Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise. Austerservikud on serviti puutüve külge kinnituvad seened, mis kasvavad parasniisketes metsades üle maailma. Seen kasvab ka parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel ja pakkudel ning selle seene suured, lihakad kübarad kasvavad enamasti hulgakesi otsekui riiulitena üksteise kohal, harvmini üksikult või kahe-kolmekaupa koos. Austerserviku puhastamine pole just kõige raskem. Kuna austerservikud kasvavad tavaliselt kändudel või lehtpuudel, et teki sinna külge ka erilist rämpsu. Kui on veidi must, saad kasutada väikest harja
meenutab küllalt Eestit, olles tasane ja omades merepiiri nii põhjas kui läänes. Hollandlased on väga sõbralikud ja räägivad laitmatut inglise keelt. 2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad Hollandlased armastavad palju ja sageli süüa. Paljudes peredes on viis kuni kuus söögikorda päevas. Põllumajandus, eriti karjandus on hästi arenenud. Piima, võid, juustu, mune ja liha toodetakse nii palju, et seda väljagi veetakse. Aedades kasvatatakse mitmesuguseid aedvilju ning meri varustab rahvast kaladega. Toiduportsjonid on tavaliselt suured ja rikkalikud. Hollandist on pärit kõige toitvamad muna-võikastmed, piima-munasupid ja kohv munakollaste ning piimaga. Köögivilja- ja kalatoitudele lisatakse hästi palju koort ning võid. Toidud on valmistamisviisilt lihtsad, kuid hästi ja mitmekesiselt vürtsitatud. See on arusaadav, sest seni kui Holland suuri kolooniaid omas, saadi pipart, muskaati, nelki
Firenze linn oli tolal kunstnikule ideaalne koht kus loometegevust teha .Linn oli täis arhitektuuri,skulptuuri ja maalikunsti.See andis hea võimaluse tutvuda nende meistrite loominguga. Nooruspõlv Nooruspölves jättis ta kooli pooleli ja läks oma isa vastuolust hoolimata Domenico Ghirlandaio töökotta õppipoisiks .Seal oli ta kõigest aasta ning ta otsustas maalikunstist loobuda ja hakata skulptoriks.Oma õpinguid jätkas ta võimuka Medici suguvõsa aedades pühendudes sealsete antiikskulptuuride uurimisele.Lorenzo de Medici sai aimu Michelangelo andekusest ja võttis ta oma majja elama.16 sajandil kirjutas Michelangelo biograaf Giorgio Vasari temast ajastuomase luulelisusega kui Firenze kunsti hüvanguks sündinud ,,jumalikult inspireeritud" geeniusest. Michelangelo Buonarroti sündis 6 märtsil 1475 aastal Aiozzo lähedal asuvas Caprese nimelises külakeses Toscanas.Lodovico pidas Caprose linnapea ametit
laulab seda paremad sansid on tal paarilist valides. Kui noor vint ei kuule pärast koorumist isaslinnu laulu, siis ei pruugigi ta laulmist korralikult ära õppida ja võib jääda üksikuks. 6 Joonis 5. Laulev metsvint Joonis 6. Metsvint laulmas (Almond, 2010) 2. Metsvindi eluviis 2.1 Levik Metsvinti võib kohata iga liiki ja tüüpi metsades, aedades ja parkides, kuid talle meeldivad kõige rohkem segametsad, hõredad kuusikud ja palumännikud. Tihedat metsa ja võsa ta väldib, sest ta käib tihti maapinnal toitu otsimas ja tihedas metsas võivad oksad tegevust aeglustada või segada. Metsvint on levinud kogu Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasias. Talvitumisalad asuvad Vahemere maades ja Atlandi ookeani idarannikul. Metsvint on Eesti 7
skulptuurid,purskkaevud, labürindid. · Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. · Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas. Lossipark · Versailles' aiad olidki algselt mõeldud puhkamiseks, enne kui õukond 1674. aastal sinna kolis ja enne kui 1682. aastast sai Versailles'st ametlik residents. · Aedades toimusid pidevad ehitustööd. · Kolmkümmend viis aastat tegid kuningas ja ta ülemaednik Le Notre plaane ning leppisid kokku nii suuremates kui ka igapäevastes väiksemates muudatutes. · 1664. aastal rajatud labürint kõrvaldati 1775. aastal ja selle asemele tekkis senini säilinud Kuninganna boskett. Neptunuse tiik · Pargis on Neptunuse tiik.
