1535. aastal ilmus eesti ja alamsaksakeelne Wanrad-Koelli katekismus, millest on säilinud mõned leheküljed. Vanim säilinud teos on 1622. Aastal saksamaal ilmunud vaimulik käsiraamat ,,Agenda Parva". Tallinnasse rajatati nn. Vaeste koolipoiste institutsion. Seal aidati andekatel kuid vaestel poistel õppida kirikuõpetajaks. 1630. rajas Gustav Adolf Tartusse gümnaasiumi, jesuiitide gümnaasiumi hoonesse. 1631. rajati Tallinnase gümnaasium, mis oli tänapäevase Gustav Adolfi gümnaasiumi eelkäija. 1632. Tartu gümnaasium muutus Academia Gustavianaks. Antonio Possevino- Tartut külastanud Paavst. ROOTSI AEG! Regent asevalitseja Gustav Adolf suri 1632 aastal Saksamaal Lützeni lahingus. Pärast seda asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Tema asemel valitses riiki Axel Oxenstiern. Kui ta sai troonile, siis astus ta 1654 aastal troonilt tagasi. Maariik- kujunes välja 17. Sajandi keskpaigal, kui tunnustati rüürelkondade võimupiire.
Hobune Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Peatükid Üldinfo..............................................................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk
1948-1949 oli ta Briti sõjaväe abiteenistuses, Balti vahipataljonis. Austraaliasse minnes asus ta tööle Kalgoorlile linnas kaevurina, hiljem Adelaide´is pressi operaatorina. Ta asustas ka oma ehitusettevõtte, mille juhataja ta oli kuni pensionile minekuni. 1997 siirdus elama Eesti külla Thirlmeri, 2002 tuli tagasi elama Eestisse. Kuuendas peatükis räägiti Heino Mikiverist. Heino Mikiver on sündinud 31. augustil 1924 Harjumaal Kõnnu vallas kellasepa pojana. Ta õppis Tallinna Adolfi Reaalkoolis, Tallinna Reaalkoolis ja Tallinna Konservatooriumi muusikakoolis. Põgenes 1943. aasta augusti lõpus Soome ja astus vabatahtlikult sõjaväkke. Ta saadeti väljaõppele Jalkalasse, sealt rindele moodustamisel määrati väljaõppele tankitõrjekompaniisse. Juunis- augustis 1944 oli tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Tagasi Eestisse naastes saadeti ta rindele Sinimägedesse. Ta arreteeriti sügisel 1944 ja vabanes 1946. Seejärel õppis ta Tallinna Tarbekunsti Instituudis
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Markus Lomann 9c Klass F.D Roosevelt Referaat Õpetaja: Sirje Promet 26.03.2011 Sisukord Elulugu.....................................lk 1 Välispoliitika...............................lk 2 Roosevelt(pilt).............................lk 3 Ametiajad..................................lk 4 1930. aastad................................lk 5, 6 Roosevelt(pilt).............................lk 7 Saavutused.................................. lk 8 Kasutatud kirjandus.......................lk 9 Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani...
REFERAAT ,, Kärbeste Jumal'' Gustav Adolfi Gümnaasium Triinu Triibmann 7.a klass Juh.õp : Anu Kell 25.mai 2010 SISUKORD · Sissejuhatus - (lühike ülevaade teose autorist) · Sisukokkuvõte · Olulised tegelased ning nende iseloomustused · Teose põhiprobleemid,hinnang+minu arvamus · Kasutatud kirjandus ja viited William Gerald Golding William Gerald Golding sündis 19.septembril 1911.aastal Edela-Inglismaal Cornwallis. William õppis Oxfordi ülikoolis Inglise kirjandust(1930-35).Alates aastast 1939 õpetas ta inglise keelt ja kirjandust ning filosoogiat Bishop Wordsworthi koolis Salisburys.1940-45 teenis ta Briti sõjalaevastikus. Alles pärast sõda , kolmekümne seitsme aasta vanuses jõuab kirjanik lõpuks arusaamisele ,et on püüdnud järgida üldist maitset ning sõnastab enda jaoks ''suure tõe,et igaüks peab kirjutama...
