Rootsi aeg 1629.aastal sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses . Aastatel 1643-1645 peeti Rootsi ja Taani vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eestist neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siins...
R. Brockmann võttis tollasest Tallinna kirjanduselust kohe saabumise järel aktiivselt osa. Ühelt poolt kuulus ta gümnaasiumiprofessorite kirjanduslembesesse seltskonda, mis aastatel 163536 ning 1639 puutus tihedalt kokku Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga nende Idamaa-reisi vahepeatusel Tallinnas. Kirjanduslikult ambitsioonikate saatkonnaliikmete (Paul Flemingi, Adam Oleariuse jt) ning gümnaasiumiõpetajate kokkupuude, nagu ka Tallinna trükikoja avamine 1634 ja Gustav Adolfi leinaaja lõppemine, muutis Tallinna kultuurielu avatuks ilmaliku juhuluule viljelemisele eri zanres. Nii on R. Brockmannilt teada 66 juhuluuletust: 31 pulmadeks, 11 lahkunute mälestuseks, 11 reisiluuletust, neist 5 teelesaatmiseks ja 6 reisilt tulijate tervituseks, ning ülejäänud pühenduse või õnnitlusena muudeks puhkudeks. Võrreldes teiste gümnaasiumiprofessoritega jäi R. Brockmann produktiivsuselt alla vaid poeesiaprofessor Timotheus Polusele. Nagu tollal kombeks, avaldas ka R
Gustav Adolfi Gümnaasium Füüsika referaat Nikola Tesla Geenius kes valgustas maailma Tallinn 2012 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Varajased eluaastad.....................................................................................................................4 Ameerikasse minek..................................................................................................................... 5 Niagara rakendamine.................................................................................................................. 6 Kõrgsagedus............................................................................................
ülestõusmispühad, 2. ülestõusmispühad, Mikael Agricola päev ehk Soome keele päev,Soome veteranide päev, volbripäev - soome tööpüha,euroopa päev, emadepäev, J.V.Snuumani päev ehk soomluse päev,nelipühad ehk suvistepühad, langenute mälestuspäev, kaitsejõudude lipupüha päev, jaanipäev- soomelipupäev,Eino Leinon päev, luule ja suve päev, seitsemenalja päev, ettevõtja päev, Aleksis Kivi päev- soome kirjandus päev, üro päev, pühakutepäev, Rootsluse päev- Gustav Adolfi päev, isadepäev, lapse õiguste päev, iseseisvuspäev, Jean Sibuliuse päev- soome muusika päev, jõululaupäev, 1 ja 2 jõulupüha, ning süütlastepäev. 9 4. Riigi majanduslik olukord Majandus Tähtsaimad majandusharud onpuidu-ja metallitööstus,telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut
rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu Rootsi impeerium 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane). 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdadesPoolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Venemaa keisririik võttis PõhjaEuroopa valdused Põhjasõjas ning1809 loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik. Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga
kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik, mis saavutas suure populaarsuse. 5)Nunnatorn Nunnatorn sai oma nime tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. Tänapäeval tegutseb kloostriruumides Gustav Adolfi gümnaasium. See ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina.1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 meetrit ja kõrgus 24,5 meetrit. 19.sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi kohaselt läbimurre Nunnatorni ja Saunatorni vahelisesse linnamüüri Kloostri tänaval ning
