KIRJANIKUD Kristian Raud kunstnik Gustav Suits luuletaja Konrad Mägi kunstnik Henrik Visnapuu luuletaja Nikolai Triik kunstnik Marie Under luuletaja Peet Aren kunstnik Artur Adson luuletaja August Jansen kunstnik Heiti Talvik luuletaja Ado Vabbe kunstnik Betti Alver luuletaja Jaan Koort skulptor Kersti Merilaas luuletaja Anton Starkopf skulptor
Teatava määrani oli rühmitus ühtne väike kollektiiv, milles igal osalejal oli oma koht ja osatähtsus. Rühmituse taktika oli samasugune kui "siuru" puhul: hoida ettevalmistused salajas, et siis ootamatult ja organiseeritult välja astuda. Tarapitalased Tarapitalased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Hinnangud kaasaja ühiskondliku elu sündmustele, poliitilised arusaamad? Artur Adson 3. veebruar 1889 5. jaanuar 1977 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus August Alle 31. august 1890 8. juuli 1952 radikaalne Johannes Brabarus 12. jaanuar 1890 29. november 1946 kõige teadlikum ja järjekindlam, rõhutas ideelist ühtekuuluvust Albert Kivikas 18.jaanuar 1898 19.mai 1978 minimaalne osa Jaan Kärner 27. mai 1891 3. aprill 1958
http://libcom.org/files/imagecache/article/images/library/a_farewell_to_arms_0.jpg http://joegleason1982.files.wordpress.com/2011/03/theoldmanandthesea.jpg Luuletajad W. B. Yeats Ezra Pound T. S. Eliot E. M. Rilke P. Valery André Breton V. Mayakovski http://www.manray-photo.com/catalog/images/photos/new_photos/M072903_lg.jpg Eesti kirjanikud A. H. Tammsaare A. Adson A. Gailit K. Ristikivi F. Tuglas H. Runnel B. Alver J. Kaplinski M. Under J. Viiding K. Lepik P.-E. Rummo http://www.vanaraamat.ee/data/16022010790.jpg?raamat=Tode-ja-oigus-1-5 ARHITEKTUUR Struktualism L. H. Sullivan Konstruktivism F. L. Wright Formalism L. Miels van der Rohe Bauhaus C.-É. Jeanneret De stijl H. A. H. Aalto ( Le
– memuaarkirjandust – 90 autorilt ilmus ligi 155 teost ■ 1950 hakati kirjutama teoseid PAGULASKIRJANDUS ■ Tunti puudust allikmaterjalidest ■ Otsiti kontakte kodumaal olevate inimestega ■ Materjal läbis mitmeid ohte ■ Peamiselt saadeti välja trükimaterjali: sõjaeelsed ajakirjad jms ■ Mida vanem materjal seda lihtsam oli ■ Oskar Kruus oli üks esimesi, kes hakkas koguma pagulaskirjanike materjale PAGULASKIRJANIKUD ■ Marie Under ■ Artur Adson ■ August Gailit ■ Karl Ristikivi ■ Gustav Suits ■ Johannes Aavik KALJU LEPIK ■ Sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus ■ Eesti luuletaja ■ Alghariduse sai Koeru algkoolist ■ 1935–1939 Tallinna Kaubanduskool KALJU LEPIK ■ 1940. aastal asutas koos Enn Keraga kirjandus- ja kunstirühmituse „Tuulisui“ TUULISUI Kirjanduselt ja kunstilt nõuti rahvuslikkust, kunstikavatslikkust, realismi ja üldinimlike väärtuste kaitsmist
Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus ,,Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Selliste sõnadega algas Tarapita esimene väljaanne 1921. aastal ning andis mõista, et rühmitus ei ole pelgalt kirjanduslik, vaid on kindel soov sekkuda poliitikasse ning ka rahvast selleks enam innustama. Kuigi Tarapita rühmituses olid mitmed siurulased nagu Under, Adson, Semper ja Tuglas, ei jätkatud endist tundelist ja peenet väljendusviisi, vaid asuti kohe analüüsima kultuuri olukorda ning oma seisukohtades oldi konkreetsed. Nende artiklites kritiseerisid erinevad autorid avalikult võimuorganeid ning neid süüdistati iseseisvuse saavutamises ainult väliselt, ent rahva hingelise iseseisvuseni jõudmiseks oldi vähe t...
Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underi eesti luule säravaim ja kunstiküpsemaid esindajaid, kelle loomingus on kristalliseerunud inimolemuse sügavam põhi:
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
ühiskonnakriitilist kirjandust, aga põhirõhk oli siiski loodusel ja armastusel. Teine Tuglase ajakiri "Ilo" oli juba nime poolest "kunst-kunsti-pärast"-ajakiri, aga kohati arvustati reaktsioonilisust ja kontrrevolutsioonilisi teoseid ei olnud. (Näiteks Tuglase enda novell "Inimese vari".) Kirjandus suhteliselt isoleerus rahvast, kuna ei tahtnud progressiivseid teemasid käsitleda. 1921 tekkis rühmitus "Tarapita" (sinna kuulusid Semper, Barbarus, Alle, Kärner, Suits, Tuglas, Adson ja Under) , mis väljendab pettumust kodanlikust iseseisvusest. Taotleti ühendust laiemate hulkadega ja see ka saavutati. Koos võideldi "raba vastu", aga sellise raba vastu, mis pidi nad ikkagi lõpuks hävitama. Puudub üldine ideoloogiline programm ja ühiskondliku korra muutmise nõue. Oluline esimese ühiskondlike huvidega rühmitusena. Uue kirjanduse tähtsaim osa omandab kodanlusevastase orientatsiooni. Kirjandus süvendas kodanliku ühiskonna kriisi
Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende kaks last. Venemaal elasid nad kuni 1906. aastani. 1904ndal aastal oli Marie armunud eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse, kes tahtis, et Marie tõlgiks oma luuletused emakeelde. Seejärel tahtis Laikmaa need kohalikus ajalehes avaldada. 1906. pöördus ta tagasi Tallinna. Siin kohtus ta 1913. aastal kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes hakkas ka Underi kirjatoimetajaks. Adson kogus kokku Marie luulematerjali ning avaldas sellest Underi esimese luulekogu. Pärast 1924 aasta lahutust Carl Hackerist, abiellus naine oma kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes kirjutas ka hiljem Underist autobiograafia. Underi esimene luuletus oli avaldatud ajalehes Postimees, kui ta oli kõigest 21-aastane. 1917 ilmus tema esimene sonettide kogumik ,,Sonetid". See kogumik tõstis kõvasti tema luuletajamainet. Tema teine kogumik ,,Eelõitseng" sisaldas luuletusi 1904.-1912
Ta suri 3. aprillil 1951 Luulekogud "Amores" "Jumalaga, Ene!" "Talihari" "Hõbedased kuljused" "Käoorvik" "Ränikivi" "Maarjamaa laulud" "Puuslikud" "Linnutee" Luulekogusid ilmus Visnapuul veel palju aga neid ei hakka siia ma tooma. Esimesed luuletused avaldati 1908 aastal. Tema ja Under olid need kes lõid rühmituse "Siuru" ja nende hüüdlauseks sai carpe diem ehk naudi päeva. Siuru ametlik sünd on 17.mai 1917, mille on kirja pannud A. Adson. Visnapuu luule oli pigem sügava mõtteline. Tema luuletused olid nendest asjadest mida ta oli läbi elanud ja tundnud. Tsitaadid "Kui palju talente, kui palju häid vaimuigatsuste argonaotluse unistusi hääbub sulaste südameis kuskil adrapuu taga või neisse niiskeisse hämaraisse koolimajadessegi - Sina rebisid enda sealt välja" - Rasmus Kangro-Pool, meenutus 1939 aastast "Parem toetusi saada eluajal, kui pärgadehunnik ja mälestussammas pärast kaudset näljasurma"
Marie Under Marie Underi elulugu Marie Under sündis; 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri septembril 1980 Stockholmis. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under (1843-1930) ja Leena Under (1854-1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4-9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast ...
Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944
· Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur 1.Välis-Eesti kirjandus: *u 70 000rändas välja *Põlvkonnad: · Eestis tuntuks saanud kirjanikud(keskealised) Miks oli lahkumine raske? Nad olid siin harjunud, midagi saavutanud, paguluses pidid alustama 0-st peale. (NT:G.Suits, A. Gailit, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu jt.) · U. 20ne aastased Miks neile lahkumine kergem? Nad olid vallalised (puudus vastutus), kohanemine kergem, aktiivsed noored (NT: K. Lepik , B. Kangro, I. Laaban jt.) · Lapsed Said võõrkeelse hariduse, algas pagulaskultuuri allakäik (NT: H. Nõu, I. Ivask jt.) *Lahkuti: Rootsi(u 22 000), Saksamaale (40 000) , Kanadasse (17 000) , Ameerikasse (16 000) , Inglismaale (6000), Austraaliasse (6000). *eksiilkeskus Rootsi
(Ilmamaa, Tartu, 464 lk; järelsõnana on avaldatud Julius Mägiste "Mälestuskilde Anna Haavast ja tema perekonnast"). Aastal 2008 ilmusid Anna Haava kogutud luuletused "Luule" (ligi 700 luuletust; järelsõna: Doris Kareva, SE & JS, Tallinn, 576 lk). SIURU (lol) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Kalju Lepik Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga
Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944
Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis. 1. Marie Under 2. Artur Adson 3. Bernard Kangro 4. Karl Ristikivi. o Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid: 1. Arved Viirlaid 2. Arvo Mägi 3. Enn ja Helga Nõu Naturalism Naturalism oli 19.sajandi lõpul tuntuks saanud kirjandus- ja kunstivool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju, kaldudes kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda.
muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut. Rühmitusse kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Kirjanduslik Orbiit- ajaleht, tegevusaeg langes 1920. aastate lõppu ja 1930. aastate algusesse. Elulähedus Tarapita- 1921-1922 - kirjanduspoliitiline rühmitus, liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja), August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Nad jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Tammsaare: "Tõde ja Õigus", "Põrgupõhja uus Vanapagan", "Kõrboja peremees", "Juudit", "Ma armastasin sakslast", Tsehhov:
Nooremast põlvkonnast Jaan Vahtra ja Eduard Viiralt. Hariduselus- mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uusi õpikuid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal. Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal
1920. aastate hakul, nn rühmituste aja lõpul, võib kirjanduses leida nii varasemate traditsioonide järgimist kui uudseid, modernistlikke katsetusi. Mitmekesisus puudutab samavõrd luule vormi kui temaatikat. Kirjutati läbi aegade tuntud teemadel, nagu loodus ja armastus, ning rõhutades kaasaegset ainet- linnaelu ja tehnikat. Traditsioonide poolt hakkab omanäolisena silma kirjakeelest erinev, eeskätt lõunaeestiline murdeluule. Artur Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes. Adsoni murdekeel on eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel ("Poisikene") Hendrik Adamsoni, Viljandimaalt pärit ja Mulgi murdes kirjutanud kirjanikku on nimetatud Mulgimaa laulikuks. Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, luuletustes leidub ka ühiskondlikku satiiri. Neis pilatakse ühiskonnaelu ebakohti, inimeste raha- ja karjäärihimu. ("Mulgimaa"-luulekogu) 1920
Tavaliselt jagunevad 4+4+3+3. Tema sonettide põhiteemaks oli armastus ning tema luuletused olid väga detailirohked. Kujutuslaad oli pigem impressionistlik. Siuru ajal kasvas tema kosilaste arv. Tal oli palju suhteid mitmete Eesti tuntud kultuuritegelastega, kelleks olid näiteks Eduard Vilde, Friedebert Tuglas. Underi esimeseks abikaasaks sai Carl Hacker- kellega said nad 2 last. Nende lahutus oli raske ning vaevarikas. Underi teiseks ja viimaseks abikaasaks oli Artur Adson. Eesti Vabariigi ajal hakkas Under n-ö ajaluulet looma. Eeskätt oli tema luule psühholoogiline, mis kajastas tundeid ja eri ajaloojärke. Tema luulet läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel. Underi luules esineb ka palju piibli motiive. Üheks selliseks luuletuseks on näiteks Marie Underi luuletus „Laatsarused“ Laatsarused Teeveerud täis on vaeseid Laatsarusi,
suuv viil läbi kävve sünnüraja´, niida tõmmas minnu igätsüse väen iks üts maakene nink vana maja (2:111). Suur võiduajamine surmaga käis ihus ja nagu läbi enese viis võigas tee (1:123). Sa pole kurb, et see, mis sinus muutub, ja sina ise oled äkki põrm (1:114). Sa istut, nägu päivä sisen nink silmä´omma kinni sul, suur rahu om su olemisen, ent rahutus om otsmikul (2:125)... Kirjandus 1. Semper, Johannes, 1975. Väike luuleraamat. Tallinn, Eesti Raamat. 2. Adson, Artur, 1990. Väike luuleraamat. Tallinn, Eesti Raamat.
