- asendamine (välja elamine kellegi teise peal) - identifitseerumine (matkimine, imitatsioon) - regressioon (varasemasse ajajärku tagasipöördumine, võib viia ka eitamiseni) - reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse) - ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine) - huumor (eneseiroonia) - sublimatsioon (primitiivsete ja agressiivsete tungide muutmine ühiskonnale vastuvõetavaks) NEOFREUDISTID - Alfred Adler lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust) - Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast – inimese kui sotsiaalse olendiga kaasneb üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada - E. Erikson lõi psühhosotsiaalse arenguteooria – põhineb praktikal, areng on stadiaalne ja oma arenguülesannetega,
teadvustada animust&animat. Jumal iseendas. Jung arvab, et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut
pedagoogi Friedrich Fröbeli mänguasjakomplekte. Ema tahtis, et temast saaks arhitekt: ta riputas kogu korterisse arhitektuuriteemalisi gravüüre. Pärast kooli õppis Wright kaks semestrit Madsionis inseneriteadust ning töötas kooli kõrvalt ühes ehitusfirmas. 19-aastasena kolis Wright suurlinna ning asus joonestajana tööle tuntud Chicago arhitekti Joseph L. Silsbee büroos. Aasta pärast siirdus ta firmasse Adler & Sullivan, mis oli linna juhtiv avangardistlik arhitektuuribüroo. Seal oli Wright seotud suurte projektidega ning võttis lisaks üle elumajade tellimusi, mille vastu Sullivanil endal huvi puudus. Majanduslikel põhjustel hakkas ta lõpuks ka omal arvel maju ehitama. Kui Sullivan sellest teada sai, vallandas ta Wrighti. 1.1. Noorus ilma kodupaigata Frank Llyod Wright on oma elulookirjutistes agaralt legendide loomisega tegelenud. Nii on ta näiteks oma sünniaastana nimetanud aastat 1869
seda saavutada. Harry A. «Inimese käitumise mõjustamine» (Influencing Human Behavior). 2 Kuus juhist, kuidas inimestele meeldida 1) Toimige nii nagu te olete igal pool teretulnud. Te võite võita enam sõpru kahe kuuga, tundes siirast huvi teiste inimeste vastu, kui kahe aasta jooksul, mil panna teisi inimesi enda vastu huvi tundma. Alfred Adler «Mida peaks elu teile tähendama». Isik, kes ei ole teistest inimestest huvitatud, tunneb elus kõige suuremaid raskusi ja teeb teistele kõige suuremaid ülekohut. Sellistest isikutest saavadki kõige õnnetumad olevused. 2) Kuidas jätta head muljet - naeratage. Mitte see, mida te omate, kes te olete, kus te olete või mida teete, ei tee teid õnnelikuks või õnnetuks. Määrava tähtsusega on see, mida te sellest mõtlete. 3) Kui te seda ei tee, ootavad teid ebameeldivused
KUUSALU KESKKOOL PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID Referaat Annaliisa Ande Adler, Helen Bender 8a klass Kuusalu 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………..………………………..3 1. Planeedid…………………………………………….…………………………...3 1.1 Merkuur………………………………………………..……………...…...…....3 1.2 Veenus………………………………………………..…………………………4 1
o On pannud aluse sellele Teised psühhoanalüütikud · Carl Gustav Jung (1875-1961) o On ka muid põhjuseid peale seksi, mis inimesi liigutab o Kollektiivne alateadvus o Arhetüüp Sarnaste isikute, objektide või kotseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Armukade naine, ihnur, hooplev sõdur, kuri võõrasema · Alfred Adler (1870-1937) o Inimest paneb tegutsema võimuiha ja alaväärsuskompleks o Napoleoni kompleks Kui mees on väikest kasvu, siis on tal suur võimujanu Kognitiivne (kogemus) psühholoogia · Sotsiaalne õppimine o Inimene on mõistuslik olend o Inimesele on mõistus, mis teda juhib o Ta lähtub mõistusest, mitte oma tunnetest · George Kelly (1905-1967) o Inimesel on n-ö ,,peegelmina"
