Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud (www.freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism A. Adler, C. C. Jung, K. Horney. Iseloomulik valikuline nõustumine S. Freudi ideedega. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. G.C.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest.
nõustaja austab ja tunnustab klienti tingimusteta just sellisena nagu ta on, kõik olulised otsused võtab vastu klient ise. Kesksel kohal nõustamises on see, mida nimetatakse terapeutiliseks suhteks: see on usalduslik ja austav suhe nõustaja ja tema poole pöördunud inimese vahel. Pikapeale on tingimusteta positiivne suhtumine saanud nõustamise esmaseks normiks ja nõudeks. 10. Nõustamispsühholoogia koolkonnad ja nende põhimõtted. Psühhoanalüüs: Sigmund Freud; Jung, Adler, Sullivan, Horney, Fromm, Rank, Erikson. Terve isiksuse areng baseerub edukal psühhoseksuaalse arengu staadiumite läbimisel. Psühhopatoloogia on teatud arenguetappide (oraalne, falliline jne) ebaadekvaatne läbimine. Ärevust põhjustab konflikt Id'i ja Superego vahel. Tee probleemide lahendamiseni peitub teadvustamata materjali läbitöötamisel. Eesmärk: muuta teadvustamatu teadvustatuks; põhiliste iseloomuomaduste ja isiksuse
kogum isiksus – psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt (Bachmann, Maruste) PSÜHHODÜNAAMILISED TEOORIAD: psühhodünaamiliste teooriate põhiküsimus: mis jõud paneb inimese liikuma, isiksuse motivatsioon? Sigmund Freud, Carl Gustav Jung, Alfred Adler – psühhoanalüüsi koolkonna tuntumad liikmed Freudi teooria – motivatsioon tuleneb sugutungist ja libiidost Jungi teooria – motivatsioon tuleneb inimeses peidus oleva kollektiivse alateadvuse arhetüüpse ja müütides ning kultuurisümboolikas väljenduvast algest Adleri teooria – motivatsioon tuleneb võimu- ja üleolekutungist ning alaväärsuskompleksist Paul Costa ja Robert McCrae – tunnusjooned taanduvad neljale faktorile:
Chicago koolkond (USA 1886-1895) ei saa öelda et tuli üks stiil ja siis järgmine, vaid nad sulavad üksteisele sisse. 20 aastaga 10x elanike arv jnejne. Ameerika tõusis esile just oma tehniliste saavutustega, kui Euroopale tutvustati USA tooteid. Chicago vastandus New Yorkile, kus kasutati kõrghooneid ja pilvelõhkujaid. Metalli katmine kiviga tule kaitseks ja said ehitada kõrgemaid hooneid nii. Metallkonstruktsiooni tulepüsivaks muutmine aitas ehitada kõrgemaid hooneid. Dankmar Adler + Louis Sullivan (kaks tähtsat nime) andsid nime, sisu ja vormi. "Form follows function" Ornamenti pole vaja et teha hoonet ilusaks, vorm ise teeb hoone ilusaks. Samm tulevikku. Auditorium building. Hoone kui sammas, sammas koosneb baasist. Esimesed korrused on poekorrused, siis on bürookorrused, mis on eraldatud nende ribidega. Ja lõppeb kapiteeliga ja seal on eee tehnoruumid?? Käsitleti seda hoonet kui sammast. Vertikaalsus on alles.
allasurutud energia võib olla neurooside, kuritegude jt eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud.
tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, kuritegude jt eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses
voog. 6. Sigmund Freud sai kuulsaks oma psühhoanalüüsiga, 1900. aastal ilmus n-ö klassikaline teos "Unenägude tõlgendamine", milles esitas Freud oma teooria põhialused, mille tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus ja et alateadvus koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfed Adler. 7. Alfred Nobel Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kes kogus lõhkeainete tootmisega hiigelvaranduse, kuid teda rõhus teadmine, et tema toodang on seotud sõja ja tapatalgutega. Seepärast pärandas ta osa oma varandusest spetsiaalsele fondile, mille protsentidest hakati igal aastal jagama preemiaid erinevates valdkondades "inimkonnale suurimat kasu toonud" isikutele. Esimened Nobeli preemiad määrati ja jagati
Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuõiguste, poliitika ja majanduse valdkondadelt seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele ühiskondliku elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. st. Feministliku liikumise teise laine tegevuse oluline suund oli naiste kaitsmine seksuaalse ning koduvägivalla eest, mis väljendus naiste varjupaikade ning vägistamisohvrite kriisikeskuste avamises. Maalikunstnik Lilith Adler kombineeris teksti ja vägivalla, seksuaalsuse ja religiooni graafilisi kujundeid. Tema peamine eesmärk oli publikut provotseerida millegi graafilisega ning selle juurde teksti lisades sõnum selgemaks muuta. Tema 1996.a Enforcement/Prick oli vihje tema enda seksuaalsusele lesbina ning kuidas mõned mehed arvasid, et ,,üks kõrva korralik ,, pulk",, muudaks lesbid heteroseksuaalseteks. Performance´i ja installatsiooni kunstnik Eleanor Antin kasutab metafoore ja allegooriat. Tema 2001-2002a
Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid (universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas, energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka nt kirjanduses: teiste seas: laps, ema, animus, anima, vari jt) Müütide ja muinasjuttude tähtsus kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Nt kuri võõrasema kehastab printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A.Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis- kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid.
teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda Kognitiivne Maailma neutraalne Tulving mõistmine Biopsühho- Bioloogilised neutraalne Panksepp loogia protsessid alusena käitumisele Psühholoogide ametikohtade
Konfliktide ja häirivate kogemuste sõnastamine. Alateadvust teadvustas läbi vabade assotsiatsioonide, unenägude tõlgendamise ja keelevääratuste. Kaitsemehhanismid Freudi teooriate tähtsus: tõi psühholoogiasse alateadvuse idee ja selle olulisuse inimese käitumises. Lapseea kogemuste osatähtsus täiskasvanu eas. Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine (naudinguprintsiip). Esindajad: Adler – Freudi õpilane ja mantlipärija, kuid vastandas ennast temaga (neofreudist), ei usknud, et vaimuhäirete põhjused on vaid seksuaalsed. Interprenteeris unenägusid laiemalt. Pooleli Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. NS kuuluvad seljajau, peaaju ja nendest lähtuvad närvid. Selja- ja peaaju
[10] Rother (2010). Toyota Kata (raamatu trükiversioon) http://www.lean.org/Bookstore/ProductDetails.cfm?SelectedProductId=324 [11] Fujimoto (1997) .The evolution of a production System https://global.oup.com/academic/product/the-evolution-of-a-manufacturing-system-at- toyota-9780195123203?cc=dk&lang=en& [12] Protogerou, Caloghirou, Lioukas (2010), Dynamic Capabilities and Their Indirect Impact on Firm Performance http://www3.druid.dk/wp/20080011.pdf [13] Adler, Goldoftas, Levine (1999), Flexibility Versus Efficiency? A Case Study of Model Changeovers in the Toyota Production System https://msbfile03.usc.edu/digitalmeasures/padler/intellcont/FlexVsEff-2.pdf [14] Forbes, The Worlds Most Valuable Brands 2015 http://www.forbes.com/powerful-brands/list/#tab:rank [15] Osterwalder, Pigneur (2010), Ärimudeli generatsioon Paberkandjal [16] Kavanagh (2014), Engaging „Generation Y“: the challenges and opportunities
Uue toote vastuvõtmisel näidatava innukuse alusel on eristatud viit tarbijagruppi: liidertarbijad (2,5%), varajased järgijad (13,5%), varajane enamus (34%), hiline enamus (34%), mahajääjad (16%). 4 2. MOTIVATSIOON JA MOTIIVID TARBIJAKÄITUMISES 2.1. Vajaduste ja soovide olemus Mis paneb inimese tegutsema? x Immanuel Kant rahulduse saamise iha/soov x Sigmund Freud alateadvusesse surutud seksuaaliha x Alfred Adler - ... Seega, inimese käitumine on determineeritud vajadustest. Tarbija vajaduste (needs) olemus: x teadustatud vajadused x teadvustamata vajadused- tarbijas on olemas teadvustamata vajadused, uusi vajadusi ei ole võimalik juurde luua. Turundaja jaoks kõige olulisemad: turundaja tekitab tarbijas nõudlust uute asjade järele. Tarbija soovid (wants). Oluline on teha vahet terminitel needs ja wants. Soov (want) on pigem omada seda,
määratletakse ära homoseksuaasus, fallose periood (4-6 aastat), latentne periood (6-12 aastat). o Oidipuse kompleks väikestel poistel oma ema jumaldamine. 2-4 aasta vahepeal, tahavad oma emaga abielluda. o Elektra kompleks - väikesed tüdruk jumaldavad oma isa, võrreldakse kõiki tulevasi inimesi oma vanematega. A. Adler inimese motivatsiooni teooria. · Inimeste organite ebatäiuslikus tingib kompentsatsiooni · Inimesel on sündides kollektiivne ühtsuse tunne karjainstinkt · Inimesel on teadvus ning ta hakkab ennast eraldama keskkonnast, mina-teadvus, sina-teadvus. Võrdlus teistega, alaväärsustunne · Alaväärsust kompenseerib võimutung, püüd teistest üle olla.
1. Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga 2. Surmainstinkt e hävitamise instinkt(-tung) e Thanatos Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks:"tema"(id),"mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, eraldumine
1. Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga 2. Surmainstinkt e hävitamise instinkt(-tung) e Thanatos Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks:“tema“(id),“mina“ (ego) ja „ülemina“ (super-ego) Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on 7 alaväärsustunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest. Väga oluline saavutuste „mootor“ on püüd ületada alaväärsuskompleksi
Psühhodünaamilistest teooriatest kuulsaim ja mõjukaim on S.Freuid psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Milles freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendati välja uued õpetused. Jung pööras põhitahelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikasse ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkuultuuris kasutusele võetud sümbolites. Adler rõhutas oma individuaalpsüholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile nind pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid(seotus,konformsus,kuuluvus) 2. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte
korrelaadid. Ameerikas kujunes mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud. Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. C.G.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
These hormones interact with physical, cognitive and emotional processes. (Steptoe et al., 2007; Herbert et al., 2006; De Kloet et al., 2005; Kiecolt-Glaser et al., 2003; Rohleder et al., 2002,). Psychological and other forms of stress influence the sympathetic nervous system, hypothalamuspituitary adrenal (HPA) - axis, and immune system; the interaction between these systems is complex (Raison et al., 2003, Pariante & Miller, 2001; Adler, Felten & Cohen, 2001). Activation of the HPA axis by physical or psychological stress begins with corticotrophin-releasing hormone (CRH) secretion from the Hypothalamus, CRH then signals the Anterior Pituitary gland to secrete Adrenocorticotropic hormone (ACTH), ACTH then acts on the Adrenal gland which then produces glucocorticoids such as corticosterone and cortisol (Figure 3) which have important metabolic and immunological effects (Arzt, 2001; Hoffman-Goetz &
Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus.
Räägi inimsetega , hoia kõrvad lahti nende unistustele, lootustele ja pettumustele.Tunneta, milline on teie EV tegelik olustik."Kala on sageli viimane, kes märkab vett, kus ta ujub"-joogi Raman RITUAAL NR2 KORRALDA MÕISTUSEGA, JUHI SÜDAMEGA (tegevus raamatus : park) Inimsuhete rituaal Kaasinimeste vastu ükskõikne indiviid kohtab elus kõige rohkem raskusi ja teeb teistele kõige suuremat kahju. Selliste indiviidide hulgast tuleb otsida inimsoo kõigi äparduste põhjust. Alfred Adler Unistada on hea. ,,Mul on olnud nii unistusi kui kosmaare. Kosmaaridest sain üle tänu unistustele." Jonas Salk Kõik edukad äriinimesed, keda teadsin, olid unistajad. Nad olid avastanud oma emotsionaalselt haarava ürituse sügava sisevaatluse teel ja neil oli julgust lasta end sellel täielikult kaasa kiskuda. (Hakka kohe täide viima): Enamasti on ebatõhususe põhjus enamiku inimeste vähene ensedistsipliin, mistõttu ei tehta õigel ajal seda, mida peaks tegema
, aukohal motivatsiooniküsimus. Motivatsiooni käsitletakse psüühhilise tegurina, mis domineerib bioloogiliste tegurite üle. Inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Alateadvus tähtsam kui teadvus. Tuntuim teooria Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendasid tema õpilased välja uued samasse kategooriasse kuuluvad teooriad. Jung pööras tähelepanu kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid pidasid tähtsaks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid. 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. See lähenemine oli omane juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamanditüüpi - sangiiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku.