teadust, rajati mitmel pool Rootsis gümnaasiume ja soodustati riigi ainsa ülikooli, Upsala ülikooli arengut. Samad ideed jõudsid ka provintsidesse. Tartus oli juba Poola ajal olnud elav koolielu ning seega oli linn sobiv pinnas jätkamiseks. 1630. aastal avatud Tartu Akadeemilise gümnaasiumi eestkõneleja oli Liivimaa esimene kindralkuberner Johan Skytte. Ta oli haritud mees ning Rootsis oli ta olnud kuningas Gustav II Adolfi kasvataja ning hiljem Upsala ülikooli kantsler. Gümnaasiumi korraldus oli üsna sarnane ülikoolile ja kujuneski selle eelastmeks. 1632-15.okt Tartu ülikool 1631. aastal esitas Johan Skytte kuningas Gustav II Adolfile palve anda Tartu gümnaasiumile ülikooli staatus. Järgmise aasta suvel andiski kuningas loa ning Tartu ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632. aastal. Avaaktusel pidas Skytte kõne, kus ta
aastal. Kõige silmapaistev Rootsi kuningas. Kaitses protestantismi Euroopas, pani aluse kõrgharidusele Rootsis, tunnistas aadlite huve. 9. Kolmekümneaastane sõda ja Skandinaavia Kolmekümneaastane sõda oli luterluse ja katoliikluse vaheline sõda. 1621. aastal toimus Rootsi ja Poola vahel võitlus Liivimaal. Inglismaa, Taani ja Rootsi olid Poola ja Saksamaa vastu. Rootsi vallutas Riiat, Liivimaa ja Visla jõe suudme. 10.Rootsi suurriigi aeg Trooni päris Gustav II Adolfi tütar Kristiina ja tema regendiks sai Axel Oxenstierna. 1643. aastal ründasid rootslased Taani ja hõivasid Skåne ja Hallandi maakonna. 1645. Aastal sai Rootsi endale Gotlandi, Hallandi, Saaremaa, Riia lahe ja Jämtlandi. Pärast sõja sai Rootsi domineeriva positsiooni Põhja-Euroopas. 11.Vestfaali rahu 1648. aastal sõlmiti Vestfaali rahu, millega lõppes kolmekümneaastane sõda. 12.Rootsi ja Liivi sõda
puudulik. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Kõre ehk juttselg-kärnkonn Koostas: Egerd Enok Klass: 7.B Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Kõre levik ja arvukus Eestis................................................................................ 3 2. Elupaik................................................................................................................ 6 ............................................................................................................................... 6 2.1 Talvitumine.................................................................................................... 7 3. Tunnused........................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Mari-Liis Leinus, 11.c klass RAADIO Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Raadioks nimetatakse signaali edastamist elektromagneetilise kiirguse abil, mille sagedused jäävad tunduvalt alla nähtava valguse sageduse, vahemikus umbes 3kHz kuni 300GHz. Raadio on äärmiselt oluline, kuna võimaldab edastada informatsiooni väga pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu võtta. Samuti levib see ka läbi erinevate tõkete, vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse...
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika. Meie planeet asub galaktika tas...
ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Venemaa keisririik võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809 loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik. Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga
1577. vene vägi piirab 7-nädalat Tallinna, aga ei valluta. 1579. Poola vallutab Stefan Batory juhtimisel venelaste käest tagasi Lõuna-Eesti 1581. Rootsi vallutab Pontus De la Gardie juhtimisel tagasi Põhja-Eesti 1582. Jam Zapolski rahuga läheb Lõuna-Eesti ametlikult Rzeczpospolita võimu alla. 1583. Pljussa vaherahuga Põhja-Eesti ametlikult Rootsile Liivi sõda lõppes. 1600. algas uuesti sõda Liivimaa pärast. Kõigepealt olid edukad rootslased, siis poolakad. 1625. Gustav II Adolfi juhtimisel vallutati Tartu 1629. Altmargi vaherahuga loovutas Poola ametlikult kõik Väina jõest põhjas asuvad alad Rootsile. 1643.-1645. Taani-Rootsi sõda 1645. Brömsebrö rahuga läks Lääne- ja Saaremaa Rootsile. PÕHJASÕDA 1700-1721 konflikti põhjused: Läänemeri oli kujunenud peaaegu Rootsi sisemereks. Poola, Taani ja Venemaa polnud rahul. Vene-Poola suhted olid paranenud. Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksa-Rooma keisririik madistasid omavahel.
