Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"adolfi" - 367 õppematerjali

thumbnail
6
docx

Eesti rootsiajal

Ülikooli ülalpidamiskulude kandmiseks läksid ülikooli käsutusse mõned mõisad Ingerimaa kubermangust (selle keskus oli Narva). Ülikooli avamisel peetud kõnes rõhutati, et seal võivad õppida kõik vabad inimesed, seega ei olnud välistatud eestlased, kui tegemist vaba inimesega. Samas ei ole siiski teada, kas neid seal õppis. Avamisel kandis ülikool nime Academia Gustaviana. Tartu püstitati hiljem ka 1920.a Gustav II Adolfi kuju. Õppetöö sama nagu teistes ülikoolides, oli 4 teaduskonda ­ filosoofia, usu, õigus, arsti. On ka teada, et rootsiaegsesse Tartu ülikooli oli sisse kantud 1706 üliõpilast (need, kes alustasid, ei pruukinud lõpuni jõuda). Tartus oli ülikool 1632-1656, siis viidi ülikooli tegevus üle Tallinasse, sest siis oli Rootsi-Poola sõda, sõjaohu tõttu viidi sinna, aga kool hääbus ja mõnda aega polnudki Eestis ülikooli. Alles 1690.a avati uuesti kuni 1699,...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst ­ kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst ­ arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...

Kunst
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Linna- ja maanoorte erinevus

Linna koolides õpib palju rohkem noori kui maa koolides ning vastavalt huvidele tekib palju erinevaid rühmasid. Nende rühmade tekkimisega väheneb ka sallivus. Hakatakse teistsuguste huvide või mõttemaailmaga inimesi imelikeks pidama. Maal seda aga ei juhtu, sest noori on niigi vähe ning kõik hoiavad kokku ja saavad omavahel hästi läbi. Maanoortel ei avane võimalust valida Prantsuse Lütseumi, Tallina Reaalkooli või Gustav Adolfi Gümnaasiumi vahel, vaid nad peavad leppima oma kodukohas asuva külakooliga. Valik on ikka üks, olgu laps nii andekas kui tahes. Samuti ei ole nendel noortel külakoolis võimalik valida paljude huvitegevuste vahel. Korvpallitrenn, käsitööring ja muusikakool, ei tundugi algul nii vähe, kuid linna võimalused on siiski märgatavalt suuremad. Kõik noored tahavad nautida oma noorust. Omada häid sõpru ja veeta nendega lõbusalt aega ka kooliväliselt...

Tekstiõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Rootsi majandus referaat

1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid suurvõimu staatus lagunes 18. Sajandil, mil Venemaa keisririik võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning Vene-Rootsi sõja tulemusena kaotas Rootsi Soome Venemaale. 18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750­1850. Ajavahemikus1850­1910 läks Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse üle miljoni inimese. 1870.a...

Rahvusvaheline majandus
102 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tartu

aastal lõplikult ja botaanikaaed. Teaduse kõrval õitseb . rootslastele. 1630. aastal asutatakse Tartusse gümnaasium ja 1632. aastal ülikool, mis asutaja, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi järgi saab nimeks Academia Gustaviana. Ülikool tegutseb Tartus vaheaegadega 13. sajandis teisel poolel alanud sõjas (1656-1661 on linn jälle Vene võimu all) Saksa ordu vastu käib Tartu mitu korda kuni 1699. aastani, mil kolitakse käest kätte, kuni jääb 1224. aastal lõplikult teravnenud rahvusvahelise olukorra tõttu sakslaste kätte...

Arvutiõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Tartu Ülikooli asutamine

Maakondades tegutsesid meeskohtud ja maakohtud, kes tegelesid mitteaadlikega. Suuremaid süüasju arutasid juba Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, mis asus Tartus. 1629. aastal seati ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kes pidi kuninga korraldusel Liivimaal sisse seadma Rootsi võimu ja kohtukorralduse. Skytte mängis väga suurt rolli Liivimaa hariduse korraldusel. Ta oli Gustav II Adolfi kasvataja ja Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium. Skytte esitas kuningale palve muuta gümnaasium ülikooliks ja 1632. aasta 15. oktoobril avati Tartu Ülikool pidulikult. Avakõnes rõhutas Skytte, et ülikoolis saavad õppida ka talupojad. Sellega satub Tartu Euroopa kaardile. Ülikooli asutamisürikus olid kirjas ka privileegid professoritele ja üliõpilastele, mida juba "nautis" Uppsala akadeemia...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ajalugu - Rootsi aeg eestis

mõisnike hulgast) KOHTUNIKUD MAAKOHTUD Talupoegade ja mitteaadlike MEESKOHTUD süüasjad ( maakonnas) ÜLEMKOHUS (Tallinnas) Raskemad ja aadlike kuriteod ÕUEKOHUS (Tartus) d) Rootsi riigivõim ja balti aadel Gustav II Adolfi ajal: - Eestimaa aadlikele ja tallinnale säilisid senised eesõigused (tulid rootsi riigi alla vabal tahtel; need olid paiguti suuremad rootsi aadlikest) - Liivimaal kui vallutatud provintsis algas kiire rootsistamine (rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine; teostajaks Johan Skytte; peale gustav II adolfi surma saavutati üksmeel kohaliku aadliga balti privileegide säilitamiseks ja suurendamiseks)...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
17
doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

