Tark on külmikust valida vanema kuupäevaga toit ning tarbida see enne. Kui poest osta värske toit, siis asetada see külmikus tahapoole ning vanemad ette poole. Isu püüab tihti peale seda, mis esimesena silma jääb. See soodustab tarbima vanemad asjad enne [11]. Soovituslik on toitu külmutada, kuna nii see säilib pikemalt. Seda tehakse tihtipeale lihatoodetega või juurviljade ja puuviljadega [10]. Biolagunevaid toidujäätmeid on tark kasutada ka kodu aedades. Kompostimise teel on võimalik saada väga viljakat mulda. Kuumtöödelduid toite on samuti võimalik kompostida piserdades peale seerumit, mis seda protsessi aitab läbi viia [14]. Poodidel toidukadu vähendaks kindlasti ,,parim enne" toodete annetamine toidupankadele. Eesti riigis võib seda teha ainult üks poekett, milleks on Rimi. Toitlustusasutustel aitaks toidujäätmeid vähendada jääkide kasutus järgmise päeva menüüs. Meie
taltsutatud aafrika metskasse ja jaguarundisid. (Bulman, 2008) Vana-Egiptuses palsameeriti kasse kui pühi loomi samamoodi nagu inimesi. Egiptlaste kaudu õppisid kasse tundma kreeklased. Vana-Kreekas peeti kasse luksusloomadena, sest hiiri püüdsid seal nirgid. Vana-Roomas sai kassipidamine üldiseks keisririigi ajastul. Seal võttis ta tuhkrult ja nirgilt üle hiirepüüdmise töö. Aeg-ajalt kasutati teda ka aedades muttide tõrjeks. Roomlaste kaudu levis kodukass mujalegi Euroopasse, kuigi esialgu väikesel arvul.(Tabel 1) Kassi ladinakeelne nimi cattus pärineb 4. sajandil elanud Palladiuselt. Skandinaavia mütoloogias peeti kassi Freyja lemmikloomaks. Kujutleti, et kassid veavad Freyja sõidukit. (Kass, 2016) 7 2.1 Kasside häälitsemine Kaslaste häälitsused koosnevad näugumisest, kurrumisest, urisemisest, nurrumisest ja kähisemisest
LEHT eritab intensiivset sidrunilõhna, eriti kui neid katki hõõruda. ÕIS suvel moodustuvad lehekaenaldes väikesed valkjaskollased õied, mis arvukalt mesilasi ja kimalasi meelitavad. SEEMNED hakkavad kastis idanema umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Ajalugu Sidrunmeliss on juba sajandeid tagasi Idamaadelt Vahemere maadele jõudnud. Tänu oma paljudele headele omadustele vallutas ta seal kiiresti kindla koha aedades. Kuulsuse saavutas ta raviomadustega melissipalsami (Melissengeist) ühe lähteainena. Eestis kultuurtaim. Kasvatamine Meliss eelistab päikesepaisteist kohta, kuid kasvab ka poolvarjus. Soovitav on tuulevarjuline paik. Pinnas peaks olema huumusrikas ja hea veeläbilaskvusega, vajaduse korral võib seda liivaga kergemaks muuta. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele
Konkreetne liik: Kõrge kukekannus (Delphinium elatum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 1,5 meetri kõrgune, ruumi vajab kuskil 40cm Taime välislaadi kirjeldus: tugeva varrega tornikujuline püsik Lehed: Lehed on suured, kolmetised kuni viietised hõlmjagused. Õied või õisikud: Õied on lillakassinised, väikesed, 1,5...3 cm läbimõõduga, tumeda silmaga harunemata või lopsaka kasvu korral harunenud kobarõisikus Liigi eritunnused: mürgised, on üsna tavaline vanades aedades Kasvukoha nõuded: Eelistab päiksepaistelist kasvukohta, kuid talub ka poolvarju. Kasutamine haljastuses: soolotaimena aedades, oma kauni värvivalikuga õisikute tõttu väga kauni väljanägemisega. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/82 http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/liigid/pusikud/kukekannus/ http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1852&product_cat_id=81 1.10 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: purpur-siilkübar (Echinacea purpurea)
hambapastades, mis sisaldavad tüümiani õli ja aroomi. Tüümian on põliselt tuntud Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja-Ameerikas. (www.tarbija24.ee) Rooma leegionäridel oli kombeks enne lahingusse minekut võtta tüümianivanni, mis arvati lisavat vaprust ja jõudu ning pidi aitama võidu koju tuua. Vanad roomlased pühendasid taime armastuse- ja ilujumalannale Aphroditele ning arvasid, et ürt annab julgust ja jõudu. (www.tarbija24.ee) Eestlased on aedades kasvatanud aed-liivateed või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. (www.terviseleht.ee) 2.2 Tüümian sisaldab Aed-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest (1-2%). Veel sisaldab naha seisukohast järgmisi olulisi komponenete (www.terviseleht.ee):
Probleem Hulkuvad kassid minu kodukohas Türil · minu pere Kellel? · lähedal elavad naabrid · avaldub igapäevaselt aias viibides · ebameeldivat lõhna on tunda eriti intensiivselt just niiskete ilmadega Millal? · eriti nähtavalt on tagajärgi näha kevadeti, pärast lume sulamist · Türil eramajade piirkonnas · eramajade aedades · eramajade aiamajades ja puukuurides Kus? · eramajade kasvuhoonetes ja aiamaadel · Väga halvasti haisevad väljaheited · Ülesküntud peenrad · Levitavad haiguseid Kuidas? · Kasside isepaljunemine (kodutuid kasse sünnib juurde) · Miks kassid hulguvad või on niisama nö ,,jalutamas"? omanike jaoks
Kupras valmivad seemned juulis või augustis. Click to edit Master text styles Paljuneb ainult seemnetega. Second level Pinnase suhtes on vähenõudlik. Eelistab Third level valgusrikkaid kasvukohti. Fourth level Kasvab niitudel, põldudel, aedades. Fifth level Sobib hästi murusse. Võib muutuda umbrohuks. Harilik ussikeel (Echium vulgare) Sugukond: karelehelised (Boraginaceae) Kaheaastane, ühekojaline, Sobib kuivade alade haljastuseks. enamasti puhmikutena kasvav 0,3 Kasutatakse rahvameditsiinis ja 1m kõrgune rohttaim. värvaineks. Hallikasrohelised tihedakarvalised lihtlehed.