Sobivad suurepäraselt lõikelilledeks. 3. Astilbe Astilbed moodustavad väikse 12 liigilise rohttaimeperekonna. Astilbe on üks tähtsamaid poolvarjulisi aiataimi. Kasvavad kästi ka päikse käes, kui maapind põua ajal läbi ei kuiva. Sobiv koht on näiteks aiatiigi või oja ääres. Astilbesid on väga mitmesuguseid liike ja sorte, mis erinevad üksteisest kasvu kõrguse, õitevärvi ja õisiku kuju poolest. Asendamatud püsililled poolvarjulistes ja varjulistes aedades. Astilbed vajavad edukaks kasvamiseks head, parasniisket mulda ja päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasvavad üsna edulalt ka varjus. Astilbed ei talu liigniiskust ega läbikuivamist. 4. Aubrieeta Tuntud ka kui murutuder, kivikress ja sinipadjake. Aubrieeta on rohttaimede perekond ristõieliste sugukonnast. Looduslikult leidub neid umbes 12 liiki mäestikes Itaaliast Iraanini. Aubrieetad on madalakasvulised kevadel õitsevad püsililled. Oma nime on
õli ja aroomi. Tüümian on põliselt tuntud Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja- Ameerikas. (www.tarbija24.ee) Rooma leegionäridel oli kombeks enne lahingusse minekut võtta tüümianivanni, mis arvati lisavat vaprust ja jõudu ning pidi aitama võidu koju tuua. Vanad roomlased pühendasid taime armastuse- ja ilujumalannale Aphroditele ning arvasid, et ürt annab julgust ja jõudu. (www.tarbija24.ee) Eestlased on aedades kasvatanud aed-liivateed või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. (www.terviseleht.ee) 2.2 Tüümian sisaldab Aed-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest (1-2%). Veel sisaldab naha seisukohast järgmisi olulisi komponenete (www.terviseleht.ee):
happelised liivmullad ka turvas. Hariliku kadaka puit on ilusa tekstuuriga, tihedate aastarõngastega, väga meeldiva lõhnaga, sitke ja keskmise tihedusega 550650 kg/m³. Lülipuit on hallikas- kuni punakaspruun, maltspuit on kitsas ja valkjas. Puude väikse kasvu tõttu ei ole puidul eriti suurt majanduslikku tähtsust, seda kasutatakse peamiselt tisleritöödel, muusikainstrumentide, suveniiride jms valmistamisel. Kadakat kasutatakse ilupuuna parkides ja aedades, kuigi neid on raske ümber istutada. Selleks tuleb jälgida, et nii enne kui pärast ümberistutamist oleks taim lõuna suunas sama küljega. Kadakaid istutatakse ka pinnase kinnistamiseks. Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse neid metsloomade ning rasvasest sea- ja lambalihast toidu tegemisel, 16 samuti tumedates lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada
arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad
Saku Gümnaasium Sõnajalg Referaat Alar Härm 12a Saku 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................4 Sõnajalgade liigid.........................................................................................................................5 Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg..........5 Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi ...................................................................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Jär...
...........................................................10 1.10 Rosmariin...............................................................................................................10 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................12 SISSEJUHATUS Maitsetaimede valik on suur ja kasvatamine oma aedades moodi läinud. Maitsetaimed on oma nimetuse saanud neis eralduvate aromaatsete eeterlike õlide ja fütontsiidide järgi. Neis on glükosiide, flavonoide ja parkaineid, kuid peamisteks toimijateks on eeterlikud õlid. Eeterlikel õlidel on tugev antiseptiline või desinfitseeriv toime ja neid kasutatakse meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed. Meie jahedas ja niiskes kliimas kasvavad maitsetaimed ei suuda nendega võistelda, kuid siiski
ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkilill ) (http://static1.nagi.ee/i/p/97/28/00869728595969_m.jpg ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Landsvale.jpg ) 4.2. Rahvuslind Suitsupääsuke on alates 26. septembrist 1962 Eesti rahvuslind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on ülalpool
saavutab 30-40 kg/ha.Heledal punaka varjundiga meel tugev omapärane lõhn,mis mee kristalliseerudes kaob,mesi ei muutu seejuures kõvaks jämedateraliseks massiks.Kui pihlakamett koguneb palju on soovitav seda juba kristalliseerumise aial segada, et vältida suurte kristallide ja kõva massi teket. Võilill Korvõieliste sugukonda kuuluv püsirohttaim,mida Eestis esineb üle 160 erineva pisiliigi,neist enamlevinud on 30.Sügavale mulda tungiva sammasjuure tõttu kujutab võilill endast aedades ja põllul raskestitõrjutavat umbrohtu.Õitseb mai keskpaigast kuni augustini,kuid peamine mee-ja õietolmukorje saadakse esimese kolme nädala jooksul pärast õitsemise algust.Kollased korvõisikud on rohkeõielised.Võilill on väga hea õietolmutaim-nende massilise õitsemise ajal võib tugev mesilaspere koguda 0,6-1,0 kg oranzi õietolmu päevas. Nektarieritus on seevastu 4
L= m ·Kondenseerumine on aurustumise pöördprotsess. ·Nähtust, kus aine muutub gaasilisest olekust vedelaks nim. kondenseerumiseks. ·Kondenseerumisel vabaneb energia. ·Näit.udu tekkimine, suitsuküünlad aedades kevadel ·Olukorda, kus aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus nim. küllastusolekuks. Keemine on protsess, kus aurustumine toimub ka vedeliku sees. Keemine toimub rõhul, kus küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Keemistemperatuurist kõrgemal rõhul ei saa aine esineda stabiilse vedelikuna. ·Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse ·Temperatuuri, mille juures aine sulab nim. sulamistemperatuuriks
Tuuletallaja (ladina keeles Falco tinnunculu) on pistriklaste sugukonda kuuluv röövlind, kes pesitseb ka Eestis. Ta on laialt levinud kogu Euroopas ja suuremas osas Aasias ning Aafrikas, ta leviku idapiiriks on Ohhoota meri ja Jaapan. Pistrikestest on tuuletallaja Põhjamaade, sealhulgas Eesti, levinuim. Tuuletallajat pole raske märgata, sest tihti istub ta telefonipostil või mõnel muul kõrgel kohal keset lagedat. Tuuletallaja on üks väheseid kulliliike, kes esineb ka aedades või parkides ja maal kultuurmaastikul. Ta on võrreldes teiste röövlindudega väiksem, kuid laululindudest mõnevõrra suurem. Tuuletallajatel on pikad tiivad ja iseäralikult pikk saba. Paljudele inimestele Euroopas on tuuletallaja ainus tõeliselt tuttav röövlind. Tuuletallaja on haudelind kelle arvukus on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Tuuletallaja omadused
Terrassse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale olid paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Kõrgetele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid ca. 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Semiramise kohta on palju legende, kuid arvatakse et temaks oli Assüüria kuninga Salmanassar kolmanda poja Samsiadad Viienda surma järel valitsenud lesk Sammuramatt kr.k. Semiramis), kes oli ilus ja andekas naine. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püsti- tamise põhjuseks oli suur armastus.
