reaktsiooni. Nikkel ja nikliühendid põhjustavad soodustavad vähi teket inimese organismis. Peamiselt kopsuvähki nendel, kes tegelevad nikli maagi kaevandamisega ja töötlemisega. Kokkuvõttes on melhior vase ( Cu ) ja nikkli ( Ni ) sulam. Melhior võib veel sisaldada muid keemilisi elemente. Melhiorit kasutatakse erinevata ehete, mööblitarbeid, peenraha, jne. MELHIOR Keemia referaat koostas: Kaja Tiidema kool:Gustav Adolfi Gümnaasium klass: 9b õpetaja: Aino Abiline 18.10.2007
Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Linnade välisilme muutus. Valitsevaks kuntsi- ja ehitusmoeks olid barokk. Keskaegsed kirikud said uued baroksed tornikiivirid. Rootsi aja lõpuks ümbritseti Tallinn ja Narva võimsate bastionivöönditega. Kohaliku hariduselu korraldamisel olid suured teened kuningas Gustav II Adolfi kasvatajal Johan Skyttel, kelle kuningas määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks. Tema eestvõttel asutati Tartus 1630. aastal gümnaasium, 1631. aastal ka Riias ja Tallinnas. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf oma sõjaleeris Saksamaal alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule. Nimeks sai Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles. Kehtestati kord, et Eesti- või Liivimaal mõnda riigiametisse asumiseks tuli veidi aegagi Tartus õppida
nappima õpetajaid. Selle probleemi lahendamisega hakkas tegelema Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal. Juba samal aastal loodi Tartu lähedale ka esimene õpetajate seminar, mida juhtima hakkas just tema. Seal hakati ette valmistama uusi köstreid ja õpetajaid. Rootsi valitsemise ajal loodi palju uusi koole ning Eestisse tekkis koolivõrk. Aastatel 1630 ja 1631 rajati Tartusse ning Tallinnasse Johan Skytteli eestvõtmisel esimesed Gümnaasiumid. Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas on säilinud tänapäevani. Tänu Forseliuse seminarile oli Eestis rohkem harituid õpetajaid, ning võimalus seetõttu rohkem koole luua. 1687. aastal nõustus ka Liivimaa rüütelkond otsusega rajada igasse kihelkonda kool. Sellega pandi alus koolivõrgu tekkimisele Eestis. Tartu linna loodi Tartu Ülikool, mis on tänapäeval tähtsaimaid ülikoole nii Eestis kui teistes Baltimaades. Veel enne oma surma jõudis Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla kirjutada
saades Põhja-Eestiga endale tugipunkti Läänemere idarannikul. Pärast Liivi sõda jätkas Rootsi oma võimu laiendamist Läänemere idakaldal – 1600 algasid Poola-Rootsi sõjad ning Venemaa-Rootsi sõjad, millega Rootsil õnnestus vallutada vägagi suured alad Läänemere idakaldal: Eestimaa, Liivimaa, Ingerimaa, Karjala jne. Eelkõige nägi Rootsi ennast kui luterliku usu kaitsjat. • Rootsi võimu kasvamine jõudis tõelise õitsenguni kuningas Gustav II Adolfi valitsusajal ning seoses Rootsi osalemisega Kolmekümneaastases sõjas. Rootsi aeg Eestis • Rootsi aeg Eestis oli alanud juba Liivi sõja ajal, kui osad linnad pärast Liivi ordu hävimist vandusid truudust Rootsi kuningale. 1600. aastatel läks aga järk-järgult Rootsi võimu alla kogu Eesti territoorium: • 1629 lõpetas Poola-Rootsi sõjad Gustav II Adolf, kes vallutas Poolalt alad Liivimaal kuni Väina jõeni. Sõlmiti Altmargi vaherahu, mida hiljem pikendati.
