4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. (2) Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. LEPINGU VORMINÕUDED On vormivabadus (VÕS § 11). Leping võidakse sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes vormis kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tarbijatega sõlmitavate lepingute osas kehtivad erinormid. Tarbija krediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjlaikus vormis
on vahetult kohaldatav kõigile liikmesriikidele. Määruse rakendamisel tähistab vahetu kohaldatavus siseriiklikkusse seadusandlusesse ümberkirjutamise keeldu, mis tähendab seda, et määrus muutub vastuvõtmisel automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks ning on samaväärne liikmesriigi parlamendis vastu võetava õigusaktiga. DIREKTIIV Direktiiv on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud. Samas on direktiivi rakendamine kaheastmeline protsess, kus liikmesriik saab ise valida kohaldamise vormi ja meetodid. Direktiiv on väga erineva rakendustähtajaga: paarist kuust mitme aastani. Liikmesriikide lasub vastutus direktiivi kohaldamata jätmise puhul. OTSUSED Otsused on üksikaktid, mis on tervikuna siduvad adressaadi suhtes. Seega on otsused kohustuslikud vaid neile kellele on suunatud, näiteks üksikud liikmesriigid või firmad. 1998
Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2.Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt
teostamiseks. VVS määrab valitsusasutuseks, kelle valitsemisalasse kuulub asjaajamise korraldamine riigiasutustes, Riigikantselei. VVS § 77 lg 1 p 6: Riigikantselei korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide väljatöötamist. 2.2. Avaldustele vastamise seadus Seadus sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud neile adresseeritud märgukirjad ja avaldused registreerima ja neile kirjalikult vastama hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates selle saabumisest. Täiendava uurimise vajadusel võivad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud tähtaega pikendada kahe kuuni. Tähtaja pikendamisel on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud sellest märgukirja või avalduse esitajat kirjalikult informeerima.
Liikmesriik võib vabaneda EÜ õiguse ülevõtmise kohustusest üksnes sel juhul, kui direktiiviga keelatud tegevus ei saa liikmesriigis objektiivselt toimuda. Direktiivi otsemõju olemasolu tuleb seada sõltuvusse eelkõige sellest, kas ühenduse sätted on tingimusteta ja piisavalt täpsed. Direktiivid ei too kaasa horisontaalset otsemõju, ehk teisisõnu, liikmesriigi vastavate rakendussätete puudumisel ei saa need tekitada kohustusi eraisikutele. Direktiivid on adresseeritud liikmesriikidele. Kk.alaseid direktiive võib jagada toote- ja kvaliteedidirektiivideks. On selge, et nende direktiivide eri tüüpide puhul on täheldatavad ka üsna olulised erinevused otsemõju osas. 13. Rahvusvaheline keskkonnaõigus Rahvusvahelisel kkõigusel 2 arenguetappi: 1. Klassikaline positivistlik rahvusvaheline keskkonnaõigus Esimeselt teise üleminekut seostati 1972. a. Stockhomis toimunud kkkonverentsiga I arenguetappi iseloomustavad põhitunnused:
>transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes vastuse saatmist ühenduse lahti. Kasytaja sisestab URL>brauser saadab serverile TCP ühenduse soovi porti 80>server nõustub edastavad suhteliselt väikse koguse andmeid võivad eelistada UDPd TCPle. Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. Allikas- andmete genereerimine; Saatja- ühendusega ja teatab kliendile>kasutaja saadab URLi loodud TCP ühendusse> server saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. teisendab andmed transpordiks sobivale kujule; Edastajatranspordib signaali yhest kohast teise