sipelglaste (Formicidae) sugukonna. Maailmas on umbes 15000 liiki, kellest põhiosa elavad troopikas. Eestis on aga 53 liiki sipelgaid. [1] Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased(Lasius) ja punakad raudsikud (Myrmica). Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad (Camponotus herculeanus) , kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi.[2] Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades.[2] Sipelgate liike erinevates paikkondades Sipelgaid on maailmas ligikaudu 15 000 liiki. Aafrikas elab umbes 2500, Austraalias 1275, Venemaal 350, Euroopas 180 ja Eestis 53 liiki sipelgaid. [1] Leedus umbes 40
Osa villa fruticosast oli kujundatud pargina. Seal peeti loomi (vaatamiseks, mitte jahtimiseks). Veel kuulus sinna viinamarjaaed (pergola-tüüpi). Pargi jalutamise osas palju skulptuure, mis oli sageli röövsaak vallutusretkedelt. Villa suburbana (eeslinnavilla) - eeslinnas asuv linnasuvila, mitte nii luksuslik. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku ja loodust, kohandati sellega oskuslikult ruumide paigutus ja vundamendi konstruktsioonid (olenevalt maa-ala pinnamoest). Rooma aedades olid populaarsed ka nn filosoofidia aiad. Hadrianuse villa (118-138 AD) tunti filosoofia aiana Stoa poikile nime all sammaskäikudega piiratud õue. Sammaskäikude all sai jalutada - vastavalt soovile kas varjus või päikese käes. Basseini ümbritsesid korrapäraselt istutatud puud ja peenrad, arvatavasti leidus Stoa poikile's ka hobuste võidusõidurada (hipodroom). Lähedal asus Hadriani paviljon - saarekesel keset ümmargust tiiki. Saar on ümbritsetud kõrgest müürist ja sammastest
kogutoodang märkimisväärselt tõusnud (18 %). Laialdaste aretustööde tulemusena on tänapäeval maailmas üle 5500 kartulisordi. 2.3 Kartul Eestis Kartuli mugulaid kasutatakse Eestis laialdaselt toiduks ning seetõttu kasutatakse seda traditsiooniliselt „teiseks leivaks”, samuti on levinud nimetus kardulas, tuhlis, tuhvel, maaubin. Kartul jõudis Venemaa kaudu Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Esialgu kasvatati seda vaid mõisaaedades, seejärel hakkasid talunikud oma aedades kartulit kasvatama. Märkimisväärne tõus meie kartulikasvatuses toimus 19. sajandi lõpus. 20. sajandi alguseks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20 %, ulatudes 70 tuhande hektarini. Kartuli külvipind oli kõige suurem 1949. aastal (100 000 ha) ja kogutoodang saavutas maksimumi 1953. aastal, küündides 1,45 miljoni tonnini. 2010. aastal kasvatati Eestis kartulit ligi 9000 hektaril. Kartulipõldude pindala on
imbub läbi naha kiirelt. Mürgid tekitavad probleeme kesknärvisüsteemiga ja mõjuvad laastavalt hingamissüsteemile, mistõttu võib saabuda surm hingamisteede halvatuse tagajärjel. Vanasti kasutati seda taime ka meditsiinis, valude leevendamiseks ja reuma ravimiseks, kuid tänapäeval seda enam ei tehta. Harilik sügislill (Colchicum autumnale) Harilik sügislill on sügislilleliste sugukonda kuuluv mitmeaastane sibultaim, mida kasvatatakse dekoratiivtaimena aedades. Välimuselt meenutab ta krookuseid, kuid tegemist siiski on sarnase ja mürgise taimega. Hariliku sügislille varred on piklikud, neid on tavaliselt 2-4 ja need on 2-3cm laiad. Vars puudub ja punakasvioletsed õied ilmuvad tavaliselt sügisel. Vili valmib alles järgmisel suvel. Kogu taim sisaldab väga tugevat rakumürki, mis põhjustavad tõsiseid mürgikahjustusi. Mürgistus avaldub kõrvetustundega suus ning mürgi imendumisel tekib õhupuudus. Hiljem
See aster on ilus gruppidena istutades ja iseloomulik on rikkalik õitsemine. - Väga huvitav on ka madal aster (Aster dumosus), mis moodustavad peaaegu ümara põõsakuju kõrgusega umbes 50 cm, mille tõttu kasutatakse seda sorti tihti äärekaunistusena. Sõltuvalt sordist võib värvus olla valge, roosa, punane, kollane, lilla - helesinine või helelilla. · Kõige tihedamini kohtab meie aedades kõrgekasvulisi astreid, sellised nagu uusinglismaa, või nagu teda veel nimetatakse, ameerika kaunis aster (Aster novae- angliae), ja uusbelgia, või virginia õiekas aster (Aster novi-belgii). TÖÖLEHT MIS VÄRVI ON LILL? KIRJUTA LILLE KÕRVALE. MILLINE LILLE OSA ON PILDIL? (VARS, JUUR, LEHT, ÕIS) ................................ MIS LILLED ON PILDIL?................................ ARVUTA! 1
