, maksavad vaestele ettenähtud almust ja nad kuuletuvad Jumalale ja Tema sõnumitoojale. Neile on Jumal armuline. Tõesti, Jumal on Kõikvõimas, Tark. Jumal on uskujatele, meestele ja naistele, lubanud aiad, mille all voolavad jõed, et seal elada, ning Eedeni aedades ilusad mõisad. Aga suurim õndsus on Jumala heameel: see on ülim õnn." (9:7172) ,,Tõesti, meestele ning naistele, kes Jumalale alistuvad, ja meestele ning naistele, kes usuvad, ja meestele ning naistele, kes kuuletuvad, ja meestele ning naistele, kes räägivad tõtt, ja meestele ning naistele, kes on kannatlikud, ja meestele ning naistele, kes on alandlikud, ja meestele ning naistele, kes annavad almust, ja meestele ning naistele, kes paastuvad, ja
19 8.Alhambra Alhambra asub Lõuna-Hispaanias Granadas. See on kõitev, seal on suur kindlus ja palee, mis on ehitatud alates 1238.aastast. Materjalid, millest see on ehitatud on puit, kivi, stukk ja tellis. Alhambra esindab vana Al-Andalusi vaimu nagu ei ükski teine koht Hispaanias. Selle dekoratiivkrohviga kambrites ajaveetmine või lõhnavates aedades jalutamine on pöördumine tagasi 14.sajandi peadpööritavasse aastasse, mil Hispaania viimast järelejäänud moslemi kuningriiki Granadat valitses endiselt Nasridi dünastia. Alhambra muudeti kindlustatud paleelinnaks viimaste Nasridi valitsejate Jusufi ja tema poja Muhammad V ajal. Alhambra nimi tuleb araabia keelest (ar qal'atu l-hamra) ja tähendab ,,punast kindlust", viidates algsel ehitusel kasutatud punasele savile: nimi säilitati ka pärast uue palee värvimist erevalgeks
(juuri ei tohi pesta, kuna berbetiin lahustub vees kergesti)(ravim on kagne toimega) Kukerpuu lehtedest on valmsitatud salatit lihatoitude kõrvale (pärast õitsemist lehed enam toiduks ei kõlba) Pärast õitsemist on lehed sama head ravimdi kui juur. Marjadest on valmistatud komme, moose, mahlu Mahl- 1 liiter vee kohta 1 liiter marju, keeta 20 min, seejärel lasta kaanega kinni panduna seista veel pool tundi, kurnata ja soovi korral lisada litiri kohta 1 teelusikatäis suhkrut. Aedades kasvav kõige tavalisem kukerpuu (Thunbergi kukerpuu ei kõlba toitude tegemiseks(lehed on mürgised)(3cm lehed värvuvad sügisel sügavpunaseks). 9) Kuslapuu (Lonicera) Eestis on 2 looduslikku liiki Harilik kuslapuu ja Sinine kuslapuu. Harilik kuslapuu on levinum kui sinine. Kuslapuu lehed on pisikesed ja terveservalised, msi on kaetud pehmete karvadega.hariliku kuslapuu marjad on punased sinise on sinika sinised.. Sinisel
57, joon.58) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm, koos õisikuvartega 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. Igal kevadel tuleb puhmikut tagasi lõigata rohelise osani. Kasvukoha nõuded: täispäike või poolvari. Parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga rühmadena, koos kivimotiividega murukalletel. Joonis 57. Igihaljas kaerand (https://facultystaff.richmond.edu/~jhayden/landscape_plants/ornamental_grasses_2013.html) Joonis 58. Igihaljas kaerand Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Igihaljas kaerand. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=387&cid=158&cgid=. 15.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=387&art=306. 15.09.2013. Järvselja
Leibnizist sõltumata leiutas ta diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Juba 1703. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja aastal 1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Rootslane Karl Linné on teadusajalukku läinud botaanikuna kes süstematiseeris looduse. Linné leidis et kogu loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kujutlus kiviriigist kui elavloodusest tekkis sellest, et Linné pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast kerkivad. Taimeriigi puhul rõhutas ta sugulist paljunemist.Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelsed nimetused 5900. taimele. Mitmeid sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist abi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18