Kui Teie käest midagi küsitakse, siis vastate ainult sellele küsimusele, muid kommentaare ei lisa. Muidu olete vait. Te teate selle ülesande lahendust. See on järgmine: Andi Müller Idasöökla Peeter Kask Põhjasöökla Martin Adler Läänesöökla Ivo Berg Lõunasöökla 118 Merlecons ja Ko OÜ Nimi: Meesk onna liige A Teie olete meeskonna liige. Toetate igati koosoleku juhatajat ja püüate koosoleku juhatajat aidata töise õhkkonna loomisel
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon Asendamine Identifitseerumine Regressioon Reaktsiooni formatsioon Ratsionaliseerimine Huumor Sublimatsioon Neofreudistid Neofreudism, uusfreudism, psühholoogia suund, mis eraldus 1930. aastail Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast. Neofreudismi järgi määravad isiksuse käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid . Alfred Adler - Individuaalpsühholoogia - Võimutung vs alaväärsustunne - Sünnijärjekord Erich Fromm - Psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord E. Erikson - Psühhosotsiaalne areng C.G. Jung -Analüütiline psühholoogia Biheiviorism Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele
edasiarenemjne, eesmärkide saavutamine 8. Ego terviklikkus või ahastus - hiline täiskasvanuiga rahulolu või pettumus kõige tehtu, saavutatu (elu) suhtes Astmege taga on sotsiaalne struktuur Plusspool - Eriksoni teooria käsitleb kogu elukaart Puudujäägid - ei ütle mitte midagi arengu põhjuste kohta, mõisted on ebatãpsed ning on vaid kirjeldav ülevaade, mis keskendub kultuurile ja põhineb meestel Alfred Adler (1870-1937): Leiab, et ego on olulisim ja rohkem on nähtavag teadvust kui peidetud alateadvust Lõi 1911 individuaalpsühholoogia koolkonna Ei nõustu Freudi Idi ületähtsustamisega Üks esimesi, kes sõnastas lapsepõlve olulisuse lapse varased suhted vanematega loovad aluse alaväärsustundele, mis on oluline ja paneb end ületama, arenema Vanemate ületamise sooviga kaasneb võimutahe
Naised: ootavad suhtelt füüsilist kaitset ja selle puudumisel nad tunnevad õigustust suhte lõpetamiseks. Soolised erinevused eneseavamises Naised avavad end enam (Dolgin, Meyer, Schwartz, 1991; Sherrod, 1989; Taylor, Hinds, 1985). Naised keskenduvad lähisuhtes seotustundele, mehed jagatud tegevustele (Caldwell, Peplau, 1982). Naised avavad end enam sotsiaalsetes teemades, kuid varjavad infot enam instrumentaalsetes teemades (Murstein, Adler, 1995). Suhte alguses avavad mehed end enam naistele kui teistele meestele, ning oluliselt enam, kui seda teevad naised mõlemast soost partneritega (Derlega, 1985). 1) naised avavad end segasuhtes vähem kui omasoosuhtes; 2) naised ja mehed avavad end enam naistele kui meestele; 3) naistepaar avab end enam kui meestepaar. Sõprussuhted ja kultuurierinevused Moghaddam, Taylor, Wright (1993) summeerisid erinevused järgmiselt: - lääne ühiskonnas on sõprussuhted vabatahtlikud (i.e
läbima järgmist astet (nt laps karjub ja ema ei tee välja - negatiivse sisuga tunne). Kriitika teooriale- kirjeldav ülevaade; arengupõhjuseid pole välja toodud; mõisted ebatäpsed; kritiseeritakse, et naised ja mehed sotsialiseeruvad erinevalt - pole erinevusi välja toodud. Alfred Adler (1870-1937) - Bioloogia, meditsiini alane taust; Tugev motivatsiooniteooria arendaja Põhineb suuresti Aristotelese tööle. Rõhutab sotsiaalset komponenti inimese arengus. On normaalne, et inimesed tunnetavad, et nad pole perfektsed - sellest üle saamiseks tekib meil võimu tahe; soov välja kujundada oma oskusi - tekib ühtsustunne. Domineerimine, agressiivsus kujunevad välja siis kui oma perfektsuse püüdlused pole tulemustega. Eesmärk tuleb nõrgast kohast, mida me tahame ületada.
valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks
valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks
Isiksuse teooriad (ajalugu) · anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria (Hippokrates) koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (LOE, kes on kiire, tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia uurib inimkäitumist mõjutavate alateadlike impulsside ja konfliktide päritolu, püüdes nende kaudu seletada psüühika ja käitumise häireid. Meetod: Alateadlike konfliktide taastoomine teadvusse (unenägude ja väljendusvigade sisu analüüsi ning sõnade vaheliste seoste ehk assotsiatsioonide leidmise kaudu) võimaldab neid (osaliselt) lahendada ja selle tulemusena häireid ravida. S. Freud, C.G. Jung, A. Adler: Tänased probleemid on lapseeas lahendamata jäänud konfliktide tagajärjeks. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 7 Humanistlik (eksistentsialistlik) koolkond teeb vastandina biheviorismile ja psühhoanalüüsile panuse inimese vabale tahtele. Rakendusliku koolkonnana tegeleb ainult psühholoogiliste probleemide korrigeerimise ja raviga
Arenguteooriad *Areng kui kvantitatiivne kasv - lapsele lisandub arengu käigus ainult rohkem teadmisi ja oskusi. *Areng kui pidev kvalitatiivne muutus - lapsele saavad jõukohaseks uut tüüpi vaimsed operatsioonid. Uued ül-te lahendamise viisid. Bioloogilised, indiviidikesksed arenguteooriad Jean Piaget Sigmund Freud Uus Piaget`lased, infotöötluslik, konstrutkivism Psühhodünaamiline lähenemine, Erik Erikson, Alfred Adler Sotsiaalsed, arengu (õppimise) teooriad õppimiskesksed Edward Thorndike John B. Watson Albert Bandura Arenguteooriad, mis rõhutavad bioloogilise ja sotsiaalse koosmõju Lev Võgotski Jerome Bruner Katherine Nelson Jaan Valsiner Jean Piaget` loodud kognitiivse arengu teooria. Piaget uuris ja kirjeldas peamiselt laste mõtlemise arengut. Ta leidis, et laps üritab aktiivset maailma tunnetada ja mõtestada.
2) Põhjus ja tagajärg · Seejärel järjestatakse pildid kronoloogiliselt ning kohad, kus need pildid tehti, tähistatakse kaardil. Õpilane võib järjestada pildid ka nii, et need illustreeriksid põhjuslikku järgnevust. 3) Ajalise perspektiivi tunnetus ja ajalooline empaatia Õpilane peab fotot analüüsima erinevatest isikutest kui foto autoritest lähtuvalt: kuriteo kordasaatja, juutide vastupanuliikumise liige ja kollaborant. 1 Hermansson Adler et al, p. 125. 114 · Esiteks analüüsib õpilane fotot selle autori kui kuriteo kordasaatja aspektist. Ta kujutleb, et foto autor läheb peagi koju puhkusele ja kohtub oma natsidest sõpradega. Ta mõtleb, mida sõpradele foto selgitamiseks öelda, ja teeb pildi tagaküljele lühikesi märkusi. Õpilane paneb kirja, mida kuriteo kordasaatja võis sinna kirjutada.
jõuab see raamat viimaks ka kaante vahele, oluline polnud meie jaoks mitte ainult teie rahaline toetus, vaid ka see, et uskusite projekti tähtsusesse ja toredusse. 12 innustuseks Aitäh Sulle, Janar Aadli, Virge Aas, Anneli Aasamets, Anne Aasamets, Kristi Aasma, Henrik Aavik, Ain Aaviksoo, Madis Aben, Priit Adler, Mikk Adler, Rait Agu, Kristjan Ait, Karen Alamets, Kaur Alasoo, Jüri Aleksandrov, Einar Aleksejev, Anne Almet, Kris- tel Altosaar, Peeter Anijalg, Tea Animägi, Lauri Anton, Triinu Arak, Indrek Ardel, Toomas Arike, Kristel Arnik, Tiina Aro, Malle Aro, Jaan Aru, Lili Azin, Märt Bakhoff, Anzori Barkalaja, Allan Berg, Silver Bohl, Vivian Bohl, Karl-Erik Borkmann, Helena Braun, Indrek Bremraud, Heidi Carolina, Reet Dalberg, Margus Eha, Andres Ehren-
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
ajavahemikul september 2009 kuni mai 2011 läbiviidud uuringu „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” tulemused. Uurimistöö on tehtud Sihtasutuse KredEx tellimusel ja finantseerimisel. Lisaks KredEx-ile osalesid uurimistöö juhtrühmas veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning energeetikaosakonna esindajad: Sihtasutus KredEx: Mirja Adler, Kalle Kuusk (KENA), Mikk Maivel (KENA); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Margus Sarmet, Pille Arjakas, Annika Tamm. Tallinna Tehnikaülikooli poolt osalesid uurimistöös järgmised asutused ja isikud: Ehitiste projekteerimise instituut (ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool, ehituskonstruktsioonide õppetool): Targo Kalamees, Endrik Arumägi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