6petada heaks ärimeheks sellega siis hoides Buonarotti perekonna staatust ühiskonnas.Kui Michelangelo sai 13 aastaseks shokeeris ta oma isa sellega et oli nõustunud kaasa lööma töökojas mis kuulus maalijale Domenico Ghrilandaio.Peale ühte aastat õppides fresko-t Michelangelo läks edasi õppima skulptuuri medici aedadesse ja lühikeseaja jooksul kutsutit ta isiklikult Medici elamisse. Anatoomia õpingud Nende aastatega mis ta veetis San marco aedades,Michelangelo hakkas õppima inimese anatoomiat.Võimalusest õppida päris laipade pealt ,kuna sellel ajal oli laipade kasutamine õpinguteks rangelt keelatud kiriku poolt,tegi Michelangelo puust risti kus oli kujutatud detailselt Kristuse nägu Niccolo Bichiellini-le.Aga tema "kontakt" laipadega tekitas talle endale tervise probleeme sundises teda katkestama tema tegemisi perioodiliselt. Michelangelo tegi kaks reljeefset skulptuuri " the Battle of the Centaurs"
Keha pikkus on 10...17 cm, tiiva pikkus 6,2..6,8 cm Sinitihane piirab lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Levitab mitmete puude seemneid. Sootihane Sootihase rahvapärased nimed on: halltihane, pajutihane, väike tihane. Levinud üle kogu Eesti. Üldiselt on liik levinud Euroopa keskosas. Arvukus on viimastel aastatel vähenenud. Elupaigaks on leht-ja segametsad, puisniidud ning soovõsad. Esineb ka parkides ja aedades. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. On päevase eluviisiga lind. Sootihane on Eestis paiga-, hulgu-ja rändlind. Sügisel rändab osa tihaseid meilt ära. Linnu põhitoiduks on väikesed mardikad ja vastsed. Pesakoha valib emaslind, kes pesa ka üksi valmis ehitab. Pesa ehitatakse puuõõnsustesse ja selle kõrgus oleneb sobiva puuõõne kõrgusest. Pesa koosneb samblast ja rohukõrtest. Kurnas on 6....9 muna, mis on valged, roostepruunide pisilaikudega.
KIRSIPUU Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat
· 20-60 cm lehed paljad, pealt läikivad, jäigad. Varred vaid ülaosas üksikute karvadega, suuremas osas karvutud. · Õitseb juuli-september · Kasvab niitudel, metsaservadel. Harilik päevalill Helianthus annuus · Perekond päevalill · 100-250 cm · Lehed lõhestumata, rootsulised 20 cm laiad, karedad. Putkõied pruunid, keelõied kuldkollased.Õisikud kuni 30 cm läbimõõduga. · Õitseb august-september · Kasvab põldudel kultuurina , aedades ilutaimena; metsistunult prahipaikadel, elamute läheduses Valge karikakar Anthemis arvensis · Perekond karikakar · 10-40cm · Varred on tõusvad või lamavad. Lehed on lõhestunud peenteks hõlmadeks · Õitseb juuni-september · Kasvab põldudel umbrohuna, põlluservadel, jäätmaal. Vähemlevinud kui kollane Kollane karikakar - tincroria · Perekond karikakar · 10-50 cm · Kasvab väikeste kogumikena. Varred pisut tõusvad, jäigad
sajandil, mil nad ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab MexicoCity · Oma suure impeeriumi loomist alustasid nad naaberlinnade vallutamisega, liikudes põhiliselt lõuna ja ida suunas · Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile · Tähtsuselt järgmised olid preestrid · Lihtinimesed olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised ja orjad · Toitu kasvatati ujuvates aedades (mida nimetati chinampadeks) · Kasvatati maisi, aedvilju ja puuvilla, liha saamiseks peeti kalkuneid ja koeri · Asteegid hakkasid esimeste seas kasutama kakaoube sokolaadijoogi valmistamiseks ja asteegi keelest pärinevad ka sõnad "tomat" ning "avokaado" · Kui Montezuma II1502. aastal troonile tuli ja hiiglasuure palee ehitas, oli asteekide impeerium oma võimsuse tipul · Religioon oli asteekide jaoks väga tähtis · Nad kummardasid arvukaid jumalaid sõja-, vihma-,
elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. Katakombides olid seintes nisid , kuhu maeti kirstud. Seal peeti ka jumalateenistusi. Katakombides on palju inimeste luid , sest hauad said täis. Siis hakati luudest erinevaid kujundeid moodustama, enamasti riste.
aastal oli seal 300 sulgpalliklubi, 1930. aastal umbes 500 ja varsti peale II Maailmasõja lõppu juba üle 9000 klubi. Esimene organiseeritud sulgpalliklubi Ameerika Ühendriikides asutati aastal 1878 New Yorgis (Badminton Club of the City of New York). See klubi on pidevalt tegutsenud tänapäevani ja on seega vanim tegutsev sulgpalliklubi maailmas. Tänapäeval eksisteerib justkui kahte sorti sulgpalli. Ühte neist mängitakse aedades ja piknikel, teist, võistluspordina tuntud sulgpalli, aga spetsiaalsetes sisehallides tehniliselt väga kõrgetasemelise varustusega. Moodsad sulgpallireketid on carbon-grafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides sulamid, mis on väga kerged (<100 gr) ja keelestatavad väga tugevalt. Võistlusspordis kasutatavad sulgpallid on valmistatud mitte plastikust vaid korgist pallist ja selle lendu stabiliseerivatest sulgedest ning kaaluvad 4,74-5,5 grammi
Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea, moldaavia tondipea, kurgirohi, veiste-südamerohi, mesiohakas, meliss, iisop, ussikeel ja naistenõges. [2] Ussikeel kasvab looduslikult teede servades. Põuakindel, eritab nektarit kestva põua korral. Meeproduktiivsus on 400-500 kg/ha. Õietolm on sinakas. Eestis kasvatatakse aedades üheaastase taimena teelehtjat ussikeelt ja temast aretatud sorte. Kevadise külvi korral õitseb juunist septembrini. Pinnase suhtes vähenõudlik, kuid eelistab liivasemat ja päikeselist kasvukohta. [3] Keerispea on lillakate õitega ühe aastane taim. Looduslikult Eestis ei esine. Külvatakse alates aprillist. Hea meetaimena külvata 3-4 korda vegetatsiooniperioodi jooksul! Ühtlaseks tärkamiseks soovitatakse segada seemned liivaga vahekorras 1:3
kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele ehk astmeliseks ehitatud katuseaiad. Aedade pindala arvatakse olevat umbes 1200 ruutmeetrit ja asusid neljaastmelistel terassidel. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Aedades kasvasid haruldased taimed ja ilusaid lilled. Ka meile tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Katused kaeti õlgedega, bituumeni ja tinakihiga, mis ei lasknud katusest vett läbi. Aedu kasteti Eufrati jõest pumbatud veega. Rippuvaid aedu kaitses kuningapalee müürid ja vallikraav. 6 Rippuvate aedade olemasolust on leitud vähe kindlaid tõendeid ja on ainult viited sellele, et aiad olid tõenäoliselt olemas
Tuleb koostada metsamajanduskava ja selle põhjal siis otsustada, kui suures ulatuses tohib/peab tegema raiet. Meie oleme oma metsas teinud sanitaar-raiet, istutanud juurde uut metsa ja pannud maha sihte. Taimed ja loomad Kuna enamik maa-ala on põllumajanduskasutatav, on peamisteks taimeliikideks põllukultuurid. Mõisa juurde viiva tee ääres kasvavad nooremad kased, varem oli seal ilus kaseallee vanade ja võimsate puudega. Kuna kinnistutel on palju aiamaad, siis kasvatatakse oma aedades viljapuid, maasikaid ja teisi marju, erinevaid köögivilju oma tarbeks. Loomadest asustavad metsi kitsed, rebased ja jänesed. Aktiivset jahti siin ei peeta. Koplites peetakse põllumajandusühistu mullikaid ja vasikaid. Põldudele teevad pesi linnud (nt nurmkana). Võib öelda, et talvel on linde võrreldes varemate aastatega vähemaks jäänud. Peamised liigid, kes lindude söögimaja külastavad, on varblased, vahel ka paar tihast. Looduskaitse
Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Levik Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Söödataimena on tuntud üle 200 aasta. Lehmadel tõstab piimaandi ja piima rasvasust.