sündis 30. aprillil 1946. aastal Haga lossis Stockholmi külje all prints Gustaf Adolfi (1906-1947) ja tema abikaasa, Saksi-Coburg-Gotha hertsogi tütre, printsess Sibylla (1908-1972) kauaoodatud pojana, vennaks neljale õele. Pärast isa hukkumist lennuõnnetuses 26. jaanuaril 1947. aastal sai selgeks, et Carl Gustaf pärib krooni oma vanaisalt - kuningas Gustav Adolfilt (valitses 1950-1973). Väike poiss polnud sellisest tulevikuväljavaatest eriti meelitatud: «Ma ei taha saada kuningaks, vaid ehitustööliseks,» olevat ta ükskord öelnud oma õele printsess Christinale.
määras ametisse Rootsi kuningas, kellele ta ka vahetult allus. Eesti- ja Liivimaal omasid üsna suurt mõjuvõimu ka rüütelkonnad, kes esindasid kohalike aadlike huve ja nõudmisi ning lahendasid ka vähemtähtsaid probleeme. Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema. Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi. Kuid 1660
Ka vaimulikku kirjandust hakati eestikeelde tõlkima ning alustati ka piibli tõlkimist. Leeris hakati õpetama sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist ja tänu sellele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisvväärselt kõrge. Koostati ka esimesed eestikeelsed grammatikaraamatud, tänu millele ühtlustus eesti keel ja lihtsustus eesti keele õppimine ja sellest arusaamine. Sellest tingituna algas ka ajakirjanudse areng. Väga oluline oli Gustav II Adolfi korraldusel avatud Tartu ülikool 1632.aastal. See oli esimene kõrgem õppeasutus Eestis ja ühtlasi ka üks vanemaid ülikoole Euroopas. Rootsi aja lõpus suudeti enam vähem sisse seada ka rahvakoolide süsteem. See aeg pidi olema hea, sest miks muidu on seda nii nimetama hakatud? Ei ole ju vana head Saksa aega või vana head Vene aega, järelikult pidi Rootsi ajal olema midagi teistmoodi. Seda tõestab eriti hästi hariduse areng. Kuid kindlasti polnud see aega kõigile nii ilus, näiteks
käest kätte kuni jääb 1625. aastal lõplikult ja botaanikaaed. Teaduse kõrval õitseb . rootslastele. 1630. aastal asutatakse Tartusse gümnaasium ja 1632. aastal ülikool, mis asutaja, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi järgi saab nimeks Academia Gustaviana. Ülikool tegutseb Tartus vaheaegadega 13. sajandis teisel poolel alanud sõjas (1656-1661 on linn jälle Vene võimu all) Saksa ordu vastu käib Tartu mitu korda kuni 1699. aastani, mil kolitakse käest kätte, kuni jääb 1224. aastal lõplikult teravnenud rahvusvahelise olukorra tõttu sakslaste kätte
Prantsuse köök Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C klass Kaari Kink Kirke Krämann Karmen Karniol Liina Nõmm Prantuse köök Kõrge kvaliteediga road Peen maitse Suurepärane serveerimisoskus Toidul suur tähtsus Hindavad maitseomadusi Suudavad eristada väiksemaidki nüansse Kulminaaria Köök jagatakse kolmeks: 1. Piirkondlik köök 2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Suusatamine klassikaline sõidustiil Autor: Mari-Liisa Belohvostova Juhendaja: Eve Mikson Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Klassikalisest sõidustiilist.......................................................................................................4 2. Riietus.....................................................................................................................................5 3. Energiakulu.............................................................................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................