Selle abil varustati linnu ja armeed, peeti üleval keisrikoad ja aristokraatiat. Talupoegadelt saadi suurem osa riigimaksudest. Looduslikud tingimused põlluharimiseks ei olnud mägialadel eriti soodsad. Maad oli palju, kuid põlluks sobivat pinda napilt. Palju vaeva nähti ka põllulappide puhastamisega kividest. Maaviljelus koondus peamiselt orgudesse ja tasandikele kus soojust oli piisavalt, puudust tunti aga veest. Bütsantsi põldudel kasvatati peamiselt nisu, otra ja ube, aedades aga viinamarju, oliive, pirne, õunu ja granaatõunu. Eriti palju tööd nõudsid viinamarjad, tänu sellele eraldati neile kõige parem maa, mida hinnati kuni 10 korda kallimaks tavalisest põllumaast. Tähtsal kohal oli ka karjandus. Peamiselt peeti lambaid ja kitsi, kes leidsid ka kehvalt mägikarjamaalt midagi söödavat. Orgudes kasvatati sigu ja veiseid. Rohkem hinnati veoloomaks sobivaid härgi, sest tolleaegsed lehmad olid õige kesise piimaanniga. Rohurikastel
Paljud põllud olid tihti nii väikesed, et neid ei olnud võimalik veoloomadega harida ja nii tehti kõik vajalikud tööd käsitsi. Talupojad tassisid mägedes kaljudele mulda, et sel moel põllumaad juurde saada. Maaviljelus koondus peamiselt orgudesse ja tasandikele, seal oli piisavalt soojust, aga vähe vett. Piisava vihma korral saadi aastas kaks korralikku saaki. Kindlam oli aga kasutada niisutuskanaleid, mis oli kogu küla ühistöö. Põldudel kasvatati peamiselt otra, nisu ja ube, aedades aga viinamarju, oliive, pirne, õunu ja granaatõunu. Suurt tööd nõudsid viinamarjad ja neile eraldati kõige parem osa põllumaast. Põllutöödel kasutati halbu ja algelisi võtteid ja oskusi, künti härgadega ja kerge adraga, vilja lõigati sirbiga ja terad jahvatati jahuks käsikivil või vesiveskis. Karjandus oli tähtsal kohal ja peamiselt peeti lambaid ja kitsi, sest nemad suutsid ka kehvalt mägialalt süüa leida
Kui liigi mõned isendid on säilinud üksnes vangistuses või muudes inimese kontrollitavates tehistingimustes, siis öeldakse, et liik on looduses välja surnud (extinct in the wild); näiteks franklinipuu (Franklinia alatamaha), mis leiti 1765. a Altamaha jõe suudmealalt Georgias (USA), on looduses välja surnud, sest ei talunud puuvillaga kaasa toodud seenhaigust. Siiski on see liik tänu omal ajal korjatud seemnetele tehistingimustes säilinud ning on oma dekoratiivsuse tõttu Ameerika aedades üsna populaarne. Mõlemal eeltoodud juhul peetakse liiki tegelikult globaalselt väljasurnuks. Kohalikult väljasurnuks (locally extinct; extirpated) peetakse liiki, mis on kadunud teatud piirkonnas, kuid on siiski säilinud teistes levila osades. Näiteks rabapistrik (Falco peregrinus) oli kunagi Eesti rabades suhteliselt tavaline haudelind, kuid alates 1980. aastatest ei ole tema pesitsemist Eestis enam täheldatud, niisis on ta meil kohaliku haudelinnuna välja surnud
(Parish 2006:11-12) 9 lk 2.3. Papagoiliste selts 2.3.1. Sugukond: Papakgoilised Viker-nestepapagoi on üks Austraalia värvikirevamaid linde. Viker-nestepapagoil on selg roheline, pea sinist värvi, kaela peal on kollast värvi krae, rinnaesine oranzikaspunane ja kõht tumesinine või lillakas. Viker-nestepapagoid elavad suurte parvedena metsades, üsna sagel võib neid näha ka parkides ja aedades. Viker-nestepapagoi veedab peaaegu kogu elu puue ladvus. Ta on äärmiselt liikuv ja osav lind, ta on võimeline rippuma oksal, pea alaspidi, et küündida õieni, millest ta nektarit ja õietolmu kätte saada tahab. Söömise ajal sädistab kõvasti. (Parish 2006:36) Viirpapagoi on Austraalia teine sagedasem papakoiline. Viirpapagoid kui lemmiklindu on mitmetes värvivariantides ning teda peetakse meelsasti kogu maailma kodudes
ravimiseks. Valgus- ja soojalembesed, mulla suhtes Harilik robiinia; vähenõudlikud, põuakindlad, dekoratiivsed, küllalt kiirekasvulised. Suur läätspuu; Väike Üsna külmakindel, Sobivad kuivale mullale, läätspuu; Liiv-läätspuu; õitsemiseks vajavad vähe päikesepaistet. Mage sõstar; Must sõstar; Kasvatatakse aedades, parkides, võib kasvatada ka poolvarjus, sobib värske viljakas muld. Viljakas värske muld vajalik; haljastuses üksikpõõsana või grupiti;
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesila...
sügavale mäestikukaljude pragudesse ning suudab nii trotsida kangeidki torme. See puu peab vastu ka siis, kui talvehingus riisub kõik muu. Liibanoni seeder on teistest seedritest vastupidavam, tugevam ja elujõulisem. Kasutamine Liibanoni seedri pruun hästilõhnav ja kergestitöödeldav puit on väga hinnatud ehitustel, ka laevaehituses. Erakordselt mädanemiskindlast seedripuidust ehitatud hooned võivad vastu pidada aastatuhandeid. Seedreid kasutatakse ka dekoratiivtaimena parkides ja aedades. Nii Piibel kui legendid räägivad valitsejatest, kes saatsid oma alluvaid seedrimetsasid hävitama. Kuningas Saalomon laskis Jeruusalemma kuulsa templi ehitada just seedripuust. Seedripuitu kasutasid ka Egiptuse vaaraod. Foiniiklased vajasid seedripuitu oma laevade jaoks. Liibanoni seeder on oma kodumaal ammu haruldaseks jäänud. Tänapäeval on seal väikeste saludena järel vaid paarkümmend ruutkilomeetrit seedripuumetsasid, Süürias veel vähem, kuid Türgis on seda veel palju,
Mõnel pool süüakse ka lehevarsi (Hollandis, Prantsusmaal jm). Naeris on magusam kui kaalikas.Hea söögiisu tekitaja (väävlit sisaldavad eeterlikud sinepiõlid). 7. Maapirni päritolu, olulisus, säilitamine ja kasutamine. Kodumaaks on: - Lõuna-Kanada, - USA idaosa. Indiaanlased tarvitasid toiduks. 17. sajandi algul toodi taim Euroopasse, täpsemalt Prantsusmaale. Algul levis ülikute ja kirikutegelaste aedades. Hiljem hakkas ka lihtrahvas seda kasvatama. Maapirn ehk topinambur ehk mugul-päevalill on korvõieliste sugukonda, päevalille perekonda kuuluv taim. Mullapealne osa sarnaneb päevalillega, mullas kasvavad mugulad nagu kartulil. Seetõttu nimetatakse maapirni ka mugulpäevalilleks Mugulad sisaldavad: - kuni 30% kuivainet (sealhulgas 10 15% inuliini, 2% valku), - rikkalikult B- rühma vitamiine, - C-vitamiini,
Sajanditagust riietust kandvad linnaisad tirivad Phili koopast välja ennustama kevade lähenemist. Traditsiooni kohaselt, kui metsümiseja näeb maa peal oma varju, kestab külm talveilm veel kuus nädalat. (http://www.epl.ee/artikkel/256537 ) Linnakese äritegelased teenivad tänu loomale ja teda imetlema saabunutele igal aastal priskelt raha. Küünlapäeva peakangelane metsümiseja (marmota monax) on Põhja-Ameerikas kurikuulus aedade rüüstaja. Loom elab lagendikel, põldudel ja aedades, harvemini ka metsas. Metsümisejad kaevavad ulatuslikke koobastikke maa alla, kuid oskavad ka ujuda ja puu otsa ronida. Suvel ja sügisel toituvad nad intensiivselt, et see-järel sügavasse talveunne suikuda. Legendi esialgne versioon meenutab muistset Kreeka uskumust, et looma hing asub tema varjus, mis on aasta jooksul tehtud pattudest tumedaks muutunud. Talveuni oli vaimse 15 uuenemise aeg
seadmed, seda võib teha pumple või vihmutusseadme juures. Väetiselahust võib juhtida pumpla imitorusse, või kasutada selleks eraldi pumpa.Pumpla juures manustamisel on raske välja arvutada seda aega, millal väetiselahus jõuab põllule.Hoopis täpsem on manustamine, kui seda tehakse vihmutusseadme juures.Väetisemanusti ühendatakse siis survetorustikuga, milles survete erinevus saavutatakse diafragma abil. Hiliskevadised ja varasügisesed öökülmad tekitavad aedades kahju, seda just õitsemise ajal, millal saak võib hävineda. Kõige efektiivsem kaitsemiseviis on vihmutamine.Öökülma ajal vihmutatakse kultuure ning neile moodustub jää, mis käitseb nii õisi kui ka taimi läbikülmumise eest, sest jää moodustumisel eraldub suur soojushulk. See soojus ei lase õite ja lehtede pinnal temperatuuril langeda alla 0- 0,5C, mis on kõigi kultuuride puhul talutav temperatuur, sest rakumahl külmub alles -2..-4 juures
kuni kuus aastat. Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41mm), jässakad, lamelljate tundlatega mardikad. Vastsed, valged paksud, kõvera kehaga tõugud. Elavad mullas, kus toituvad taimejuurtest või kõdunevas saepurus, sõnnikus ja taimses massis (kõdunev põhk). Areng kestab sageli mitu aastat. Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticula taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis ja maipõrnikas Melolontha hippocastani. Nahanäklased on väikesed (2-9 mm), sageli kirjud mardikad. Pikakarvalised vastsed toituvad kuivast loomsest ainest (kondid, karvad, nahk, sarvaine, kuivanud putukad). Sageli elavad linnupesades. Osa liike on muutunud laokahjuriteks
..12 cm pikad, hallikaspruunid, kattesoomused lühemad seemnesoomustest. · Seemnesoomused väga laiad (pikkusest laiemad), ümardunud servaga. · puit on kerge, pehme ja kergesti töödeldav. Puitu kasutatakse peamiselt saematerjali tootmiseks, vineeritööstuses, vähemal määral ka tselluloosi valmistamisel. USA kaguosas on hall nulg ka üsna populaarne jõulupuu. Dekoratiivset ja küllaltki külmakindlat puud kasvatatakse parkides ja aedades ilupuuna 4. Kaukaasia nulg (Abies nordmanniana) Kaukaasia nulu põhialamliik (subsp. nordmanniana) kasvab Musta mere ida- ja lõunaranniku mägedes (Kaukasuse lääneosas ja Pontosel) 9002100 m kõrgusel üle merepinna, peamiselt silikaatsetel muldadel. Levila kliima on soe ja sademeterohke, aastas esineb sademeid keskmiselt 10003000 mm. Kasvukohas talub ta küllaltki hästi varju, kõige paremini kasvab värsketel ja sügavapõhjalistel liivsavimuldadel. Ei talu seisvat vett
ette ja mille puudutamisel esimene tolmukapea vajub vastu putuka selga. 26. SUGUKOND MAAVITSALISED. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike 2200, keskmistel laiustel peamiselt rohttaimena. Troopilistel aladel valdavalt väänduvad põõsad ja puud * Kasutatakse ravimite valmistamiseks. Mõned üheaastased taimed on kasutusel ilutaimena. Mõned söögiks, kasvatatakse aedades. * Sisaldavad alkaloide, mis tingivad rohtsete osade mürgisuse, kuid sisaldavad ka vajalikke ravimiaineid. * Perek maavits vili kahepesaline mari, kartulil roheline, tomatil punane, baklazaan (roheline). Pabrika. Perek tubakas kuivvili. 27. SUGUKOND VESIHERNELISED: LISATOITUMINE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike umbes 30, väikesed rohttaimed, kasvavad vees, samblas või märjal turbal, tihti juuretud või nõrga juurega
9 Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Kõrgele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid umbes kahekümne kahe meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. 10 Artemise tempel Türannia valitsemisaeg koondas Efesosse suuri rikkusi, mis tõi kaasa linna uue
Neid istub igas kahtlase kuulsusega hotellis. Ja igaüks võiks neist jutustada loo, mida Alexander Dumas või Victor Hugo sensatsiooniks oleks pidanud; nüüd aga haigutatakse juba enne, kui ta oma jutuga on saanud algust teha. /---/ Tänapäeva suureks seikluseks on rahulik ja selge elu."" (Ravic) Lk 104,,Laps selles lagunevas kehas kasvas ju veel, ehkki pimesi, kobav olevus. Surma mõistetud koos kehaga. Midagi, mis ainuüksi kasvutungist aetuna veel ahnelt sõi ja imes, midagi, mis kord aedades mängida ja millekski saada tahtis, inseneriks, preestriks, sõduriks, mõrtsukaks, inimeseks; midagi, mis tahtis elada, kannatada, õnne tunda ja hävitada ettevaatlikult liikus instrument piki nähtamatut seina, leidis vastupanu, murdis selle õrna kindlusega, tõi välja lõpp. Lk 108,,,,Sa vaata: kas me saame veel midagi Messmanni heaks teha? Ei saa. Kas sa usud, et me oleksime kõik teinud, kui oleks kas või üksainukene sanss olnud teda päästa?" /---/ ,,Olgu nii. Ta on surnud
Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Looduse süsteem: Karl Linne (1707-1778) Huvitus eelkõike elavast loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse , sealhulgas Lapimaale. Reisimuljete mõjul asus ta loodust süstematiseerima. Ta leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks : 1) taimeriik 2) loomariik 3)kiviriik. Kujutlus kiviriigist kui elavlooduse osast tekkis sellest, et Linne pani tähelem kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. Taimeriigi puhul rõhuta ta sugulist paljunemist. Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuulutvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine Antiikajast oli tuntud ja tunnustatud kujutlus, et Maa koosneb 4-st elemendist: õhust, tulest, maast ja veest. Probleeme põhjustas aga põlemisprotsessi seletamine miks puu põleb, aga kivi mitte