autoklubidega: Läti, Rootsi, Saksamaa, Soome, Sveitsi, Taani, Inglise, Poola, Belgia, Bulgaaria, Itaalia, Hispaania, Leedu jt. · 1. jaanuari 1928 seisuga olid Tallinnas järgmised autod: 107 Ford, 104 Chevrolet, 66 Renault, 55 Citroen, 49 Fiat, 44 Essex, 25 Dodge, 24 Opel, 18 Aga, 17 Chrysler, 14 Benz ja Berliet, 13 White, 10 Oakland ja Oldsmobile, 9 Buick ja Overland, 8 Graham ja NAG, 7 Daimler, Garford, Horch, Mathis ja Mercedes, 6 Adler ja Steyr, 5 Dux, Hudson, Peerless ja Stoewer, 4 Laurien- Klement, Packard, Pontiac ja Protos, 3 Albion, Cadillac, Hansa-Lloyd, Ley, Metallurgique, Pierce-Arrow, Rover, Star, Studebaker ja Vomag, 2 Audi, Austin, Brennabor, Dixi, Elite, Federal, Grade, GMC, Liberty, Morris-Cowley, Peugeot, Podens, Selve, Singer, Skat, Talbot ja Willys ning 1 Amilcar, Apollo, Belanger, Bergmann, Bob, Büssing, Chandler, Continental, Camnick, Cubbit,
Tuum ei saa välja tulla ja areneda, sest ühiskond on keelav ja pidurdav, et inimene peab enda tungid ja vajadused ohvriks tooma ühiskonna pealesunnitud vajadustele. Võivad tekkida neuroosid. Ideealiks oli viia kokku Marxi ühiskonna ja Freudi isiksuse käsitlus, viies ühist teooriat. Freudomarxistid. (arvestusel- isiksusekäsitlus, soomusrüü idee, segmendid ja põhjused) Alfred ADLER Sündis 1870 Viinis. Rahvuselt juut. Isa kaupmees. Musikaalne pere- õde sai pianistiks, vennast viiuliõpetaja. Ise oli lauluhäälega- kas laulja v meditsiiniõpe. Haige laps. Põdes raskeid haigusi. Õppimine ja lugemine edeneski tänu sellele, et oli pidevalt haige. Alaväärsustunne lapsena; hoidis teistest lastest eemale pigem. Lähtus sellest ka oma psühholoogias. Peeti omal ajal üheks parimaks lektoriks. Rahvusvahelise tasmega, hea suulise eneseväljendusoskusega
element ning tänu kellele pandi alus mitmete sel ajal arusaamatute avastuste tegemisele. Antud referaadi eesmärk on teada saada palju huvitavat Niels Bohri elu, avastuste ja koolitee kohta. Samuti soovin rohkem teada saada Bohri aatomiteooriast. 2. ELULUGU 2.1 Perekond Niels Henrik David Bohr sündis 7. Oktoobril 1885. aastal Kopenhaagenis füsioloogiaprofessor Cristian Bohri perekonnas. Tema isa oli luterlne ja ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juudi perekonnast. Pärast Nielsi sündi möödus 1,5 aastat, kui perre sündis teine poeglaps, Harald, tulevane tuntud matemaatik ja jalgpallur, kes Taani rahvusmeeskonna poolkaitsjana võitis 1908. aasta Londoni olümpiamängudel hõbemedali. Kuigi iseloomult erinevad, olid vennad lapsepõlves väga lähedased ja see lähedus säilis elu lõpuni. Neid kutsuti lahutamatuteks. Nad tahtsid ka kooli koos minna, kuid kuid erineva vanuse tõttu ei olnud see võimalik
Psüühiliste häirete ravi psühhoanalüütiline psühholoogia jm 1.1. Psühhoanalüütiline psühholoogia Koolkonna rajaja Sigmund Freud Uurivad MIKS inimene midagi teeb, uuriti seda, mida inimene ise ei tea Liikumapanevad jõud psühhoanalüütikute arvates Freud seks on liikumapanev jõud - naudingu printsiip - reaalsuse printsiip Jung kollektiiv on liikumapanev jõud Adler võim on liikumapanev jõud ID organismi nõuded lakkamatud heaolu nõuded, autoriteetide kartus SUPEREGO normid, mis piiravad meelehead, südametunnistus, häbitunne EGO tähelepanu-, mälu-, mõtte- ja liikumisprotsess. Reaalsuse põhimõte, teadvustamata enesekaitse. Sisemine harmoonia on ego teene! 3