- Intensiivne põllumajandus (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 d). 6. Toitumine Kõre koonerdab toiduga väga palju. Suur söödik kõre ei ole. Toitub putukatest (eelkõige sipelgad) ja tigudest. Sigimisperioodil ei toitu kõred üldse. Kullesed on taimtoidulised, toitudes peamiselt kivide ja taimede külge kinnitunud vetikatest (Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 c). Toiduotsingule siirduvad kõred kohe peale pimeduse saabumist. Eestis on kõresid toitumas nähtud niitudel, põldudel, aedades ja mereäärsetel liivastel ja taimestikuvaesetel aladel. Kõre pole saakloomade suhtes eriti valiv. Üritatakse püüda kõiki neid saakloomi, kellest jõud üle 10 käib. Põhiliselt mõjutab saagi liigilist koosseisu kärnkonna suurus, aastaaeg, elupaik ning selle geograafiline asend. Rannaniitudel on kõre peamiseks saagiobjektiks näiteks kiletiivalised (Hymenoptera). Lisaks nägemisele kasutab kõre saagi avastamisel ka haistmismeelt
informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) kokku. Aed-ploomipuu tekkis Kaukaasias, Väike-Aasias või Balkani poolsaarel. Laukapuult päris ta külmakindluse ja kõige tavalisema tumesinise viljade värvi, haraliselt ploomipuult viljade maitseomadused
Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest. Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad juttselg-hiired
Ta seisis Itaalia orjadele ja väiketalunikele lähemale kui kauged taevased jumalad, keda kummardasid rikkad ja võimsad Roomas. Itaalia talupojad suhtusid sellesse jumalsse väga isiklikult, ta oli nende valvur ja karjane, sest kariloomad ja põllusaadused oli nende ainus rikkus. Võib-olla kummardati teda kauem kui võimsaid rivaale Kapitooliumil: veel keisrite ajastul mainitakse teda koos Fortuna ja genius'ega ning tema kujusid ja altareid võis ajapikku hakata kohtama ka Rooma aedades ja parkides. Silvanus kuulub loodusjumalate hulka, keda pole asjatult võrreldud kristlike pühakutega vähemalt vaesem elanikkond tundis temaga erilist seotust. FAUNUS Loodusjumalate hulka kuulub ka Faunus, keda sageli aetakse segamini Silvanusega. Nagu viimanegi, on ka Faunus karja ja karjuste kaitsja. See metsavana näeb välja nagu Paan alasti, sokujalgadega ja sarved laubal -, kuigi ehk pisut metsikum. Faunuselt pärinevad saladuslikud hääled, mida looduses võib kuulda
arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. 1.5 Kus kasvavad õistaimed? Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskonnatingimuste muutustega .Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal-nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte , mida kasvatatakse põldudel ja aedades .Lisaks kultuuritaimedele on aia-ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud , kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. 1.6 Kui palju on õistaimi? Õistaimed on tänapäeva kõige liigirikkam taimerühm selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetset paljasseemnetaimedest . Ligikaudu ¾ õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka , mis oma ehituselt kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi. 1
toimus 1956-1957 aastatel. Sellest ajast on Rahvusvahelise Sulgpalli Föderatsiooni korraldatavate maailmamastaabis turniiride arv tõusnud seitsmeni: lisaks Thomas ja Uber Cup-le ka Maailma Meistrivõistlused, Sudirman Cup (segavõistkonnad), Juunioride MM, Maailma GP-finaal ja Maailma Karikavõistlused. Täieõiguslikuks olümpiaalaks sai sulgpall 1992. aastal Barcelonas, Hispaanias. Tänapäeval eksisteerib justkui kahte sorti sulgpalli. Ühte neist mängitakse aedades ja piknikel, teist, võistluspordina tuntud sulgpalli, aga spetsiaalsetes sisehallides tehniliselt väga kõrgetasemelise varustusega. Lk 3 Moodsad sulgpallireketid on carbon-grafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides sulamid, mis on väga kerged (alla 100 grammi) ja keelestatavad väga tugevalt. Võistlusspordis kasutatavad sulgpallid on valmistatud mitte plastikust vaid korgist pallist ja selle lendu stabiliseerivatest sulgedest ning kaaluvad 4,74-5,5 grammi.