gravitatsiooniseadused.Leibnizist sõltumata leiutas ta diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Juba 1703. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja aastal 1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Rootslane Karl Linné on teadusajalukku läinud botaanikuna kes süstematiseeris looduse. Linné leidis et kogu loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kujutlus kiviriigist kui elavloodusest tekkis sellest, et Linné pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast kerkivad. Taimeriigi puhul rõhutas ta sugulist paljunemist.Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelsed nimetused 5900. taimele. Mitmeid sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist abi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18. sajandil tegi
saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi ja aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses, seda kasutatakse näiteks kannelde, viiulite, kõlalaudade jms valmistamisel. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu (eelkõige Põhja-Euroopas), kuigi tema okkad püsivad võrsetel vähem aega kui nulgudel. Küttepuuna pole kuusk eriti kõrgelt hinnatud. Harilik kuusk on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu. Ulatusliku levila tõttu on tal üle 100 kultivari. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Kuusk sobib hästi bonsai tegemiseks. 1.7 Harilik kuusk Eestis
Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Kõrgele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid umbes kahekümne kahe meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. Artemise tempel Türannia valitsemisaeg koondas Efesosse suuri rikkusi, mis tõi kaasa linna uue õitsenguperioodi VI sajandil e. Kr. Tänulikud linnakodanikud otsustasid oma kaitsejumalannale püstitada uue suurejoonelise templi, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta oli ilmselt jõukas mees, sest kui ehitustööde ülekulu oli suurem kui veerand linna poolt kinnitatud
sügavate piirdekraavidega. Väga sügavad kraavid ei ole otstarbekad - vajavad kindlustamist ja haritava maa kadu on suur. Kuni 6m paksuse põhjaveelademe lae korral ning kui survetase tõuseb vähemalt maapinnani, soovitatakse ehitada puurkaevu süsteem (alandusvõimendi), millest vesi voolab isevoolselt dreenidesse või kraavidesse. Võimendi rajamisel süvistatakse veelademesse perforeeritud plast- või asbesttsementtoru. 46)Millised on probleemid drenaazi rajamisel aedades ja spordiväljakutel ning kuidas neid lahendatakse? Aedades põhiliseks kuivendusviisiks on drenaazkuivendus. Kuivendusintensiivsus aias on mõnevõrra suurem. Eestis kasutatava intensiivsuse skaala jaotuse järgi on aias I astme kuivendus mis on tihedam võrreldes põllumaaga. Aladel, kus ei ole tähtis põhjavee sügavuse täpne reguleerimine ning eesmärgiks on pinnavee eemaldamine, kasutatakse ka kraavkuivendust. Drenaazi liikidest on levinuimad savitorudrenaaz, plasttorudrenaaz
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20 cm, laius 40 cm Taime välislaadi kirjeldus: puhmas Lehed: Sõrmjagused, nahkjad, igihaljad, tumerohelised Õied või õisikud: valged, välisküljelt õrnalt roosakas, õie diameeter kuni 8 cm Õitsemine: märts-aprill Liigi eritunnused: Igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes Kasvukoha nõuded: Huumus- ja lubjarikas, parasniiske ja kobe muld, pool- või täisvari Kasutamine haljastuses: metsikutes aedades ja parkides, kus rohi ei ole väga tihe ja kõrge. Sobivad kiviktaimla varjulisse ossa ja kiviaeda, suurte puude alla. Aiatee ääres, segabordüürina või üksikult Joonis 26. Must lumeroos (http://kiskjasiil.blogspot.com/2010/04/lounal-tartu-botaanikaaias- 3.html) 30 Joonis 27. Must lumeroos 31 Päevaliilia (Hemerocallis)