46). It will also have the statistical data which will further prove to stand either for or against my hypothesis. Due to the fact that thesis is on its very first stage and it is impossible to foresee the step-by-step progression of the study, there is a problem with logical aspect of experimental research. However, it is clear that in order for an experimental research to be of high-quality, one must have a clear picture of all the key characteristics that must be exhibited in it (Brown & Adler, 2008). Naturally, to be correct in terms of representativeness 8 and typicality of data I should collect it from different individuals and classrooms. If I decline this fact, the project may result being poor in terms of internal validity. Additionally, there might occur a problem with internal reliability. Thus, I must find a a partner to compare results of survey on
Nad jõudsid järeldusele, et eraldiseisev uneparalüüs on küllaltki levinud. Inglise keeles tähistab painajaid või õudusunenägusid süna nightmare. Sõna mare, viitas algselt deemonlikule naisterahvale, kes magaja rinnal teda lämmatas. Ernest Jones ütles oma raamatud. Et painajad on tavalisetest unedest kardinaalselt erinevad, kuna nendega käib alati kaasas kellegi hirmutava kohaloleku tunne, hingamisraskused ja täielik võimetus liigutada. Ka Shelly Adler mainib oma raamatus ekstreemset hirmu ja hukatuse tunnet, mis eristab uneparalüüsi kõigist teistest seisunditest. Ta rõhutab, et uneparalüüs, vastupidiselt unenägudele, esineb ärkvel olles kuid ärkvel olek on osaline või killustunud - ning et selles mõttes on temin uneparalüüs tegelikult eksitav. REM-une pinnapealne hingamine ning erutusega kaasneda võivad kiired ja ebaühtlased südamelöögid kasvatavad selle seisundi puhul esinevat hirmutunne veelgi. Niisugune hirm
arenguteooria’’. lapsepõlv, hiline lapsepõlv, väljendumine inimestel noorus) ja loomadel’’ 1872. W. Preyer G.S. Hall S. Freud A. Binet J. M. Baldwin A. Adler 1841-1897 1844-1924 1856-1939 1857-1911 1861-1934 1870-1937 ’’Lapse psüühika’’ Arendas edasi lapse Läheneb inimesele Tuntakse esimese Üks olulisemaid Freudi õpilane. Lõi 1882(peetakse psühholoogia suunda. bioloogilisest ja intelligentsustesti loojana
manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik 7 psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. 6.Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
kultuuri kui võimalik. Usun, et ka selleks, et tulevikus oleks võimalik keelt ja kultuuri taastada. Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: · Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled · Joensuu Ülikool, Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled · Jyväskylä Ülikool, Keelte osakond: Läänemeresoome keeled · Tartu Ülikool, Eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond. Kirjandus vadjalastest · Adler, Elna ja Merle Leppik: Vadja keele sõnaraamat. Tallinn: Signalet, 1990, 1994; Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, 1996, 2000. · Ariste, Paul: Wotische Sprachproben. Eesti Keele Arhiivi Toimetised 4. Tartu, 1935. · Ariste, Paul: A grammar of the Votic language. Bloomington: Indiana University, The Hague, The Netherlands: Mouton & Co., 1968 (Indiana University Publications. Uralic and Altaic Series 68).