17. sajandi lõpul kehtestati kirikuseadus, mille ettekirjutisel olid sajandi lõpuks rajatud talurahvakoolid kogu Eestis. Nelja aasta jooksul sai õpetust ligi 160 eesti soost noormeest, kes hiljem asusid tegevusse üle Eesti. 17. sajandi esimesel poolel levis lisaks sõjakoledustele katk, mis hävitas väga suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 1665- 1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal suletud Tartu Ülikoolis. 1694. levis Eestimaal suur nälg, teadaolevalt kõige laastavam nälg Eestis, kaks aastat järjest sadas suvel järjest külma vihma, mis ei lasknud heina teha. Vili ei kasvanud ja midagi ei olnud süüa. Väga paljud lahkusid kodudest, lootuses leida süüa. Mindi linnadesse, kuid ka linnades olid suured näljahädad. Väga paljud inimesed surid, umbes 70 000-75 000 inimest. Kõige vähem lootust oli orbudel ja vanuritel
teaduse ja hariduse tähtsust. Ka Rootsi kuningriigis rajati gümnaasiume ja soodustati igati ainsa kõrgkooli, Uppsala ülikooli arengut. Loomulikult kanti samasugune hariduskorraldus üle ka uude provintsi. Poola-aegne hoogne koolielu Tartus sundis Rootsi võime ja omalt poolt selles vallas tõsiselt pingutama. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630.aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. Mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale. Nii kujunes see omamoodi eellaste ülikooli rajamisele. 1631. aastal avati gümnaasium veel Tallinnas ja Riias.’ Juba 1631.aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Järgmise aasta juunis kirjutaski Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Ülikool avati
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Arvutite ajalugu Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: --------------------- Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvutite mõiste ja olemus.......................................................................................................4 2. Tänapäeva arvutite eelkäijad...................................................................................................4 2.1 Abakus..............................................................................................................................4 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine....................................................................................5...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Johann Sebastian Bach Koostas: Voldemar Jagomägi Klass: 6.a Juhendaja: Lilian Reinmets Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Johann Sebastian Bach, elulugu.......................................................................................................4 1.1 Varajane noorus..........................................................................................................................4 1.2 Karjääri algus, Weimar...............................................................................................................4 1.3 Köthen ja prints Leopoldi õukond............................................................
Gümnaasiumite ja Tartu Ülikooli rajamine. Asd 17. sajandi algulMõisteti kogu Euroopas hariduse tähtsut, ka Rootsi. Rootsis rajati gümnaasiume ja kanti hoolt ainsa ülikooli Uppsala eest. Ka eesti alal hakati rajama gümnaasiume. Sellega tehti algust 17. sajandi 1. poolel, kui Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte rajas 1630. aastal Tartus Akadeemilise Gümnaasiumi, aasta hiljem rajati ka Tallinnas gümnaasium. 1632. aastal muudeti Tartu akadeemiline gümnaasium Gustav II Adolfi loal Tartu ülikooliks. Seda hakati nimetma Academia Gustavianaks ja ka Alma Materiks. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja usuteaduskond. Õpiaeg kestis 9 aastat. Õppetöö oli ladina keeles. Vanusepiiri polnud. Õppetöö vormideks olid loengud ja dispuudid ehk vaidlustunnid, et arendada õpilaste esinemisoskust ja vaidlusoskust. Tartu Ülikoolis õppis mitmest rahvusest õpilasi, nagu rootslasi, sakslasi, soomlasi, poolakaid. Eestlastest
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