puutüvedes või kaljuõõnsustes, sageli pesitsetakse ka mahajäetud majas või vanas kellatornis. Röövlindude koht looduses Neil on looduses tähtis koht. Röövlindude saagiks langevad arvukad närilised ning haiged, vigased või surnud linnud. Osad röövlinnud, näiteks ronk, toituvad ka surnud loomadest ja lindudest. See on metsloomadele tähtis, kuna nii hoiavad nad ära erinevate taudide ja haiguste leviku. Röövlinnud hävitavad põllul, metsas kui ka aedades hulganisti mitmesuguseid kahjurputukaid. ~4~ Mis mõjutab lindude elu? Inimese tegevus mõjutab lindude elu tänapäeval. 17.sajandist kuni tänapäevani on välja surnud üle 66 linnuliigi ja umbes 200 liiki on väljasuremise ohus. Kõige sagedamini kasutavad inimesed linde toiduks, ehivad end eredavärviliste sulgedega ja kollektsionäärid koguvad kirevavärvilise mune.
ja kõige olulisem ülesanne võtta arvesse kohavaimu“, mis näitab, mida tuleb rõhutada ja mida parandada. Poeesias on Pope öelnud, et kogu aiandus on kui maastikumaal. 28 25 Hobhouse, lk 205 26 Ibid., lk 213 27 Ibid, lk 206 9 18. sajandi maastikuaianduses on välja kujunenud kolm arenguetappi. Esimese perioodi esindajateks on Charles Bridgeman ja Alexander Pope’i mõtetest mõjutatud William Kent. Nende aedades segunesid korrapärase ja vabakujundliku stiili elemendid ning oli rohkem vaateid ümbruskonnale: William Kenti loodud Rousham29. Teise etapi eesotsas olid Lancelot Andekas Brown ja tema järgijad. Browni peamisteks elementideks on rohi, puud, taevas ning vesi, milles kõik peegeldus. Aed ei olnud enam maja arhitektuuri toetav süsteem; nüüdsest voogasid aiad majaseintel ja sulandusid maastikku. Maapind kujundati naturalismile omaste kontuuridega ja sügavate siugjate orgudega. Browni
Maastiku kujndamine referaat Juhendaja Tartu 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine"(2003), mis põhineb tema magistritööl. Referaat võtab kokku raamatu esimeses pooles välja toodud põhitõed ja tähelepanekud maastiku kujundamise kohta. Ruum-selle tähendus ja määratlus Väga raske on ruumi üheselt defineerida. Kolmemõõtmeline ruumikäsitlus on ehk kõige lihtsam ja vanem ning nii inimene ruumi enamasti tajubki. Üldiselt võib ruumi arhitektuuris ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku mida saab määratleda kolme mõõtme abil, maastikuarhitektuuris maastikuelementide poolt piiritletud alana. Vaataja mulje ruumist sõltub siiski ruumielementidest ja tema isiklikest kogemustest. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ka neljanda mõõtmega-ajaga, tänu looduslikele protsessidele või inimtegevusele muutub ruum ajas. Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoo...
avamere ning mageveed. · Mõned teorühmad kohastusid eluga kuival ja muutusid tüüpilisteks maismaaloomadeks, asustades isegi kõrbed ja kõrgmäed kuni igilume piirini. · Teod on asümmeetrilise kehaga. · Nende iseloomulik tunnus on seljapoolel asuv koda, mille sees on kehasisused. · Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja lihaseline jalg. · Peas asuvad mitmed meeleelundid, näiteks silmad ja kombitsad. · Eesti aedades elavad teod ei sobi söögiks seetõttu, et nad võivad sisaldada taimemürkide jääke. 11 · Aiapidajad kasutavad teomürke, mis ei surma tigusid koheselt, vaid tigu võib roomata mürgitamispaigast üsna kaugele. · Meie suurim maismaatigu - harilik viinamäetigu (Helix pomatia) -kuulub ohustatud liigina Eesti punasesse raamatusse.