latentne ehk varjatud mõte need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. Kuid Freud'i teooria vastu räägivad ka mitmed unenägudesse puutuvad faktid, nagu otsene, mittesümboolne soovide rahuldamine paljudes
ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. (Freud 2007) 5.Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti
püüdlused; 2. ,,mina" (ego)- isiksuse organiseeritud alge, funktsiooniks indiviidi psüühika kaitse väliskeskonna ohtude eest ja kohanemine praktilise elu probleemidega ; 3. ,,ülemina" (super-ego)- isiksuse moraal, sotsiaalsed normid, millel on kaks aspekti- südametunnistus ja ideaalne mina. · Neofreudism. Noefreudistid pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler peab liikumapanevaks jõuks veel inimese võimutungi, tahet vägevusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne. Oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast. Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada. Fromm kasutab ,,vabaduse
kõrge ärritatud, masendunud, ärev; madal rahulik, lõtv. 5) kogemustele avatud uudishimu, kujutlusvõime, esteetilisus. Kui paljude inimestega teha katset, siis tulevad välja kõik jooned, aga paari inimesega ei pruugi tulla. Inimesed erinevad üksteisest nende iseloomuomaduste poolest. Kaudseid sõltuvusi test ei arvestanud. 2.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüsi loojaks ja selle koolkonna asutajaks peetakse Freudi. Tuntud esindajad on veel Adler ja Jung. See kõige enam mõjutanud koolkond. See alustas algselt haigete inimeste raviga, nüüd ravitakse sellega terveid inimesi. See on hüpoteeside kogum : psüühilise determinismi printsiip kõik põhineb eelnevatel kogemustel; teadvustamata protsesside olemasolu alateadvus, inimesed proovivad asju mõistuslikult seletada. Põhimeetod on vabade seoste tekkimine, selle eesmärgiks on alateadvuse vabastamine. Raviv mõju on elementide eelteadvusesse tagasitoomisel.
ärevus (objektiivne, neurootiline, moraalne) • Jung: analüütiline psühholoogia – vabad assotsiatsioonid, kollektiivne teadvustamatus, psüühika struktuur – arhetüübid; individualisatsioon, psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistmine, intuitsioon), mütoloogia ja alkeemia • Adler: individuaalpsühholoogia – sotsiaalne huvi, ühistunne; eesmärkide tähtsus, teleoloogia, sünnijärjekord, alaväärsustunne, üleolekukompleks • Erikson: egopsühholoogia Humanistlik ja fenomenoloogiline käistlus: • Rogers: kliendikeskne teraapia
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Pillide tundmine Samuel Adler ,,The Study of orchestration" Alfred Blatter ,, Instrumentation/orchestration" Dan Sebesky ,,The Contemporary Arranger" *Klaaspärlimäng suur klaaskuul löödi puruks *Avet Terterjan Sümfoonia põranda lauda kasutades *John Gage ,,Living Room Music" *Rolf Wallin ,,Scratch" Õhupalli krigin Ei ole ühtki eset, mida ei saaks kasutada instrumendina. Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine.
varju ning animat/animust ning alles seejärel võib jõuda oma tegeliku minani. 5. Ego Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Kesklassi peres hästi haige laps- suurema osa ajast veetis haigevoodis seega alaväärsus tunne oli üpris suur. Psühholoogia kujuneski alaväärsuskompleksil põhinevaks. Individuaalne psühholoogia. Tema mõjutustest saab alguse Neofreudism , mis rõhutas isiksuse arengus ühiskonna rolli (Fromm, Erikson, Horney). ,,Inimese tundmine". Mõjutused: 1. Darwinilt, kuid ta teeb selle teooria natukene ümber- inimene üritab ennast pidevalt
energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Ego kaitsemehhanismid-Eitamine,Projektsioon,Asendamine,Identifitseerumine, Regressioon,Reaktsiooni formatsioon,Ratsionaliseerimine,Huumor,Sublimatsioon. Neofreudistid- uusfreudism,psühholoogia suund,eraldus Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast.Neofreudismi järgi määravad käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid.Alfred Adler,Erich Fromm,E. Erikson,C.G. Jung Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Harjutamisseadus - harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost.