http://www.wingsforlife.com/images/spinal_cor d_injury/What_is_SCI_4_EN2.jpg Seljaaju vigastuste tagajärjed Videod: Seljaaju trauma audiovisuaalne ettekanne http://www.youtube.com/watch?v=7CkmR1LCXy8 Seljaaju trauma tagajärjed http://www.youtube.com/watch?v=PseUxltIw_U 9 Kasutatud kirjandus: Meeli Loite Sonne Gustav Adolfi Gümnaasium "Närvisüsteem" http://www.slideshare.net/guest7ed5b4/narvissteem-meeli (01.12.09) ,,Travma spinnogo mozga" 2007 http://neurosurgery.eurodoctor.ru/spinalcordtrauma/ (03.12.09) ,,Seljaaju trauma" http://inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=447 (01.12.09) ,,Tipõ i ypobhi trabmõ cpinnogo mozga" 2007 http://neurosurgery.eurodoctor.ru/spinalcordtrauma/typespinalcordtrauma/ (03.12.09) ,,Diagnostika trabmõ spinnogo mozga" 2007 http://neurosurgery.eurodoctor
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Metsvint Klass: 6.b Tallinn 2016 Sisukord 1. Metsvindi üldiseloomustus 4 1.1 Välimus 4 1.2 Toitumine 5 1.3 Häälitsused ja laul 6 2. Metsvindi eluviis 7 2.1 Levik 7 2.2 Igapäevane elu 7 2.2 Pesitsemine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan ma Teile metsvinti. Räägin töö peatükkides lähemalt metsvindi välimusest, harjumustest, pesitsusest ja üldiselt nende elust. Kasutasin töös erinevaid veebiallikaid. Valisin antud teema, sellepärast, et mul...
Gustav Adolfi Gümnaasium Miniuurimistöö Kolme erineva vedeliku mõju toorele munale Koostas: Frederik Kaasik Klass: 7.c Juhendajad: Helina Reino Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Erinevate happeliste vedelike olemus, toore muna olemus .................................................... 4 1.1 Toores muna...................................................................................................................... 4 1.2 Söögiäädikas ..................................................................................................................... 4 1.3 Õunamahl ............................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Futurism Koostaja: Uku Gross Klass: 7.a Juhendaja: Nele Raat Talinn 2017 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1.Futurismi teke.............................................................................................4 2.1Futurism Eestis.........................................................................................5 2.2Futurism Itaalias...............................................................................5 3.Giacomo Balla...................................................................................................6 4.Addo Vabbe.................................................................................................
Tänu kooliskäijatele poistele õppisid kodudes ka õed-vennad lugema. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Algul toimus õppetöö 3-4 kuud aastas. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud; seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu. Alustati tavaliselt pärast mardipäeva või kolmekuningapäeva, lõpetati aprillis jüripäeva paiku. Eestikeelne kirjapilt ja kirjandus Juba Gustav Adolfi päevil ilmusid môned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, ôppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma
hulgast. Rootsi riigi seisuste esindusel, Rootsi riigipäeval Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast 1561. aastal Liivimaa vallutamist Poola poolt asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele. Liivimaa vallutamise järel Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi (valitses 1611-1632) ja kuninganna Kristiina (valitses 1632-1654) ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtuvõim.
Viini Joseph Sieyès'iga.25. detsembrist Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse 1799 18. maini 1804 oli ta esimene e. seaduslikkuse põhimõte è taastati konsul.18. maist 1804 kuni aprillini Euroopas enne 1789 valitsenud 1814 oli ta dünastiate võim,Erandid: ei taastatud keiser.Tsensuur>tsiviilkoodeks,Turu Saksa-Rooma Keisririiki Rootsis ei majandus- tööstuse areng1806 taastatud Gustav IV Adolfi kontinentaalblokaad Inglismaa võimuKonkr. ümberkorraldused: vastu1813-Leipzigi ehk võimule said Bourboni, Habsburgid Rahvastelahing, Napoleon kaotas jt.Julgeoleku põhimõte è Pra ümber koalitsioonivägedele.1814.a. - moodustati puhverriikide (vaheriik kahe koalitsiooniväed vallutasid suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema Pariisi,Bourbouide I restauratsioon tõkkeks Pra ja teiste suurriikide
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.: · Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich, kuid tunda oli k...
Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks Suurvõim Rootsi impeerium 1658.a. ning tänapäevane Rootsi.17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud 6 Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Vene Impeerium võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809.a. loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik.
luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstiline tase; seotud uusladina luuletraditsiooniga; kirjutati ladina, kreeka, rootsi ja saksa keeles; Tartus levis 1630-40. aastatel; vormid: epigramm, eleegia, anagrammluuletused, Horatiuse oodide ja episoodide eeskujul kirjutatud paroodiad; motiivid: luterluse propaganda, Gustav Adolfi ülistamine, mikro- ja makrokosmose idee, maailm kui teater, voorusliku elu ülistamine, hariduse ülistamine, humanistlik sõprus, Tartu kui muusade elupaik, sõda kui pahe, üliõpilaskommete kujutamine; tuntud luuletajaid: Laurentius Ludenius, Friedrich Menius 2. Tallinna luulering vabam konventsioonide ja vormide osas, meelelisem ja isikupärasem, puhtad riimid, loomulik sõnarõhk; mõjutatud tugevasti saksa barokist;
ülikoolile värvi lisanud üliõpilasseltside ja korporatsioonide esemeid ning projekteeritud hoonete makett. Ajaloo muuseumis asub ülikooli varakamber, kus eksponeeritakse valikut ülikooli väärtuslikematest varadest. Ülikooli varakambrist leiab seni harva eksponeeritud või lausa esimest korda välja toodud haruldusi, mis kõnelevad ülikooli ideest ja selle vaimust. Paljude teiste harulduste kõrval on varakambris võimalik tutvuda ainsate säilinud detailidega Rootsi kuninga Gustav II Adolfi originaalmonumendist, Vene keiser Aleksander I poolt allkirjastatud ülikooli asutamisdokumendiga ning Aleksander Puskini surimaskiga. Igal esemel selles ruumis on oma lugu. Muuseumi kolmadal korrusel asuv valge saal on Tartu linna ja ülikooli esinduslikumaid paiku, kus peetakse sageli konverentse, vastuvõtte, kontserte, pulmi ning Tartu Ülikooli ja Tartu linna olulisi esindusüritusi. Valge saal on osa kunagise toomkiriku kooriruumist. Võimas kirik ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jossif Stalin Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Jossif Stalin........................................................................................................ 1 2 Sissejuhatus Olles mitmed aastad ajalugu õppinud ja paljudest mineviku sündmustest ülevaate saanud, pean tõdema, et nii minevikus kui ka tänapäeval jääb palju silma-kõrva meie suur ja võimas idanaaber Venemaa. See suurriik on Eestit kaua ja suurelt mõjutanud läbi oma enamjaolt diktaatorlike riigijuhtide. On siiani mõistmatu, miks Venemaal endiselt puudub demokraatia, nii nagu enamjaolt mujal maailmas. On väljakutse uurida üht neist mõjuvõimsatest juhtidest lähemalt - käesolev referaat keskendub kurikuulsale NSV Liidu riigijuhile Jossif Sta...
Tõlgitud on piibel umbes 300sse keelde. 8) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? Käsikiri valmis 1736. Aastal ning välja anti eestikeelne piibel 1739ndal aastal. Tõlkjaid oli mitu, kuid kõige tähtsam oli kirikuõpetaja Anton Thor Helle. 9) Millliseid käske lisaksid tänapäeva piiblisse? Ei tohi müüa narkootikume, kasvatada last hoole ja armastusega. Lastega tuleb rohkem tegeleda. Arendada rohkem keskkonda ja tegeleda selle probleemiga. Kuidas on seotud piibel Gustav Adolfi Gümnaasiumiga? Trükikoda asus Gustav Adolfi Gümnaasiumis, see oli ka üks Eesti esimesi trükikodasid. Siin trükitigi esimene piibel. Variser silmakirjateener Esimest kivi viskama ära viska esimest kivi, sest tüli ei tohi algatada, kuna võid ise olla selles asjas ise süüdi, milles sa teist hukka mõistad. Sul võib olla see sama patt hingepeal ning sa võid ise seda sama kunagi teha. Teist ei tohi hukka mõista.