põhja poole nihkuda vabadele aladele ja eesti ruum väheneb (17. sajandi algus) rootslased eestisse asunud 13. sajandi algusest. neid tuleb juurde kuna eesti kuulub tol hetkel rootsi riigi koosseisu. Rootslaste õiguslik seisund erineb eestlastest (ei võinud teha pärisorjadeks jne) Eesti-Läti etniline piir tänasel kujul 17. sajand tekib peipsi äärde vanausuliste asustus, (kolkja, Varnja jne) VASA - Gustav II Adolfi välispoliitika näide laev mis läks esimesel sõidul põhja ja oli seal 300 aastat Vasa muuseum laeva nimi VASA (vasade dünastia järgi nimetatud, mitte inimese järgi) rootsi kuningas lasi ehitada selle ja läks põhja sest oli nii võimas(suur) parajasti oli käimas sõda poola vastu ja oli vaja laevastikku, et poola alistada uppus, sest raskus oli valesti pandud ja laev hakkas kõikuma, vesi tuli alumsitest kahuriluukidest sisse, ballast oli valesti pandud
ülesande. Talurahvakoolid ja eesotsas koolmeistrid. 11) TÜ asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.(Gustavianovi akadeemia) 1802- TÜ taasaavati vene ajal. 1.dets. 1919-TÜ avati eestikeelse kõrgkoolina 12)Eesti keele grammatika ja piibli tõlkimine 1637-esimene eesti keele grammatika, Heinrich Stahl, sobitas eesti kelle saksa keele reeglistikuga. 1686-lõunaeestikeelne Uus Testament, Andreas Virginius ja poeg Adrian. 1693-Johann Hurnungi eesti keele grammatika, ladina keele eeskujul
· Ajakirjas "Eesti Naine" - 2008. aasta juulikuu numbris - novell "Salgamise salgamise teooria" · Kogumikus "Neli kaunist kleiti" - luuletusi aastaaegadest (TEA) · Kogumikus "Eesti lasteluule kuldraamat" (TEA) · Kogumikus "Las laps loeb" (koostanud H. Vilep) Sõnad lastelauludele: Ilmapuu lävel. Ja suvi tantsib. Eurolaul. Kaks pilti. Ema. Jõulutäht. Vanaema jutud. Tahaksin olla. Emmele. G. Adolfi Güm. hümn. Vanaisaga. Lapsel on mure. Unelaul. Puu on puude kõrgune. Öö laul. Meie lapse uni. Veel laulusõnu: Rõõm tekib ja lekib (mp3) - M.C.Carpenter / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Neli iirist (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Oh oleks mul (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Möödas päev (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Prioriteedid (mp3) - A.Raudheiding / H
Gustav Adolfi Gümnaasium Hattorpe-tagune torn Karl Reispass 7.B Tallinn 2011 Sisukord 1. Lk 1 Sissejuhatus 2. Lk 2 Kõik Hattorpe-tagusest tornist 3. Lk 3-4 Pildid Tornist 4. Lk 5 Kasutatud allikad Sissejuhatus Linnamüürist - Tallinna linnamüüri tornid ei kuulu maailma kõrgeimate tornide hulka, kuid ometi on need tallinlastele olulisemad, kui kõik viimastel aastakümnetel ehitatud kõrghooned Tallinna kesklinnas. Tornid on üks paljudest, kuid tähtsamatest osadest müüris. Suhteliselt hästi kaitstud Toompead. Linnamüüri oli enamasti vaja vaenlaste eemale tõrjumiseks. Kui linn ei oleks suutnud end kaitsta vaenlase röövretkede eest, siis on väheusutav, et suured kaubalaevad oleksid randunud Tallinna sadamas. Sellega oleks kaasnenud see, et Eestisse ei oleks jõudnud palju erinevaid vürts...
juures asuma ka kihelkonnakool. Probleemiks oli aga hariduse arengul oli laste kohustus aidata oma suguvõsa ning kodus tööd teha. Koolid asusid ka talupidamistest kaugel ja tihti puudus riigil raha pastorite ja köstrite ülalpidamiseks, mis tegi koolis käimisekohati ebapraktiliseks. Suurteks murdepunktideks olid gümnaasiumite avamised Tartus ja Tallinnas ning 1632. aastal gümnaasiumi areng Tartu Ülikooliks, mida kutsuti algselt Gustav II Adolfi järgi Academia Gustavianaks. Alguse pandi filosoofia,- usu,- arsti- ja õigusteaduskondadele, mis on senini ülemaailmsel tasandil tasemel programmid, kuhu tulevad õppima õppurid nii Eestisiseselt kui ka ülemaailmaselt. Rootsi ajal tehtud mitmed reformid olid olulisteks arengupunktides praeguse Eesti riigi kujunemisel. Sellelt sündmusterohkelt ajastult oleme võtnud paljutki üle nii usuliselt kui ka näteks haridusarengult.