teadvustada animust&animat. Jumal iseendas. Jung arvab, et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut
seminari. See andis neile hea ülevaate Euroopa ülokoolides tehtavast. Teine keskus oli ülikooli pedagoogika kateeder, juhatajaks juba võrdlemisi aastates professor Richard Meister. See mees ei ole oma nime pedagoogika ajalukku kirjutanud, aga tema juhtimisel töötas sel ajal huvitav seminar reformpedagoogikast. Kolmas punkt, mis Elangot Viinis sidus, oli psühhoanalüüs ühe juhtiva koolkonna nn individuaalpsühholoogia instituudi külastamine. Selle instituudi juhiks oli Alfred Adler, kes kunagi oli töötanud Sigmund Freudiga. Individuaalpsühholoogia instituut pidas ülal pedagoogilisi nõuandepunkte lastevanematele. Elangole anti võimalus ühes nendest assisteerida. Ta sai tutvuda omapärase nõuandetehnika ja- korraldusega. Nõuandlas oli nii psühholoog kui ka arstiteadlane, visiidile paluti koos probleemse lapsega alati ka ema või isa. Neljandaks toetuspunktiks Viinis oli linna pedagoogiline instituut, analoogiline umbes Eesti
Funktsionalism - Under the influence of Darwin, the school of functionalism stressed the role of conciousness and behavoior in adapting to the enviroment. Pragmatism tõe kriteerium on tegevuse/idee kasulikkus. Inimene ise saab enda elu/iseloomu/tuju muuta, vaba tahe, kuidas soovib käituda. Igasugused uskumused on kasulikud ja väärt, kui need on efektiivsed William James - oli pragmaatik kes... uskumine vabasse tahtesse teadvuse voog / stream of consciousness - teadvust ei saa elementideks jagada vaid on pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible wi...
Lahendus on pos/neg väljundiga. 1968. a psühhosotsiaalse arenguteooria Kriise ei saa/ei jõua lahendada, sest elu muutub keerulisemaks. Arenguteooria käsitleb identiteedi kujunemise protsesse. Protsess käib läbi kriiside lahendamise. Oluline kogeda positiivseid ja negatiivseid väljundeid , kuid positiivseid peaks olema rohkem. Ei tohi kiirendada ega aeglustada arengut. Kriitika: mõistete ebatäpsus, arengubaas meestekeskus. Puudub sooerinevus. Alfred Adler (18701937) Psühhosotsiaalne arengukäsitlus - Üks Freudi õpilasi, kuid ei olnud nõud Freudi seksuaalse arengu etappide teooriaga. - Toob sisse ego. - 1911.a lõi individuaalpsühholoogia koolkonna - Terviklikkus, vastustunne, eesmärkideni püüdlemine - Psühhopatoloogia aluseks julguse kaotamine. - Inimene saab käsitleda sotsiaalses keskkonnas. - Aristoteles on suur mõjutaja.