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
33 heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub
hormonaalsüsteemile, mis tagab küüslaugu antibakteriaalse ja kasvajatevastase toime. Et küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, piisab 1-2 küünest päevas. (Küüslauk kui ravim) 18 2.4 Ravimtaimed 2.4.1 Piparmünt Piparmünt ladina keeles Mentha piperita pärineb Inglismaalt. Seal kasvatatakse teda kultuurtaimena aedades. Eestis piparmünti metsikult ei kasva. Piparmündipreparaadid rahustavad, vaigistavad valu, ergutavad sapieritust ning talitavad maksa ja neil on antiseptiline ja antitoksiline toime. Kõik see toimub tänu mentoolile, kuna see laiendab ja tugevdab südame-, kopsu-, ja ajuveresooni. Piparmünti kasutatakse neurooside, unetuse, suurenenud erutuvuse ja südamevoolmete raviks. Temaga võib ka ravida sapipõletikku, sapikivitõve ning ülemiste hingamisteede haigusi
rohelise klorofülli all on peidus karotenoidid. Sidrunmeliss- on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Sidrunmeliss on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Taime nimi tuleneb sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena. Salvei- Vahemeremaadelt pärinev laialt tarvitatav maitsetaim.Põhja- Euroopas kasvatatakse tihti dekoratiivtaimena aedades. Õied on lillad, hästi lõhnavad ja asetsevad pikliku kobarana varre ladvas. Lehed ja varred on valkjad ja viltjad. Peamiselt kasvatatakse ravimtaimena.Lehti kasutatakse maitseainena nii värskelt kui ka kuivatault salatite, köögivilja- ja kalatoitude ning vorstide maitsestamiseks. Kuivatatud lehtedest valmistatud teed kasutatakse desinfitseeriva vahendina peamiselt suuõõne ja kurgu loputamiseks ning köhatee koostises. Lehtedest
granaatõuna teri ka lisandina liha- ja kalaroogade juures. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:43-44) Kiivi Kiivi kodumaa on Hiina ja Taiwani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal. Üha enam viljeldakse ka Austraalias, Kalifornias, Lõuna- Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena. Praegu on Itaalia Uus-Meremaa järel kiivi toodangu poolest teisel kohal maailmas ja suurim produtsent Euroopas. Kiivi ehk suureviljaline aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. Vili on mari. Marjad kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Mari on piklik-ovaalne või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Marjal on
oodatud konvoidele appiminekuks. Nii tuli reedeti patrullida ja vahel ka lahingut lüüa, ning laupäeviti siis tihti matta langenud kaaslasi. Öösel lisandus sellele veel valveteenistus linna ümber. Muusikat tegime vaid matuste või mõne tähtsama sündmuse puhul. Toit oli meil viletsa-võitu, enamasti riis konservide juurde. Õnneks kuulus meie üksusesse üks sakslasest lihunik ja nii käisime võimaluse korral aedades metsistunud sigu küttimas, et suupoolist parandada. Meie varustustranspordid muutusid lõppeks nii ohtlikeks, et meid hakati varustama õhuteel. Kuna Cao-Bangi lennuväli osutus liiga väikeseks suurematele lennukitele, võeti nüüd appi sõjasaagiks saadud vanad ,.tädi Ju-d". Nii oli neil nüüd jälle palju tööd meid jahukottide ja laskemoonakastidega ,,pommicades". Säärastes oludes möödusidki minu viimased kuud
Õitsemise ajal kogutud ürti kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Sobib kõikide lihatoitude maitsestamiseks ja on üks vorstirohtudest. Itaalia pitsa kohustuslik maitseaine. Võib lisada köögiviljasuppidele, kastmetele. Venemaal kasutatakse ka praegugi veel pune koduõlle ja kalja maitsestamiseks. Lääne- Euroopas maitsestatakse ka shampinjoni toite punega. KÖÖMNED: Köömnete ravitoimet on teatud ja hinnatud ammusest ajast. Näiteks kloostrite ja raviasutuste aedades oli köömnete kasvatamine suisa kohustuslik juba 9. sajandil. Ka 10 paljudest keskaegsetest ravimiraamatutest võib leida juhiseid köömneravi kohta. Köömnelisand ergutab seedenõrede eritumist, soodustades nii toidu seedimist. Eriti oluline on see just rasvasemate toitude puhul. Raviotstarbel kasutatakse peamiselt köömnete vesi- või alkoholtõmmiseid
rohelise klorofülli all on peidus karotenoidid. Sidrunmeliss- on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Sidrunmeliss on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Taime nimi tuleneb sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena. Salvei- Vahemeremaadelt pärinev laialt tarvitatav maitsetaim.Põhja- Euroopas kasvatatakse tihti dekoratiivtaimena aedades. Õied on lillad, hästi lõhnavad ja asetsevad pikliku kobarana varre ladvas. Lehed ja varred on valkjad ja viltjad. Peamiselt kasvatatakse ravimtaimena.Lehti kasutatakse maitseainena nii värskelt kui ka kuivatault salatite, köögivilja- ja kalatoitude ning vorstide maitsestamiseks. Kuivatatud lehtedest valmistatud teed kasutatakse desinfitseeriva vahendina peamiselt suuõõne ja kurgu loputamiseks ning köhatee koostises. Lehtedest
kergelt varjutatud, sõmera, vett hästi läbilaskva ja keskmise viljakusega pinnasega Harilik puškiinia - kasvukohta. puschkinia SCILLA – PEREKOND SILLA (SINILIILIA) • sibullillede perekond Silla siberica liilialiste (Liliaceae) sugukonnas umbes 90 liigiga, mis looduses kasvavad väga erinevates elupaikades Aafrikas, Euroopas ja Aasias. Eestis looduslikult levinud pole, kuid metsistunult võib aedades ja parkides kohata harilikku sillat e. siniliiliat (S. siberica). Sillad on vähenõudlikud sibullilled, mis kasvavad igasuguses aiamullas, kuid eelistavad keskmise viljakusega saviliivmulda (huumusrikast vett hästi läbilaskvat). Kasvukoht võib olla päikeselisest kuni varjuliseni. aed-daalia-Dahlia cultorum DAHLIA – PEREKOND DAALIA • külmaõrnade püsikute perekond
VARS puitunud, püstine või tõusev, harunev LEHT kitsad ja kõvad, äärtest veidi rullis, seepärast näivad nõeljatena ÕIS valkjad, roosad või lillad, õied koondunud männastesse SEEMNED tärkavad 2-3 nädalaga. Viljaks pähklike Ajalugu Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liiva- teepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Eestlased on teda kasvatanud aedades. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahasid haigusi välja. Kasvatamine aed-liivatee on vähenõudlik igihaljas põõsas. Pärast istutamist nõuab vähe hoolt, kuid mõne aasta pärast muutub inetuks ja korrapäratuks. Seetõttu võiks aed-liivateed igal aastal paljundada ja vanad taimed asendada. Kuigi aed-liivatee on külmakindel, võib väga pakaselinetalv talle laastavalt mõjuda. Seetõttu on
värvi- ning vormikontrasti. Katsetatud on ka kalifornia ebaküpressi (Chamaecyparis lawsoniana), mis on saanud külmakahjustusi igal vähegi karmimal talvel. ,,Tõsised" talved aga on alati hävitanud suure osa sellest, mis vahepealsete aastate jooksul on jõudnud kasvada. Aiandusärid on sisse toonud ka nutka ebaküpressi (C. nootkatensis) ning tömbilehist ebaküpressi (C. obtusa), mis mõlemad on külmahellad ning peavad vastu ainult kollektsionääride aedades, kes pühenduvad igale liigile sobiva talvitumiskeskkonna loomisele. Paljud külmaõrnad ebaküpressisordid aga on siiski sedavõrd dekoratiivsed, et leiavad tänapäeval kasutamist istutatutena konteineritesse, millega dekoreeritakse terrasse, rõdusid, peasissekäikusid ning mõnel juhul kasutatakse neid ka sisehaljastuses. Talvitumistingimuste loomine sellistele konteinerkompositsioonidele on keerukas. Siin võiks