FÜÜÜÜSIKA Ernst Öpik Elukäik : 1893 - 1900 lapsepõlv Kundas kohaliku tolliülema Karl Öpiku peres 1900 - 1911 õpingud Gustav Adolfi gümnaasiumis Tallinnas 1912 - 1916 õpingud Moskva Ülikoolis 1916 - 1920 Moskva Ülikool assistent, professoriks valmistumine 1920 - 1921 Tashkendi Ülikooli dotsent 1921 - 1944 naasmine kodumaale, Tartu Tähetorni astronoom-observaator 1930 - 1934 pikaaegne koostöö Harvardi observatooriumis USA-s 1944 - 1948 pagulastee algus Balti Ülikooli Eesti rektorina Saksamaal 1948 - 1981 Armagh observatoorium, Põhja-Iirimaa
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehte...
"Õpistreigi" vastu räägib siiski see, et Hitleri isa suri juba 3. jaanuaril 1903 65aastasena. Kasvatussurve kolmeteistkümneaastasele poisile andis siiski järele, kuid õppeedukus ei paranenud. 16 aastaselt jättis Hitler keskkooli pooleli. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Sihitu noorpõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema
kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast
nõnda, et nad olid koos liiga nõrgad väljapoole suunatud sõjalisteks rünnakuteks, samas aga piisavalt tugevad selleks, et end kaitsta Prantsusmaa või Venemaa vastu. Legitiimsus: Legitiimsuse ehk seaduslikkuse põhimõte, seaduslikkus. Talleyrand rõhutas igati valitsejate legitiimsust, mis tähendas revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastamist Bourbonidest alates. Eranditeks, mida ei taastatud, olid ainult SakasRooma Keisririiki ja Rootsis Gustav IV Adolfi võim. Restitutsioon: Restitutsiooni all mõisteti varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist troonile. Restitutsiooniprintsiipidest lähtudes taastati Bourbonide dünastia Hispaanias ja vanad valitsejasuguvõsad said uuesti võimule enamikus Itaalia riikides. Ka Sveitsi konföderatsiooni taastati, kuna garanteeriti selle neutraliteet. Aga õige pea selgus, et kõige elluviimine ei olegi nii kerge. Jäeti rahuldamata
Liivi sõja ajal 1558 1583. a vallutasid Tartu venelased. Suur osa linna ehitistest purustati ning elanikke küüditati. Venelaste valitsemisajale järgnes 42-aastane Poola võim, mille ajal tegutses Tartus Jesuiitide seminar koos gümnaasiumiga, mida peetakse Tartu Ülikooli eelkäijateks. Poolakad taastasid ka suure osa linnast kuni sõda Rootsiga jälle linna laastas. Järgneval Rootsi ajal siiski taastati linna arhitektuur suures osas. 1632. aastal avati Rootsi kuninga Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool. Tol ajal olid enamus tudengeid sakslased ja rootslased. Elanikke oli ,,vanal heal Rootsi ajal" Tartus umbes 2000. Põhjasõja ajal 1700 1721. a vallutasid Peeter I väed Tartu, hävitades linna plaanipäraselt ning küüditades kogu elanikkonna. 18. sajandi lõpus hakkas linn majanduslikult kosuma. 1775. aastal tabas Tartut suur tulekahju, millest puutumata jäi väga väike osa tänapäev Laia tänava piirkonnast
Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723. aastal kinkis vene keiser Peeter I mõisa kindral Golovinile. 18. sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1808 omandasid Sangaste mõisa (saksa k Schloß Sagnitz) von Bergid. Von Bergide omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. 187080tel aastatel Friedrich von Bergi poolt esinduslikult välja ehitatud mõis
Sool ja suhkur Paula Juurik 7b Gustav Adolfi Gümniaasium Sool Sool on meie jaoks tavaline maitseaine, ometi kulub soolatoodangust kogu maailma köökides ära vaid napilt 4 protsenti ning peale maitsestamise olevat soolal veel tervelt 14000 (!) erinevat kasutusviisi. Erinevad värvused. Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid
Niigi algselt väikse populatsiooni viisid hukuni samad põhjused, mis jaava tiigri puhul. Viimased tiigrid elasid saare loodeosas. SISUKORD Tiitelleht ----------------------------------------- Sisukord------------------------------------------ Sissejuhatus-------------------------------------- Siberi tiiger ---------------------------------- Indo hiina tiiger ----------------------------- Sumatra tiiger ------------------------------ Amoy tiiger --------------------------------- Gustav Adolfi Gümnaasium BIOLOOGIA REFERAAT TIIGER koostaja : Helene Pihl juhendaja : Katrin Mirski Tallinn 2009
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. ...
