Pehme , lubjavaba , liege vihmavesi sobib kastmiseks ja piserdamiseks kõige paremini . Kasvusubstraadiks sobib savikas muld , kuhu on segatud kõdusõnnikut ja lehemulda . Kasvuperioodil väetatatkse iga kahe nädala tagant . Puhkeperioodiks väetamine lõpetatakse . Kevadelvõib allamanda suuremasse potti istutada . Pistikutega paljundamine on lihtne . Pärit on see taim Lõuna- Ameerikast . Kasutatakse õisdekoratiivse taimena siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia aeda päikesepaistelisele , kaitstud kasvukohale . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , villtäid , karilased , kilptäid ja kedriklestad . [1][2][5] Aaloe ( Aloe ) Aaloedei tunta mitte ainult toa - , vaid ka ravimtaimena . Taimemahl on osutunud heaks põletushaavade ravimiks . Aaloe küll õitseb , kuid teda ei armastata vaid selle tõttu . Oma kaheksajalga meenutava välimuse ja kaunite roheliste lehtedega , mis väga hästi naturaalse puiduga kokku sobivad , on
KORDAMINE B 1. Loe tekst läbi ja täida ülesanded Aia värvimine Jür värvis aeda. Aia värvimime on väga tähtis töö. Me võisime Anuga ainult eemalt vaadata. Isa tuli Jüri tööd kontrollima: ,,Õhemalt! Õhemalt! Sa määrid nagu võid leivale." Siis oli Anu isa ja tema ütles mulle: ,,Määri võid leivale!" Jüri sai vihaseks. ,,Kui te oma tobetat mängu silmapilk ei lõpeta, kasten te ninad värvipotti!" Miks küll Jüri oli nii vihane? Me ei seganud teda sugugi. * Kirjuta tekstist välja üks nimi: Jüri üks käänsõna: töö üks pöördõna: värvis
Sisemine U-kujuline ekseeder (poolring) on kujundatud avatud osaga selle horisondi punkti poole, kuhu pööripäeval päike kaob. Vanim aiakunst ulatub aega, mil inimene hakkas üldse maad harima. Esimesed põllunduskultuurid tekkisid Egiptuses Niiluse jõe kallastel, Mesopotaamias, Indias ja Hiinas. Esimesed aiad tekkisid igiammu samuti antiiksetes idamaades. Maal, kus oli kuuma kliima, vajati jahedat ja varjulist aeda - see oli iga majapidamise paratamatus ja nõue. Nõnda on põhjust alustada iidsest Egiptusest. SOOVITAVAT KIRJANDUST: Jellicoe, G. ja F. 1975. Landscape of Man: Shaping the Environment from Prehistory to the present Day. The Viking Press: Cambridge. (EPMÜ m-arh. õppetooli raamatukogus). Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 7
Kui nad maja juurde tagasi jõudsid, siis nad märkasid garaazi juures kaht inimest, üks neist oli juba plehku pannud, aga teine jäi seisma ning Niklas tundis selle ühe poisi kohe ära see oli nimelt Jannis. Ja Thomas läks kohe uurima, kes ta on ja mida ta siit otsib, seejärel poiss vastas, et tema olevat otsind ühe sõbra maja kellega ta peole saaks minna, aga kuna ta ei tunne eriti seda kanti ning ei tea kus see sõber täpselt elab, siis oli ta siia aeda sattunud ning maja numbrit vaadanud. Thomas uskus seda poissi ja lasi tal minna ning seejärel suundusid kõik tuppa. Niklasel oli kevadvaheaeg lõppenud ning tuli kooli minna. Niklase klassi oli tulnud uus poiss kelle nimi oli Karl ja proua Römer pani Niklase Karliga kokku istuma. Pr. Römer andis juba esimese koduse ülesande, aga see oli pinginaabriga kahe peale, see oli referaat ajaloos. Ning peale kooli läksid Niklas ja Karl Niklase juurde
Ökosüsteem TIIK Ilma veeta ei suuda elada ükski elusolend. Luues aeda veekogu, märkad peagi, et aias elutsevate liikide arv kasvab. · Taimestik - Taimed tekitavad tiigi äärtes ja vees vaheldusrikka ökosüsteemi. Veesiseste lehtedega taimed rikastavad vett hapnikuga. Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks. Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele
Unenäos ja ilmsi Ühel õhtul ma istusin laua taga. Mõtlesin oma mõtteid ja veel helendasid ainult aknaklaasid. Vaatasin möödaminevaid inimesi. Neil kõigil oli kuhugi kiire. Minul aga oli aega küllaga. Istusin seal ja ootasin. Tundus nagu oleks aeg seisma jäänud. Seintel olid õhkkerged maalitud liblikad ja laual lõhnrasked lillevaasid. Ma usun, et ma ootasin kevadet. Joonistasin väsinud käega lilli ja rohelist heinamaad. Pea lauale siis langes väsind pää ja mõtted said otsa. Silmi pilukil hoides nägin vaid, et kuldpunane oli alles taevasein. ,,Ah, unenäod nüüd tulevad mu üle," laususin viimaks. Nii suikusin ma unne, meel nii hale. Nägin unenäos ,et istusin aias ning vaatlesin teisi lapsi kaugel mängimas. Neil oli sama lõbus kui minul toona, väikese lapsena . Ma tahtsin samuti minna kodust kaugemale. Mul oli kurblik, aga siiski hää. Otsustasingi minna teiste juurde mängima. Avasin kiiksatusega värava, mi s oli juba kulunu...
MAALI ANALÜÜS 1. "Kevad" ("Primavera"), Sandro Botticelli, 1478 2. Teos on teostatud temperatehnikas. Temperatehnika vees lahustuvate värvidega, mille sideaineks on munakollane, liim, mesi jm.,kunstiteoste loomise tehnika. (Kleis, R., Silvet,J. ,Vääri, E. Võõrsõnade leksikon. 1981. lk 611) 3. Maal on seina- ehk monumentaalmaal (paneelil) 4. Taies on temaatika järgi antiikmütoloogiline maal 5. a) Teos kujutab armastusjumalanna aeda. Kuna teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba, oli Botticelli igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele tellija (Medicite) perekonna vapil, tellija(Mercurius) hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga
Kasutamine Noorelt on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele, hiljem karvane ja vähemsöödav. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Õitel elavad ka ämblikud, kes ootavad nektarit sööma tulevaid väikesi putukaid. Noori taimi söövad meelsasti veised, kuid jämedaid varsi ei sööda ja ta muutub niiduumbrohuks. Juur on magus, suhkrurikas ja kasutatav ka inimese toiduna. Suurte lehtede tõttu sobib aeda dekoratiivtaimeks. Kasutatud kirjandus http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/skaruputk.ht m https:// et.wikipedia.org/wiki/Sosnovski_karuput k http:// www.keskkonnaamet.ee/public/karuputke voldik_2012.pdf Tänan kuulamast!
õigustamiseks ja sõnu mõtete varjamiseks.´´ (“Le Chapon et la poularde (The Capon and the Pullet)”) 3. ,,[Inglismaa kohta] Siin maal on kombeks aegajalt teiste julgustamiseks mõni admiral ära tappa. ´´(“Candide”, 1759) 4. ,,Töö päästab meid kolmest halvast asjast: igavusest, pahedest ja puudusest.´´ (“Candide”, 1759) 5. ,,Igaüks peab harima enda aeda. Inimene pandi Paradiisiaeda selleks, et ta seal töötaks; järelikult pole inimene loodud jõudeeluks. Töötagem vastuvaidlemata, see on ainus viis muuta elu talutavaks.´´ (“Candide”, 1759) 6. ,,Et olla siin maailmas edukas, ei piisa rumalusest, peab olema ka heade kommetega.´´ 7. ,,Kes on aina õiglane, see on karm.´´ (Kiri Friedrich Suurele, 1740) 8
liik. Madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Iluaianduses kasutatakse madalama kasvukõrgusega sordirühmi. Looduslikud liigid on väga kõrged. Vajavad päikesepaistelist tuulevaikset kasvukohta, sügavat huumus- ja toitaineterikast ja vett läbilaskvat mulda. Kukekannused on tundlik liigniiskuse suhtes. Õisikute raskuse tõttu vajavad toestamist. Kukekannuseid kasutatakse püsilillepeenras, vabakujulise rühmana murus. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda ja taluaeda. Väga hea ka lõikelillena. 15. Kurekell Mitmeaastaste rohttaimede perekond tulikaliste sugukonnast. Neid on ca 100 liiki, millest enamus on looduslikult levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Euroopas kasvab looduslikult 20 liiki. Kurekelladele on iseloomulikud dekoratriivsed kolmesõrmised lehed. Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad kergemat, huumusrikast mulda, paljud aedsordid ka soojemat kasvukohta. Taluvad hästi poolvarju
Oli rikkast perekonnast. Vulgaliseeimine labastamine. ,,Eine roheluses" - parodiseerib vana maali. ,,Olympia" - eeskujuks ,,Urbino Venus" - Tizian. CLAUDE MONET Sündinud Pariisis. Noorusaastad Le Havre's. Isal toiduainete kauplus. Aegajalt pani ta oma töid kaupluse aknale olid naljakad. Isa ei tahtud, et temast saab kunstnik. Õpib vabaakadeemias. 60Ndatel Alzeerias. Valmistub esimeseks näituseks. Maalib ka pildi sarju. Elu lõpus armastab maalida vesiroose ja oma aeda. ,,Impressioon. Tõusev päike" ,,Roueni katedraal" - sari. Istus terve päeva ja maalis 6 erinevat pilti. ,,Heinakuhjad" - sari. 15 heinakuhja pilti. Maalib talvel, suvel, hommikul, õhtul jne. PIERRE AUGUSTE RENOIR Pärit lasterikkast perest. Seda on ka loomingus tunda. Vaja raha teenida. 13. a. läheb tööle portselani tehasesse maalib vaasidele peale lilli. Tahab minna kunsti õppima ei lõpeta seda. Läheb vabaakadeemiasse. Kõige rohkem maalib inimfiguure
ning saarel elasid ka teised inimesed. Ta meeldis väga naistele kuid selle pärast vihkasid teda kogu saare mehed ja ta pidi põgenema. Kodus avastas ta ,et ta kodu on maha põletatud. Kullervo oli lapsest peale veider tänu ta juustele. Teda prooviti tappa kuid ta ei surnud ja sellepärast võeti ta tööle orjana. Kui Kullervo oli juba suurem tegi perenaine talle saia mille sees oli kivi. Kui Kullervo seda lõikas läks ta isa nuga katki ja ta väga vihastus. Ta lasi peremehe aeda kõik hundid ja karud ning toimus võistlus. Arvamus: Minule see raamat meeldis nagu enamus raamatud. Eepose kohta oli see väga hea ja sain teada väga palju Soome kultuurist. Minu arvates on see eepos isegi parem kui Kalevipoeg ,kuid mitte parem kui vana-Rooma eeposed nagu Ilias.
Kunstis on olulisel kohal ka pärsia vaibad, mille valmistamine võttis isegi kogenud kudujal kaua aega, kuna ühes vaibas on üle miljoni sõlme ja kogenud kuduja päeva norm on 12000 sõlme, see tõttu olid ka vaibad hinnalised. On öeldud, et pärsia vaibad on ühed detailseimad käsitsi tehtud esemed. Pärsia aiad kunjundati, nii et need peegeldaksid maa pealset paradiisi, arvatakse et sõna "paradiis" on tulnud pärsiakeelsest sõnast paradis, mis tähendast just sellist aeda. Kujutav kunst Pärsias oli eklektiline ja oli mõjutatud lääne ja ida riikide kunstist. Pärslased laenasid rohkesti ideid elamiitide tsivilisatsioonidelt, Mesopotaamiast ja hiljem hellenismist (nagu näha hellenismi periooodil loodud skulptuuridest) lisaks selle tulenevalt Pärsia asukohast, ida ja lääne euraasia vahel, on mõjutusi, Kreeka-Rooma ja Hiina-India kultuuride ja tehnikate segu. Pärslased ei ehitanud templeid, sest tulekummardajatena sooritasid oma usulised
Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti
ala.1 Prantsuse parki esindab kõige ilmekamalt Versailles’ lossi park, mille on loonud üks nimekamaid maastikuarhitekte André le Nôtre. Versailles’ loss ning selle park annab visuaalse, füüsilise kujutuse Päikesekuninga, Louis XIV piiramatust võimust. Looduse allutamine, selle üle domineerimine, väljendub kuninga käsus tuua tuhandeid juba täiskasvanud puid metsadest ja keerates neid ebaloomulikesse asendutesse; aeda toodi loomi üle maailma muutes pargi justkui kuninga enda Noalaevaks.2 Majanduslikud prioriteedid peegelduvad maakasutuses: uute maade avastamine ning teaduse arengule järgnenud paremat arusaamist universumist ja Looja tööst. Loodus, millesse senini suhtuti pigem aukartusega, oli täielikult allutatud inimese, siinkohal Päikesekuninga tahtele.3 Krahv de Saint-Simon on iseloomustanud seda kui looduse türanniseerimist.4
kangad kududa ainuüksi tema kedratud lõngast. Noormees muutus julgemaks paludes ja neiu tundis lõbu, et teda palutakse ning kaotas palju omatavalisest argusest ja häbelikkusest, kuni nad lõpuks ühiselt rõõmusid hakkasid maitsma. See meeldis mõlemaile väga, et nad isegi ei oodanud teise kutset, vaid olid valmis ise esimesena teist kutsuma. Nende rõõm jätkus päevast päeva ja leek nende südames aina kasvas. Pasquino tahtis Simona viia aeda, kus neil oleks mugavam ja julgem koos viibida. Simona rääkis isale, et läheb pattusid andeks paluma San Gallosse, kuid kutsus sõbranna Lagina ja läks aeda, kus oli Pasquino oma sõbra Stramba (Puccino). Stramba ja Lagina vahel algas värske armumäng nind Pasquino ja Simona jätsid nad ühte aianurka ja ise läksid teisele poole, et anduda oma armurõõmudele. Sinna kuhu nad läksid kasvas suur ja ilus salveipõõsas, mille kõrvale nad maha istusid ning õhtuootest rääkisid
rollis püsimine rollide vahetamine elututest asjadest hoolimine elusolenditest hoolimine paksud (pidev söömine) kõhn (toidust keeldumine) Lugu algab vanemate tutvustamisega lugejale. Nad on tüsedad, nende liigutused on vaevalised ja riided ragisevad neil seljas. Isa muretseb pidevalt, et keegi võib üle plangu aeda ronida ja marju varastada. Ta on ööl ja päeval valvel. Temagi mõttetegevust võib fantaasiaks nimetada, kuid tegu on paranoilise fantaasiaga. ("Ma just nüüdsama käisin aias sõstraid on kuidagi hulga vähem.") Muret teeb vanematele ka tütre teistsugusus: Kai on üksildane, kõhn ja kahvatu ning kõigele lisaks fantaseerib kogu aeg. Pärast seda, kui arst on diagnoosinud lapsel kõhuussid, tunnevad vanemad tütrele tema häda pärast kaasa ning rahustavad end samas, sest
Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ükskord ära ja teil ei lähe ta vänge lõhn kunagi meelest. Ilma oksa lõhkumata tunneb toomingapuu ära valgete kriipsukeste järgi noorel võrsel või talvel hele- ja tumepruunides toonides triibuliste teravate pungade järgi. · Sarapuu Sarapuu nime päritoluks võiks pakkuda seda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus üldse muus. Nimelt Põhja- Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja- Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel.
ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli
nad endiselt vihmametsi ning sulatavad jäämägesid, sest nad on inimesed. Sinna ei saa me midagi parata, me kõik tahame elada võimalikult head elu ning see ei tähenda elamist loodusele. Inimesed kes on omale kinnisideeks võtnud niinimetatud rohelise eluviisi, ei saa nautida kõiki hüvesid mida elul pakkuda on. Selleks, et olla tõesti roheline, peaksid sa sõitma tööle jalgrattaga või minema sinna jala, mis pole just kõige toredam ning lõppude lõpuks peaksid sa omale aeda rajama tuulegeneraatori ja katuseks peaks sul olema päikesepaneelid. See pole just kõige kaunim unisus mille poole pürgida. Kõik see ei tähenda aga seda, et tuuleenergia endast midagi halba kujutaks. Faktidele ning statistikale toetudes tasub välja tuua selle, et 2009. aastal rajati elektrijaamadest enim tuuleenrgial töötavaid jaamu. Siinjuures tõusis tuuleenergia tootmisvõimsuste osakaal 2008 aasta 35 protsendilt 2009. aastal 39 protsendini
Ühiskonnaliikmetele meeldib, kui neil on midagi, mida teistel pole. Seega on informatsioon üks peamine manipuleerimisvahend ja ajend. Tundub loogiline, et erahuvide ja riigi julgeoleku kaitsmiseks jääb paljugi nähtamatuks. Rahutus ja hirm tundmatu ees põhjustavad tihtipeale vajadust võimalikult palju teada. Ühelt poolt on see samm maailma tuuma mõistmiseni, teisalt näib kui donquijotelik tuuleveskite vastu võitlemine. J.W.Goethe ütles, et igaüks peab harima oma aeda. Saksa kultuur konstrueeris temast niiöelda üliinimese, kes tegeles paljude aladega väga kõrgel tasemel. Poeemis ,,Faust" täheldab nimitegelane, et akadeemilisest haridusest tõeni jõudmiseks ei piisa, ja otsustab maailma mõistmiseks hoopis maiseid naudinguid kogeda. Seda arusaama toetab ka Enn Kasak, kuid arvab lisaks, et inimene on tegelikult nii rumal, et ei jõua kunagi maailma olemuseni. Tema väitel on arvamus, et millestki on aru saadud, erakordse hälbe märk
püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. Proua Männikmets Lääne-sõrmkäpp Härra Kobarpea Milliseid looduskaitseseaduse punkte proua Männikmets ja härra Kobarpea rikuvad? Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti
lühiajalised direktorid, kes ei edendanud aias midagi märkimisväärset. Tartu Botaanikaaed sai uue hingamise alles 1930. aastal, mil direktoriks määrati professor T. Lippmaa. Viimase eestvedamisel korrastati osakonnad ja kasvuhooned, suurenes aia teaduslik tähtsus ning laienes suhtlus ja seemnevahetus teiste samataoliste aedadega. Õitsengule järgnes taas uus langus, mille põhjustas Saksa okupatsioon. Seekord hakkas aeda päästma aastal 1944 direktoriks asunud professor A. Vaga, tänu kelle suurele tahtele ning heale organiseerimisele taastas aed vaid mõne aastaga sõjaeelse seisu. Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass, V. Masing ning E. Lellep. 1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi puhastamisele ning uue palmimaja valmimisele. A. Pärna direktoriks olemise ajal (1986-1995) aga ehitati botaanikaaiale oma
ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli
võimaldades sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda. Sellist võimalust ei jäta ükski sääseema kasutamata. (Massiliselt elab sääski taigas ja tundras) Kuidas sääskedest hoiduda? Sääski meelitab ligi ka higilõhn Vähenda magusasöömist sääsed näikse eelistavat inimesi, kes palju maiustavad. Söö küüslauku või küüslaugukapsleid, seda lõhna verdimevad tiivulised ei salli. Ära jäta oma aeda seisvat vett, milles saaksid areneda sääskede vastsed. Sääski ahvatlevad ligi igasugused lõhnaained. Proovi kasutada lõhnavabasid tooteid, kindlasti väldi aga tugevaid, magusaid lille- ja puuviljaaroome. Kui sääsk on juba jõudnud sinu kallist verd imeda, siis tekkinud kublat jahuta sügelemise leevendamiseks jääkuubikuga või tupsuta saialilletee, soodalahuse või teepuuõliga. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised http://www.loodusajakiri
Etenduse analüüs ,,Kvartett" Teater: Endla Teater Mängukoht: Endla Teater, Pärnu Lavastuse pealkiri: ,,Kvartett" Näidendi autor: Ronald Harwood Lavastaja: Enn Keerd Tõlge: inglise keelest Anne Lange Tegemist oli südamliku tragikomöödiaga. Koomilisel tekstil oli lavastuses väga suur roll. Kunstiinimestele mõeldud vanadekodus elavatest endistest ooperilauljatest ei hakanud hale, vaid sai naerda nendega koos ja ka nende üle, seda kõige positiivsemas tähenduses. Näiteks Feliks Kargu mängitud Reginald oli muidu nii härrasmehelik ja rahumeelne, kuid järskude üleminekutega muutus ta tigedaks vanameheks, kes hooldusõele roppusi karjus. Helene Vannari esituses Cissy oli ääretult soe, sõbralik ning siiras vanadaam oma väikeste humoorikate veidrustega, mis taas vürtsitasid etendust. Wilfi osas oli näitleja Raivo Rüütel, kes lustis laval vaimukalt, jäädes s...
loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda,
kandsid nad nimesid Eunomia (Kord), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Neid seostati aastaaegadega: kevade, suve ja talvega. Mõnes piirkonnas käsitleti neid, õitsemise, kasvamise ja saagikuse jumalannadena. Kevade tulek pani pidutsema rahva ka Aphrodite ja Adoni ning Demeteri ja Persephone taaskohtumise puhul. Hesperiidid Maa-ema Gaia kinkis Zeusile ja Herale pulmadeks õunapuuaia. Seal kasvavatele viljadele omistati väge, mis teeb isiku surematuks. Ta määras hesperiidid seda aeda valvama. Nad kippusid sealt siiski aeg-ajalt õunu ära näpsama ning sellest tulenevalt pani Hera aeda valvama ka Ladoni nimelise sajapealise lohe, kes tundis mitmeid keeli ega maganud mitte kunagi. Heraklese 11. ülesanne oli hesperiidide aiast kuldsete õunte ära toomine. Ta ei teadnud, kust aeda otsida, ent teadis, et Atlas, taevavõlvi kandja, oli hesperiidide isa ning tundis teed sinna. Sellest johtuvalt palus Herakles Atlasel õunad ise ära tuua. Samal ajal võis Herakles tema eest
kaubanduse ristumiskohtade juurde Linnad on: Sotsiaalne ja kultuuriline keskus, kultuuri kandjad, kaubanduse koht, juhivad ümbruskonda (linnavalitsus) Maailma suurlinnad on: Los Angeles, California, New York, London, Tokyo, Aina rohkem inimesi kolib linna ja rikkamatesse riikides. Ligi 75% rahvast elab linnas ja vaesemates 50% ja see arv kiiresti kasvab, palju inimesit kolib ka äärelinnadesse ja paar km. Linnast välja, et saaksid rohkem vaikust ja oma aeda Mõisted: 1) Rassid- inimeste jaotus tunnuste järgi 2) Aedlinn-eramajade piirkond (igal ühel oma väike aed) 3) Linnastumine-linnaravastiku osatähtsuse suurenemine 4) Sisseränne-riigi sees rändamine 5) Välisränne-ühest riigist teisse 6) Emigiatsioon-väljarändaja 7) Immigratsioon-sisserändaja 8) Rände sihtmaa- kuhu rännatakse (lõpp) 9) Rände lähtemaa- kust lähevad (algus) 10) Rändesaldo-sisserände ja väljarände vahe
kl 18,09,2007 Mõisniku varandus Ükskord vanal ajal leidsid kolm venda, kes olid vaesed nagu kirikurotid, vana mõisniku varandusekaardi. Kaardi järgi pidi varandus olema peidetud sügavale maa alla mõisniku aias. Ühel päeval võtsid vennad jalad selga ning läksid mõisniku aeda varandust otsima. Pääs maa alla pidi asetsema aia keskel muldvana purskkaevu juures. Sinna vennad läksidki. Nad hakkasid sissepääsu otsima, kuid see ei andnud ennast nii kergesti kätte. Järsku torkas nooremale vennale silma üks lahtikäiv kiviplaat purskkaevu sees, mis teistele enne kahe silma vahele oli jäänud. Kiviplaadi lahtikangutamine läks neil nagu lepse reega ja varsti olidki nad maa all. Seal oli aga nii pime, et ei näinud sõrmegi suhu pista. Kui nende silmad vähehaaval
Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber: Masetto ning tema sõber Nuto, nunnad ja abtiss. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Masetto elu nunnakloostris. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Masetto oli kaval ning omakasupüüdlik. Kirjeldatakse vähe ja olulist: Kirjeldatakse kloostrit ja selle aeda, mis vajas aednikku. Peategelane ei muutu.