Gustav Adolfi gümnaasium Absolutism Frank Hendrikson 8.B Tallinn 2010 SISUKORD Mis on absolutism ?........................................................................................................2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused.................................................................3 Absolutismiteooriate ajalooline areng............................................................................3 Teooria tekkimise eeldused 16. sajandil.................................................................... 3 Bodini suveräänsusteooria...............................................................
Rootslased saabusid Eestisse 13. sajandil, veel enne, kui Eesti läks Rootsi valitsuse alla Liivi sõja tulemusena. Mitmed Lääne-Eesti linnad, külad ning rannikusaared kannavad Rootsi nimesid: Hosby, Einbi, Österby. Need kõik olid nn. aibolanderite asulad (eesti keeles `rannarootslased' või `eesti-rootslased') Perioodi, mil Eesti kuulus Rootsi valitsemisalasse (16291710) nimetatakse sageli Kuldseks Rootsi Ajaks Gustav Adolf II eestvedamisel sündisid Tartu Ülikool ning Gustav Adolfi Gümnaasium, Põhjasõja ajal peatus Eestis Rootsi kuningas Karl XII ning tänapäevalgi on liikvel palju Karl XII'ga seonduvaid legende ja lugusid. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://www.vm.ee/?q=et/node/4630 http://en.wikipedia.org/wiki/Sweden http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.htm http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/sweden/index_et.htm http://www.sweden.se/upload/Sweden_se/otherlanguages/factsheets/SI/Rootsi_Estonian_FS6. pdf
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Dementsus vanadel inimestel Küsimused: 1. Mis on demenstsus? 2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel? 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... 4. Kuidas progresseerib haigus? 5. Kuidas saab meditsiin aidata? 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Hüpotees: Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis. Kui õigeaegselt alustatakse raviga, siis on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti. Vahel harva võib esineda ka dementsust, kus on tegemist pöörduva muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt on aga dementsuse korral tegemist süveneva elukvaliteedi langusega. Admetekogumismeetod: http://www.alzheimers.org http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html http://www.inimene.ee http://www.med24.ee/perearst/article_id-5103 1. Mis on dementsus? Dementsus on sümp...
Gustav Adolfi Gümnaasium Kaido Ratas-Pähnapuu Konstantin Päts Referaat Juhendaja: Katrin Vöörmann Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv..........................................4 Õpingud...................................................................................5 K.Pätsi riigimehe arengulugu ja ametid..............................................6 Konstatin Päts presidendina............................................................7 Minu arvamus esimesest presidentist.................................................8 Kokkuvõte................................................................................9 Kirjanduse loetelu........
Gustav Adolfi Gümnaasium Riistvõimlemine Kehaline kasvatus Koostaja:Merily Viita Klass: 11.a Juhendaja: Keiu Põlluveer Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine.........................................................................................................
Koostanud J.P.F. D'Mello CAB Publishing, lk 97-202 McDomald, P., R.A. Edwards, J.F.D. Greenhalgh, C.A. Morgan. Animal Nutrition. PEARSON, 2002 693 lk Oll, Ü. Söötmisõpetus. Tln, Valgus, 1994 304 lk Zilmer, M., E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu, 2006 463 lk Biokeemia ja molekulaarbioloogia alused. Konspekt, 2004 Söötmisõpetuse põhikursus. Konspekt, 2004 Gustav Adolfi Gümnaasium.Põhilised orgaanilised ühendid. [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 27. märts 2007 Hugo Treffneri Gümnaasium. Bio.txt. [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt] 27. märts 2007 Tallinna Ülikool. Biokeemia 2. [www.tlu.ee/keemia/Biokeemia/Biokeemia%202.pdf] 27. märts 2007 Tallinna Ülikool. Biokeemia 6. [www.tlu.ee/keemia/Biokeemia/Biokeemia%206.pdf] 27. märts 2007 12
Tänapäeva korvpallis on ühe käega pealevisked levinumad. - kahe käega visked. Korvpalli arenguga on nende osatähtsus jäänud tahaplaanile, va ,,pealt panemine". Viskeid võib jaotada ka vastavalt mängija liikumisele - paigalt, liikumiselt, hüppelt - ja asukohale väljakul - lähi-, keskpositsiooni- ja kaugvisked. [5] 4. EESTI KORVPALLI AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid 1925. a. ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927. a. 23. novembril 1934. a. võeti Eesti Käsipalliliit Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni - FIBA - liikmeks. Olümpiaalana oli korvpall esimest korda esindatud 1936. a. Berliini olümpiamängudel. Korvpalliturniiri avamängus 8
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Annette Kirotar Muusika ja selle seos heliõpetusega Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus..........................................................................................................3 2) Mis on muusika?..................................................................................................3 - Noodikiri..............................................................................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?...........
majanduslikult edukamad. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaal kehtis edasi luteri usk ja asja ajamised oli saksa keeles. 9. Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri? Rootsi ajal hakati tähtsustama eesti keelset haridust ja talupoegade harimist, tekkisid koolid ja algkoolid. Loodi Forseliuse seminar, mille eesmärk oli õpetada lugemist, usuõpetust ja ka kirikulaule. Hakati ka eesti talupoegi õpetama ning loodi oma kool. Rajati Gustaf Adolfi Gümnaasium 1631 aastal ja 1632 aastal rajati Tartu Ülikool. 10.Nimeta tähtsamad Eesti-jaLiivimaa rahvaseaduseid (aastaid) Milline oli seaduste mõju talupoegadele? 1802 – Eestimaa tunnistas talupoegade õigust vallasvarale. 1804 – Liivimaa keelustas koormise tõstmise. ( Võib talupärandada, talupoegade müük ja kinkimine keelustati.) 1816 – Eestimaa pärisorjus kaotati, talupoegade vaba seisus. 1819 – Liivimaa talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult.
tegureid, mis võisid olukorda mõjutada. Tähtis on siiski ka meenutada Hitleri hiilgavat rahva juhtimist ja ka seda kuidas Saksa kannatas ja kannatab veelgi Hitleri mainest. Poisi kingadest poliitiliseks juhiks Adolf Hitler sündis 20. IV 1889 Braunaus Ülem-Austrias, tolliametniku Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara Hitler Poezli pojana. Hitler oli väiksena väga andekas noor poiss ja see väljendus tema heades kooli tulemustes. Kahjuks piirdus see ainult algkooliga, peale Adolfi isa Alois Hitleri surma hakkas Adolfil koolis halvasti minema ja lõpuks jättis ta kooli pooleli. Hitler ja ta ema kolisid Linzi ja seal Hitler veetis aega maalides, mis sai hiljem ka tema tõeliseks kireks. Aastal 1907 läks Hitler Viini üritades sisse saada Viini kunstikooli, kuid see ebaõnnestus tal ning ta otsustas ka edaspidiseks jääda Viini. Tema ema suri samal aastal ja see oli ka üks põhjusi miks ta pikemaks ajaks Viini jäi. Ta elas vaeselt niiöelda
kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast
(Lukka : 2004) 1.2Poola aeg 1583. aasta rahulepinguga jäi Tartu katoliikliku Poola valdusesse. Kuningliku privileegiga jäeti linnarahvale nende usk ja Jaanik kirik. (Salupere 2004: 16) Jesuiidid asutasid Tartus 1583. aastal kõigepealt gümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, mis 1585 muudeti kolleegiumiks, mis ei erinenud oluliselt tol ajal Euroopas tegutsenud kõrgkoolidest, ka õppureid nimetati üliõpilasteks. (Salupere 2004: 17) 1.3Rootsi aeg Rootsi kuninga Gustav II Adolfi väed hõivasid 1625. aastal Tartu. Viis aastat hiljem asutati Tartus õuekohus ja gümnaasium. Kuningas otsustas gümnaasiumi muuta ülikooliks ja seoses sellega rajati 1631 esimene trükikoda Eesti pinnal. 1632. Aastal avati ülikool, mis tegutses alguses jesuiitide kolleegiumi hoones Maarja kiriku ja Toome nõlva vahel. Kuna Rootsi valitsejad olid fanaatilised luterlased, siis tõi see Eestis kaasa laialdase kirjaoskuse. (Salupere 2004:17)
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Randolf Otsepp LASERID Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 LASERITE AJALUGU.............................................................................. ........4 Definitsioon.................................................................................... ......4 Lühidalt laserite ajaloost.................................................................. ........4 LASERITE TÜÜBID.........................................................................................5 Gaaslaser.............................................................................................5 Kemolaser.............................................................................................5 ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Alkoholi mõju närvisüsteemile Koostas: Lotta Otsepp Klass: 9.a Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………………………………….. 3 1. Alkohol ja selle toime organismile……………………………………………………………... 4 2. Alkohol ja närvisüsteem………………………………………………………………………... 5 2.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile…………………………………………………………....5 2.3. Loote alkohoolse kahjustuse sündroom…………………………………………………...6 2.4. Alaealised ja alkohol……………………………………………………………………... 8 2.5. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustuste ravivõimalused…………………………...8 Kokkuvõte…………………………………………………………………………………………9 Kasutatud allikad……………………………………………………………………………….... 10 2 Sissej...
Neljandaks: nüüd juba 52 aastat kestnud pikad sõjad, ilma vähimategi hingetõmbepausideta ja mitmete vaenlaste vastu nii maal kui merel, on selle riigi kaubanduse nii välja suretanud, riigi alamad nii ära kurnanud ja varud otsakorrale viinud, et kusagilt pole enam midagi võtta.`` Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) AXEL OXENSTIERNA on Rootsi läbi aegade osavamaid riigimehi, kes oli ametis kuni oma surmani 1654. a. Oxenstierna ja Gustav II Adolfi koostöö hakkas laabuma väga hästi ja koostöös rajasid nad Rootsi suurriigi, mis oli olulisemaid riike Euroopas. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) GUSTAV II ADOLF Hea kasvatus ja haridus Oskas 6. keelt Äge ja kannatamatu, kuid andekas ja ilumeelega, veenev ja sarmikas. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Gustav II Adolfi valitsusajal peeti kokku 11 Riigipäeva: 1617. a. Örebro Riigipäev
Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. ROOTSI AEG 1645-1721 Johann Skytte- oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Uppsala Ülikooli kantsler 1622-1645, vabahärra 1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-1634, Tartu Ülikooli esimene kantsler ja peainitsiataator. Oli Gustav II Adolfi isiklikuks õpetajaks. Jacob Johan Hastfer- oli baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. Oli 16861687 Liivimaa kuberner, 16871695 Liivimaa kindralkuberner, 16901695 Tartu Ülikooli kantsler. Reformis haldust, surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. Johann Reinhold Patkul-Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik, Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid
Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Kristi Reispass Gustav Adolfi Gümnaasium Juhendaja: Sirje Promet 2008 Sisukord: · Eessõna Lk 3 · Lapsepõlv Lk 4 · Noorusaastad Lk 5 · Abielu Lk 5 · Poliitiline karjäär Lk 6 · Poliitikast loobumine Lk 8 · Kokkuvõte Lk 9 · Lisad Lk 10 · Kasutatud materjalid Lk 10 2 Eessõna
Adolf Hitler Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 9.c 2009/2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................lk 3 2. Päritolu ja lapsepõlv..............................lk 4 3. Noorpõlv................................................lk 5-6 4. I maailmasõda........................................lk 7-8 5. Isiklikku.................................................lk 9 6. Seosed Eestiga........................................lk 9 7. Kokkuvõte..............