Aga ikkagi lõpuks ta muutis oma meelt ja hakkas jälle kevadet armastama. Eriti Võib ema ainult nõnda oma luuletustes. hellitella, Seda saab kinnitada luuletusega "Aastaajad." Kui vajub valge villatätar-tang. · Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. · Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. · Nii Henrik Visnapuu kui ka Marie Under kuulusid Siuru rühmitusse. · Visnapuu põgenes 1944. aastal Saksamaale, aga Under põgenes Rootsi. · 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik. · Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik.
PAGULASKIRJANDUS 1944. aastal lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Mindi põhiliselt: 1. Rootsi (ca 22 000 eestlast) 2. Saksamaale (40 000) 3. Kanadasse (17 000) 4. USA-sse (16 000) 5. Inglismaale (6000) 6. Austraaliasse (6000) Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu- eesti kirjandus- ta ületas Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud: 1.) 181 luulekogu 2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson...
ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all “Postimehes”. Underi luuletused on klassikalise vormiga ja järgivad kindlaid struktuurireegleid. Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab
Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." Eestis ilmunud kirjandus · Kirjastused riigistati · Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid
need teosed pole ajahambale vastu pidanud. 2) Evald Tammlaant (190445) oli 1930ndate lõpu uusi tulijaid, kellelt jõudid ilmuda t kaks näidendit:salaviinaäri ja randlaste elu kujutav "Valges lagendikus" (1937) ning relvalasti vedavad laeva meeskonna mässu kujutav "Raudses kodus" (1938). Eesti näitekirjanduse tollasel taustal tõi Tammlaanele teatud uudsust värske miljöö, pingelisema tegevuse ja hoogsa lühilauselise dialoogi poolest. 3) Artur Adson (1889-1977) alustas samuti 1920ndatel ekspressionistlike näidentidega, kuid 1930ndatel kirjutas ta ajaloolisi ja eepilisi teoseid eesti ajaloost (,,Toomapäev"; ,,Lauluisa ja Kirjaneitsi"). Sama stiili järgisid palju teised (Visnapuu, Kallas). 23. Teater ja omadraama 1930. aastail. Proosa dramatiseerimine. 1930ndatel süveneti nii kirjanduses kui teatris rahvuslikkuse probleemidesse. Märksõna omakultuur väärtustas eesti kultuuri eripära võrdluses teiste rahvaste kultuurigega.
Gümnaasiumiõpilaste arv suurenes, tehti haridusreform. Kõrgemad koolid: TÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Tehnikum, Tallinna Tehnikum, Tallinna Konservatoorium, Riia Kõrgem Kunstikool Eesti kultuurikapital- peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kirjandus-Siuru rühmitus(Gailit, Visnapuu, Semper, Adson, Under, Tuglas), Tuglas, E.Vilde(„Mäeküla piimamees“, „Mahtra sõda“), Ristikivi („Ristideta hauad“), Luts, A.H. Tammsaare Muusika-Eevald Aava (ooper „Vikerlased“), Artur Kapp Teater-Priit Põldroos ja Paul Sepp (lavastajad), Ants Lauter ja Liina Reimann (näitlejad) Sport-Alfred Neuland(maadlus), Jüri Lasmann(maratonijooksja), Alfred Schmidt, Osvald Käpp ja Voldemar Väli (maadlus), Paul Keres, Kristjan Palusalu (maadleja), Martin Klein
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A
ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega
1.Sel ajal valitsesid kirjanduses realism ja rahvusromantika.Luule järgis enamasti vanbaromantilist laadi.Saj. alguskümnendil tõusis juhtkohale eelkõige tänu Noor-Eestile uusromantism.1914-1917 sõja ajal ei ilmunud eriti raamatuid.1917-1922 tegutsesid kirjanduses 2 suurt.Noor-Eesti kunstivaateid ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat kirjanduslikku rühmitust-Siuru ja Tarapita.Noor-Eesti-tuli kokku 20saj.alguses.Seda võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandekseesti ühiskonna muutumise.Liikmed-Suits,Tuglas,Linde,Aavik,Ridala,Kallas,Oks,Semper ja Alle. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.Kirjandusvooluliselt esindas nooreestlaste looming uusromantismi.Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst.Aaviku algatusel ...
Rohkem oli vahetut hingestatust ja isikupära Vaimselt jäi elu lõpuni siurulaseks Siurulased esmakohtumisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Visnapu Gailit Under Tuglas Adson u Siurulased täies hiilguses Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 20-ndad Käis Gailitiga Nõukogude Click to edit Master text styles Venemaal Second level 1921.a sõitis Saksamaale
mõtlikud ja filosoofilised. Enno on kirjutanud ka lasteluuletusi ( "Üks rohutirts läks kõndima"). Täiskasvanuste luulest on kuulsaim " Nii vaikseks kõik on jäänud", mis kõneleb inimesest, kes on jõudnud oma elu pöördepunkti ja mõtleb rahulikult minevikust ja tulevikust. "Siuru" rühmitus See rühmitus loodi A Gailiti juhtimisel 1917.a. Tegutes aastani 1919. Sinna kuulusid järgmised kirjanikud: luuletajad Henrik Visnapuu, Marie Under, Artur Adson, Johannes Semper ning proosakirjanikud August Gailit, Friedebert Tuglas. Rühmituse nimi tähendab lõokest. Nad kirjutasid julget, erootilist kirjandust. Luuletustes kujutati armastust ja kirge, oli vihjeid seksile jne. Novellides toimusid fantastilised ja sokeerivad sündmused (nt Gailiti novellis seksis nunn saatanaga ja sünnitas selle eest karistusena sinised põrsad). Nende maailmapilt oli hedonistlik (hetke nautiv, naudinguid otsiv). Loosungiks oli " Carpe diem!" ( "Naudi hetke!")
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tut...
Ta oli paljude tähtsate kirjandusseltside asutaja ja põhiliige. Rahva valgustaja ja uute ideedega väljaastuja. Sidus erinevaid kultuurivaldkondi ja oli ühiskondlikult aktiivne. 7. Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" (liikmed, eesmärgid, iseloomulikku, võrdlus ,,Noor-Eestiga", saavutused) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam". Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja
kuni 1917. aastani. 6. Sügisel pääses Barbarus arstide vahetuse tõttu rindelt tagasi ja asus töötama Kiievisse. Samaaegselt avanes tal ka võimalus sooritada 1914.a ülikoolis võlgujäänud riigieksamid. 1917.a tekkis ka rühmitus ,,Siuru". Barbarus, kes küll oli sõjarindel, toetas siiski rühmituse väljaandeid oma kaastööga ja oli tema liikmetega tihedas kirjavahetuses. 1919.a sügisel oli ,,siuru" lagunemas ja Marie Under ning Artur Adson palusid Barbarusel rühmituse liikmeks astuda, Johannes Vares nõustus, kuid mingit erilist vaimustust ta ,,Siuru" vastu üles ei näidanud. 1921.aastal loodi opositsiooniline rühmitus ,,Tarapita", mis kaitses demokraatlikke ideid. Sinna kuulusid ametlikult 10 kirjanikku, sealhulgas ka Barbarus. Rühmitusel kujunes kaks suunda. Ühed asusuid ründama kodanlust ning naeruvääristama tema haritust ja tagurlust. Teine pool aga püüdis leebete
Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander Albert Üksip Tiit Piibeleht Hugo Laur Liina Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad" käed ning uskumatu ehtsus ja sujuv moondumisvõime. Hilda Geser oli väliselt abitu, ja äbraik, vaimselt sõltumatu, oma perekonnas erandlik, eraklik ning tark tüdruk. Marje Parikas, kes on olnud aastaid laval reibaste tüdrukute ja bravuursete daamide kehastaja, õppis tasahilju ära ka diskreetsema mängu reeglid, mõistaandmiste nõudliku kunsti.
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast"
venelane Nikolai Karamzin (17661826). Eesti kirjanduses on sentimentalismi jooni Suve Jaani (17771851) teostes. "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel 19171920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. Rühmituse tegevus
tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimekirjast pagulaskirjanikud Artur Adson, Karl Rumor ja Albert Kivikas. Suur osa nende loomingust jäi sellest hoolimata kodumaal keelatuks. Muutused kirjanduselus · Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus. Muutused luule-elus · Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”).
· Omalaadseteks kokkuvõteteks tehtust said kaks kolmeköitelist koguteost ,,Eesti rahva ajalugu'' ja ,,Eesti ajalugu''. · Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. · Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia''. · Areenile astus ,,Siuru'' rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. · Eelistatuim kirjandusvool oli endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaane kirjutasid Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk. · Kümnendi keskel asendus uusromantism uusrealismiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr. · Senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks 1930. a. keskel üle
päev.kuu.aasta Luuleraamat Oma nimi klass kool ( NT . Merilin Redik 10 A/Õ PTG ) Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala sündis 30. mai 1885 aastal Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas.Villem Grünthal-Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, ...
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti k...
org/wiki/Marie_Under Eesti värss. Marie Under http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=15 Miksike. Marie Under http://miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.htm Eesti giid. Under, Marie http://www.eestigiid.ee/?ItemID=169&PYear=aasta&Person=nimi&start=225 Hingesthinge. Marie Under http://hingetugi.onepagefree.com/? id=12609&onepagefree=460b09f151dfb33e28c5fcca030fe974 Vikipeedia. Carl Hacker http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Eduard_Friedrich_Hacker Vikipeedia. Artur Adson http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Adson Miksike. Marie Under http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marie_under.htm Histrodamus. Under ja kirjandusrühmistu ,,Siuru" http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2939&layer=188&lang=est#293 Hot. Trinzu literatuuripesa http://www.hot.ee/trinz/luule/under.htm# Hot. M. Underi sonetid http://www.hot.ee/janar360/underisonetid.htm#a12 6
l kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda l asukohamaade argipäev l kodumaalt põgenemine l Piiblitemaatika l Teemad, mis kajastusid pagulasluules l koduigatsus, mis oli süngetooniline ja tõsine l piltluule ja sürrealism l isklikud hindehädad, perekond, loodus Pagulaskirjanike põlvkonnad l Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tundud. Neile oli äraminek kõige valusam. Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes suutsid end paguluses oma valitud erialal teostada. Nendeks olid K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, R. Kolk, A. Viirlaid. l Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, osa neist loobus. Sinna gruppi kuuluvad H. Nõu, E.K. Toona, I. Ivask, I. Laaman l
kirjavahetuses Tuglasega. Tolle aja lugeja ei suutnud ega osanud tema luulet vastu võtta kuna ta oli subjektiivse loomelaadiga kirjanik. Tema pealkirjad olid praktiliselt mitte midagi ütlevad ("Küla", "Heinamaa"), kuid sisu paljuütlevad. Ta kirjutas külainimeste elust, tööliste viletsast elust, kuid kõik koleda suutis ta avada väga kaunilt. „Siuru“ rühmitus Siuru liikmed olid: August Gaililt, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Hendrik Visnapuu. Nende missiooniks oli avaldada raamatuid ning algajate kirjanikena oli seda lihtsam koos teha. Marie Under oli Siuru printsess, kes avaldas raamatu "Sonetid" (impressionism). Visnapuu oli Siuru Vürst, kes kirjutas Siuru juhtumised üles, kirjeldas nende boheemlaslikke eluviise. Semper kirjutas "Pierrot". Gailit "Saatan karussell", "Isade maa". Visnapuu ja Gaililt otsustasid lahkuda Siurust 1918 (olid naljaarmastajad). Ekspressionism ja rühmitus „Tarapita“
Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde. (Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!) Siuru-loodi 1917a. 17.mail.Rühmitusse kuulusid-Henrik Visnapuu,Marie Under, Arthur Adson,Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper(kunstnikud:J.Koort,A.Vabbe ja N.Triik)Siuru tähtsus-tõid Eesti luulesse maailmatasemel armastus ja loodus lüürika;esimene suurem ettevõtmine-album;Siuru trükitoodangu esimene laine-Underi luulekogu ,,Sonetid" , Adsoni ,,Henge palango" , Visnapuu ,,Amores" , ilmusid ka Siuru II ja III albumb. Korraldasid puhkeõhtuid(loteriiõhtuid). Rühmitus lagunes, tekkisid vastuolud (Gailiti ja Underi vahel),tegevus lõpetati 1919 a.lõpul
ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel. Tarapita manifesti koostas ja allkirjastas kirjanik Johannes Semper, alla kirjutasid ka Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jüri Kärner, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Freidebert Tuglas ja Marie Under. Ajakirja esimene number ilmus 14. septembril, seda toimetas Friedebert Tuglas ning see sisaldas artikleid, luulet ja kultuurikroonikaid. Rühmituse teke oli mõjutatud Henri Barbusse'i 1919. aastal asutatud rühmituse Clarte sõja, vägivalla ja sotsiaalse ebaõigluse vastu võitlemise põhimõtetest. Tarapita vastandus bürokraatiale, riiklikku tellimust
Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine > iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