säilimise üht peamist eeldust. Põhiseaduse § 36 lg 3 sätestab iga eestlase Eestisse asumise õiguse. Ka seda sätet võib vaadelda kui ühte rahvuse säilimise garantii peegeldust. Lisaks võib rahvuse säilimise tagamise garantiidena vaadelda ka põhiseaduse § 27 lg-d 1 ja 4 ning § 28 lg 4, mis teevad riigile ülesandeks hoolitseda sotsiaalsete tagatiste abil tulevaste põlvede esindajate rohkuse eest. Riiklike eesmärkide ja ülesannete täitmine on eelkõige adresseeritud seadusandjale. Tegemist on seadusandja kohustusega kujundada välja ja sisustada efektiivsed vahendid vastavate eesmärkide saavutamiseks. Riiklikest eesmärkidest ja ülesannetest ei tulene siiski õiguslikud, vaid poliitilised kohustused. Seega on tegemist pigem juhistega, mille täitmata jätmine toob kaasa parlamendi poliitilise vastutuse oma valijaskonna ees. Selle kõrval on eesmärke ja ülesandeid kui põhiseaduse jõuga printsiipe võimalik rakendada ka põhiseaduslikkuse
Tuleb mõista, kas eesmärkide saavutamine on reaalne ning kas nende täitmine tagab asutuse arengu ja lisab talle väärtust; ülevaade auditi objektist – tuleb mõista objekti struktuuri, protsesside toimimist, organisatsiooni hierarhiat (kes kellele allub, alluvus- ja juhtimisliinid) ja sisemist töökorraldust, tuleb endale organisatsioon selgeks teha; auditi eesmärkide püstitamine – tuleb arvestada seda, kellele auditi väljund on adresseeritud või kas tegemist on plaanilise auditiga (iga-aastase auditiga). Eelnevast lähtuvalt tuleb määrata auditi ulatus, läbiviimise viis (milliseid meetodeid kasutatakse) ning mida auditiga soovitakse saavutada; suhteline risk (oluline) – tuleb identifitseerida ja hinnata riske ja nende mõju, millega auditi objektis tuleb arvestada, ning eraldada valdkonnad, mis on kõrge riskiastmega
Kuidas radikaal-feminismi kritiseerida? a. Miks peaks impersonaalne suhe sotsiaalses läbikäimises tegema selle alandavaks? Enamus läbikäimisest on täiesti ebaisikuline (bussijuht, ajalehe Igal neist institutsioonidest ja üksikisikutest on kanda oma vastutus ja täita oma rolli. Käesolev Koodeks on adresseeritud just neile. Koodeks saab olla efektiivne ainult sel juhul, kui kõik need, kes müüja, poemüüja, teenindaja) ja mingit probleemi selles pole (sõbrad, pere, tuttavad on üksnes väike osa meie sotsiaalsestlävimisest) Võidaks vastata, et impersonaalsus on vastuvõetamatu seksi osalevad spordis, on valmis võtma enda kanda Koodeksis määratletrud vastutuse
Kõik peavad tegema ja kohe. 2) Direktiiv (küsib selle ja määruse vahet) - harmoniseeriv. Teisisõnu nende eesmärk on saavutada sama lõpptulemus. Nende jõustumine võtab kauem aega. Näiteks 3-5 aastat ja selle jooksul tuleb ostustada kuidas viiakse direktiiv ellu. Iga riik võib seda omamoodi teha aga kuidagi tuleb sama lõpp saavutada. 3) Otsus - otsus et kõik liikmesriigid peavad näiteks osalema migratsiooniprobleemi lahendamises. Otsus on siduv nende jaoks, kellele see on adresseeritud (nt ELi liikmesriik või mõni ettevõte) ning see on vahetult kohaldatav. Näiteks avaldas komisjon otsuse ELi osalemise kohta mitmete terrorismivastase võitlusega tegelevate organisatsioonide töös. See otsus oli seotud vaid nende organisatsioonidega. 4) Arvamused ja soovitused. Näiteks, et riigid parandaksid oma videovõimekust et skaibi teel oleks võimalik kohtukeisse lihtsamini lahendada. Need pole siduvad, need on soovitused.
Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2.Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt
õiguse kaitseala. Samas on kirja sisuga tutvumine isegi adressaadi juuresolekul võimalik PS §-i 43 järgides. Kuna praegusel juhul tuleb eeldada, et täidetud oli VangS § 29 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad, välja arvatud VangS § 29 lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole käesolevas asjas PS § 43 kaitseala riivatud. (Tuleb analüüsida, mis sõnum, sõnumisaladus). 2.1.2. Isikuline kaitseala §26/§43 järgi, mis on igaüheõigus . 2.2. Kas esineb riive? Jah, PS §26 lg1 riive. 3. Riive põhiseaduslik õigustamine 3.1. Formaalne PS-pärasus 3.1.1
arusaamine nendest. Tuleb mõista kas eesmärkide saavutamine on reaalne ning nende täitmine tagab asutuse arengu ning lisab talle väärtust. 2. Ülevaade auditi objektist tuleb mõista objekti struktuuri, protsesside toimimist, organisatsiooni herarhiat (alluvus/juhtimisliin) ja sisemisest töökorraldamisest (ehk tuleb endale organisatsioon selgeks teha). 3. Auditi eesmärkide püstitamine arvestada tuleb seda, kellele auditi väljund on adresseeritud või on tegemist plaanilise auditiga. Eelnevast lähtuvalt tuleb määrata auditi ulatus, läbiviimise viis (milliseid meetodeid kasutatakse), mida auditiga soovitakse saavutada. 4. Suhteline risk tuleb identifitseerida ja hinnata riskid ja nende mõju, millega auditi objektis tuleb arvestada ning eraldada valdkonnad, mis on kõrge riskiastmega või väga tundlikud ning seejärel reastada riskid alates suurematest. Olulisematele
- Positiivne vabadus erineb negatiivsest, kuna seob valiku moraalse hinnanguga (kandjal puudub otsustamisvõimalus, vaid tal on õigus/vabadus teha õiget asja) Engels: ,,Vabadus on tunnetatud paratamatus." vabadusega koosneb moraalne kohustus mitte eksida valiku tegemisel (valikuga kaasneb vastutus) Kohustused: II peatüki pealkirjas peetakse silmas subjektiivset kohustust. Kohustused, mis on adresseeritud põhiõiguste kandjatele (nt §92 Valitsus astub tagasi... ei sobi, kuna Valitsus on riigiorgan, mitte põhiõiguste kandja) Jagunevad (eelnevalt kirjeldatud): - Relatsionaalsed ehk subjektiivsed kohustused (õigus nõuda või ka mitte) - Objektiivsed kohustused Põhikohustused jagunevad: - Kohustused, mille eesmärgiks on tagada individuaalseid õigusi: §27 (3) Vanematel on õigus ja kohustus
hiljem USA-sse ja 1971 seal ka sureb. Tema loominugi esimene järk on uuromantiline järk, seejärel tuleb pikk paus ning paguluses pärast sõda tuleb uus loominguline puhang ja kirjutab uusromantilist lühiproosat ja ka (,,Krutsifiks aines võetud Brasiilias) mitterealistlik arendus. 6. loeng Juhan Jaik · 1924-33 Võrumaa jutud I-II · 1928 Kaamelid pasunapuhujatega Ta jääb raskelt haigeks ning läheb pagulusse. · Lapsed tal on otseselt lastele adresseeritud kirjanudust. Samas aga on adressaat sageli ähmane. ,,Võrumaa jutud" on sageli taandatud lastekirjanduseks, kuid samas võib seal ka midagi enamat näha. Lastekirjanduseks taandamine tuleb sellest, et ta jutustab muinasjutt kas nad on folkloorsed või rohkem kunstloo, aga folkloorne põhi on ta lugudes oluline. Jaiki nügiti 20ndatel ja 30ndatel retseptsioonis kuhugi äärealadele, ta ei saanud elu ajal elavaks klassikuks
vaid nagu oma ajastu hämmastavat leiutist. Houdinil oli kombeks võluda publikult laenatud kaabudest esile kompvekke, väikesi lehvikuid, kuhu oli kirjutatud tänuvärsse ja komplimente, lillekimpe ja muid pisikesi esemeid ning neid seejärel tasuta vaatajatele kinkida. Esimese osa lõpus jagas illusionist rahvale oma portreede albumeid. Paljud hoidsid neid kingitusi alles kui kallist mälestust suurest mustkunstnikust. ,,Assistent tõi Robert-Houdinile adresseeritud paki. Artist võttis sellest pudeli ja tegi ettepaneku juua väikese akrobaadi14 terviseks. Vaatajate soovil kallas ta pudelist kord valget, kord punast veini, kord siidrit või mitmesuguseid likööre. Assistendid kandsid täidetud pokaalid mööda ridu laiali ja igaüks võis veenduda, et nende tellimus oli täpselt täidetud. Vastuseks tormilisele aplausile deklameeris mustkunstnik naeratades: ,,See pudel eal ei tühjene,
Vabariigi valitsuse korraldus Ministri määrus Käskkiri Õigusakti kehtivuse tingimused 1. Teatavaks tegemine sisust informeeritakse asjast huvitatud isikuid 2 viisil: Avaldamine; (riigiteataja) Teatamine 2. Jõustumine muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõigile, keda see otseselt puudutab. Õigust iseloomustavad tegurid Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääris. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (näiteks parlament). Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga.
Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele. 463. 88. Otsusele esitatavad põhinõuded 464. · Reaalne ja igati põhjendatud. 465. · Tehtud selleks volitatud isiku poolt. 466. · Kooskõlastatud kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. 467. · Tehtud õigeaegselt. 468. · Paindlik, st. kui on vaja, peab olema võimalik otsust muuta või selles korrektiivi teha. 469. · Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. 470. · Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 471. 89. Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 472. 90. Delegeerimisprotsess koosneb 3-st sammust: 473. · Tegevuse/ülesande andmine alluvatele; 474. · Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele; 475. · Alluva aruandekohustuse määratlemine. 476. 91. Delegeerimise vajadus 477
a) ettevalmistus b) tehing c) veenmine 38) Kvantitatiivseks hindamisaluseks turunduses on a) firma poliitika b) müügipakkumiste ettevalmistamine c) klientidega suhtlemine d) pakkumiste arv ajaühikus 39) TV-reklaami puuduseks a) on piiratud nähtavus - raadio b) ei ole suunatud sihtauditooriumile - ajaleht c) on see, et lühikese esitusaja tõttu ei pruugi jõuda reklaam tarbija teadvusesse d) on lühike eluiga - ajaleht 40) Adresseeritud otsepostitusreklaami selektiivsus on a) väga kõrge b) kõrge c) keskmine d) madal e) väga madal 41) Kasumi valem on järgmine a) kogukulud – kogutulud b) kogukulud / kogutulud c) kogutulud – kogukulud d) kogutulud / kogukulud 42) Ettevõtte hinnakujundamise sisemõjuriteks on a) turg ja nõudlus b) tarbijate reaktsioonid c) konkurentide hinnad d) tegelik ja plaanitav turuosa 43) Tarbija hinnatundlikkus väheneb a) luksuskaupu ostes
käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole
saab sooritada vaid finantsinformatsiooni ülevaate. Audiitor võib esitada ka eriotstarbelisi raporteid, milleks on audiitori poolt konkreetsetele kolmandatele iskutele või laemale majandusüldsusele antavad hinnangud klientettevõtte finantsinformatsiooni mingist kitsamast valdkonnast või lähtuvalt konkreetsest eesmärgist. Audiitori koostatud ja ainult klientettevõttele adresseeritud sisemiseks kasutamiseks esitatavad märgukirjad, arvamused või hinnangud. Vastavalt kehtivatele seadustele (rmp seadus. ÄS) audiitor võib anda hinnagu: finantsinfo mõne kitsama valdkonna kohta(nõuded ostjate vastu, põhivarad) väärtpaberite avaliku emissioni prostpekti kohta. Mitmesuguste lepinguliste kohustuste täitmise kohta.(laenulepingud) Kui ettevõte on tänu rahvusvahelisle koostööle seotud mõne muu riigi seadusandluse või
saab sooritada vaid finantsinformatsiooni ülevaate. Audiitor võib esitada ka eriotstarbelisi raporteid, milleks on audiitori poolt konkreetsetele kolmandatele iskutele või laemale majandusüldsusele antavad hinnangud klientettevõtte finantsinformatsiooni mingist kitsamast valdkonnast või lähtuvalt konkreetsest eesmärgist. Audiitori koostatud ja ainult klientettevõttele adresseeritud sisemiseks kasutamiseks esitatavad märgukirjad, arvamused või hinnangud. Vastavalt kehtivatele seadustele (rmp seadus. ÄS) audiitor võib anda hinnagu: · finantsinfo mõne kitsama valdkonna kohta(nõuded ostjate vastu, põhivarad) · väärtpaberite avaliku emissioni prostpekti kohta. · Mitmesuguste lepinguliste kohustuste täitmise kohta.(laenulepingud) · Kui ettevõte on tänu rahvusvahelisle koostööle seotud mõne muu riigi seadusandluse või
