truuks ja lükkas kõik sarnased ettepanekud tagasi-katolik usk jäi püsima. Kui ta oleks laiali saatnud oleks tulnud luterik usk võimule. Reformatsiooni järel hakati rohkem jutlusi pidama. Luterliku põhimõte oli see et iga kristlane peab kuulma ja lugema jumala sõna oma emakeeles. Pilet nr7 *maarahvas ja talurahvas. Sotsiaalne liigendus. Talupojad jagunesid õiguslikult erinevateks rühmadeks. Adratalupojad moodustasid kõige arvukama kihi-nad pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teakoormisi. Nende teokoormisi mõõdeti adramaades. Üksjalad said metsamaad talulähedale. Nende talud oli tavaliselt kehvematel talumaadel. Neid võis kõige rohkem leidida lääne-eestis. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid kes asusui uusi maid üles harima. Nad olid adratalupoegade nooremad pojad ja nende kohustus oli üks jalapäev nädalas. Nende arv kahanes 16sajandil.
muinasaja lõpul: ühiskondlik kihistumine; rehielamud; talgud; kogukonnast lahku löönud talud- mõisad; kolmeväljasüsteem; muinasusund Sõdade mõju, erinevate võõrvõimude aeg, demograafiline areng eestlaste olukord hakkas halvenema pärast muistset vabadusvõitlust. Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus mõisnike peale kaevata; 1672. a sai kuningaks Karl XI, kelle reformidega riigimaadel pärisorjus
*Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
hobuse ja relvadega. Maavabadega samal astmel olid nn. Vabatalupojad, kes olid vabastatud kõigist või osadest koormistest, mille nad lunastasid rahas või vabanesid neist ameti või elukutse tõttu. Need kaks rühma polnud arvuliselt suures, püsisid aga läbi kogu keskaja. Läänimeeste-mõisnike ja talupoegade vahele tekkis osaliselt eestlastest koosnev ,, sundijate" kiht- foogtid, valitsejad, kupjad. Talupoegade enamiku moodustasid adratalupojad, kelle taludel lasusid kõik tavalised maksud ja teokohustused. Nendest alamasse kihti kuulusid mitu liiki väikemaapidajad ( pundenikud, üksjalad ) ja lõpuks maata talupojad ( vabadikud, manulised jt. ). Maata talupojad teenisid ülelpidamist palgalistena suuremates taludes. Väikemaapidajate ja maatute hulka sulandusid orjad, nn. Träälid, sedamööda, kuidas kiriku mõjul endine orjus kadus. Talurahva maksudena nõudis vasall-mõisnik kümnist, eiti viljasaagist, hiljem karjaltki
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
rajatud võsamaadele. Need ie kuulnud regulaarsesse külvikorda ning pärast mõneaastast kasutamist jäeti nad 15-20 aastaks puhkama ning kasutusele võeti uus võsapõld. Heinamaad oli 13.-15. Sajandil osalt ühiskasutuse, osalt üksikperede vahel ära jaotatud samal printsiibil nagu põlludki. Ühiskasutuses olevaid heinamaid niideti ühiselt, saak jagati vastavalt talude suurusele. Karjamaad ja metsad olid jätkuvalt küla ühiskasutuses. Kõige arvukama talurahvarühma moodustasid adratalupojad (nimetus sellest, et nende talude põldude suurusi hinnati adramaades). Adratalude kõrval esines veel üksjalgade, vabadike, pobulite jh vähese maaga talupidamisi. 6. Rootsiaegsed maamõõdu- ja -hindamistööd. (lk 50) Maamõõdutööd. 17..saj olid murranguks maakorraldustööde arengus, kuna selle sisu täienes kaardimaterjali laialdase kasutamise ja maade hindamisega. Mensuli leiutamine ja kasutuselevõtt koos astrolaabiga andis võimaluse laialdaseks mõõdistamiseks ja kaardistamiseks
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
preestrielamuid ning linnuseid). Hilisel keskajal suurenes talupoegade kohustus mõisatele tööd teha, mis peatselt, kui levis sunnismaisus, viis talupoja mõisast täielikku sõltuvusse ja vasalli meelevalla alla. Iura christianorum Alistumislepingutes keskajal ettenähtud kristlaste kohustused, mis sisaldasid lisaks ristimisele ja preestrite ülalpidamisele ka avalikke töid, väeteenistuskohustust ja makse. Adratalupojad täitsid kõiki kohustusi, mida tollal ette nähti. Ministeriaalid Vähesed Liivimaale saabunud sakslastest vasallid olid oma kodumaal olnud rüütliseisuses aadlikud. Sisserännanud sakslased olid kodumaal olnud sotsiaalselt seisundilt alamal tasemel, peamiselt aadlike ja rüütlite teenistuses ehk ministeriaalid. Liivimaal sai neile osaks palju suurem iseseisvus, lugupidamine ja tegutsemisvabadus. Sunnismaisus Mõisa ees olevad kohustused ja maksud tingisid talupoegade võlgadesse
Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tulenes kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad - tasusid koormisi
nõuda 1/10 tööviljast, mis oli algselt mõeldud kiriku ülalpidamiseks, keskaegsete tavade järgi läks aga maaisanda ja vasallide kukrusse. Nii seati kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks sisse veel väiksemad erimaksud. Lisaks neile oli talupoegadel veel kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Üldiselt olid aga koormised küllaltki mõõdukad. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Talurahva sotsiaalne liigendus: Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalad olid adratalunike pojad, kes asutasid külast väljaspoole uusi talusid, kuna isakodus neile elatist ei jätkunud. Et uute maade ülestöötlemine oli aevaline, olid ka nende koormised adratalupoegadest tunduvalt väiksemad. Maavabad olid tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama
Lisaks vaimulikele maaisandatele olid maapäeval esindatud ka aadlikorporatioonis ehk rüütelkonnad. Kolmanda seisuse esindajatena said maapäevadel osaleda ka linnad, reaalselt küll vaid kolm suuremat: Tallinn, Tartu ja Riia. Talupoegadel poliitikas kaasarääkimise õigust polnud. Samas ei saa neid keskajal pidada ka õigusteta pärisorjadeks, nad moodustasid mitu majanduslikult ja õiguslikult küllaltki erinevat kihti. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõsinikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Nende arv hakkas 16. sajandil aga, kui mõisastamine üha kiirenes, kahanema ning Liivi sõja ja Põhjasõja vahepeal kadusid nad peaaegu täielikult. · Kultuur Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused
kohustuslike talgupäevade arv. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. Järgmine teoliik oli korrategu. Talupojad pidid saatma mõisasse mitmesuguste juhuslike tööde tegemiseks jalateolisi (loomade söötmiseks, karjatamiseks jne.). 17. sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid tavaliselt naised. Talurahva ühiskondlik liigitus 13.-16.sajandil. Talurahvas jagunes majandusliku ja õigusliku seisundi järgi mitmeks rühmaks. Kõige arvukam rühm oli adratalupojad. nimetuse saanud nende põldude suurust mõõdeti adramaades (adramaa suurus oli 8-12 ha). Õiguslikult ja ka majanduslikult olid kõige soodsamas olukorras maavabad. Need olid vallutusperioodi ülikute järglased. Nad olid tavalistest feodaalkoormistest vabad ja nende kohustuseks oli sõja korral teenida kergeratsaväes. Üksjalgadeks nimetati talupoegi, kelle põllud olid rajatud endistele võsamaadele või niisketele maadele, mis vajasid kuivendamist
maakondade vahelised sedemed olid nõrgad, hale koostöö naaberrahvastega. 21. Liivimaana olid tuntud Eestis ja Lätis vallutatud alad (Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti, Põhja-Läti alad). 22. Eestimaaks nimet. Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit. 23. Feodaalse killustumise ajajärk Vana-Liivimaa aeg; Eesti keskaeg; orduaeg 24. Jüriöö ülestõus 1343-1345 algus 23. aprill 1343 a. põletati maha mõisad ja kirikud; tapeti kätte saadud sakslased. 25. Adratalupojad erineva suurusega pool kuni 5 adramaad, sulased ja teenijatüdrukud (käisid teomeesteks). Üksjalad enamasti adratalupoegade noorimad pojad, kes tallu ei mahtunud, rajasid talu end. Ääremaale. Vabatalupojad väga üksikud, ülikute järglased, kes omasid talu läänkirja alused, ei kandnud kormisi. 26. Gild jõukate kaupmeeste ühendus tsunft käsitööliste ühendused 27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse. 28. 1523 a
pärisorjastamise astme tõusule. Hilary Karu 17 D 11 EESTI AJALUGU I: Et tagada rahumeelne kaubavahetus, sest eestlased tegid röövretki merel II: oma riigis oli rahvast liiga palju + Venelased Peipsi järve kaldal + juudid, mustlased Doonau kallastelt Kihistumine + Adratalupojad Keskmine talumees, oma talu peremees, see-eest mitte talu omanik. Tema maad arvestastati adramaades + Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Seetõttu oli nende teonorm väiksem- 1 jalapäev nädalas (siit ka nende omapärane nimetus). Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku. Jalategu töötasid mõisavahenditega + Vabatalupojad
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
1347 - Saksa ordu andis põhaj eesti Liiwi ordule. Eesti alale jäi alles 3 väikeriiki. MAARAHVAS XIV-XVI SAJAND. Aadlikud asusid elama maale, et oma võimu suurendada. Talu koha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Talupojad hakkasid järjest rohkem mõisnike juurest ärajooksma. Nende üles otsimiseks ja tagasi toomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud. Eestis olid sel ajajärgul adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. 16. sajandi rahvastiku juurdekasvus andsid suure osa sisserännanud saksa ja rannarootslased. VAIMUELU. Maarahvas võttis katoliku usu kergesti vastu, sest tõestati, et katoliku usu jumal on tugevam ja võimsam, kui eestlaste vanad jumalad. Seda tegid sakslased raiudes maha eestlaste hiiepuud. Kuid hoolimata katoliku usu vastuvõtmisest usuti edasi ka vanu jumalaid. Muinaseesti usundile sarnane oli ka pühakute ja reliikviate kultus
o Kuna talupojad läksid minema siis sõlmiti pakt, et talupojad tuleb ülesse anda. o Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. o Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. o 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. o Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. o Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tulenes kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
seda olulisem oli tema kinnihoidmine. Vabu maid oli palju ja teised mõisnikud olid huvitatud tööjõust. Talupojad hakkasid pagema teiste mõisnike teenistusse. Esimesed teated sellest, et talupoja ümberasumiseks on vaja isanda luba, pärinevad 14. sajandi lõpust ja 15. sajandi algusest. Haapsalu linnaõiguse tekstist, nähti talupoegades kui maksumaksjates väärtust, kelle lahkumine tõi tema andamite saajale majanduslikku kahju. Adratalupojad muutusid sunnismaisteks esimesena (põhiline tööjõud). Lahkumiseks oli vaja tasuda kõik võlad. Talupoeg võis viia 3 päeva ja öö jooksul kaasa oma varanduse. Loata lahkuja, kaotas kogu oma vara. Alates 15. sajandist pärinevad dokumendid pagenud talupoegade väljanõudmise kohta, mis seostavad nende kuuluvuse isandale ja sünnikohaga - Seega laienes sunnismaisus kõikidele talupoegadele peale maavabade. Vabadike ja sulaste väärtus oli väiksem ning nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