Gustav Adolfi Gümnaasium Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid Ligikaudse arvutuse eeskirjad Allar Henri Kivi 8.a Kristel Eik Tallinn, 2011 Sissejuhatus Ligikaudse täisarvu tüvenumbriteks loetakse selle arvu kõik numbrid, välja arvatud lõpus olevad nullid. Ligikaudse kümnendmurru tüvenumbrid on kõik selle arvu numbrid, välja arvatud arvu alguses olevad niinimetatud avanullid [1] Ligikaudse arvu tüvenumbrid Ligikaudse arvu tüvenumbriks nimetatakse selle arvu kirjutuses olevaid õigeid numbreid. Olgu meil mingi ligikaudne arv X mis on saadud ümardamise, mõõtmise või arvutamise tulemusena. Kui kirjutame arvu standardkujul, siis saame selle esitada kujul X = a · 10n. Arvu A numbreid nimetatakse arv...
Tennesse Williams "Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid" 12.d Gustav Adolfi Gümnaasium Autorist ja ajastust · Thomas Lanier Williams III; · isa müügimees, ema kirikuõpetaja tütar; · õde Rose häbelik, saadeti hullumajja; · tegelased väga tihti autobiograafilised; · psühholoogilised näidendid; · tabuteemad- homoseksuaalsus, verepilastus, armukadedus); · ülemlaul kehale ja seksuaalsusele; · II maailmasõja järgne ahastus. Põhiteemad · ideaalid, unistused, illusioonid vs jõhker, proosaline tegelikkus;
Piiskopimõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mida juhtis Bengt Gottfried Forselius. Seminari võeti enamasti õppima Tartumaalt pärit talupoisse. Hariduse edendamisel oli oluline tegelane ka kindralkuberner Johan Skytte ,kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.15. Oktoobril 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sa Eesti esimene kõrgem õppeasutus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda- filosoofia-,usu-,õigus- ja arstiteaduskond. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis
Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand, ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Milline oli selle aja mõju eesti kultuurile? Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis ning Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus.
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis? Gustav Adolfi võitudega Poola-Rootsi sõjas oli pandud alus ühele selgesti eristuvale perioodile Eesti ajaloos, nimelt ,,Rootsi ajale", mille alla veidi lihtsustatult võib liigitada 17. sajandi. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline sajand. Rahvapärimusse jäi 17. sajand kui ,,vana hea Rooti aeg". Mõjutusi hilisematele eestlastele ning nende kultuurile ja usule võib tihti näha ka tänapäeval. 17
majanduslike võimaluste ning ka pakutava huvitegevuse osas. Linna koolides õpib palju rohkem noori kui maa koolides ning vastavalt huvidele tekib palju erinevaid rühmasid. Nende rühmade tekkimisega väheneb ka sallivus. Hakatakse teistsuguste huvide või mõttemaailmaga inimesi imelikeks pidama. Maal seda aga ei juhtu, sest noori on niigi vähe ning kõik hoiavad kokku ja saavad omavahel hästi läbi. Maanoortel ei avane võimalust valida Prantsuse Lütseumi, Tallina Reaalkooli või Gustav Adolfi Gümnaasiumi vahel, vaid nad peavad leppima oma kodukohas asuva külakooliga. Valik on ikka üks, olgu laps nii andekas kui tahes. Samuti ei ole nendel noortel külakoolis võimalik valida paljude huvitegevuste vahel. Korvpallitrenn, käsitööring ja muusikakool, ei tundugi algul nii vähe, kuid linna võimalused on siiski märgatavalt suuremad. Kõik noored tahavad nautida oma noorust. Omada häid sõpru ja veeta nendega lõbusalt aega ka kooliväliselt
Ajalugu Rootsi ülemvõimu kehtestamine Eestis: See võttis aega üle 80 aasta (toimus järk-järgult). · 1561 Liivi sõda · 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti kehtestati Rootsi võimu alla) · 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse *Juhtis alamaste ametnike tegevust Johan Skytte-Liivimaa kindralkuberner (1629- 163...
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool.