või juba alusel harunenud, lühikeste karvadega kaetud. Maa-alune osa Taimel on rohkesti haruneva peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, sisseviiduna ka Väike-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Kasvukoht Meil kasvab peamiselt umbrohuna põldudel, söötidel, karjamaadel, kraavide nõlvadel, teeservades, aedades, vahel ka loo- ja pärisniitudel, rannavallidel. Küllaltki kuivalembene, kasvab sageli liivastel, kuid mitte liialt lubjarikastel kohtadel. Koht ökosüsteemis Taim võib vahel sattuda mõningate taimtoiduliste loomade toidu hulka, kuid tihedamalt pole ühegi elusolendiga seotud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Taime on varem kasutatud meditsiinis lahtistava ja okseleajava ravimi valmistamiseks. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pkannike2.htm
Üks vabakslastu oli napilt surmast pääsenud, kuigi oli keset etendust lihtsalt magama jäänud. Kuid rahva väsimine ei olnud mingi ime, sest kui keiser iseendast vaimustusse sattus, ei saanud lõpetamisest juttugi olnud. Samuti astus Nero üles kaarikujuhina. Nero sai võidusõidupisiku arvatavasti oma isalt, kes tegi sellel alal omale nime juba enne kui ta Germaanias sõjapealikuna kuulsust võitis. Alguses proovis ta ennast Palatinuse aedades ilma pealtvaatajateta. Hiljem astus Nero üles Rooma suurimal areenil, Circus Maximuse`es, tohutul hipodroomil Platinuse jalamil. Areeni pikuseks mõõdeti viissada viiskümmend meetrit ja kogu ehitise pikkuseks kuussada viiskümmend meetrit, raja laius oli sada 7 viiskümmend meetrit. Enamasti kihutati kahe- või neljahobusevankritega. Üldiselt olid vankrijuhid orjad, kes
mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). [13] Joonis 5. Vaskuss Anguis fragilis Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. [13] Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest,
Eestis looduslikult ja laialt levinud. Kõrgus 30-50m. Kasvukoha suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakaid muldi. Ei kasva liigniisketel ega äärmiselt kuivadel toitainevaesetel muldadel. Varju ja külmakindel. Okkad rohelised, neljakandilised, teravad. Pungad vaiguta. Käbid pruunid, 8-13cm, rippuvad. Puit valkjas, kerge ning pehme. Vaigukäigud. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina, tselluloosi, mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Jõulupuu ja parkides ning aedades kasvatatav ilupuu. Kuuseokstest pärjad. 6. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk: Picea glauca Levinud Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-25m. Külma- ja varjukindel, ei talu seisvat vett. Okkad poolviltu ettepoole, neljakandilised, hallikasrohelised. Pungad helepruunid, vaiguta. Käbid väikesed 3-6cm. Puit pehme. Kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses, muusikainstrumentide valmistamiseks ja jõulupuuna
Linnud Põhikool 7.Klass Kodutuvi e. kaljutuvi · Kus võib kohata.Talvisel perioodil peamiselt inimasulates või nende läheduses, muul ajal ka põldudel ja aedades. · Eluiga. Teadaolevalt puurilinnuna kuni 42 aastat, looduslikes oludes poole vähem. Keskmiselt 3 aastat. · Toidulaud. Kaljutuvi toitub valdavalt taimsest toidust. Kodutuvi on harjunud inimeste tagant toidujäätmeid korjama ja sageli tarbib tänu sellele ka loomseid koostisosi. · Arvukus. Eestis 40-80 tuhat paari. Euroopas 6,8-10 miljonit paari · Välimus.Kaljutuvi keha on tuhkhall, tiibadel kaks musta tiivavööti. Enamik kodutuvisid on pärinud
Mainori Kõrgkool Referaat Michelangelo Buonarroti Koostas: Ebeli Pukk disain 1. Juhendas: Siim Sultson Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Michelangelo arhitekti ja skulptorina lk 5 4. Michelangelo maalikunstnikuna lk 6 5. Lõpusõna lk 8 6. Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius, siis ei peeta silmas mitte ainult tema arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas 16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamais...
paljude aastate jooksul. (3) Kuna kodukorstnad on enamasti väga väikesed ja neil puuduvad spetsiaalsed filtrid, siis kahjulikud ained langevad kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja nii hingame ja sööme selle ise sisse. Meie esivanemad on meile edasi andnud õpetussõnad, et tuhk on hea väetiseks ja kahjurite tõrjeks. Puhta puidu tuhk sisaldab taimedele vajalikke toiteelemente – eelkõige kaaliumi ja vähemal määral fosforit. Kuid aedades tohib kasutada ainult puhta puidu tuhka. 100 m2 suuruse aia puhul on see 30 liitrit aastas, mis vastab 5 ruumi küttepuude põlemisel tekkinud tuha kogusele. Intensiivsem väetamine saastab pinnast ja veekogusid.(8) Kui seal sees on kahjulikud ained, mis pärinevad plastikutest või kahtlase väärtusega puidust, siis ei ole see enam meie tervisele ohutu. Tekkinud ained võivad põhjustada inimestele mürgistusi ja erinevate haiguste ja väärarengute põhjustajateks ning vähi tekkimiseks.
Haynold, B. (2008). Islandi käokõrv. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Islandi_k%C3%A4ok%C3%B5rv 10 Harilik kirisamblik Graphis scripta Kirjeldus Tallus on koorikjas, valkjas või hall, harva pruunikas, hõlmad puuduvad. Harilik kirisamblik kasvab lehtpuude siledal koorel varjulistes paikades, kõige sagedamini leht- ja segametsades. Ei kasva parkides ega aedades varjulisuse puudumise tõttu. Hariliku kirisambliku tallust on puukoorest raske eristada, seda on näha heledama laiguna puukoore pinnal. Harilikul kirisamblikul esinevad alati ligi 1cm pikkused kriipsukujulised viljakehad. Hariliku kirisambliku nime seostatakse paljudes keeltes nende väljanägemisega, nimelt seostub nimi kirjutamise ja tähtedega, kuna viljakehad näevad välja nagu tuššiga joonistatud hieroglüüfid. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 116) Graham D. Schuster
taimede ja ravivate taimede vahel. 3 Väikestele lastele on mürktaimed tavaliselt rängema tagajärjega kui täiskasvanule ja seda seetõttu, et lastel on õrnem nahk ning tihtipeale rändab lill või ka lillemahlad käest suhu. Mürgised taimed ei kasva ainult kaugetes metsades, vaid ka meie endi kodudes ja aedades, mistõttu peab lastega olema veelgi ettevaatlikum, et ei satuks lapse kätte mõni mürgine taim. Kergema mürgituse tagajärjel tekib nõrkus, peavalu, peapööritus, oksendamine ning krambid. Tugevam mürgitus võib lõppeda surmaga. 4 Mürkputk- Cicuta Virosa Mürkputkel on kokku 8 liiki väga mürgiseid taimi, Eestis on levinud harilik mürkputk. Harilik mürkputk on Eesti üks mürgisemaid
Karihiired toovad kasu süües suurel hulgal kahjurputukaid. Neil on hambad ühesuguse ehitusegasaaki aab nendega hhaarata ja mõnevõrra peenestada kuid päris peeneks ei saa see on putuktoidulistele iseloomulik. Kõigil putuktoidulistel on peaaju suured poolkerad nõrgalt arenenud ja ilma käärudeta. Seetõttu tekivad neil tingreleksid halvati ja väga aeglaselt. * mutt elab maasees enda uuristatud käikudes. Eriti palju mutte on niitudel põldudel metsaservadel, aedades ja juurviljaaedades. Muti kehaehitus on täieliklt kohastnud elkskäikudes ja nende uuristamiseks. Tema keha on kompaktne ja silinderja kujuga pea ilma kõrvalestadeta esijäsemed lühikesed kuid suure ja laia võimsate küünistega varustatd kämblaga. Muti silmad on alaarenenud. Loom otsib toitu hästi arenenud haistmise ja kompimise abil. Muti karvkatte on lühike ja sametjas. Mutt tegutseb aastaringselt urgude kogupikkus mitusada meetrit. Sööb sinna satuunud putukaid,
Sõnum: Enamik inimesi on kenad, kui sa neid tundma õpid. Kohad kus on juttu laulurästast. 10. peatükk. Ükspäev ütles Atticus Jemile: ,,Mulle muidugi meeldiks, kui te laseksite tagaõues plekkpurkide pihta, kuid ma tean, et te hakkate linde küttima. Laske siniraage niipalju kui te tahate ja tabate, aga pidage meeles, et tappa laulurästast on patt." "Su isal on õigus" ütles missis Maudie. "Laulurästad ei tee midagi halba, nad ainult laulavad meie rõõmuks. Nad ei õgi aedades marju , ei tee pesa viljasalve, ei tee midagi halba, ainult valavad oma südame meile laulus välja. Sellepärast on patt tappa laulurästast." 25.peatükk. Mister B.B Underwood võrdles Tomi surma laululindude mõttetu tapmisega laste ja küttide poolt. 30.peatükk Atticus näis vajavat lohutust. Ma jooksin tema juurde ja kallistasin ning suudlesin teda kõigest väest. "Jah, sir,saan küll,"kinnitasin ma talle. "Mister Tate'il oli õigus" Atticus vabastas end ja vaatas mulle otsa
9. PIPARMÜNT • Lad. Mentha x piperita L. Botaaniline iseloomustus ● 30...70 cm kõrgune. ● Roomava risoomiga, maapealsete võsunditega. ● Vars püstine, peaaegu paljas. ● Lehed süstjad või piklikud, pikarootsulised, paljad, teravalt saagja servaga. ● Õisik on tihe, õied roosad või lillakad. ● Looduslikult ei kasva, vahel aedades metsistunult. Kasvatamine ● Eelistab toitaineterikast, kerget ja niisket mulda. ● Talub ka soomulda (pH 5,5...7,5). ● Sobib kasvatamiseks poolvarjus. ● Külmadel talvedel võib hävida (võimalusel katta kuuseokstega). ● Paljundatakse risoomi tükikestega või ka ladvapistikutega (kevadel). ● Istutatakse vahekaugusega 50 x 20 cm. ● Õitseb juulist septembrini. Saak ● Saaki koristatakse õitsemise algul. ● Taimed lõigatakse 5...7 cm kõrguselt.