kitsas, sügav vaatekoridor ning väga tähtis on selle vaate koondumispunktides olev fookus. Ent kui ei soovita rõhutada mingit konkreetset objekti või vaadet, siis kasutatakse panoraami ehk üldvaadet, mis kuvab kõike mis silma hakkab, ilma midagi esiletõstmata. Igasugune kunst sisaldab sümboleid, seda ka maastikuarhitektuur, kus sümboliteks on erinevad vormid. Eriti populaarsed olid sümbolid kunagi prantsuse ja inglise aedades, kus igal 7 asjal aias oli oma tähendus. Ent neist arusaamine sõltub juba vaatajast, tema elukogemustest, teadmistest ning tõekspidamistest. 3. Kombineeritud vormidel põhinevad kujundusteemad Ring on arhitektuuri kompositsioonis üks kandev kujund, kuna tema abil on võimalik tuletada ja siduda teisi tasapinnalisi ning ruumilisi geomeetrilisi põhivorme. Kombineerides
mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi, aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses, seda kasutatakse näiteks kannelde, viiulite ja kõlalaudade valmistamisel. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu eelkõige Põhja-Euroopas), kuigi tema okkad püsivad võrsetel vähem aega kui nulgudel. Küttepuuna pole kuusk eriti kõrgelt hinnatud.Harilik kuusk on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu. Ulatusliku levila tõttu on tal üle 100kultivari. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Kuusk sobib hästi bonsai tegemiseks. Kask:
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb. Lõikamise tarviduse ja mahu määrab ühelt poolt konkreetse taime seisund ja teiselt poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilis...
Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: määratlemata SUGUKOND: paksulehelised (Crassulaceae) Paksulehelised- on õistaimede sugukond kivirikulaadsete seltsist. Nad on ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed, mõned ka põõsad. Sugukonda kuulub 33 perekonda umbes 1400 liigiga. Enamus kasvab neist Lõuna-Ameerikas õisik on ebasarikas, õietupp ja õiekroon lahklehised. Eestis kasvab looduslikult 3 perekonda: kukehari, liivsibul ja vesikas. Aedades kasvatatakse paljusid kukeharja ja mägisibula liike ning kuldjuurt. Toataimena on tuntud nt. turdleht, soomuslehik ja kalanhoe. Harilik kukehari Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kivirikulaadsed SUGUKOND: vesiroosilised (Nymphaeaceae) Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal. Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga
Tuntumad sordid on Fusilier, Unicum, Van Tubergen's Variety, Zwanenburg Variety. Harunevate tulpide suurimad paljundajad Hollandis on Van Tubergen ja Konijnenburg&Mark. Nartsissid Nartsiss (Narcissus) on circa 60 erinevat liiki sisaldav sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast. Iluaianduse tarbeks on nendest aretatud üle 10000 erineva sordi. Eestisse on nartsissid toodud 18. sajandi alguses. Neid kasvatatakse rohkesti aedades ja haljasaladel ning ajatatakse. Heade kasvuolude korral võib taim kasvada aastaid samal kohal, paljunedes nii sibulatega kui ka seemnete isekülviga. Kaitse all olev kollase nartsissi looduslik leviala Eestis asub Sookaldusel. Nartsissid on nüüdisajal jaotatud 12 sordirühma. Sortidel võivad olla õie- kattelehed ja lisakroon sama- või erivärvilised (valged, kreemjad, beezhid, roosakad või oranzhid, lisakroon ka roosa kuni punane), on ka kahevärvilise lisakrooniga ning täidisõielisi
Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täis asvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, putukavastsetest,
Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks. Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepin...
keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime. Väga happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8. · Maasika normaalseks kasvuks ja hea saagikuse kindlustamiseks on tähtis maatükil eelkasvatavate kultuuride valik, mis tervendavad mulda haigustest ja kahjuritest ning puhastavad mulla umbrohtudest. Aedades on otstarbekas istutada maasikad peale selliseid juurvilju, nagu sibul, küüslauk, redis, porgand, peet, salat,petersell, spinat, till, seller, hernes, põlduba, türgi uba ja lilli(peiulill, petuunia, tulp, nartsiss). Sellesse valikusse ei ole soovitav lülitada kartulit, tomatit, kurki, pipart, kõrvitsat, kabatsokki, sest neil on maasikatega ühine haigus - vertitsiloosne närbumine, mille tagajärjel taim närbub kapillaaride sulgumise tagajärjel.