Pärast tavaliste hommikuste toimetuste asub ta kööki. Küpsetab seal hunniku pannkooke. Oodates, millal külla tulnud järeltulijad heade lõhnade peale ärkavad ja sööma tulevad, tuleb tal meelde, et unustas keldrisügavustest värskelt purki villitud maasikamoosi lauale tuua. Nõnda tõttab ta üle õue keldrisse ja naaseb sealt peagi hea ja paremaga. Pärast ülevoolavate kiidusõnade kuulamist asub ta kööki koristama. Siis väike puhkus eilse ajalehega ja tuleb aeg minna miniatega aeda, värskeid marju korjata. Kella viie paiku saadab ta lapsed teele ja asub siis ise teleka ette oma Ladina- Ameerika seebiseriaali vaatama. Siis loeb ta veel meeldetuletuseks Pauksonite ,Astroloogilist abimeest´ ja peagi, nii üheksa paiku, asub magama. Tõnu on lihtne Eesti mees. Elab Assaku silla lähedal uuselamurajoonis. Naabritega suurt ei suhtle. Tal on ilus naine, kaks eeskujulikku last. Muidugi ei maini ta enesetutvustuses seda, et
Oodo ja Jaanus läksid kaklema, Oodo sai sedavõrd pahaseks, et tormas koju. 7. (Viie aasta pärast) Rüütel Kuuno armus Emiiliasse. Oodo ja Emiili isa korraldas lossis jahipeo. Sulased ajasid õues juttu. Kubjas rääkis välja, et Kuuno Rainthal tahab Emiilia südant võita. Kuunot kiideti igati. 8. (Hirve) Mindi jahiretkele. Emiila ja Kuuno nägid hirve. Mõlemad järgnesid hirvele erinevalt poolt. Emiilia jõudis Jaanuse majani. Ta läks aeda ja nägi vana tuttavat Jaanust. Emiilia ulatus Jaanusele õlgadeni. Jaanus luges ladina keelset raamatut: ,,Messeenisõda". Kuuno tuli Emiiliale järgi. 9. (Tige hunt e. Tarapita) Jaanus läks linna ja tegi vanade naistega nalja. Tal oli lõbus kuni ta jõudis väikse ja pimeda majani. Ta läks sisse ja nägi seal vanameest ja 15 aastast poissi Maanust, kes oli kupjalt peksa saanud. 10.Lossihärra oli surnud. Keskkool tuli. Maanus läks Jaanuse juurde. Ta kartis
Tõde ja õigus, esimene osa. Raamat räägib noorest Andresest, kes oma kaasa Krõõdaga. Elama asuti Vargamäele, kus olid soised ja vesised maad. Mehel olid oma taluga suured plaanid, selgus ka, et naabrimees Oru Peauru on kange loomuga. Ühel päeval hakkas naabrimees aeda lõhkuma, nii et Andrese ja Krõõda Peauru maale läksid. Krõõt läks aga laps süles ja karjus oma ,,heleda jaalega ,, nagu Peaurle öelda meeldis,ja sead sörkisid kõik naise järel kodu. Vargamäe elu ei olnud kerge, tuli palgata sulaseid neist meeldejäävimad olid kõverjalgne Juss ja Mari. Vargamäele saabudes oli Mari rõõmsameelne ja lõbus tüdruk, kes laulis vahet pidamata. Marile meeldis Jussi kallal norida, ning ühel korral läks Juss ja tahtis end oksa külge riputada, kuid
Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber: Masetto ning tema sõber Nuto, nunnad ja abtiss. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Masetto elu nunnakloostris. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Masetto oli kaval ning omakasupüüdlik. Kirjeldatakse vähe ja olulist: Kirjeldatakse kloostrit ja selle aeda, mis vajas aednikku. Peategelane ei muutu.
(Sternberg 2003: 31) Näiteks toob Sternberg järgmise: ,,Tallahassee on uhke teenuste üle, mida ta oma kodanikele pakub, ja on seadnud sisse süsteemi, kus prügiautod tühjendavad regulaarselt suuri prügikonteinereid, mis asuvad inimeste tagaaedades. Selle asemel, et kasutada standardsuurusega prügikaste, mida hoitakse ja tühjendatakse maja ees aia ääres, võivad inimesed panna oma prügi tagaaeda, veeretab prügikonteinerimaja ette auto juurde, tühjendab selle ja veab konteineri aeda oma kohale tagasi. Prügiautodel töötab palju noori, kes on keskkoolist välja langenud ja kelle intelligentsuse skoorid on puuduliku hariduse tõttu eeldatavalt üsna madalad. Pealtnäha 4 on tegemist tööga, mis nõuab füüsiliselt rohkem kui vaimult. Iga konteineri tühjendamiseks tuleb tagaaeda teha kaks retke täis konteineri äratoomiseks ja tühja konteineri tagasiviimiseks.
teata, kuid tõenäoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr. Ühestki usulisest õpetajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline tõepõhi. Ühe eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus. Pärast selle mõistmist tundus endine hiilgav elu tühine. Ta otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse
Eestis on kõikjal, loodus- ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba. Piirdeks ei loeta ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Looduses võib: 1. liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud; 2. viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi; 3. korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis
Sõnniku kvaliteeti rikub ka saepuru, eriti okaspuude oma, mis lisaks vaikudele, vahadele ja tärpentinile laguneb mullas väga aeglaselt, tarbides pikema aja jooksul niigi kesiseid lämmastikuvarusid. Kasutamine Sõnnikut kasutatakse nii värskelt kui ka kõdunenult ja komposteeritult. Kui suurtel põldudel kasutatakse peamiselt värsket sõnnikut, siis koduaias pigem kaht viimast varianti. Käärinud ja kõdunenud sõnnikus on väiksem võimalus tuua aeda ka umbrohuseemneid. Üheks raskemini tõrjutavaks peetav karvane võõrkakar on jõudnud põldudele ja maakodu-aedadesse just suurfarmidest pärit värske sõnnikuga, kuhu see jõudis omakorda Venemaalt toodud jõusöödaga. Kanasõnnikut on kasutatud ajalooliselt peamiselt väikeaedades kiiretoimelise pealtväetisena. Tänapäevane tööstus varustab meid aga mitmete linnusõnnikut sisaldavate väetistega ja nii on mugav ja piisavalt ohutu kasutada ka suure toitainete sisaldusega kanasõnnikut
lähimate lauanaabrite klaasid. Etikett ja nõud Serveerimisele, lauanõude, kaunistuste ja toidu värvide kokkusobimisele pööratakse suurt tähelepanu. Ümara kujuga toidud serveeritakse kandilistel nõudel ja kandilised ümmargustel. Aukohal istujal on kõige ilusam vaade, kas aknast välja aeda või ruumis olevatele kaunistustele. Restoranis süües on kombeks, et kõige vanem kohalolija või see, kes teised välja kutsus, maksab kõigi eest. Seosed Eesti köögiga Traditsioonilise Jaapani ja Eesti köögi vahel väga palju seoseid ei ole, sest asukoht ja pinnas on väga erinevad.
Seetõttu on lossipoolne külg kargem ja tagasihoidlikum, fassaad aga rikkalikuma dekooriga. Arhitekt paigutas uue lossi vana lossiga ühele teljele. Kaht hoonet ühendav aed kujundati täiesti ümber. Aeda kasutati ja kasutatakse esindustarbeks niivõrd, kui meie lühike suvi selleks aega annab. Kevadsuvel võtab president aias vastu parimaid koolilõpetajaid. Esindusruumid presidendi ametihoones kujundas arhitekt Alar Kotli ise, v.a riigipea suur töökabinet, mille kujundus pärineb tollaselt Pärnu linna peaarhitektilt Olev Siinmaalt. Tulemus on pidulik. KUMU Kumu kunstimuuseum on 17. novembril 1919 asutatud Eesti Kunstimuuseumi (1928
seitsme minuti peal, loo endale pleilist, mis mängib täpselt seni, kuni sa pesemas võid olla. http://kodu.postimees.ee/3305961/kuidas-loodussaastlikult-dusi-all-kaia 2)Et suviste kuumade ilmadega oma elamist parajalt jaheda ning mõnusana hoida, ei pea kasutama kliimaseadmete abi. Kõige lihtsam viis on hõõglambid luminofoorlampide vastu vahetada. 3) Kuumade ilmade vastu aitab ka see, kui aknad kinni panna ning kardinad korralikult ette tõmmata. 4)Enne soojade suvekuude saabumist tasub aeda istutada mõned puud, mis maja kõrvetava päikese eest varjata aitaksid. http://juhendaja.ee/kuidas-saastlikult-maja-jahutada-0657samm0/ 5)Kui soovid loodussäästlikult pesu pesta, siis peaksid unustama kuivati.Sest see ei ole üldse loodussäästlik, samuti kulutab see elektrit ja õhendab su rahakotti. 6) Triikraua kasutamine on ajaraisk.Kindlasti on rõivaid, mis vajavad triikimist, kuid paljude esemete puhul raiskad lihtsalt aega. http://buduaar
Jaapani aed Jaapani aia rajamine võeti Kadrioru pargis ette mitmil põhjusel. Esiteks vajasid Kirdetiik ja pargi kaugeim nurk korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid Luigetiigist kaugemale meelitada. Eesmärgiks oli luua tõeline jaapani aed, mitte aed jaapani aia ainetel. Seepärast pidi kujundajaks kindlasti olema jaapanlane. Aiakujundaja Masao Sone on omal alal tunnustatud nii Jaapanis kui ka Euroopas. Tema firma hooldab mitut olulist ajaloolist jaapani aeda. Jaapani aed toetub filosoofiale, elu ringkäigule, samas ka looduse väljendusrikkusele. Väikese hundikuristiku looduslik veelang, kivirikas astang ning olemasolev tiik pakkusid jaapani aia kujundamiseks häid eeldusi. Aias puuduvad pingid ja valgustused. Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on jaapani aias elementaarne. Masao Sone
lapsepõlvest meie talu ümbritsevatel niitudel ning sellest, kuidas soost turvast lõikamas käidi ja hobune sohu uppus. Väiksena imestasin, et ta rääkis oma maast nii suure õhinaga, oli ju kodu minu jaoks siis midagi loomulikku ja iseenesest mõistetavat. Seda uhkust ja heameelt tema hääles on siiani raske unustada, isegi kui hääle enda kõla enam täpselt ei meenu. Praegu näen, kuidas mu vanemad näevad vaeva, et tööl käimise kõrvalt hoida korras suhteliselt suurt majapidamist, aeda ja põllumaad. Ka nemad armastavad seda maad. Nii minagi. Ometi on tuleviku kohta raske midagi öelda. Raske kujutleda, et tulevikus suudaksin kogu seda tööd ja vaeva, mis taluga kaasas käivad oma õlul kanda. Kõigest hoolimata ei kujuta ma oma elu ette ilma selle paigata. Ilmselt oleks kõige raskem variant näha oma lapsepõlvekodus askeldamas võõraid inimesi, kellel puuduvad selle kohaga seonduvad mälestused- kes ei tea näiteks, et kõik õuele istutatud
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks Postipapale aitas le...
ja astrid viimased, kui kirjud lindid (Under 2007: 28) piimpehme õhk, kui mahedad kõik varjud! Mu veres elurõõm, kui hõiskavalt sa karjud: su mõrsja, kevade, ma naine, anduv noor! (Under 2007: 28) kui liigutav ta häbeline algus, kui uimastav ta õitsev küpsuspuna (Under 2007: 27) pääst lõhnalained võtavad mu meele, nii joovastetu tuigun jälle teele. (Under 2007: 28) Mu kevad elab ka veel suveöös: siis sammun aeda vaikselt, arg mu aste (Under 2007: 28) nüüd jälle tulevad need valged ööd, kus und ei saa taevas, maa, ei meri ei inimlaste ootus- ärev meri, kus ihad hõõguvad kui söed. (Under 2007: 19) Kasutatud kirjandus Kuusk, Raivo. ,,Eesti luule antoloogia I". Tallinn: Avita, 1998. 543 lk Jõesaar, Ragnar Muru, Karl. ,,Eesti luulet 2". Tallinn: Eesti raamat, 1982. 223 lk Pääsuke, Piret Hirv, Indrek Ott, Urmas ,, Marie Under luuletusi"
KAEBAJA Olen elanud vaesuses terve elu. Matit, kelle juures me elanud oleme, mäletan juba sellest ajast, kui ma oma elu meenutada oskan eputavana, vastikuna ja ennekõike kadestamisväärselt rikkana, minu ema oli tema juures teenija ning isa hoidis tema suurt aeda korras, mistõttu lubati meil seal elada ning seal süüa. Lisaks oli Matil veel minust 3 aastat noorem poeg, Karl, kes oli üks ühele koopia oma isale. Veel elas selles majas Mati abikaasa Kati, kes minuga kokku ei puutunud, kuid kohtles mu ema väga vastikult, järeldasin seda sellest, et igakord kui Kati tahtis mu emaga rääkida tuli ema nuttes toast välja ja pärast ei rääkinud mulle murest, kuid isa rääkis, et Kati ärvardavat meid siit välja ajada.
● Jonõtš näeb Jekaterinat. ● Veera loeb ette oma romaani. ● Jekaterina mängib rasket klaveripala. ● Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. ● Jekaterina vanemad keelavad selle ära. ● Enne kojuminekut käis Jonõtš restoranis õlut joomas. ● Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. ● Jonõtši abiga hakkab Veeral natuke parem. ● Jonõtš kutsub Jekaterina endaga aeda. ● Jonõtš läheb Turkinite juurde abielluettepanekut tegema, kuid ta ei saa seda teha, sest Jekaterina valmistub tantsupeole minekuks. ● Jonõtš mõtleb suurele kaasavarale. ● Jonõtš saadab Jekaterina tantsupeole. ● Jonõtš suudleb Jekaterinaga. ● Jekaterina keeldub Jonõtšiga abiellumast, sest naine tahab elus kaugemale pürgida. ● Jekaterina sõidab Moskvasse, et astuda konservatooriumi. ● Nelja aasta pärast on Jonõtšil suur praksis.
Inimesed on silmakirjalikud, kuid eitavad seda. Tal oli pere ja 3 last. Tema elu lõppes vaesuses, oli mõnda aega vangis, kuna ta homoseksuaalsed kalduvused tulid välja. Pärast seda elas valenime all Pariisis. Kuulsaks sai oma kunstmuinasjuttudega, kus kujutab inimeste isekust ja silmakirjalikkust. Kuulsaim kunstmuinasjutt on ,,Isekas hiiglane"-tal on väga ilus aed, lapsed tahavad seal mängida ning ta ajab neid ära sealt. Ajab lapsed ära ja aeda tuleb igavene talv. Lõpuks ta näeb puu otsa roninud last ning see puu on pungades. Siis ta laseb lapsed enda aeda ja aed hakkab haljendama. Hiiglane lõpuks sureb vanadusest oma õite keskel. Sõnum: ei tasu olla isekas ja kõike endale hoida, kuna seda jagades saab rohkem rõõmu. Tema kuulsaim teos on romaan ,,Dorian Gray portree"-peategelane on imeilus noormees, kellest tema sõber kunstnik Basil maalib portree. Doriani kurvastab see, et ta ei jää nii ilusaks kui see portree
tulema niinimetatud ,,uus-asjalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terassiga. Tammekannud tahtsid suhteliselt väikest maja korruse pindala pidi olema umbes 135-140 m2 . Noore perekonna soovid olid väga detailsed. Ruumid jagasid nad korruseti ise ära, koguni tolmulapikapikesed olid tellimuses kirjas, rääkimata uste ja akende kujust. Alumise korruse keskseks ruumiks oli algusest peale avar elutuba suure aknaga aeda. Akna ette oli kavandatud kamin, mille ees istudes avanenuks kaunis ja rahulik vaade aeda. Seda motiivi siseruumi lahutamatut sidet välisruumiga, looduse sissetoomist otse elutuppa pidas Aalto väga tähtsaks ning kasutas hiljem korduvalt, sealhulgas endale projekteritud majas Munkkiniemil Riihitie 20. Põhjamaases nii tavalist siseruumi ja välisruumi eraldatust pidas ta suureks puuduseks, kutsudes üles õppima Lõunamaade elamute avatust. Tähtis koht oli majas moodne köök
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