Linnades võis eristada ühiselt ka linnakohtunikke. Kuna Eestimaa ja Tallinn olid läinud Rootsi võimu alla vabal tahtel säilitati siinsetele aadlikele ja linnadele eesõigused. Küll aga ei suhtutud samamoodi Liivimaasse. 1629. Riias ametisse kindralkuberneriks määratud Johan Skytte ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine, tema tegevus lõppes aga Gustav II Adolfi surmaga. Sajandi keskpaigaks olid Liivimaal juba samasugused eesõigused. Aadli omavalitsust hakati kutsuma maariigiks, mis kujutas aadli vabadust ja õiguseid. See kehtis nii kaua, kuni Karl XI valitsema asumiseni 1672. Majanduslikult olid sõjad väga laastavad ning päranduseks tühja riigikassa saanud Karl XI alustas reduktsiooni ehk erakätesse läinud maade riigistamist. Kuningas ei soovinud vaid Rootsi ajal antud maid tagasi, vaid ka enne Rootsi aega,...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

mitteaadlike süüasju (linnaelanikud) · Kõrgem aste ­ Eestimaal Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, tegelesid raskemate süüasjade arvutamisega · Viimane võimalus oli pöörduda kuninga poole (Mingi Altmarki rahu 1629 või nii) Aadel ja rahavastik: · Regiooniti erinev suhtumine · Eestimaal säilised kõik eesõigused · Liivimaal alustati rootsistamist · 1629 määrati kindralkuberneriks Johan Skytte ­ 1632 rajati Tartu ülikool · Püsis Gustav II Adolfi surmani 1632 · Aadli võimutsemine 1672 · Omavalitsus ehk Landesstat · Ulatuslik migratsioon · Rahvaarv alla 100 000 · Elanike juurdevool Soomest, Rootsist, Lätist · Saarlaste asumine mandrile · Mõisnikud peibutasid madalate maksudega · Rahvaarv Rootsi aja lõpuks umbes 400 000 · Negatiivselt mõjusid katk ja näljahäda · Üldiselt rahulik areng läbi terve sajandi · Rootsi-Vene sõda 1656-61 Reduktsioon: · Ehk mõisate riigistamine...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Gustav II Adolf ja Eesti

klass Saku 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Rootsi kuninga Gustav II Adolfi eluloolistest andmetest ning tema tegevusest oma suhteliselt lühikeseks jäänud valitsemisajal. Ülevaade on koostatud osas, mis puudutab ka Eesti ajalugu. Eraldi on käsitletud Gustav II Adolfi tegevust väejuhina ning tema osa Eesti hariduselus toimunud muutustes. Käsitletud on ka Rootsi aja algust Eestis ja Rootsi aja mõju siinsele elule. 2 Eluloolised andmed Gustav II Adolf sündis 19. detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 andis...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti kirjandus Rootsi ajal

Forselius oli oluline figuur hariduse leviku arendamisel. Kuid Eesti terriotooriumil ei piirdutud aint rahvakoolide loomisega. Johan Skytte oli oluline isik toomaks Eestisse kõrgharidust. Tema algatusel loodi loodi gümnaasiumid nii Tartusse kui Tallinnasse. Hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Taru ülikool. Juba 1641. aastast on teateid seal esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Oluline samm lugemisoskuse arendamiseks talupoegade seas ning kuni Forseliuseni oli see peaaegu ainuke õppematerjal. Aabitsa väljaandmine näitab, et Tartu ülikool ei loodud ainult välismaistele aadlikele vaid mõjutas juba üheksa aastat pärast rajamist eestlaste haridust. Juba Gustav II Adolfi päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti 17. sajandil

SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel ­ Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel ­ Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 ­ Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi -nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) ­ asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Pluss...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Linamüür esitlus

Värava kohal seisab väravatorn, selle kõrvale jääb Tallitorn Pika jala värav Nunna torn Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn Saunatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis asetseb Click to edit Master text styles linnamüüri põhjaküljel,...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Linnamüür

Tallinna linnamüüri tornidest jäi Toompea poolsesse külge tänaseks hävinenud Saunatagune torn[1], Nunnatornist põhja poole jääb aga säilinud Saunatorn. Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Ehituslugu Nunnatorn (I Nunnatorn) ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina. 1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn (II Nunnatorn) hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 m ja kõrgus 24,5 m. Nunnatorn on om ehituselt poolenisti sadultorn: kloostri pool torn maani ei ulatunud,...

ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Dementsus vanadel inimestel

Mis on demenstsus? 2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel? 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... 4. Kuidas progresseerib haigus? 5. Kuidas saab meditsiin aidata? 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Hüpotees: Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis. Kui õigeaegselt alustatakse raviga, siis on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti. Vahel harva võib esineda ka dementsust, kus on tegemist pöörduva muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt on aga dementsuse korral tegemist süveneva elukvaliteedi langusega. Admetekogumismeetod: http://www.alzheimers.org http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html http://www.inimene.ee http://www.med24.ee/perearst/article_id-5103 1. Mis on dementsus? Dementsus on sümp...

Uurimistöö alused
66 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Brockmann, Fleming

Brockmann võttis tollasest Tallinna kirjanduselust kohe saabumise järel aktiivselt osa. Ühelt poolt kuulus ta gümnaasiumiprofessorite kirjanduslembesesse seltskonda, mis aastatel 1635­36 ning 1639 puutus tihedalt kokku Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga nende Idamaa-reisi vahepeatusel Tallinnas. Kirjanduslikult ambitsioonikate saatkonnaliikmete (Paul Flemingi, Adam Oleariuse jt) ning gümnaasiumiõpetajate kokkupuude, nagu ka Tallinna trükikoja avamine 1634 ja Gustav Adolfi leinaaja lõppemine, muutis Tallinna kultuurielu avatuks ilmaliku juhuluule viljelemisele eri zanres. Nii on R. Brockmannilt teada 66 juhuluuletust: 31 pulmadeks, 11 lahkunute mälestuseks, 11 reisiluuletust, neist 5 teelesaatmiseks ja 6 reisilt tulijate tervituseks, ning ülejäänud pühenduse või õnnitlusena muudeks puhkudeks. Võrreldes teiste gümnaasiumiprofessoritega jäi R. Brockmann produktiivsuselt alla vaid poeesiaprofessor Timotheus Polusele. Nagu tollal kombeks, avaldas ka R...

Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti mõisad

Tallinna Pääsküla Gümnaasium EESTI MÕISAD referaat Kodumäe, Janne 11b klass Saue 2012 Sisukord Sissejuhatus Miks ma valisin just need kolm mõisa? Esiteks ­ need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on ­ vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi lossil on päris palju kõrvalhooneid, millest küll palju vist enam säilinud ei ole. Üks mu tuttavaidki elab Alatskivi lossi kunagises kõrvalhoones, kahjuks ma ei mäleta, mis seal vanasti täpselt olla võis, aga seal hoiti vist loomi. Samuti pakkus mulle huvi s...

Kunstiajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Brockmann ja fleming ajajoon

1628 Inglise parlament piirab Charles I võimu. 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu tänase Eesti maismaaala saab Rootsile. 1629­40 Charles I valitseb ilma parlamendita. 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium Eesti aladel (pole säilinud) 1631 Tartus avatakse esimene trükikoda Eesti aladel. 1631 Tallinnas avatakse gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) 1632 Riias ilmub kaks Joachim Rossihniuse lõunaeestimurdelist eesti-saksa käsiraamatut pastoreile. 1632 Tartus avatakse ülikool nimega Academia Gustaviana. 1632 Gustav Adolf hukkub Lützeni lahingus. Troonile saab tema tütar Kristiina, kes valitseb a-ni 1654. 2 1632 Galileo Galilei avaldab raamatu ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Kirik mõistab teose hukka ja paneb Galilei elu lõpuni koduaresti....

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Muusikaajalugu - viimane periood arvestus

sajandil · Jätkus eestikeelse hariduse ja trükisõna arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel · Loodi jesuiidikolleegium, mis oli esimene kõrgeim kool ja kuhu võeti õpilasi ka eestlaste hulgast · Academia Gustaviana ­ protestantlik ülikool (1632) ­ eesotsas Skythe, kes oli rootsi kuninga isiklik õpetaja · 1631 a. Gustav Adolfi gümnaasium Tallinnas · 1631 a. Tartus ja 1634 a. Tallinnas ­ trükikoda · 1637 a. esimene protestantlik lauluraamat (Heinrich Stahli neljaosalise väljaande ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürtskonna jaoks Liivimaal" 2. osa) · Koraalide tekstitõlked saamatud, silbid ja noodid ei sobinud kokku, sisaldas noote · Tõenäoliselt reaalsusel põhinevad tõlked, et eestlased aru saaksid · Laulda polnud võimalik · 1656 a...

Muusikaajalugu
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun