Semper ja Visnapuu. Liikmemaks oli 25 rubla, selle eest toetati kirjastust, korraldati näitusi ja loenguid. Leiti, et kirjandus peab vabanema külaainestikust, peab leidma uusi teemasid, näiteks linna. Oldi rahvusuhked, kuid kirjandus pidi olema vaba poliitilistest sundustest. Looming pidi olema isikupärane. Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam". Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas
Sõnum üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju. Laaman: puudused kantselei stiil, kantseleikeel, infopuudus, subjektiivsus, lehtede tülitsemine . Uued ametid ajakirjanikel: uudisreporter, fotoreporter, karikaturist-illustraator. Toimetuse liikmed ja püsivad kaastöötajad (reatasulised), haridus, ajakirj. Anonüümne. Laaman, Luts, Adson, Gori, Lõvi. Kuulutused-reklaam annavad suure osa sissetulekust, üksikmüük. Seltside-organisatsionide väljaandeid miljon. Lehtede omanikeks kontsernid: Positmees, TEKÜ, Vaba Maa. Vaba Maa omanik Veiler. Ajakirjanduse moderniseerija. Gorikatuur. Palju kuritegusid. Esmaspäev: kollane nädalaleht, populaarseim, sensatsioon, fakt ja kommentaar segamini. Rahvaleht: laiadele rahvahulkadele, Maa Hääl: maarahvale. Umbes poole Eesti lehtede tiraazist andsid ,,Vaba Maa" lehed
väljendusnõtke kultuurkeele tasemele). See aktsioon andis võimsa tõuke järgnevale täiustamisprotsessile. Kirjanduselu 20-nendatel. 6. Kirjanduselu kahekümnendatel oli suhteliselt aktiivne. Anti välja ajakirju, raamatuid, kogumikke. Loodi Kultuurkapital. Toimusid ka erinevad kirjandusvõistlused. Siuru. 7. Eesti kirjandusrühmitus, mis asutati 1917 aastal ja kuhu kuulusid August Gailit, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Hendrik Visnapuu. Nende lööklause oli ''Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud''. Ise nad kahjuks selle loosungi jägi ei talitanud. August Gailit rikkus rühma distsipliini sellega, et kritiseeris teravalt armastusluulet (ma ei saa aru, mis selles nii vale on), peale mida lahkusid rühmitusest mitmed liikmed. 8. August Gailit tundub olevat ainuke normaalne inimene seal. Ülejäänud nagu kari
tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Eesti Johannes Aavik Artur Adson August Alle Johannes Barbarus August Gailit Villem Grünthal-Ridala Euroopa Vicente Aleixandre (Hispaania) Balthus (Prantsusmaa/Sveits) Anton Bruckner (Austria) Iris van Dongen (Holland) Odysséas Eltis (Kreeka) Bernard Faucon (Prantsusmaa) Uladzimir Karatkievic (Valgevene) Sigurdur Nordal (Island) Wandervogel (Saksamaa) Akmeism (kreeka sõnast akm -- kõrgiga) on kirjandusvool, mis tekkis 1910. aastail Venemaal
Eksporditi põllumajandussaadusi. e) Välispoliitiliseks ohuks olid NSV ja Saksamaa. Baltimaad ajasid erapooletuse poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut. f) Kultuurielu: Kultuuri aitas rahastada Eesti Riiklik Kultuurikapital. Rahvusvähemused moodustasid Eestis 10% elanikest. Neile tegati õigus emakeelsele haridusele ja sellised koolid olid riigi ülalpidamisel. Kirjanikud: August Gailit, Hendrik Visnapuu, A. H. Tammsaare, Artur Adson, Marie Under, F. Tuglas. Kunstnikud: Jaan Koort, Anton Starkopf, Eduard Viiralt. Muutused hariduses: 6. klassi algkool + 3. klassi progümnaasium. 6. klassi vähemalt oli kohustuslik.