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni re...
siis oli (1933–1945) Saksamaa kantsler ning 1934–1945) tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1.2 Perekond Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult Adolf ise ja ta õde Paula. Hitleri vanemad olid väidetavalt omavahel sugulased. Isa tõi Adolfi ema - Klara majja selleks, et Klara hoolitseks Alois(Hitleri isa) laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, kuna tulemas oli juba Adolf Hitler. Hitler oli oma leebesse emasse kiindunud, kuid oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina. Tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal tavaks
a bullat, kus ta lubas rajada ühe kihelkonnakiriku juurde linnakooli. Kool oligi rajatud Oleviste kiriku juurde (rae ja dominiiklaste koostöös). PÜHA MIHKLI KOOLSTER Tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster rajati Püha Ventseli kabeli (pärast 1219) asemele 1249. al. Püha Miikaeli klooster tegutses katoliiklikuna 1543. aastani, oli seejärel protestantlik hoolekandekeskus, kaotades 1599. aastaks sisuliselt kõik kloostrile omased tunnusjooned. Seejärel rajas Gustav II Adolfi käsul sinna esimene gümnaasium 1631. a-l. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende
Gustav Adolfi Gümnaasium ILJA REPIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ......................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3.1 Lihased, luukude ja liigesed....................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Inimese evolutsioon Koostas:Kreet Treiberg 9.b klass Juhendaja: Tiina Naissoo Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 1.Evolutsioon.........................................................................4 1.1 Mõiste ,,evolutsioon''...........................................................4 1.2 Kohastumine.....................................................................4 1.3 Looduslik valik..................................................................4 1.4 Evolutsiooni arusaam läbi aegade.............................................5 2. Kuulsamad teadlased..............................................................6 2.1 Jean Baptiste de Lemarck........
(eesti.k) · 18. Saj lõpul jõudsid eestisse vennaste koguduste liikumised ehk hernhuutlased o Nad tegelesid rahva arimisega o Laulmisele ja pillimängule pandi eriti rõhku o Lauldu tundelisi meloodiaid, mitme häälselt · Ilmalik muusika elu Tallinnas sarnanes muusikaelule kesk-Euroopa linnades (ooperi etendused, kontsertid jne) · Johann meder 17. Saj lõpus o Tegutses Gustav Adolfi Gümnaasiumis · Ferenc Liszt andis eestis kontserte · Eeskuju laulupidudeks said eesti haritlased Balti sakslastelt kes korraldasid 1875 aastal Tallinnas laulupeo · Johann woldemar Jannsen (mette algataja · 19 saj alguses oli kirikute ja kihelkonna koolide juurde tekkinud palju koore, mis olid väga heal järjel · I üldlaulupidu toimus aastal 1869 (osales üle 800 laulja, üle 50 pillimehe, ainult mehed) o Peeti kolmel päeval
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1.1 Õppimine........................................................................................................................4 1.2 Venna mõju....................................................................................................................4 1.3 Kunstnik mitmel alal...............................................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Taimetoitluse plussid ja miinused Koostas: Egerd Enok Klass: 9.B Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.1 Taimetoitlus..................................................................................................... 3 2.1 Taimetoitluse plussid........................................................................................ 6 2.1 Taimetoitluse miinused....................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 11 Lõppsõna 12 Lisa 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Eessõna Winston Churchilli mäletatakse tänapäeval kui ranget ja väsimatut juhti, kes teatas 1940.aasta suvel, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid. Tundus, nagu oleks ta seda...
raskema ja keerukama, suutes käia oma teekonna lõpuni imetlusväärse sõltumatuse ja väärikusega Ühe artikli põhjal saabki võtta kokku Ristikivi kõige suurema panuse meie kultuuri: ,,Olles maailmas tuntust kogunud, suutis ta eesti- ning pagulaskirjanduse, kui kaheks haruks kasvanud puu, siduda üheks tervikuks ning viia neid koos edasi tuleviku suunas." 8 GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KÄRT KELDER XII e klass KARL RISTIKIVI Referaat Juhendaja: Inga Laidna Koostaja: Kärt Kelder Tallinn 2008 9 Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................................1 Karl Ristikivi elu Eestis............................................................
See jätkus ka pärast Karl XI surma, kuid kasvavat rolli etendas Riiginõukogu, keda juhtis kantsler. Hiljem asus valitsema Gustav II Adolf (1611-1632), kes suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi, tugevdades seejuures ka kuningavõimu. Kuningavõim tugevnes ka Karl XI ajal. Ta kehtestas 1680. Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. 13. Ameerika Ühendriikide sünd. Peale esimesi raskusi saavutasid kolonistid edu majandustegevuses ning suutsid seista vastu indiaanlastele. Loodi oma esindusorganid. Ameerika rahvuse n.ö. aluseks olid inglased. Määravaks kujunes Inglise keel
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6 SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL..........................7 SÕJATEGEVUS IDARINDEL................................9 SÕJA LÕPP............................................................10 ELUOLU SUURE SÕJA AJAL.............................10 KOKKUVÕTE.......................................................11 2 ...
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (...
Olen selline Nipernaadimoodi mees. 20. Aasta lõpupoole korraldatakse Torditurniir võrkpallis. 21. Keegi neist ei teadnud, et tegemist on salakavala kontroll ostuga. 22. Aasta isa tiitlikandja peaks kindlasti olema ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi. 23. Aarelaiu sõnul on selge, et kehtiv eeskiri vajab üle vaatamist ja täpsustamist. 24. Meisterdamisrühmas saab igaüks valmistada kaasa võtmiseks ilusa eseme. 25. Nädala pikkuse Küprose-laagri järel tuli Gustav Adolfi Gümnaasiumis lõpetada õppeaasta. 26. Käsil ongi kooliminevate laste nimekirjade ülevaatamine. 27. Midagi ülejõu käivat pole tervisekaitse nõudmistes kunagi olnud. 28. Raudteelasena nägi ta aga 1933. aastal nädalate kaupa eselone põhjapoole küüditavate ukrainlastega. 29. Õhtuseid lõkkeääres istumisi ja söögikordi saatis lagisev naer. 10. Paranda sidekriipsu tarvitamisi ja kokku-lahkukirjutamist. 1
Gustav Adolfi Gümnaasium Wassily Kandinsky Referaat Sälly Lember XIIA Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...........................................................2 Sissejuhatus......................................................3 1. Kunstipärased perioodid................................4 1. 1. Noorus ja inspiratsioon............................4 1. 2. Metamorfoos 1. 3. Blue Rider`i periood 1. 4. Venemaale tagasipöördumine 1. 5. Bauhaus 1. 6. Suur süntees 2. Kandinsky kunsti kontseptsioon 2. 1. Kunstnikust prohvet 2. 2. Kunstiline ja vaimne teoreetik 3. Teoreetilised kunstikirjutised 3. 1. Teos Spiritual in Art 3. 2. Teos Point and Line To Plane Maalid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaat Wassily Wassilyevich Kandinsky`st annab ülevaate kunstn...