Danzing (Gdansk), Köningsberg (Kaliningrad), Riida, Tallinn, Narva. Nende linnade muusikud lähtusid Lübecki stiilijoonest. Läänemere-äärsed linnad Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder ( 1649-1719) Pärit Saksimaalt, muusikuks kujunes Kesk-Saksamaal. Määrava tähtsusega kohtumine Buxthudega 1674.a, siitpeale töötas ta ainult Läänemere regioonis 1674-1684 oli Tallinna Gümnaasiumi (preagu Gustav Adolfi Gümnaasium) kantor 1680 kandis selle kooli õpilastega ette oma esimese ooperi ,,Kindlameelne Argenia". Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud Matteuse passioon. Georg Philipp Telemann (1681- 1767) Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach. Muusikas oli iseõppinu, kuid mängis juba lapsena mitut pilli 12.aastaselt kirjutas oma esimese ooperi.
Gustav Adolfi Gümnaasium MEETERMÕÕDUSTIKU TEKKIMINE referaat Regina Siniorg 10.D 2012/13 Juba ammustest aegadest on inimestel on vajadus olnud asju mõõta ja kaaulda ning selleks oli loodud mitmeid erinevaid viise (ligikaudu 800). Ja, et elu lihtsustada hakati looma kindalt seaduspärasust, millega oleks võimalik üle maailmselt rehkendad. Selelks, et luua õks viis kuidas mõõta võeti etalon ja selle järgi hakata määrama kaalu ja mõõte. Ning selleks eeskujuks määrati meridiaan, mis läbis ka suurlinna Pariisi. Kuna Prantsusmaal oli juba selleks ajaks kogunud palju teadmisi astronoomia kohta, siis ei saanud Prantsu...
Harilik mänd Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi Gümnaasium 2009 Liigi kirjeldus Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline.
Saksamaal. Karl Friedrich Schinkel. Teatrihoone Berliinis. K.F. Schinkel. Muuseumihoone Berliinis. Brandenburgi väravad Berliinis (1791). Klassitsism Eestis 1780-1850 Loss ja aadlielamud Toompealt. Stenbocki maja Toompeal. Nikolai kirik Vene tn. Tallinnas, Võru ja Valga kirik. Tartu raekoja plats (parempoolne aadlielamu 1793). Tartu raekoda. Tartu Kivisild (1774-1784). Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone 1802. Gustav II Adolfi kuju, Tartu Ülikooli fassaad. Riisipere mõis. Kernu mõis. Saku mõis Harjumaal. Roosna-Alliku mõis Järvamaal (1786). Anija ja Pirgu mõisad Harjumaal. Kolga mõis Harjumaal, Lihula mõis Läänemaal (1820). Barclay de Tolly mausoleum Jõgevamaal. Samuel Greigh hauamonument Tallinna Toomkirikus. Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik. Kassitsistlik skulptuur. Antonio Canova. Kolm graatsiat. Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest
süsteem. 1655. Aastal võeti vastu otsus, et igas kihelkonnas peab olema koolmeister. Nõuti ka, et koguduste juures töötaksid kooliõpetajaid, kuid neid polnud veel piisavalt. Hariduse jagamise üheks eesmärgiks oli kindlasti luterluse levitamine. Eesti keelde hakati tõlkima palju vaimulikku kirjandust ning toimusid ka eestikeelsed jumalateenistused. Johan Skytte algatusel loodi 1630. Aastal Tartu esimene gümnaasium ning juba kaks aastat hiljem 1632. Aastal sai sellest Gustav II Adolfi korraldusel (Tartu)ülikool. Peale riigimaade mõisnikele jagamist hakkas Rootsi riigikassa tühjenema. 1672.aastal hakkas trooni valitsema Karl XI, kes algatas reduktsiooni riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon jõudis Eestisse 1680.aastal ja see tekitas baltisakslastes tugevat vastuseisu. Mõisnikest said peale reduktsiooni vaid maade rentnikud ning nüüdsest tuli osa tulust Rootsi riigile maksta. Reduktsiooni tulemusena paranes Rootsi majanduslik seis ja Eesti talupoegade olukord
Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600–1629), Vene-Rootsi sõda (1656–1661) ja Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710). 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus luterlus, rajati Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu ülikool ning lõplikult kujunes välja ka pärisorjus. Samas püüdis Rootsi riigivõim ka talupoegade olukorda parandada: rajati talurahvakoole ning toimus mõisate reduktsioon. Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (1710–1917) Vene impeeriumi koosseisus. Kohalik võim jäi endiselt baltisakslastest eliidi kätte, pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni. Olulised muudatused toimusid 19. sajandil, kui tööstuslik pööre jõudis Eesti linnadesse;
selle teiseks osaks. Academia Gustaviana – Tartu Ülikool, mis asustati aastal 1631. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. 6) Bengt Gottfried Forselius – Kirjamees ja rahva valgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja. Rahvakooli algataja, tänu temale hakkas taas levima lugemisoskus. Gustav II Adolf – Rootsi kuningas, kolmekümneaastases sõjas väejuht Johan Skytte – Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Gustav II Adolfi õpetaja ja nõunik, Liivimaa kindralkuberner. Karl XI – Rootsi kuningas. Algatas reduktsiooni.