nimetatakse? 20. sajandil jagunes eesti kirjandus kaheks seoses 1944. aastal alanud Nõukogude Liidu teise okupatsiooniga Eestis. Selle tõttu põgenesid paljud Eestist välismaale, sealhulgas paljud kultuuriinimesed ja kirjanikud. Eesti kirjandus jagunes pagulas- ja kodukirjanduseks. 2. Nimeta kaheksa kirjanikku, kes 1944. aastal lahkusid Eestist. 1944. aastal lahkusid Eestist Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu jpt. 3. Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Aastatel 1944-1990 jaguneb eesti kirjandus stalinismiperioodiks, sulaperioodiks, stagnatsiooniperioodiks ja nüüdiskirjanduseks. 4. Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Aastatel 1945-1953 ilmus nii vähe kirjandusteoseid, sest valitses üldine segadus ja teadmatus selle üle, kuidas kirjutada Nõukogude Liidu standardite järgi. Eestiaegsete
,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad. Inimesed: · M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus. ,,Tarapita,, (1921-1922) Eesmärk: · Kirjanduspoliitiline rühmitus, kes teadvustas keelekultuuri halba olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne-Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed:
Seetõttu on ta vastandiks eelnevatele teostele oma positiivsusega. Tuglas tõi eesti kirjandusse kunstilise reisikirja. ,,Teekond Hispaania". Kirjutas lisaks memuaare ja lühikesi proosapalu: marginaale. · Uus romantism eesti kirjanduses (looming kuidas kajastub, Suits, Enno, Ridala, Tuglas, Under, Gailit) · Siuru ja Tarapita roll 20saj alguses (kuulusid, mis tegid, muutsid, oluline) Siuru Kuulusid-Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Siuru tähendas lõokest. Siurule andis tema ilme ja kõmuline ning ennast reklaamiv seltskondlik tegevus. Luuletajad on emotsionaalsemad ja müstilisemad kui varasemad autorid. Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantaasiat. Proosas on valdavaks tige ja irvitav iroonia. Pilklik suhtumine tõusikutesse. Põhimõte oli ärritada kodanlast. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal, mil oli sõda. Lööklause: Naudi hetke! Esimeseks suureks ettevõtmiseks oli album
juhiks Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne. 1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann) olulisemad lavastused 1932. H. Raudsepp "Vedelvorst", lavastaja R. Opsola 1932. A. Kitzberg "Tuulte pöörises", lavastaja K. Hansen 1932. I. Kalman "Montmartre'i kannike" (operett), lavastaja V. Laason 1933. A. Adson "Iluduskuninganna", lavastaja R. Opsola 1933. I. Kalman "Kuradiratsur" (operett), lavastaja H. Andresen 1933. E. Mehul "Joosep" (ooper), lavastaja H. Malmsten 1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla. 1934 - 1940. Teatrit juhib Eduard Lemmiste. Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada "Endlas" tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses;
varjundirikkana, ning need tunded ja elamused on seotud värvikate välismaailmapiltidega. · Eriti ilmekas ja visuaalne M. Underi ,,Sinine terrass" · Visnapuu annab edasi kuulamisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme. · Kuulus ka kaks proosakirjanikku Tuglas ja Gaililt( talle oli omane mängulisem ja taltsutamatum kujutuslaad) · Siuru tegutses 1917-1919 · Kuulusid Under, Visnapuu, Semper, Adson, Tuglas, Gailit Tarapita rühmitus · Eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. · Korduvalt olid kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku perspektiivid, nt. A. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis" ning A. Kivika ,,Kirjas noortele." · Nii mõnedki süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja ,,punase hädaohu ,, ülevõtmises idast.
luuletada eesti keeles. Laikmaa saatis salaja mõned naise luuletused toimetusse. ,,Ema laul" Noor-Eesti I albumisse! Mees aga suri peagi II maailmasõjas. 1905. aastas oli Mariel juba 2 tütart . Koliti tagasi Tallinnasse. Marie hakkas läbi käima kultuuriinimestega, näiteks Mait Metsanurk, hugo Raudsepp, Paul Pinna, Kitzberg, Suits, tuglas, Juhan Liiv. See ei meeldinud Carlile, ka Marie vanematele mitte (tõsiusklikud). 1913. a-l Estonia avamisel armus naisesse Artur Adson, kes oli lihtne maapoiss Sännalt (kutsutaksegi Sänna trubaduuriks). Õppinud maamõõtjaks, töötas insenerina- kontoriinimene kultuuriliste huvidega. Hakkas Underi loomingut ümber kirjutama. Marie kaugenes oma mehest Adson üritas tähelepanu saada ju. Ent lahutus polnud toona kerge kui üks pool ei nõustunud, ei saanud lahutada. Underil ja Tuglasel romanss. Adson aga endiselt hoolis. SIURU- kirjanduslik rühmitus, mille esimeheks oli Under
Ehkki nende eesti kirjanduse harude vahel oli suuri temaatilisi ja stilistilisi erinevusi (eelkõige ajalookäsitluses), oli neil ka palju sarnast. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mõlemad olid ent sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis, nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi, Enn ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban (eesti sürrealismi pioneer), Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Mägi, Arvo. Tartu tagantjärele. Katkend. Mis oli Tartu ... Teksti autor: Arvo Mägi Mis oli Tartu linn oma põhiolemuselt? Mis eraldas teda teistest eesti linnadest? See oli põllumajanduslikult jõuka, suure maakonna linn, vähese tööstusega, kohaliku kaubandusega -
Viimane oli eriti tunnuslik 1917. a. suvel tekkinud "Siuru" rühmitusele. Veebruarirevolutsiooni järel hakati otsima võimalusi eesti kirjanikkonna organisatsiooniliseks ühtekoondamiseks. 1917. a. kodumaale naasnud Fr. Tuglas oli üks agaramaid initsiaatoreid, kes püüdis värvata organisatsiooni liikmeiks enamikku eesti kirjanikest. Lõpuks liitusid Tuglasega tollased noored kirjanikud. Moodustus 6-liikmeline rühmitus, kuhu kuulusid lisaks Tuglasele Marie Under, August Gailit, Artur Adson, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper. Hiljem liitusid rühmitusega veel August Alle ja Johannes Barbarus. Tihedalt olid rühmitusega seotud veel kirjanikud Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas, kunstnikest N. Triik, K. Mägi ja A. Vabbe. Ametlikult registreeriti kirjandusühing "Siuru" 10. juunil 1917. Ühingu presidendiks sai M. Under, sekretäriks F. Tuglas, laekuriks A. Adson. "Siuru" kirjanikud jätkasid "Noor-Eesti" alustatud uusromantilist suunda, eriti märgatav oli
Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust?
botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste. Tuntuim eesti arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasteks Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus 1917 asutati ,,Siuru" rühm, kus tegutsesid Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. Eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi uusromantism. Novellidega said tuntuks F. Tuglas ja A. Gailit, romaanidega A.H.Tammsaare. Uusromantism asendus uusrealismiga. Algas algupärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks oli Hugo Raudsepp. 1930. a. keskpaigas läks olustikuline realism üle psühholoogiliseks realismiks. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Luules kerkis ,,Arbujate" rühmitus, kuhu kuulusid H.Talvik, B.Alver, K. Merilaas, A. Sang, U.Masing, B. Kangro.
Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Õpetajate Selts jt. Eesti kultuurielu kaasajastus kiiresti, kuid ei hääbunud ka traditsiooniline rahvakultuur. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917.aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajad nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu,Artur Adson. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel ajal perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,,Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,,Taavet Soovere elu ja surma". Kujutava kunsti loomevallas valitses 1920.aastatel väga kirev pilt. Öeldi lahti seni valitsenud uusromantismist, ent üht kindlalt suunda selle asemele esiagu ei tekkinud. Eesti kunsti
lühiajalisest vastuolulisest nähtusest eesti kirjanduses. ELU KESKAEG Johannes Semper oli üks partei aktiivseid rajajaid, kui eesti sotsialistid-revolutsionäärid ja pahempoolsed sotsiaaldemokraadid 1920. aasta märtsis ühinesid Eesti Iseseisvaks Sotsialislikuks Tööliste Parteiks. Aastatel 1919-1922 andis Semper suuresti oma panuse eesti ajakirjandusele ja erinevatele sotsiaalsete probleemide lahendamistele. Kui kümnekoondis: Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas ja Under otsustasid pangalaenu ja oma jõua abil avaldada ajakirja ''Tarapita'' oli pani Johannes Semper oma olulise rõhu sellele. Siiski algusaegadel tegi Semper suurema osa kodumaalt eemal olles. ''Tarapita''- aegadel mõtiskles Semper palju elu ja kunsti vahekordade üle, Sealtpeale jäi talle püsivaks veendumuseks, et tõelise ja suure kunsti aluseks on ikkagi elu ise
o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus o rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) · Kirjanduse areng o rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson, Tuglas, Gailit) o kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus (Raudsepp) o vaikiv ajastu ajalooline romaan (Metsanurk, Hindrey, Jakobson) · Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid · Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek)
o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus o rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) Kirjanduse areng o rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson, Tuglas, Gailit) o kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus (Raudsepp) o vaikiv ajastu ajalooline romaan (Metsanurk, Hindrey, Jakobson) Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek)
eestikeelseks. Ülikoolide juures tegeleti lisaks õppetööle ka eesti rahva ajaloo kirja panemisega ja panustati ravusteadvusesse. Juba Vabariigi algusaastatel oli haridus põhimõtteliselt kättesaadav kõikidest rahvakihtidest pärit noortele. Hariduselus olid tähtsal kohal ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. 1917. aastal asutati Tallinnas uus kirjanike koondis nimega ,,Siuru", kuhu kuulusid viljakad ja hästituntud kirjanikud nagu Arthur Adson, August Gailit, Marie Under, Henrik Visnapuu. Kirjanikud asutatsid ka oma liidu aastal 1922, mille nimeks saigi Eesti Kirjanike Liit ning see hakkas välja andma ajakirja ,,Looming". Rahvustunnet kasvatavaks said ajaloolised romaanid ja novellid nagu Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil" ja Mait Metsanurga ,,Ümera jõel". Eestis kujunes ka täiesti uus kunstnikkond. Moodsad kunstivoolud kajastusid ka eesti maalikunstinke loomingus. Kunsti õpiti aga 1919
(K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E
kõrvaldamisele. Keelatuist 20 olid pagulasautorid. Poliitikute kõrval kohtab siin pea kõigi eesti vaimuelu valdkondade säravaid esindajaid aja- ja kultuuriloolasi (Olaf Sild, Peeter Tarvel, Oskar Loorits, Gustav Ränk), vaimulikke ja teolooge (Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Eduard Tennmann), kirjandus- ja kunstiteadlasi (Hanno Kompus, Ants Oras, Richard Antik). Keelatud olid Heiti Talvik ja Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Karl Adson, Karl Ast-Rumor, Pedro Krusten, August Mälk ja Albert Kivikas ning oh üllatust! juba mitu aastat kodumaa mullas puhkav Karl-August Hindrey "aktiivse tegevuse pärast Rootsis" jne. Lugejani see kirjandus siiski ei jõudnud, osalt seetõttu, et säilinud oli vähe eksemplare ja need pandi arhiivkogusse, aga ka sellepärast, et jäeti igaks juhuks erihoidu edasi. Kui poliitilise sula ajal taastus kirjavahetus kodumaaga, hakkasid pagulased saatma Eestisse
Selle kujundas Nikolai Triik. Liikmeid oli kuus: Marie Under, Artur Adson- luuletaja; F. Tuglas- eestvedaja; August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper. Läksid ära Gailit ja Visnapuu. Tulid asemele August Alle- luuletaja; Johannes Vares Barbarus. Rühmitus tuli kokku protestistlikus ümbruses. Andsid välja 3 albumit. Avaldasid oma liikmete teoseid: 1917 Marie Underi sonetid ,, Ekstaas" ,,Ah toredaim on elamine maine". Hendrik Visnapuu ,,Amores (lahkus ajaluule pärast). A. Adson luule kogu ,,Pierro"- narr. Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema: 1) Aeg suruspeale, tajusid, et ei suuda lilledest ja armastusest rääkida, kui on sõda 2) Kujunesid välja isiksusteks Sümbolism + impressionism= uusromantism Under printsess Adson tema paaz Visnapuu vürst Tarapita- (1920- 1922). Tuleb vanast jumalast. Muistsete eestlaste sõjahüüd. Tekkis aja nõudel. Tekib ajaluule. Nad kasutavad palju ekspresionismi
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
·Eesti Kultuurkapital- on fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks. Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta võeti vastu Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt 8. juulil 1921, kuid seda ei kinnitatud Riigikogu poolt. Kultuurkapitali asutamine õnnestus alles 1925. aastal. ·Siuru- oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. ·Tarapita- oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja
Oma rahututelt reisidelt tõi ta Underi kodusse kauget maailma. Tema osa luuletaja varases kujunemisloos on kaalukas. Kui Marie Under 1942. aasta novembris mööda talvelumist teed Taeblasse Laikmaa matusele sõitis, tähendas see talle suurt muret niigi murelikul ajal. Hackerite abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal. Järgnevalt sidus Marie Under oma elu Võrumaalt pärit kirjandushuvilise Karl Arthur Adsoniga, kellega tutvus ,,Estonia" avamisõhtul 1913. aastal. Arthur Adson oli elukutselt maamõõtja, kuid asus katsetama ka luules. Oma teeniva imetlusega võitis ta luuletaja poolehoiu ja jäi tema saatjaks paaziks, nagu ta end ise nimetas lõpuni. Marie Underi ja Arthur Adsoni abielu sai vormistuse 1924. aastal ja kestis viimase surmani 5. jaanuaril 1977. Need varased aastad olid Marie Underi poeetilises arenguloos otsustava tähendusega, kujundades põhja, millel rajanes kõik järgnev. Esimeset trükitud luuletusest esikkoguni kulus kolmteist aastat
1904. Tasapisi pääseb kirjandusmaailma. 1906 pöörduvad Venemaalt tagasi, kuna töö saab otsa, tulevad Tallinna. Under hakkab läbi käima kultuuritegelastega- ajakirjanikud, näitlejad, kirjanikud nt Kitzberg, Suits, Tuglas, korra ka Liiv, Paul Pinna (näitleja). Suhted Carli ja Marie vahel pole head, mehel kultuurihuvi pole. Marie ei lase sel end heidutada. Pinge kasvab, kuniks 1913, kui avatakse uus Estonia teater, toimub suur õhtu, kus maja on rahvast täis, satub sinna ka Artur Adson, sünnikohaks Sänna (Sänna trubaduur). Adson armub jäägitult. Edasipidi saab ka temast Underi salongi pidev külastaja, kes otsib võimalust Mariele meeldida. Adsoni suur soov on Mariega abielluda. Marie on veel aga abielus, 1916 arutatakse lahutust, kuid Carl ei anna. 1917 asutatakse Siuru, mille presidendiks saab Under. Adson oli mõõdukas ja väljapeetud, usaldusväärne, samas naised tahavad ka särtsu, mees mõjub kuivalt. Teenisid raha tuluõhtul. Ilmuvad esimesed luulekogud
Seoses Siuru asustamisega elavnes ka kirjandustegevus. Underilt ilmus 1917. aastal ,,Sonetid", mis oli väga edukas. Aasta hiljem ilmuvad veel ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa". Elatuti Adsoni Päevalehe palgast ja Underi tõlketöödest, luulekogudest. 1923. aastal lahutas Under ametlikult Hackerist ning 1924. aastal abiellus Adsoniga. Nendega elasid ka kaks tütart, kellest üks õppis Tartu ülikoolis ja teine Pallase kunstikoolis. 1920-ndatel, mil Under ja Adson said tööle kirjanike liitudesse, ilmus Underilt ,,Hääl varjust", ,,Rõõm ilusast päevas" ning ballaadikogu ,,Õnnevarjutus". Underist sai Eesti kuulsaim naisluuletaja. Tähelepanuväärsem kogu on ,,Kivi südamelt" (1935), milles Under kirjutab isiklikest läbielamistest, lähedaste surmast. 1933. valmib perel oma maja ning Under tegeleb rohkesti tõlkimisega, näiteks Ibseni ,,Peer Gynt", Lermontovi luuletusi. Mõnes
SIURU Loomine oli ajendatud poliitilistest muudatustest Venemaal. Maapaos olevad eestlased naasesid koju (Tuglas) ning otsisid endale väljundit. Liikmeskonna moodustasid Noor-Eesti liikmed, lisaks mõned uued. Idee oli edendada kirjanduslikku seltskonna- ja kohvikukultuuri ning elust tõsisel sõjaajal rõõmu tunda. Kõrvalseisjate arvates läksid sellega liiale. Neid kritiseeriti veel rohkem kui Noor-Eestit (nt Peeter Põld). Liikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit, Artur Adson, Friedebert Tuglas, Johannes Semper. KULTUUR EESTI VABARIIGI AJAL 1919-1940 Kultuurielu üldiseloomustus Kultuurikandjad 1925. aastal kehtestati kultuurautonoomia seadus, mis andis laialdasi võimalusi ja õigusi vähemalt 3000 inimesest koosnevatele rahvusgruppidele: Venelased 8,2% rahvastikust (Ida-Eesti) Sakslased 1,5% rahvastikust (Kuressaare, Paldiski jm Eestis) Rootslased 0,7% rahvastikust (Lääne-Eesti) Juudid 0,4% rahvastikust (u 100% linnades, eriti Tallinnas ja Tartus)
Samamoodi on paradoksaalne, et kogu Baturini romaaniloomingus on kannatus muutunud kauniks vaateks. Ent see on ilus, nauditav paradoks. Lõpetaksin taas küsimusega autorile: kuidas te kommenteerite ilu ja kannatuse seost? Rääkisite juba, et kannatus on vajalik kõrgema elumõistmiseni jõudmiseks, aga kust tuleb kannatuse juurde ilu, estetiseerimine? Nikolai Baturin: Meis, igas inimeses elab elu ja surma tunnetus. Elu me tunneme, surma me veel ei tunne, aga siiski teame, et ka surm on ilus. Adson on väljendanud samasugust mõtet ühes võrukeelses luuletuses. Sügisel on eriti see tunne – surma ilu tunne; kooldumine, koltumine. Sellepärast ongi mu loomingus surm estetiseeritud: usun, et kui viimane uks avaneb, siis saame elu kohta kõik teada. Miks me just nimelt sellised olime, miks me üldse olime. Kelle eksperiment see on. Olen uskunud kogu aeg, et kogu selle planeedi eksisteerimine on kellegi kummaline eksperiment. See ei saa niisama olla
majandusgeograaf Edgar Kant. Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Kirjandus. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917. aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate" rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. Kujutav kunst. Selles loomevallas valitses 1920. aastatel väga kirev pilt. Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks olid Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduseväljaku äärde kerkinud Kunstihoone.
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevast...
Suri vaimuhaigusesse. ,,Seitse venda"- raamatu põhjal peegeldub soomlase olemus. Vaatleb talurahva elu, suhteid, kombeid, haridust jne. Raamat räägib vendade arengukäigust teose jooksul. Seal on palju dialoogi, tegevust, muinasjutte, muistendeid. Vennad: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Rühmitused Tarapita, Siuru SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Under, Gailit, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Oluliseks saab kuidas kirjutatakse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus. Siuru korraldas Estonia teatris tuluõhtuid, kus tutvustati Eesti kirjandust, anti välja ka 3 albumit. Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha
Marie Under tuli teda Tallinnast matma, oli hästi lumine ja hästi külm, tuli läbi lume ja tuisu see 5km. Laikmaa tahtis, et oleks maetud oma koduaeda. Sinna viib üks selline veidikene rohtunud tee, seal sees on paekivinukid, Laikmaa ei lubanud seda silendada. Et tema pole elanud sellist siledat elu. Esimesi luuletusi ilmus Noor Eesti esimeses albumis ja ka hilisemates. Esimene loominguperiood on 1904-1919. Kõigepealt on häbelik, ehkki tema on oma loomult üsna enesekindel daam. Under ja Adson elasid elu lõpus pansionaadis. Viimased 7 aastat oli seal. Loomingu suhtes oli väga enesekriitiline, kõigepealt liikus tuttavate ringis käsikirjaline luulekogu, seal tema enda poolt valitud pseudonüüm, Maria Maarjamaa. 1917 26 Siuru rühmituses olles ilmuvadki sonetid, tuhandelises tiraazis ja kohe ka teine trükk. 1918 veel kaks kogu ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Misasi on sonett
Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus ,,Noor-Eesti" Rühmitused Rühmitus Noor-Eesti egutses aastail 19051916 Tartus. Rühmituse tuumikusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Tarapita tegutses aastail 1921 1922. Teiste hulgas võisid end tarapitlaseks nimetada Johannes Barbarus, Johannes Semper, August Alle, Friedebert Tuglas, Marie Under. 12 Tarapita astus vaimuvabaduse nimel võitlusse niisuguste ohtlike sotsiaalsete pahedega nagu saamaahnus ja tõusiklikkus
tavalised alusssambad. Dostojevski meelest on inimesed niikaua kangelased, kuni nad on kahestunud, kuni nad on problemaatilised loomused. Dostojevski armastab oma tegelasi seni, kuni nad kannatavad, kuni nad elavad ta enese elu pingestatud ja kahestunud vorme, kuni nad on kaos, mis püüab muutuda saatuseks. Kasutatud kirjandus 1. Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen, ,,Väike maailmakirjanike leksikon". Tallinn 1999 2. F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" tõlkinud A. Adson, Draamateater, 1921 3. F. Dostojevski ,,Idioot" - tõlkinud M. Sillaots. Tallinn : Loodus, 1940 4. Meiessaar, ,,A.Feodor Dostojevski elu ja looming". Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1935 5. Pospelov, ,,F. Dostojevski looming", kirjandus 1971 6. Sichtermann B, J.Scholl ,,Romaanid" Maailma kirjanikke EE köide II. TEA Kirjastus, 2005 7. Urgart, O.Dostojevski. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1936 LISAD Lisa 1 Fjodor Dostojevski
■ „Suveöö armastus“; ■ „Toomehelbed“. ○ Romaanid: ■ „Felix Ormusson“; ■ „Väike Illimar“. Siuru, 1917.-1919. aastal: ● Friedebert Tuglas ehk Felix; ○ kevadel pagulusest tagasi saabunud; ○ valiti ühingu sekretäriks. ● Marie Under ehk Printsess ○ poetessina tuntud kitsas ringkonnas; ○ valiti ühingu presidendiks. ● Artur Adson eh Paaž; ○ luuletama hakkas rühmituse liikmena ja armastusest Marie Underi vastu; ○ valiti asjaajajaks. ● Henrik Visnapuu ehk Vürst; ○ avaldanud sümbolistlikke ja futuristlikke katsetusi oma toimetatud albumites “Moment” ja “Roheline teemant”. ● August Gailit ehk Ge; ○ seni ilmunud üks proosateos. ● Johannes Semper ○ hariduselt filoloog; ○ äsja lõpetanud Moskva sõjakooli;
Asutajad Henrik Visnapuu ja Kadi Taniloo-Tekkel 1950. Esitasid ka operette. Repertuaaris ,,Tagahoovis", ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst", ,,Pisuhänd" jne Seosed Mardi Valgemäega, kes püüdis suunata kaasaegsemale repertuaarivalikule. Näitekirjandus paguluses: Bernard Kangro ,,Merre vajunud saar", ,,Hunt" Gert Helbemäe ,,Üleliigne inimene" Arvo Mägi ,,Vilemees" , ,,Mees hämarikust" Ilmar Külvet ,,Menning" TEATRIRAAMATUID: Artur Adson ,,Teatriraamat" Liina Reimani ja Ella Ilbaku mälestused Mardi Valgemäe ,,Ikka teatrist mõeldes" Vahur Linnuste ,,Uued tuuled teatris" Teatriloolised kogud Eesti Kultuuriloolises Arhiivis Asutatud 1929 ERM-i allasutusena 1940 Kirjandusmuuseumi koosseisus käsikirjade osakond (KM KO) 1994 ennistati ajalooline nimi Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) EKLA kogud: Käsikirjad, fotod jne. Leida võib:
aastal. 3 "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel 19171920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks.
kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlikpoliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele
Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander Albert Üksip Tiit Piibeleht Hugo Laur Liina Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad" käed ning uskumatu ehtsus ja sujuv moondumisvõime. Hilda Geser oli väliselt abitu, ja äbraik, vaimselt sõltumatu, oma perekonnas erandlik, eraklik ning tark tüdruk. Marje Parikas, kes on olnud aastaid laval reibaste tüdrukute ja bravuursete daamide kehastaja, õppis tasahilju ära ka diskreetsema mängu reeglid, mõistaandmiste nõudliku kunsti.
kunsti üldnäitus koos esinevad nn akadeemilise ja modernistliku suuna esindajad Laikmaa, Raud, Triik, Mägi. Väljapaistval kohal oli realistlik, naturalistlike sugemetega kirjandus, millele NE eneseteadlikult vastu astub. SIURU kuna esialgu ei õnnestunud kirjanikke koondada suuremaks organisatsiooniks, asutas 1917 juulis 6 kirjanikku Siuru rühmituse, mis ka ametlikult registreeriti president Under, sekretär,aga paljus tegelik juht Tuglas, laekur Adson, kolm ülejäänut olid Gailit, Semper ja Visnapuu.1919 lahkuvad Gailit ja Visnapuu, asemele tulevad Alle ja Barbarus. Kaastööd teevad rühmituseie ka teised kirjanikud (Suits, Ridala, Aavik, kunstnikest Triik, Mägi, Vabbe). Isiksustena olid väga erinevad, sidus uusromantiline hoiak ja söpruskondlik läbikäimine. Tuglase eestvõttel ilmus 19171919 kolm suurekaustalist albumit. Saavutuseks võiks nimetada tähelepanu pööramist vähetuntud
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
· Tähtsus:Elavdas kultuurielu 1905-1919 · Rõhutas kirjandusteoste vormi · Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Avaldati noori autoreid · Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv "Siuru" 1917-1919 · Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele · Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas · Väljundiks peamiselt luule ja novellid, kus peateemadeks olid armastus ja loodus · Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud"- Tuglas. · Esikkogud: Marie Under ,,Sonetid", Hendrik Visnapuu ,,Amores", Johannes Semper ,,Pierrot", Artur Adson ,,Henge Palango", August Gailit ,,Saatana karusell" · 1919
Näiteks klassikaline mehest naiseks riietumise stseen Juhan Kunderi (18521888) külakomöödias "Kroonu onu". "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel 19171920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks
,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad. Inimesed: · M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus. ,,Tarapita,, (1921-1922) Eesmärk: · Kirjanduspoliitiline rühmitus, kes teadvustas keelekultuuri halba olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine
Võitlesid väikekodanlikuse vastu. Oluline vorm ja kujund Eeskuju A. Puskin ja Baudelaire (B.Alver tõlkis Jevgeni Onegini. 4. Tarapita ja Siuru II RÜHMITUS SIURU (PÕLDLÕOKE) (1917-1919) Tallinn-sümbol valge krüsanteem Siuru kirjanduslik rühmitus loodi Friedebert Tuglase algatusel. Algselt pidi ,,Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under (1917 sonettid), Artur Adson (Henge Palango-hinge põlemine), Hendrik Visnapuu (Amores), Johannes Semper (Pirrot-narr teener), August Gailit (Saatana karusell)), Friedebert Tuglas. Uued tulijad olid (pärast Visnapuu ja Gailiti lahkumist) August Alle ja Johannes Barbarus. Siuru jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda. Sümbolistlik ja impressionistlik suund (eriti Under). Tekkis, et vastanduda sõjakoledustele (I MS, revolutisoonid). Moto: Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud (F.Tuglas)
tausta. August Palm ,,Eesti Kirjanduse Selts 1907-1932" ja ,,Villem Reiman" 1937. Ajalooharrastaja Aleksander Jruuspere 19. sajandi lõpu ajaloost tööd. Nt Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Maltsvelti liikumine (Akadeemilise Ajaloo Seltsi aktiivne tegelane). Uurimused eesti raamatu ajaloost FriedrichPuksoo, Jaan Roos, Richard Asti. Muusika ajaloost Anton Kasemets ja Elmar Arro. Kujutava kunsti ajaloost oldemar ja Alfred Vaga, Rudolf Paris. Teatri ajaloost Artur Adson, Jaan Kärner. Kooli ajaloost Johan Kõpp, Peeter Põld, Juhan Vasar (ülikooli ajalugu). Poliitiline ajalugu Edgar Laaman oli paremini informeeritud inimene Eestis omal ajal välis- ja sisepoliitika osas Eestis, parim analüütik, salateenisry´use mõttes. ,,Eesti lakkamine Vene riigist" 1921, ,,Jaan Poska" 1935, ,,Eesti iseseisvuse sünd" 1938, ,,Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees". 1940. Laaman pöördeliste sündmuste juures, nt Pariisi rahukonverentsi
"Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. Rühmituse
Gailit, K.Ristikivi).Eesti kirjandus säilitas võõrsil oma elujõu: a) Ilmusid pagulaste sulesr proosateosed ja luulekogud b) Aktiivne kirjastustegevus Pagulaskirjanduse keskusteks kujunesid Rootsi ja Kanada. Võõrsil ja kodumaal kirjutatu erinesid teineteisest: a) Eestis hinnati kirjanduspärandit ümber b) Võõrsil kuulutati eestluse kestvust ja loodeti, et kunagi saab Eesti vabaks Pagulaskirjanduses eristatakse mitut põlvkonda: a) Siurulased nagu Gailit, Visnapuu, Adson ja Under b) Uusrealistid nagu Kivikas, Krusten, Mälk c) Arbujad nagu Kangro, Ristikivi ja Helbemäe d) Rühmituse Tuulisui liikmed nagu Viirlaid, R. Kolt, Grünthal Kodumaalt põgenenud kirjanikud jätkasid esialgu kirjutamist 1930.ndate uusrealismi vaimus. Võõrsil kirjutajate ainevaldkonnas oli olulisel kohal okupatsiooniaeg, sõjasündmused ja kodumaalt põgenemine. Läänes andsid 50ndatel aastatel tooni modernistlikud suunad (Kafka, Woolf, Joyce)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