· Tõlkide seminar õpetati eesti ja läti keelt, kuna Liivimaa peakeskuseks oli Riia Muusikaelu 17. sajandil · Jätkus eestikeelse hariduse ja trükisõna arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel · Loodi jesuiidikolleegium, mis oli esimene kõrgeim kool ja kuhu võeti õpilasi ka eestlaste hulgast · Academia Gustaviana protestantlik ülikool (1632) eesotsas Skythe, kes oli rootsi kuninga isiklik õpetaja · 1631 a. Gustav Adolfi gümnaasium Tallinnas · 1631 a. Tartus ja 1634 a. Tallinnas trükikoda · 1637 a. esimene protestantlik lauluraamat (Heinrich Stahli neljaosalise väljaande ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürtskonna jaoks Liivimaal" 2. osa) · Koraalide tekstitõlked saamatud, silbid ja noodid ei sobinud kokku, sisaldas noote · Tõenäoliselt reaalsusel põhinevad tõlked, et eestlased aru saaksid · Laulda polnud võimalik · 1656 a
Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa- aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest".
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur..........................................................................
ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid suurvõimu staatus lagunes 18. Sajandil, mil Venemaa keisririik võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning Vene-Rootsi sõja tulemusena kaotas Rootsi Soome Venemaale. 18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 17501850. Ajavahemikus18501910 läks Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse üle miljoni inimese. 1870.a
See on eesti rahvuskirjanduse esindustekst, mida on tervikuna tõlgitud saksa, ungari, läti, vene, soome, tsehhi, leedu, inglise, rootsi ja prantsuse keelde. Aastad: 13. saj Henriku Liivima kroonika 13. saj Taani hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wanradti ja Koelli katekismus, esimene eestikeelne trükis; ilmus Wittenbergis 1631 asutati Tallinna gümnaasium, mille juurde rajati ka trükikoda Gustav Adolfi Gümnaasium 1632 asutati Tartu Ülikool 1637 esimene eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul (juhuluuletus) 17. saj lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18. saj algus Käsu Hansu kaebelaul esimene eesti autorilt säilinud luuletus 18. saj ,,Eesti-Ma rahwa Kalender" esimene säilinud eestikeelne kalender 1739 Helle toimetusel ilmunud täielik piiblitõlge 19. saj algus J. H. Rosenplänteri toimetatud ,,Beiträge" esimene eestiaineline teaduslik ajakiri
Gustav Adolfi gümnaasium Muinaseestlaste ühiskond ja eluolu Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks...
Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017 Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (19401991) (Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas) Näitus kujutab 20. sajandi keskpaiga ja teise poo...
Kiirendas oluliselt lugemisoskuse tõusu. Talurahvakoolid eksisteeridi kogu rootsi aja , vene jala pooled kadusid ja 18 keskpaigaks kadusid ka need. Kuigi koole polnud palju, oli lugemisoksus eestlaste seas siiski suur, kuna seda pärandati põlvest põlve. 18 saj oskasid eesti talupojad isegi rohkem lugeda kui nt prantsuse talupojad. 1632 Tartu Ülikooli avamine. Enne seda 1630 avati Tartus gümnaasium. 1632 muudeti ülikooliks , ladina k Akadeemia Gustaviana(Gustav II Adolfi järgi, kes suri kuu aega ärast avamist. 30-aastase sõja tõttu euroopas.)Miks oli vaja ülikooli? Eelkõige oli vaja haritud preestreid ja vaimulikke kohapeale. Aga samuti oli vaja ka muid ametnikke, nt arste. Miks Tartus?Jesuiitide tegevus oli eelnevalt, enne kolleegium, mida oli võimalus jätkata. Tartu oli ka Eestimaa ja Liivimaa enamvähem geograafiline keskpunkt. Rootsi riigi teine ülikool. 17 saj oli samade põhimetetega
Gustav Adolfi Gümnaasium Ameerika põliskultuurid Referaat Koostaja: Eva-Maria Piir Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasi...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat kehalisest kasvatusest Tervise tugevdamine Kadi Rannu 11d klass Juhendaja õp Jaanika Liiva Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE...............................................4 1.1 Viirused......................................................................................................................4 1.1.1 Vaktsineerimine........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