Reformatsiooni käigus tulid eesti keelde uued sõnad. Esimene eesti keelne piibel Ilmust 1739 ja tõlkijaks oli Anton Thor Helle. Esimene eesti keelne raamat Ilmus 1525 ja see pole säilinud kuid esimene raamat mis on säilinud ilmus 1535 ja see oli Wanradt-Koell´i katekismus. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal reformide kaudu. Tartu Ülikooli asutamine Asutati 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt. Õppida võisid seal kõik kuid eestlastel polnud selleks tavaliselt vastavat haridust või vahendeid. Jüriöö ülestõus 1343-45, ülestõus tekkis kuna eestlased tahtsid oma olukorda parandada ja Taani plaanis oma valdused Saksa ordule müüa. Ülestõus sai alguse Harjumaalt. Ülestõusu käigus jäid eestlased ilma oma eliidist ja nende koormisi tõsteti kuna sakslased hakkasid rohkem mõisasid rajama. Balti erikord Aadlite poolehoiu võitmiseks ei piiratud nende õigusi
Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse kindlusmüüri ed elalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale. Värava kohal seisab väravatorn, selle kõrvale jääb Tallitorn Pika jala värav Nunna torn Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn Saunatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis asetseb Click to edit Master text styles linnamüüri põhjaküljel,
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval
1.eestimaa rüütelkond, 2.liiimaa rüütelkond, 3.saaremaa rüütelkond olid kohaliku omavalit. Organisatsioonid kaitsesid mõisnike huve, 3aasta tahant korraldati maapäevi. Vakuraamat- Pandi kirja talupoegade kohustused millest rohkem ei tohtinud nõuda. Bengt gottfried Forselius-õpetas talupoisse, 1684 asutas seminari. Andreas ja adrian virginius- tõlkisid uue Testamendieesti keelde: vastne testamend, 1686. jOhann skytte- 1630gümnaasium. Tallinnas 1631 gustav adolfi gümnaasium. Tartu ülikool:avati 15 okt 1632. 4 teaduskonda: usu,õigus Arsti ja filosoofia. 2. Variant - Liivi sõda Vana-Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis sõda ette, kui 1492 aastal lasi Ivan III teha Ivangorodisse kindluse, tatariike Venemaal oli lõppenud. 1502-Smolino lahing Pihkva lähedal Läänemere väinades valitses Taani. Rootsile kuulus Soome ning tahtis veel maid ida suunas. Poola oli jõudnud Läänemereni oma piiridega.