saaduseid olid nõutud peamiselt Peterburi turgudel. Rohkem hakati õunapuuaedu rajama 19. sajandi lõpus. 18. sajandist on pärit eesti sordid: klaarõunad, ,,Tallinna pirnõun" ja ,,Suislepp." Mihkel Veske on märkinud, et 1876. aastal, et eesti taludes moodustasid viljapuuaiad 1/5 kuni 1/20 taludest. 1870 hakati rohekm õunapuuaedu rajama Lõuna-Eestis. Mõned talud rajasid koguni puukoolid. 20. sajandi alguseks oli õunapuuaedu juba üle kogu maa ja õunapuud aedades tavaliseks muutunud (Kask 2012 : 11) Nii nagu Arveliuski, kirjutab kahe taluinimese Mardi ja Liisa dialoogi vormis õunaseemne lugu ka Johann Wilhelm Ludwig Luce raamatus ,,Sarema Jutto Ramat, mis ma rahwale lustiks ja kassuks" 1807 viiendas loos ,,Õuna pu." Luce loos avaldatakse tänu mõisahärrale, kelle heatahtlikust soovist ärgitatakse maarahvast õunapuid kasvatama. Selles teoses on juba vihje ka õunapuude pookimisele, Mart otsib metsast metsiku õunapuuvõrse ja loodab, et hea
lehed mõlemalt poolt karvased, alt sageli karedalt, elliptilised või munajad, 5-12 cm pikad, teritunud tipuga, Lehed ümardunud või laikiilja alusega ja saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad Õied õied 15-25 cm pikkustes pööristes, algul rohekasvalged, hiljem roosakad Viljad Õitsemisaeg juulist septembrini (külmadeni) Kasvukoht: valgus niiskus niiskemapoolsem muld viljakas Kasutamine aedades, parkides, eesaedades Sordid ´Grandiflora´ koort kasutatakse kodumaal (Jaapan) jaapani paberi valmistamiseks, tihedat ja valget puitu väiksemate esemete Märkused valmistamiseks, tähtis ravimtaimena PUISHORTENSIA Päritolu Põhja-Ameerik idaosa Kõrgus 1,5-3 m Kasvukuju Võrsed võrsed silinderjad, tugevad, hele-või kollakaspruunid
vanuselt. Veelendlast võib lugeda küllaltki pikaealiseks nahkhiireks - rõngastusandmetel on vanim loom elanud 19,5 aastaseks. Veelendlane on Eestis looduskaitse all alates aastast 1958 . Veelendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 10. Tõmmulendlane Tõmmulendlane on tumepruuni seljaga ja ta karv on märgatava siidja läikega. Kõhupool on kollakashall, kõrvad ja lennus hallikaspruunid või isegi mustad. Suvel tegutseb tõmmulendlane mitmesugustes paikades - aedades, parkides, metsaservades, lagendikel ning ka veekogude ümbruses. Ta on öise eluviisiga ja tiirutab suveöödel putukaid jahtides sageli puuvõrade vahel ning ka vee kohal, 1,5-8 m kõrgusel. Tõmmulendlase lend on kiire ja kerge ning ta teeb tihti järske pöördeid. Päevaks kogunevad lendlased puumajade seinte vahele ja katusealustesse, ka puuõõnsustesse. Lendlased poegivad suvel ja selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus kokku ja
Talvel tundlikud pinnase liigse niiskuse suhtes. [13] Madalad liigid sobivad kiviktaimlasse ja kattetaimedeks, poolkõrged ja kõrged aga püsikupeenrale, kalda- ja niidutaimedeks. Võivad samale kasvukohale jääda kümnekonnaks aastaks, kuid näevad paremad välja, kui 4-5 aasta järel neid harvendada ja jagada ning ümber istutada. Istutamisel on sobiv vahekaugus 20-25 cm. [13] 1.2.2. Perekond müürilill (Cymbalaria) Müürililled on madalad, aedades populaarsed pinnakatte- ja kiviktaimlataimed. Euroopas kasvab perekonna kümnest liigist 9. Kesk-Euroopas kasvatatakse 6 liiki ja mitmeid sorte. [1] Müürililled on madalad mitmeaastased roomavad rohttaimed. Lehed on ümarsüdajad ja hõlmised. Õied on väikesed, värvilt valged, lillad või roosad ning paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon liitlehine ja kahehuuleline. Alumine huul kumer ja suleb neelu, kroonputk kõvera kannusega
· Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euroopas (paiguti kuni põhjapolaarjooneni), Loode-Aafrikas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis. Eestis on hajusalt levinud üle kogu vabariigi, sagedam on Taevaskojas ja Saaremaal Tehumardi ümbruses. · Arvukus Erinevates kohtades on erineva arvukusega. · Elupaik ja -viis Elutseb nii niisketel kui kuivadel aladel, enamasti laialehistes ja segametsades, aasadel, põldudel ja aedades. Varjepaikadena kasutab kõdunenud kände, sipelgapesi, poeb kivide alla või uuristab pehmesse pinnasesse omale ise uru. Vaskussid on videviku- või ööloomad. Talvel on talveunes, mis algab septembri lõpus või oktoobris, talvituvad näriliste urgudes või kõdunenud kändudes, kuhu kogunevad 20...30 isendi kaupa kokku. Vaskuss Anguis fragilis L. · Toitumine Toiduks on aeglaselt liikuvad loomad - vihmaussid,