haldusorgan on kohustatud igaühe , keda otsus võib puudutada, ära kuulama. Teavitamiskohustus Põhisisuks on avaliku võimu kohustus isikul eteada anda teda puudutavatest õigusaktidest ja toimingutest ning menetlusest, kus isikuid puudutavaid otsuseid vidakse langetada. Motiveerimiskohustus Haldusotsuse motiveerimine on vajalik efektiivse kohtukaitseõiguse teostamiseks.Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Haldusakti motiveerimine tagab selle kontrollitavuse. Selgitamis ja nõustamiskohustus Avalikul võimul on kohustus isikuid abistada menetlustoimingute tegemisel, selgitades neile õigusi ja kohustusi ning jagades nõus eesmärkide saavutamisel. Uurimispõhimõte Haldusmenetluses valitseb uurimispõhimõte, mille kohaselt haldusorgan peab ise välja
3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. (2) Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. (3) Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel. Isikute paljusus võlasuhetes-
ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside 88. Otsusele esitatavad põhinõuded Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). • Kooskõlastatud kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. • Tehtud õigeaegselt. • Paindlik, st. kui on vaja, peab olema võimalik otsust muuta või selles korrektiivi teha. • Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. • Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 89. Delegeerimise mõiste • Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. • Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 90. Delegeerimisprotsess Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust:
tolle jutule, aga see talle ta venda ei näita, vaid saadab ta minema. (varsti peale seda kaob Georg mõneks ajaks silmapiirilt - läheb erru ja reisib välismaale, vist viskas tal kah see keeruline elu siin yle). Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold) käest palub. (Keisri enda käest keelas Timo tal enne ära viimist paluda). Yheksa aastat peale kinnipanemist (vana keiser Aleksander, kellele kiri adresseeritud on, on koolnud ja troonil Nikolai) lastakse ta lahti, sest ta on hulluks läinud. (see, kas ta hull on, on juba iseasi.. Nagu ta ise Jakobile räägib, oli ta vanglas kyll hull, kuulis hääli ja puha, ulgus oma kongis ja märatses. Sellepärast, et ta neile rahu ei andnud, peksid vahisoldatid tal ka hambad suust välja. - see ei ole keisri korraldus, keisri poolest oli ta väga eliitvang. Kuigi keegi teda näha ei tohtinud pidi vangla kindralist komandant iga ta sooviavalduse peale kohe
klaasi, süüdatakse nende varvaste vahele pistetud paberirirbasid, nende nägudele asetatakse saapaid, mis piisavalt pika paela teist otsa pidi on seotud ümber magaja suure varba. Jne. Mitte ainult praktilistel, vaid ka sõnalistel naljadel on enamasti objekt. Nali on sihitud kellegi pihta, toimub kellegi arvel. Nali on tõesti kriitika, paljastus, pilge, hukkamõistu ja üleoleku väljendus. Tihti ja õigusega on rõhutatud sedagi, et naer on kollektiivne, püüab olla adresseeritud mingile ühest inimesest suuremalt auditooriumile. Sotsiaal- ja kultuuripsühholoogiast on rida nn. rühma identiteediga seotud stereotüüpe. Rühm moodustub ja identifitseerib end mitte lihtsalt niisama, vaid vastandades end mõnele teisel rühmale, sellest distantseerudes, n-ö. vaenlase otsimise kaudu. Omal kultuuril näib puuduvat spetsiifika, võõrastel kultuuridel seevastu näivad olevat mingid iseärasused.
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 ·...