mõisnike hulgast) KOHTUNIKUD MAAKOHTUD Talupoegade ja mitteaadlike MEESKOHTUD süüasjad ( maakonnas) ÜLEMKOHUS (Tallinnas) Raskemad ja aadlike kuriteod ÕUEKOHUS (Tartus) d) Rootsi riigivõim ja balti aadel Gustav II Adolfi ajal: - Eestimaa aadlikele ja tallinnale säilisid senised eesõigused (tulid rootsi riigi alla vabal tahtel; need olid paiguti suuremad rootsi aadlikest) - Liivimaal kui vallutatud provintsis algas kiire rootsistamine (rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine; teostajaks Johan Skytte; peale gustav II adolfi surma saavutati üksmeel kohaliku aadliga balti privileegide säilitamiseks ja suurendamiseks)
Tartu Raekoja plats Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega. 5 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument KUS ASUB? Fr. R. Kreutzwaldi (1803-1882) kuju loodi 1952. aastal. Mälestussamba autoriteks olid skulptorid Johannes Hirv ja Martin Saks ning arhitektid Heiki Karro, Ants Mellik ja Mart Port. Gustav II Adolfi ausammas KUS ASUB? Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule.Gustav II Adolfi (1594-1632) ausammas taasavati 1992, autor on Elisabeth Tebelius-Myren. Jakob Hurda monument KUS ASUB? Jakob Hurda (1839-1907) monument valmis 1994
Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud . Juba pärast esimest õppeaastat Linzi realkoolis (1900/01) jäi Adolf klassi kordama. Õpetajate sõnul puudus poisil töötahe. Tema jonnakus purustati 13-dal eluaastal , ta hakkas õppima kuid tema õppeedukus ei paranenud , 16. aastaselt jättis Hitler keskooli lõpuni. Alates 1905. aastas elas Adolf Hitler toitjakaotusepensionist ja ema toetusest ohjeldamata boheemlase elu. 21. dets.1907 suri Adolfi ema rinnavähki , pärast seda siirdus Adolf Viini kuntsnikuna tööd otsima. Tema palk oli koos toetusakaotuspenisoniga suurem kui algaja õpetaja palk. 1908.aastal asus Hitler elama Viini, kus ta puutus kokku rassistliku ideestikuga ja temast sai aktiivne antisemiit.Pärast sealt ära kolmist räägib ta oma raamatus ,, Mein Kampf ,, kuidas ta tundis vastikust juudide vastu kes seal elasid. Pärast I maailmasõja puhkemist ei kartnud Adolf sõjaväeteenistust, seda näitas ka asjaolu
Esimene läbinisti eesti keelde tõlgitud tekstidega lauluraamat ilmus 1656 "Uus Eesti lauluraamat". 1684 avati Tartu lähistel õpetajate seminar, kooli avas Forselius, mis koolitas köstreid, koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. 4 aasta jooksul 160 haritud meest, tekkis koolide võrk. Johann Valentin Meder, Eesti väljapaistvaim helilooja 17. Sajandil. Tegutses Tallinas 10 aastat. Säilinud 20 kantaati, ooper "Kindlameelne Argenia(?)", mille kandsid ette Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased, esiettekanne 1680. 1700-1721; 18 sajand Toimus põhjasõda Rootsi ja Venemaa vahel. Sõja tagajärjel sai kannatada nii majandus-, ühiskonna- kui ka kultuurielu. Põhjasõjaga kaasnes katk. Allesjäänud elanikkond oli sunnitud pöörduma tagasi esivanemate looduskultuuri juurde. Tuge saadi rahvalaulust, torupilli mängust. 18. Sajandi teisel poolel puutusid eestlased kokku rohkem ilmaliku muusikaga, elavnes muusikaharrastus, korraldati kontserte, salongiõhtuid
Gustav Adolfi Gümnaasium Karl Reispass, 8.B TELESKOOP Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Selles referaadis kirjeldan ma teile erinevaid teleskoope. Saate teada mis on optiline teleskoop ja milliseid tüüpe teleskoope veel olemas on. Loetlen ette ka kõige heledamad tähed taevas. Üldfaktid teleskoobist Optiline teleskoop on instrument mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobis on vähemalt üks kumer läätse või peegel. Optilisi teleskoope kasutatakse enamasti astronoomias, kui ka teistes instrumentides. Üks esimesi teadaolevaid teleskoope võeti kasutusele Hollandis aastal 1608 (refraktor). Juba 20. Sajandil oli tulnud juurde paljusid teleskoope. Üks väga laialt levinud teleskoop on reflektor. Erinevad teleskoobid Optiline...
LEO KALMET Leo Kalmet sündis 1900ndal aastal Tallinnas, rätsepa pojana. Ta käis Nikolai ehk Gustav Adolfi ehk Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumis. Neil oli koolis 1x nädalas teatritund, kus need, kes ise tahtsid, said esitada vabalt valitud palu. Leo oli üks aktiivsematest esinejatest. Ta ise on öelnud, et tema asumine tulevasele elukutseteele sai tõuke selle teatritunni õpetajalt Vesselovskilt. Kuni 17-aastaseni oli Leo Kalmet vaimustuses kujutavast kunstist, eriti õlimaalist, kuna need tal õnnestusid. Vanemate pealekäimisel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda
mis iga talupoeg saab aru. Ikkagi Hans Süsi hakkas piiblit eesti keelde tõlkima. Selleks et uue religiooni levitada, ka rajati kirikukoole ja tõsti rahvaharidust. Ilmus esimene eestikeelne grammatika. 1637. Stahl koostas esimese grmmatikat saksa keel alusel, kuid aga reeglid olid väga rasked ja ta ei levinud. Hornung 1693. aastal näitas ilmale ladina keele alusel grammatikat. 1631.aastal avati esimesed gümnaasiumid. Tallinna gümnaasium, mille nimi on Gustav II Adolfi gümnaaium töötab siiamaani. Johan Skytte esitas kuningale palvet Tartu gümnaasiumi muutuda ülikooliks, ja 1632. Aastal pidulikult avati Eesti esimene Tartu Ülikool. Ülikool on hea, aga talurahvase haridus oli kehv. Selleks Forselius rajas õpetajate seminaari, kus õpetati lugemist, usuõpetust, arvutamist ja saksa keelt. Mõnedele mõisnikutele ei meeldinud talupoegade haridus, sest nad said aru, et kui inimene on rumal, tema üle saab lihtsam valitseda. Minu arvates aga iga
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Poseidon Koostas: Gustav Juurikas Klass: 10. D Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Kreeka merejumal Poseidon...........................................................................4 1.1. Poseidoni perekond ja päritolu.....................................................................4 1.2. Merede valitseja.............................................
kuningad. Kuid Gustav II Adolf kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile). Rootsi riigi seisuste esindusel, Rootsi riigipäeval Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Rootsi aja alguses, Gustav II Adolfi valitsemisajal moodustati kohtukondade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberneri Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja- Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi, Väike-Salatsi, Ruhja, Härgmäe, Luke ja Valga ning ühendades nad Riia
ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung" Rootsiaegse kultuurielu üheks tähtsündmuseks oli Tartu ülikooli rajamine. Selles oli suuri teeneid Gustav II Adolfi õpetajal ja nõuandjal Johan Skyttel, kellest sai 1629.aastal Liivimaa kindralkuberner. Skytte eestvõttel rajati juba 1630.aastal Tartusse ja 1631.aastal Tallinnasse gümnaasium. Esimene oli algusest peale veidi laiema õppekavaga, et sellest ülikooli kujundada, ja 1632.aastal allkirjastaski Gustav Adolf vastavasisulise üriku. Tallinnasse rajatud kool töötab aga kuni tänaseni oma õige nime all Gustav Adolfi Gümnaasium. Kokkuvõte
võsastunud.Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisasid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 aastal oli Eesto rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterlikuse põhitõdesid tutvustama ning isegi kirikutes ja kabelites havati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi eal aga sel ajal veel ei olnud. Seal õppisid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastsast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Enamik koole tol ajal paiknes Lõuna- Eestis. Rääkides talupoegadest, havlenes nende seis Rootsi aja tulekuva. Talupoegade kohustesed suurenesid, eriti teoorjus
Lisaks sellele on 2 suurt provintsiteatrit Åbo ja Wasa. Svenska dagen Svenska dagen´it tähistatakse Kuningas Gustav Adolfi surmapäeval, 6. novembril,seda tähistavad enamasti soomerootslased. Svanska dagen sümboliseerib rootsi keele rääkimise õigust soomes ja ka seda, et soome on kahekeelne maa .
HÜLGED PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. ...
sisseastumiseksamitel kukkus ta aga kaks korda läbi. Ta sai lõpuks siiski sisse. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. Juba pärast esimest õppeaastat (1900/01) jäi ta istuma ja õpetajad kirjutasid, et tal puudub töötahe. Sihitu noorpõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Hitler läks Viini 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus
Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