Gustav Adolfi Gümnaasium Vjatseslav Mihhailovits Molotov Referaat Martin Põhjakivi 9. A klass Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus - 3 Päritolu ja varajane elu - 3 Varajane karjäär - 3 Peaminister - 3 Välisminister - 4 Sõjajärgne karjäär - 5 Kokkuvõte - 6 Pildid - 7 Kasutatud kirjandus - 8 SISSEJUHATUS Vjatseslav Mihhailovits Molotov (9. Märts 1890 8. November 1986), Vene poliitik ja diplomaat, ta oli 1920. aastatest Nõukogude valitsuse juhtkuju, mil ta tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, kuni 1957. aastani, kui ta arvati välja Keskkomitee poliitbüroost Nikita Khrushchevi poolt. Ta oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi- Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime moloto...
1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära alpi kahevõistlus ja lisandus suurslaalom. Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus. Eesti tuntumad mäesuusatajad: Deyvid Oprja (sündinud 17. veebruaril 1982 Tallinnas) on eesti endine mäesuusataja.Ta lõpetas aastal 2001 Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Ta osales 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos (suurslaalomis katkestas ja slaalomis vigastuse tõttu ei startinud) ja 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris (suurslaalomis sai 66. koha ja slaalomis katkestas). Lise Anette Vaher (sündinud 12. aprillil 1996) on eesti mäesuusataja. Ta on pälvinud tiitli "Eesti parim noor mäesuusataja".Aastal 2008 saavutas ta Eesti Noorte Meistrivõistlustel suurslaalomis 3. koha. Aastal 2009 pälvis ta ülisuurslaalomis ja
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümne...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Samojeedi rahvad Koostas: Katariina Ingerma G1 RE-LO Juhendaja: Jane Markus Tallinn 2018 Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. ...
1. aprillil 2003 keeldus Keskerakonna juht Edgar Savisaar president Arnold Rüütli ettepanekust valitsust moodustada ning 2. aprillil tegi president selle ettepaneku Juhan Partsile. 7. aprillil sai Parts selleks Riigikogu mandaadi. 9. aprillil kiitis Rüütel heaks. Juhan Partsi peaministriajal ühines Eesti NATO ja Euroopa Liiduga (1. mai 2004). Juhan Partsil on kass Miisu, kes kolis temaga peaministri aastatel Stenbocki majja. Haridus: Tallinna 1. Keskkool (praegu Gustav Adolfi Gümnaasium) 1991 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (spetsialiseerus eraõigusele) 12 Ametikäik: 19921998 Justiitsministeeriumi asekantsler 19982002 Eesti Vabariigi riigikontrolör 20022005 partei Res Publica esimees 10. aprill 2003 13. aprill 2005 (astus tagasi 24. märtsil) Eesti Vabariigi peaminister Ta valiti XI Riigikokku. 5. aprillist 2007 on ta Andrus Ansipi teises valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Gustav Adolfi Gümnaasium Kunstiajalugu KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) lk.10-11 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Sisssejuhatus Nähtavas maailnas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valm...
väikekodanlikku ja pealegi hämarat päritolu. Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga midagi peale hakanud. See, mida ta raamatus "Mein Kampf" ise oma nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt omamüüdi kujundamiseks ega ole seetõttu usaldusväärne. Sihitu noorpõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema
Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