saab sooritada vaid finantsinformatsiooni ülevaate. Audiitor võib esitada ka eriotstarbelisi raporteid, milleks on audiitori poolt konkreetsetele kolmandatele iskutele või laemale majandusüldsusele antavad hinnangud klientettevõtte finantsinformatsiooni mingist kitsamast valdkonnast või lähtuvalt konkreetsest eesmärgist. Audiitori koostatud ja ainult klientettevõttele adresseeritud sisemiseks kasutamiseks esitatavad märgukirjad, arvamused või hinnangud. Vastavalt kehtivatele seadustele (rmp seadus. ÄS) audiitor võib anda hinnagu: · finantsinfo mõne kitsama valdkonna kohta(nõuded ostjate vastu, põhivarad) · väärtpaberite avaliku emissioni prostpekti kohta. · Mitmesuguste lepinguliste kohustuste täitmise kohta.(laenulepingud)
rakendamist; Praeter legem määrused, kus sisaldub uus õigus teatud ajani ainult eritingimustel; Contra legem Määrused mille vastuvõtmiseks peab olema kindlamast kindlam (lad.k. expressis verbis) põhiseaduslik volitus. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi. 14. Üksikakti mõiste: Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või adresseeritud kindlale isikule (nt. Preemia maksmine). Ei sisalda üldkohustuslikke käitumisnorme e. Õigusnorme. 15. Üldakti mõiste: Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid / õigusnorme. Üldakti sisu käib kõikide isikute kohta, suurema osa elanikkonna kohta. Tavaliselt samastatakse üldakti normatiivse e. Õigustloova aktiga (Kriminaalseadustik, pereseadustik, pensioniakt) 16. Riigi mõiste ja tunnused:
Õigus on koondav mõiste. Õigust kui nähtust iseloomustab rida just talle omaseid tunnuseid. Õigus on: 1) üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja -normide kogum; 2) kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem - st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õigusharudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse); 3) üldkohustuslike (imperatiivsete) käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt); 4) riigi tahteline akt, st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt (riigi institutsioonid: seadusandlik ja täidesaatev riigivõim; riigi poolt tagatuna: kohalik omavalitsus), kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid; 5) on tagatud mittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga; kui ta ei ole tagatud riigi
laevaga peilingul.....kraadi minu laevast". ning antakse ära sadamasse. kasutada ka signaalgruppide eristamiseks maksimaalselt 5W. Sadamates peab võimsus Kuidas vastata: kõik laevad, kellele signaal on Kindlasti tuleb järgida ohutusnõudeid kui tuleb C kinnitav, heaks kiitev olema 1W - tänapäevastel raadiojaamadel on adresseeritud, peavad heiskama vastusvimpli, käsitsi puhastamiseks siseneda kinnisesse tanki. RQ näitab küsimust see menüüst valitav. Eestis ei ole lubatud kui saatev laev heiskab signaali. (mitte mingil juhul üksinda ilma julgestuseta N eitav: heli või visuaalsignaali puhul häälega kasutada selliste raadiojaamade
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, II peatüki sissejuhatus komm 8.2. 60 Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn; Juura, Õigusteabe AS, 2002, § 20 komm 10. 61 Ibid. 21 õiguste ja vabaduste kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Viimast tuleb mõista seadusandjale adresseeritud volitusena piirata üldist vabadusõigust seadusega, kui riive vastab § 19 lg-s 2 toodud piiranguklausli nõuetele. 63 Karistusjärgse kinnipidamise puhul ongi seadusandjad kasutanud seda volitust piiramaks selliste isikute õigust vabale eneseteostusele, kes korduvalt teiste isikute õigushüvede kahjustamisega ei ole ilmselgelt järginud seadust ega austanud kahjustatud isiku õigusi ja vabadusi. Kuigi karistusjärgsel kinnipidamisel on legitiimne eesmärk, tule selle põhiseaduspäraseks
Naised tõusevad siis, kui tervitavad eakaid härrasid või suhtlevad ametialaselt oma ülemusega. Ametiasutuses tõuseb töötaja, kes võtab klienti vastu (sekretär, teenindaja) võimaluse korral alati püsti. Kes tervitab esimesena? Noorem vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid. Ametlikul koosviibimisel/vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel abikaasat. Olenemata soost tervitab esimesena see, kellele oli adresseeritud kutse. Kätlemine Sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, peopesad puutuvad kergel käesurumisel kokku. Käepigistus on tugev ja lühike. Ettevaatlik daamide sõrmustatud käepigistusel. Esimesena ulatab käe - vanem nooremale - naine mehele - ülem alluvale Ärimaailmas on naised ja mehed võrdsed partnerid - mehed ei pea ootama, kui naine sirutab käe. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad
Mida kõrgemad on sagedusalad ,sega vaiksemad peetakse moisteid on sidekaugused "virtuaalne privaatvork" ja "krupteeritud uhendus uses several heuristic techniques to discover all ule Interneti" the devices that are present. sunonuumideks. Monitooring: Tunneling · Iga arvuti võtab vastu talle adresseeritud tunneldamine, tunneleerimine Meetod uhe vorgu pakette andmete edastamiseks · Monitooringu tarkvara kasutav arvuti labi teise vorgu. Selle meetodi puhul sisaldavad jälgib kõiki võrgus liikuvaid pakette vooras vorgus Haldusandmete kogumine edastatavad andmepaketid lisaks andmetele ka · Haldusjaam küsitleb agente oma vorguprotokolli
käitumiseks (õiguspäraseks käitumiseks). Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool. Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas, arenedes ja muutudes, kohanedes ühiskonnaoludega. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (näiteks parlament). Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole
let. See tendents on omane ka paljudele teistele eesti looduskirjanduse autoritele. Sarnase käsitluslaadiga on ka kunstnikuharidusega Ants Murakini teos "Paani riik. Põgusaid matkavaatlusi keset sajapalgelist kodumaa loodust", mille käsikiri oli valmis hiljemalt 1940. aastaks, kuid mis sõja tõttu jõudis trükki alles 1947. aastal Rootsis. Tallinna ja Viljandi linnalähedase looduse, peamiselt linnustiku kohta tehtud tähelepanekud on adresseeritud noorele loodushuvilisest sõbrale; ajaline ja ruumiline distants aga muudavad nende mõtte hoopis mitmetahulisemaks kui algselt plaanitud. Saatesõnas kirjutab autor järgmiselt. Ja sirvides käsikirja nüüd tagantjärele, paeluvad autorit ennastki need vähenõudlikud, aga kord nii siira innuga kirjutatud leheküljed praegu hoopis uue ja isesuguse hella vaimustusega. Tundub, nagu kõnniks jalg veel kord uuesti läbi nood intiimsed teed-rajad seal kunagisel kodumaal ja kodunurgas
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöörd...
II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigusega.
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arv...
Enne eriti kõrgetele külalistele kutse saatmist tuleks telefoni teel välja selgitada nende soovid ja võimalused ning saada põhimõtteline nõusolek. Ametliku vastuvõtu kutsele märgitakse mõnikord ainult kutsutava ametikoht. Sel puhul ei maksa kutset solvunult prügikasti visata, sest kutse saatja on huvitatud firma, ettevõtte koos- või teadustööst, toodangust, toormaterjalist jne. Niisuguste kutsete puhul tuleb kohale saata ainult õige, kõige pädevam inimene. Kindlale isikule adresseeritud kutset edasi ei anta. Kutseid kasutatakse tähtpäevade puhul, austusavalduse väljendamiseks, suhete arendamiseks. Kutsed peavad adressaatideni jõudma 10–12 päeva enne kavasolevat üritust või pidulikku sündmust. Iialgi ei kutsuta kolleege või sõpru lihtsalt sööma, vaid einele, lõunale, klaasile šampanjale jne. Inimene peab alati teadma, mis teda ees ootab. Siis on võimalik arvestada kuluva ajaga ja valida sobiv riietus.
ja oska hangitud teadmisi ka praktikas kasutada. 1945 aastal tõi Bill Haley oma ansam bliga “The Comets” välja pala “Rock Around the Clock” (“Ö öpäevan e rock”), m ida algul nagi ei m ärgatudki. A lles aasta hiljem , kui see lu gu oli saanud teemalauluks film is “Blackboard Jungle” (“K lassitahvlite džungel”), toim us plahvatus. Film peegeldas üsnagi naiivselt USA teismeas koolinoorte mässumeeleolusid. Sellest kujunes esimene spetsiaalselt noortele adresseeritud poplaul. Siit algas suund, milles loojad, esitajad ja tootjad suunavad oma peamised jõupingutused just noore, kooliealise kuulaja võitmiseks. Bill Haley kontsertidelt sai alguse publiku kummaline käitumine. See ei väljendunud mitte ainult lärmitsemises, vaid ka istmete lõhkumises, isegi kogu saali rusudeks peksmises. Eriti võõrastav oli seejuures asjaolu, et seda tegid “kultuursed” valged noorukid. Musta publiku ekstaas (kreeka k. ekstasis- vaimustus, ägedus) väljendub
Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja postkontor sorteerimine transport sorteerimine postkontor adressaat.// Allikas andmete genereerija. Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE
asutustevahelised dokumentide kooskõlastamised 10 tööpäeva (kui 15 tööpäeva jooksul ei ole dokumenti kooskõlastatud ega eriarvamusi saadetud, siis loetakse dokument kooskõlastatuks); õiguskantsleri järelepärimised 10 tööpäeva; riigisekretäri järelepärimised 10 tööpäeva või vastavalt resolutsioonile; teabenõuded viivitusteta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul; asutusele adresseeritud kirjad, mille lahendamine ei kuulu tema pädevusse, tuleb edastada kuuluvuse järgi 5 tööpäeva jooksul, informeerides sellest ka saatjat; kirjadele vastamise tähtaega võib pikendada kuni kahe kuuni, et selgitada lahendamiseks vajalikke täiendavaid asjaolusid. Sellest informeeritakse ka avaldajat. Dokument loetakse tähtaegselt vastatuks või asi lahendatuks kui: vastus on sideettevõttele ärasaatmiseks üle antud määratud tähtajal;
[48] Positivist üritab jääda eetiliselt neutraalsele positsioonile õiguse sisu või aluste suhtes. See ei tähenda tinigmata, eriti tänapäeval, leppimist ebaõiglase seadusega. Positivist ei väida, et ebaõiglast seadust peaks tingimusteta järgima mingi moraalne kohustus võib nõuda vastupidist. [tm Sootaki (Norm ja käitumine, Akadeemia 2005/5) vastupidist väidet (vt sama Kelsenil): Karistusõigusnorm ei teavita kodanikke, et kuritööle järgneb karistus, vaid see on adresseeritud õiguskaitseorganitele kohustusega võtta kurjategija vastutusele.//Järelikult, karistusseadustik ei [kehtesta] käitumisnorme, st seaduses väljendatud käske, mis kirjutaksid isikule ette, mida peab tegema või tegemata jätma. Käitumise moraalinormid eksisteerivad niikuinii, nende olemasolu on üks ühiskonna toimimise tingimusi. Need on inimese käitumist sisuliselt reguleerivad esmased ehk primaarnormid.
Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja- >postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja – postkontor – sorteerimine – transport – sorteerimine – postkontor – adressaat.// Allikas – andmete genereerija. Saatja – teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja – transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja – võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat – kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE
ladustamise kohvi. Kuni selle hetkeni oli probleem töötlemise, säilitamise ja hävitamise suurte kohvi minna müümata jäänuseid kohviube, ja protsessi kohvi keetmiseks palju tundus pikk ja ebamugav. Kohvitootjaid silmitsi teine probleem - Suur Depressioon kohvinõudlusest on järsult langenud, pidime kuidagi muuta toote, et muuta see taskukohane. 1930 Brasiilia kohvi Instituut (Institute of Kohvi Brasiilia) adresseeritud Nestlé palvega lahendada probleemi - Brasiilia kohvi eksport kukkus. Leiutajad on otsinud viis toota kohvi ekstrakt, mis võiks säilitada pikka aega ning pöördus kohvi vee lisamisega. Lõpuks õnnestus neil, väärib märkimist, et mitte kõik kohvi armastavad, ja õppida jook on kohvi, mõned asjatundmatu Nimittely see pruun vedelik lihtsalt "Burda", kuid me ei Saivarrella, see on kirjutatud koti kohvi - siis kohvi! 4 KAUBAMÄRGID Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav
Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik õigusliku seisundi muutmisele. Konkreetne / abstraktne vahetegu ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas
Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik õigusliku seisundi muutmisele. Konkreetne / abstraktne vahetegu ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas
18. Põhiõigused 18.1. Subjektiivsete põhiõiguste tähendus Ka subjektiivse õiguse struktuuris (nii nagu objektiivse õiguse struktuuris) esineb kellegi kohustus midagi teha või tegemata jätta. Lisaks kohustusele on aga õiguse kandjal kohustuse kandja vastu õigus sellele, et viimane oma kohustuse täidaks. Näiteks keelab PS § 36 lg 1 ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ja takistada Eestisse asumast. See kohustus on adresseeritud kõigile avaliku võimu kandjatele ja sellele lisandub iga Eesti kodaniku subjektiivne õigus sellele, et teda välja ei saadetaks ega takistataks Eestisse asumast. Subjektiivne õigus on seega kolme-elemendiline relatsioon õiguse kandja, kohustuse kandja (õiguse adressaadi) ja õiguse eseme vahel. Subjektiivse õiguse ja objektiivse normi erinevus on selles, et viimase puhul puudub õigustatud subjekt, kes saaks nõuda kohustuse täitmist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