siililiigi levila piiril. Teadlaste DNA-analüüs näitas, et kokkupuutealadel annavad kaks siililiiki hübriidseid järglasi, üks selline leiti Värskas. Lõuna-Eesti on lõunasiili levila põhjapiiriks, tema asurkondade põhilevila jääb aga meist lõuna poole ning ulatub kui Itaalia, Kreeka ja Krimmini välja. 3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil) Siili meie aedades elutsevat kassipoja suurust okaskera tunneb igaüks. Seljapool ja küljed on kaetud umbes 6000 (väidetavalt mitte 16000 nagu varem kirjutatud??!!) püstuva okkaga. Need on 2--3 cm pikad ja tipust tumepruunid. Kõhupoolt ja pead katab jämedakarvaline hõre kate. Okkad püsivad kaua (umbes 18 kuud) ning vahetuvad ebaregulaarselt nagu okkad kuusel. Noorte okastik ja nahk on eredamalt värvunud kui vanadel. Jäsemed, kõrvad ja saba on lühikesed ning peaaegu ei ulatu karvastikust välja
Ameerikas, Lääne-Indias ning Ida- ja Kagu-Aasias. Magnooliad on igihaljad või heitlehised puud ja põõsad. Nende karvased suured õiepungad arenevad välja juba sügiseks, et kevadel avaneda. Õied võivad olla valged, roosad või purpurjad, sageli ka lõhnavad. Eestisse sobivad kasvatamiseks vähesed talvekindlamad liigid ja sordid, siiski on neid mõttekas istutada vaid arboreetumitesse ja era-aedadesse huvi- ja efektitaimedena. Eestimaa aedades ja dendraariumites on kasvamas 2-4 m kõrgusi ja rikkalikult õitsevaid Loebneri-, hondo-, sieboldi- ja tähtmagnooliaid (Hansaplant 2013). Joonis 2. Magnoolia (http://worldandhome.blogspot.com/2010_04_01_archive.html) 2.2.2. Magnoolia Tagasilõikamine Magnooliat ei ole soovitatav lõigata. Kui seda siiski on vaja teha, on selleks parim aeg juunis. Kindlasti ei tohiks seda teha aga sügisel ega talvel (november- aprill), kuna
Ta on ajalukku läinud mehaanika põhialuste ja gravitatsiooniseaduste kirjutamistega. Karl Linne Karl Linne (1707-1778), kes oli Rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegsete elusaorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja, süstematiseeris elavat loodust. Ta leidis et elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kiviriiki pidas ta eraldi riigiks, sest ta pani tähele kuidas kivid kerkivad maapinnale põldudes ja aedades. Taimeriigi puhul ta rõhutas sugulist paljunemist. Linne jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvasse liikidesse. Samuti andis ta ladinakeelsed nimetused 5900 taimele. Charles Darwin Charles Robert Darwin (18091882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale ning esitas loodusliku valiku mõiste, mille kontseptsiooni esitas ta 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Darwini evolutsiooniteooria
kogunemiste tõttu. Mitmed kristlased leidsid järgnenud tagakiusamise käigus oma otsa, nad löödi risti, hukati tuleriidal või kiskusid metsikud loomad nad tribüünil lõhki. Ohvrite arv oli suur, ka apostlid Peetrus ja Paulus tapeti just selle tagakiusamise käigus. Peetrus löödi Vatikani künkal tagurpidi risti ja Paulusel raiuti Via Ostiensise juures pea maha. Nero käis kristlaste öist põletamist vaatamas ja tuleriidad olid tema aedades ,,valgusallikaks." Seetõttu on ta kristliku kiriku silmis ka esimene antikristus. See oli esimene suurem kristlaste tagakiusamine, mille Rooma imperaatorid korraldasid. Nero eesmärk populaarsust koguda ei tominud, sest julmade hukkamiste käigus avaldas isegi rahvas poolehoidu ohvritele. (Hilisematest kuulsatest kristlastest võiks nimetada Püha Johannest, kes oli 67. aastast Pathose saarel ja kirjutas pagenduses olles piiblisse kuuluva ,,Johannese ilmutusraamatu").
30 aastane puu võib kasvada kuni 10- 12 meetri kõrguseks. Vormi iseloomulikuks omaduseks on noored kuldkollased võrsed suve esimesel poolel, 1,5- 2 kuu jooksul. Puitunud võrsed suve teisel poolel ei erine enam mitte millegi poolest hariliku kuuse võrsetest. Kasvab hästi mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates savikatest kuni liivakate või leetunud turbamuldadeni. Eelistab päikesepaistelist kuni varjulist kasvukohta. Sobib kasvatamiseks suuremates aedades, taludes ja ka linnahaljastuses. 11 Euroopa lehis (Larix decidua) Kirjeldus: Sirgetüveline koonilise võraga puu. Kiirekasvuline, 30 aastane puu võib heades tingimustes kasvada kuni 15 meetri kõrguseks. Noored võrsed hallikaskollased. Okkad õrnad, heledamad rohelised, sügisel kuldkollased. Okkad moodustuvad aprilli lõpul, varisevad novembris. Kasvukoht: Kuigi on valgusenõudlik, kasvab edukalt ka poolvarjulises kohas
Sain teada kõigi okaspuude ladina keelsed nimetused ja milleks kasutatakse okaspuid. Sain teada, et kõige populaarsemad puud on kuusk ja mänd. Nende kahe puu kohta teatakse kõige rohkem. Teisi puid teatakse vähem. Täiskasvanud inimesed on ära unustanud koolis õpitu ja ei mäleta, mida tähendab sõna ´´pärismaine okaspuu´´. See tähendab kodumaist okaspuud. Okaspuud on Eestis levinud ja kuuske kasutatakse jõulupuuna. Ja paljud teised okaspuud on dekoratiiv eesmärgina aedades ja parkides. 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_jugapuu 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas 6. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/sibnulg2.htm 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Lehis 8. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand2.htm 9. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kuusk.htm 10
Aednik Aednike töö on tarbe- ja ilutaimede (lilled, köögiviljad, puud-põõsad) kasvatamine ning aiasaaduste tootmine, säilitamine ja turustamine. Töö võib toimuda nii välis- kui ka sisetingimustes (nt kasvuhoones). Paljud aednikud rajavad oma ettevõtte, et iseseisvalt pakkuda haljasalade ja eraaedade hooldamise teenust. Töö iseloom Aedniku töö hõlmab köögi- ja puuviljandust ning ilu- ja katmikaiandust. Aednikud töötavad peamiselt aedades, haljasaladel, aiandussaadusi tootvas ettevõttes, aiandites, kalmistutel, puukoolides, taimehooldajana katmikaladel (ehk kasvuhoonetes, kus kasvatatakse soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid). Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus- ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab, milline pinnas on taimedele kõige
Taim ravib Koirohi Koirohuürt on omapärase lõhna ja väga mõru maitsega droog. Kasutatakse söögiisu tõstmiseks, maomahla ülehappesuse ning mao- ja sooltegaasi vähendamiseks. Samuti kõhulahtisuse, kroonilise kõhukinnisuse, maksahaiguste ning ainevahetushäirete korral.1 klaasi keeva vee kohta võtta 1 teelusikatäis koirohuürti, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua 1/4 klaasi 3 korda päevas. Koirohuteega ei ole soovitatav liialdada, sest liigse tarvitamise korral on täheldatud maolihaste krampe ja peapööritust. Oskuslikul tarvitamisel on koirohi asendamatu ravim. Koirohuürt, palderjanijuured, piparmündilehed. Kõiki võrdsetes kogustes, võtta seguna 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit tõmmata, jahutada ja juua tühja kõhuga 1/4 klaasi 3 korda päevas kõhuvalu, kõhugaaside ja üldse seedehäirete korral või kui üldist rahustit. Koirohuürt, tedremaranajuured. Mõlemaid võetakse võrdsetes kogustes seguna 1 teelusikatäis...
kreeklased kutsusidki seda tähtkuju Augeiase talliks. 6.Stymphalose lindude tapmine-Stymphalose linnud olid vanakreeka mütoloogias Arkaadias Stymphalose järvel elavad linnud, kelle tapmine oli Heraklese kuues vägitöö (antiigileksikoni järgi neljas).Stymphalose linnud surmasid oma sulgede nagu nooltega inimesi ja loomi, kes järvele liginesid. Nad olid Arese lemmikloomad. Nad toitusid tera- ja puuviljast, peamiselt inimeste põldudel ja aedades, paljunesid kiiresti ning viisid sellega kogu ümbruskonna meeleheitele. Nende sõnnik oli samuti mürgine.Herakles ehmatas linnud lendu. Ehmatamiseks andis Athena talle vasksed löökpillid, mille oli valmistanud Hephaistos. Seejärel lasi Herakles linnud maha.Mõned neist jäid ellu, ent rändasid Musta mere rannikule ega tulnud enam iial Kreekasse tagasi. Seevastu olevat linnud nad argonaute, kes nende kodusaare lähedalt möödusid. Tollal olid laevade sõudjad ülaltpoolt kaitseta
Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamis...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 ...
seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal – nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm – selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Ligikaudu 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi.
Paljuneb nii tuule poolt laiali kantud seemnetega kui vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: hobumadarat piima sisse pannes läheb piim kiiresti hapuks, tänu sellele on taime varemalt kasutatud laapensüümi asendajana juustu valmistamisel. On kasutatud õllelisandina. Hobumadar on ka hea meetaim, õied sisaldavad kollast, juured punast värvainet. Heina hulgas on koduloomadele heaks söödaks. Sobib kasutada kattetaimena kuivadel nõlvadel ja teeservadel, aedades muutub kergesti umbrohuks. Sambla- ja samblikurinne: esinevad lood-jõhvsammal (K), loodehmik, metsakäharik, põdra- samblikud, islandi käokõrv. LOOD-JÕHVSAMMAL Tume või pruunikasroheline tihemurusalt või padjanditena kasvav sammal ( 6-7 cm pikkune). Vars tihedalt kaetud pruunide risoididega, lehed kuni 4mm pikkused, ühtlaselt aheneva pika ja peene tipuosaga. Harjas 1,5-3 cm kõrgune, punakas, ülaosas kollakas
radikuliidi, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral, eriti hinnatud on need preparaadid aga oksalaatneerukivide puhul. Välispidiselt tarvitatakse neid ekseemi, stomatiidi, angiini ja allergianähtude puhul ning haavade, haavandite, põletuse ja silmade loputamiseks, samuti kuumade mähiste tegemiseks radikuliidi, reumatismi, podagra, põrutuse ja luumurru ravimisel. Harilik saialill Calendula officinalis Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud. Ravimina
juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike on oluline rohkeks õitsemiseks, aga keskpäevapäike on mõnele magnooliale siiski liig. Magnooliad on suhteliselt saastekindlad puud, nii kohtabki neid Kesk-Euroopas ja lähistroopilises Ameerikas isegi linnahaljastuses. Meil on magnooliad pigem dendroloogilised haruldused huviliste aedades. 3.1. kasutamine Magnooliad on meie puittaimede hulgas ühed arhailisemad – umbes sama vanad kui hõlmikpuud ja kindlasti on nad esimesi õistaimi maismaal. Magnooliaid kasvab looduses harva, kuid haljastuses on need suurte kaunite õitega puud väga menukad. Lõuna-Eestis Maaritsa lähedal Vastse-Pranglis kasvab Eesti suurim magnoolia – tema ongi teravalehine magnoolia. Puu õitseb ja viljub regulaarselt. Ta on ligi 20 m kõrge, puu rinnasümbermõõt oli juba aastaid tagasi 120 cm
(Kangur jt 2005:8-9) 6 Joonis 1. Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowsky). Allikas: Maaleht Sosnosvski karuputk on Kaukaasia endeem, siia toodi see 1960. aastal esialgu ilutaimena, hiljem propageeriti seda silotaimena. Mitmed agronoomi majandid tellisid Venemaalt perspektiivse silotaime seemneid asudes rajama Sosnovski karuputke põlde, andes nii tõuke karuputke laiale levikule. Samuti aitas levikule kaasa karuputke kasvatamine ilutaimena aedades ja meetaimena (hea meetaim). Kergesti levib piki teed, elektriliine ja veekogusid, paljuneb vaid seemnetega. (Kangur jt 2005:8-9) Tavaline hoonete läheduses, niitudel, jäätmaadel, heinamaadel, tee- ja põlluäärtes (Kaur jt 2010:96). Levinud on need taimed kõikjal eestis, suurimad kolooniad ulatuvad hektaritesse. (Kangur jt 2005:8-9). Teda peetakse üheks ohtlikumaks taimeliigiks Eestis (Kaur jt 2010:96).
Eesti selgroogsed Suurkõrv Suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kõige silmatorkavamaks tunnuseks on tema pikad ja torujalt kumerad kõrvad, mis alaosas on kokku kasvanud. Värvuselt on suurkõrv seljalt kahkjaskollane kuni tumehallikaspruun, kõhupoolelt suitsjas- kuni kollakashall. Suurkõrva elukohad paiknevad tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides, aedades ja pargiilmelistes looduslikes puistutes. Et suurkõrv on ööelanik, siis otsib ta päeval sageli varju linnupesakastidest ning meelsasti ka majadest - pööningutelt ja räästaalustest. Öine saagijaht algab hilja - alles tükk aega pärast päikese loojumist. Suurkõrva toitumisharjumused on erinevad kui teistel nahkhiirtel. Ta on võimeline püüdma mitte ainult lendavaid, vaid ka puuokstel, lehtedel, õitel ning koguni maapinnal peatuvaid putukaid ning isegi röövikuid
Tiibade üldvärvus on valge. Tagatiibade alakülg on kollane. Emastel on esitiibade keskosas kaks ümarat laiku ja nende tagatiivad on kergelt kollakad. Tagatiibade ülaserva keskel on must tähn nii emastel kui isastel. Massilise paljunemise aastal esineb suur-kapsaliblikal ränne. Liblikad rändavad Edela- Soomest üle Soome lahe Eestisse ning piki Läänemere rannikut edasi lõuna poole. Suur- kapsaliblikas lendab põldudel, aedades ning metsamaastikul.Esimese põlvkonna röövikud toituvad ristõielistel taimedel (põld-kapsarohi, raps). II põlvkonna liblikad munevad kapsalehe alaküljele 20-30 sidrunkollast tünnikujulist muna. Peale kapsalehe munevad liblikad ka rapsitaimedele ja teistele ristõielistele. Kahe nädala pärast hakkavad neist kooruma rohelised 12 kapsaussid, kes elavad kolooniana koos. Täiskasvanud röövikutele on iseloomulik hoiatusvärvus:
pinnakattetaimena kasutatav. Talub kärpimist. Varjus kasvades kasvatab rohkem rohelist massi ning õied jäävad väiksemaks. Väänduv kuslapuu Lonicera periclymenum Kasvab 2...6 meetri kõrguseks. Õied on kreemvalged, pealt mõnikord roosakad. Vanemad õied on tumedamad. Õitseb juulist septembrini. On hinnatud väga pika õitsemisaja tõttu. Õiedon tugevalõhnalised, mistõttu on populaarne mesilaste ja liblikate seas. Väänduvat kuslapuud on aedades ammustest aegadest kasutatud. Pinnase suhtes on vähenõudlik. Taime punased viljad on nõrgalt mürgised. Väänduva kuslapuu osiseid on kasutatud ka rahvameditsiinis.Meie kliimas talvitub hästi. Hooldus Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata – kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevaltpoolt
puud. Terrassse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale olid paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Kõrgetele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid ca. 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Semiramise kohta on palju legende, kuid arvatakse et temaks oli Assüüria kuninga Salmanassar kolmanda poja Samsiadad Viienda surma järel valitsenud lesk Sammuramatt kr.k. Semiramis), kes oli ilus ja andekas naine. ( Kinggi 1996:43-67) ARTEMISE TEMPEL EFESOSES Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