pikk ja paks. Jalgade värvus on punakas. (Vaata pilt 5) Kodutuvisi leidub Eestis aastaringselt ehk ta on paigalind. Võib näha teda varahommikust kuni hilisõhtuni. Peamiseks tegevuseks on toidu otsimine. Leidub linnas või suuremates asulates, ehk inimeste ümbruses, sest eriti talvel neil pole mujalt toitu saada kui inimestelt. Kodutuvid tegutsevad valgel ajal, väljaarvatud vihmastel päevadel, siis nad rohkem poevad vihma eest peitu. Toitub asulas või selle läheduses põldudel ning aedades. Toit on peaaegu eranditult taimne. Teadaolevalt pesitseb meil vaid tehisvormides. Maapiirkondades võib olla arvukas põllumajandusettevõtete läheduses, eriti sobilikud kohad on karjalaudad ning teraviljakuivatid ja –veskid. (Linnumääraja, 2015) Pilt 5. Kodutuvi (Columba livia) 2.4.1.2. Kaelustuvi (Columba palumbus) Enda läbiviidud vaatlustel tuginedes võib järeldada, et kaelustuvi on suurem kui kodutuvi, kuid pikema sabaga ja väiksema peaga
tiibadel säravad eredad silmlaigud. Kui esimesena kohata kuldkollast lapsuliblikat, siis arvati, et tuleb kuldne suvi. (lisa 21 pilt liblikatest). Õitsema hakkavad ka varsakabjad. Külmast kevadveest tulevad välja nende õiepungad, need avanevad ja paari kolme päevaga kollendab kogu kaldaäärne madalik. Varsakabi on oma nime saanud lehtede järgi need meenutavad tõesti varsa kabja jälgi. Rahvas kutsub taime veel konnakapsaks. Lumikelluke on üks esimesi kevadlilli, keda võib aedades õitsemas näha juba märtsis. See vapper lill ajab 5 oma varsi ja õisi isegi läbi lume valguse poole. Maailm muutub roheliseks mitte päevade, vaid tundidega. Kevad suriseb mullas, vuliseb ojades, heliseb põldudel, laulab metsas ja taeva all. Aasal õitseb kullerkupp. Ta kuldkollased õiekupud otse põlevad päikese käes ja panevad hõiskama heinamaa ja selle ääres lõhnava kevadmetsa. Võilillgi on kevade sümbol. Looduses
Mitmed kristlased leidsid järgnenud tagakiusamise käigus oma otsa, nad löödi risti, hukati tuleriidal või kiskusid metsikud loomad nad tribüünil lõhki. Ohvrite arv oli suur, ka apostlid Peetrus ja Paulus tapeti just selle tagakiusamise käigus. Peetrus löödi Vatikani künkal tagurpidi risti ja Paulusel raiuti Via Ostiensise juures pea maha. Nero käis kristlaste öist põletamist vaatamas ja tuleriidad olid tema aedades ,,valgusallikaks." Seetõttu on ta kristliku kiriku silmis ka esimene antikristus. See oli esimene suurem kristlaste tagakiusamine, mille Rooma imperaatorid korraldasid. Nero eesmärk populaarsust koguda ei tominud, sest julmade hukkamiste käigus avaldas isegi rahvas poolehoidu ohvritele. Kristlaste tagakiusamine jätkus ka järgmise Rooma keisri ajal. Kuid see tugevnes Diocletianuse ajal eriti. Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal
päeva pärast lakkab emaslind neid soojendamast päevasel ajal. Sellel ajal toidab isaslind üksi poegi, tehes umbes 300 toiteringi. (H.Relve, 2001). Sinitihase mõlemad vaemad püsivad talviti paarina koos. Eestis on sinitihane levinud üle kogu maa. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. Lehtpuulembese linnuna on sinitihane pesitsusajal seotud eeskätt lehtmetsadega ja selliste segametsadega, kus lehtpuud on ülekaalus. Sageli pesitseb ta ka linna parkides ja aedades (Linnud"Eesti selgroogsed"). Eestis leidub sinitihaseid väiksemaarvuliselt. Enamasti lendavad nad talvel tunduvalt lõuna poole (H.Relve, 2001). Sinitihane on hulgulind (Mati Martin, 2001). Sinitihane ei ole looduskaitse all, aga ta piirab lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Levitab ka mitmete puude seemneid (Linnud"Eesti selgroogsed"). Pildil on sinitihane (Linnud"Eesti selgroogsed"). 6
Admiral Admiral (Vanessa atalanta) on liblikas koerlibliklaste sugukonnast. Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Toitumine
Kujult ja suuruselt on kaktuselised liigiti äärmiselt mitmekesised: leidub kuni 18 m kõrgusi puukujulisi sammaskaktusi, kerakujulisi kaktusi, lapikute varrelülidega kaktusi ja pikkade peente vartega epifüüte. Paljudel on viljad ja varre lihakas sisu söödavad. Kaktusepuitu kasutatakse ehitusmaterjalina meenete valmistamiseks, mitut liiki kaktusi tarvitatakse kosmeetika- ja farmatsiatööstuses. Sooja kliimaga aladel kasvatatakse paljusid kaktuselisi aedades ja parkides ilutaimena, neist istutatakse ka elavtarasid; põhjapoolseil mail on nad kasvuhoone- ja toataimed. [1. lk 288] 3. KAKTUSELISTE HOOLDAMINE Looduses kasvavad kaktused väga erinevates kohtades. Neid võib leida nii vihmametsadest, mägedest kui ka kuivadest kõrbetest. Kasvatamine läheb õnneks, kui me oskame oma kaktustele luua võimalikult looduslähedased tingimused. Laias laastus võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