tumepruun k.a.nägu). 9 MUTT (Talpa europea) - karvastik tihe ja lühike, sametjas (sisuliselt vaid aluskarv). Eesjäsemed on lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud ka 6. varbaluu , mis on kohastunud mullas kaevamiseks. Omab enda kehakaalust 24x tugevamat kaevamise jõudu. Eelistab elada aedades, parkides, metsaserval, heinamaal, karjamaadel. Toitumine on eranditult loomne - vihmaussid, putukad, vastsed, teod, hiired, roomajad, konnad, teised mutid. Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu koguaeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180% mis teeb aastas -37kg. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. Mutt sigib kord aastas - jooksuaeg on tavaliselt aprillist maini (tiine 40 päeva)
Euroopas (Taani, Saksamaa) on peamiselt kaukaasia (A. nordmanniana) ja hõbenulust (A. procera) rajatud rohkesti jõulupuuistandikke. Nulgude oksi turustatakse ja kasutatakse kaunistusteks, näiteks jõuluvanikute punumiseks, kuna nende okkad püsivad hästi küljes ja lõhnavad meeldivalt. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 21 Eestisse on sisse toodud umbes 20 nululiiki. Meil kasvatatakse nulge peamiselt ilupuudena parkides, aedades, haljas-aladel. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi
kiiremini: kiirusega 35 kuni 64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuva lihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid
Selleks kraabitakse iga 2-3 aasta järel vanemaid tüvesid terasharjaga või metallist kaabitsaga, võraoksi ja nooremaid (vähesekorbaga) tüvesid puust kaabitsaga. Seda on soovitatav teha niiske ilmaga. Praht kogutakse puude alla laotatud riidele või kilele. Kogutud praht, mumifitseerunud õunad ja väljalõigatud oksad põletatakse. Müügikõlblike õunte saamiseks tuleb haigusi ja kahjureid ka keemiliste vahenditega tõrjuda. Soovitatud pritsimissüsteemis on täies kandeeas aedades kuni 5 pritsimist. Vajalikumad neist on varakevadine, õitsemiseelne ja õitsemisjärgne pritsimine. Noortes aedades kus haigusi ja kahjureid vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest pritsimisest. 63 Võra kujundamine Võra kujundamisest ja selle edasisest hooldamisest olenevad suurel määral valgusolud ja mikrokliima viljapuude võras, puude vastupidavus, kasv, saagikus ja saagi kvaliteet. Tugeva- ja
paleena. Alhambras paikneb ka Karl V renessanss-stiilis suveloss (alustatud 1526,lõpetamata). Alhambrat on nim ''mauride Versaille'ks''. Alhambra oli mauride valitsejate talvine eluase , suved veetsid nad naabruses asuvas suveresidentsis Generalifes, millest pole palju säilinud. Alhambraga külgnev park, nn.Generalife aiad, on mauri aiakunsti tippsaavutus. Generalife tähendab `'jumalik aed'' või `'arhitekt Genna-Alarife aed''. Suviti toimuvad neis kauneis aedades muusika- ja tantsufestivalid. Mauridel on küpress vaikuse sümbol. Municipal Museum (linnamuuseum) - Ehitati 1722-1726 Madrilene`i arhitekti Pedro de Ribera poolt. Nimetati Fernando III järgi. Tänapäeval raamatukogu ja Kommunaalmuuseum. Vanasti oli koduks linna vaestele, haris ja integreeris heidikuid tagasi ühiskonda. Aastakümneid hiljem majutas Carlos III poolt tänavailt pagendatud kerjuseid ja prostituute. Neile õpetati seal ristiusku, anti neile algharidus ja õpetati
raisamatja N. vespillo. Sugukond põrniklased Scarabaeidae. Mitmesuguse suurusega (2-41mm), jässakad, lameljate tundlatega mardikad. Vastsed, valged paksud, kõvera kehaga tõugud või konud. Elavad mullas, kus toituvad taimejuurtest või kõdunevas saepurus, sõnnikus ja taimses massis (kõdunev põhk). Areng kestab sageli mitu aastat. Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticola, taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis, maipõrnikas Melolontha melolontha. Sugukond villimardiklased Meloidae. Keskmised kuni suured (8-30 mm), omapärase välimusega lühikeste kattetiibadega sinised või mustad, loiult liikuvad, peamiselt maikuus esinevad mardikad. Emased pikemad ja suuremad kui isased. Lõunapoolsetel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