lapsed on mängudes võitjad. Ülejäänud vanemad julgustavad oma lapsi osalema väljaspool organiseeritud sportliku tegevust, selleks et arendada erinevaid kehalisi võimeid ja taunivad võistluslikkust mängudes. Organiseeritud sport ja selle mõju perekonna elule Viimase poole sajandi jooksul on laste vabaaega hakanud olulisemalt mõjutama, enamasti vanemate poolt suunatud, mitmed sportlikud tegevused (Adler, Adler, 1994). Need muutused on läbi ajaloo toimunud viies erinevas astmes: 1. 1960 ndatel aastatel oluliselt kasvas perekondade arv, kus tööl käisid mõlemad vanemad. See põhjustas vajaduse arendada peale kooli ja suvevaheajal erinevaid 75 spordiprogramme, selleks et lapsed saaksid tegeleda
isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa, „mina“ (ego) – isiksuse alge, mis on vahelüliks välismaailma ja „tema“ vahel ja „ülemina“ (super-ego) – esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja õppimise käigus. Neofreudism (nt. C.G. Jung, A. Adler) – neofreudistid pöörudvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Adler näiteks peab liikuma panevaks jõuks inimese võimtungi, taht vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast. Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev eraldumine. See tekitab üksildustunde ja enda tühisuse tunnetamise. Inimese käitumise motiivid on määratud püüdest see üksildustunne ületada. Biheiviorism (nt. B
· Little proven success as therapy After Freud... Freud: positive aspects · Neo-analytic theorists: Adler, Horney, Erikson, Jung, etc. · Complete theory of personality · Too little on culture and social factors; too much infantile sexuality · Emphasises role of unconscious mind and early life experiences · Erikson: personality develops through life: specific, age-related challenges · Ego defence mechanisms
tituleeritud analoogiad. Nõustaja peab tundma ennast selles probleemvaldkonnas piisavalt kindlana. Probleemi määratlemine ajateljel. Ressursid: majanduslik olukord, haridus, tervis, hobid/kalduvused, sõpruskond, füüsilised omadused. Probleemi määratlemist saab jaotada kahte kategooriasse: · Standardiseeritud mõõdikud · Mittestandardiseeritud Võivad olla ka kombineeritud mõõdikud. 1. Abiküsimused probleemi määratlemiseks: Adler 1995, Corey 2001, Nystul 2006 · Mille üle klient kurdab, mis tõi teda nõustaja juurde? · Milles ta ise näeb oma olukorra põhjuseid? · Millised on tema esmased oletused probleemi tekke kohta? · Millised on tema ootused nõustajale? · Milline on tema valmidus oma probleemidega tegeleda ja neid teadvustada? · Probleem ajateljel määratleda, on see uus probleem või pikka aega kestnud? · Uurida tema pere- ja töösuhteid
käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Psühhodünaamiline Sigmund Freud Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja psühholoogia e. Alfred Adler varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule psühhoanalüüs Carl Jung Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mis objektiivselt vaadeldav. Edward Thorndike Kogu inimese käitumine on reaktsioon Burhus Skinner stiimulile. SR ehk ärritajareaktsioon
Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad 15. Gestaltpsühholoogia. Wertheimer 1912 liikumistaju, teadvuse struktuur etteantud Tervik määrab meie käitumise mitte elemendid (nagu bih.) e tervik suurem üksikosadest Käid ülikoolis, käitud ühtmoodi, klubis teistmoodi Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus 16. Psühhoanalüüs. Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine) Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided) Jung: arhetüübid, kollektiivne alateadvus. Meil on poolused, oleme binaarsed, varjudega 17. Humanistlik. Peale II MS Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus, eneseteostus Vaba tahe, sundmõtteid pole Abraham Maslow: vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus, puudused ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid (õpid, et targaks saada)
Isiksuse teooriad: *anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad - kehamahlade teooria (Hippokrates)- kehamahlad määravad ära isiksuse- kuidas on arenenud vedelike süsteem- sellega määrab ära isiksusjooned, temperamendijooned, inimeste liigitamine nelja liiki. Sangviinik, koleerik?, flegmaatik, - füsiognoomiline teooria (Lavater)- - frenoloogia (Gall) inimese kehaehituses peitub tema iseloom. Keha ja isiksus käivad käsikäes. *psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, Anna Freud): motivatsioon! Ei vaadata inimese keha, vaid psüholoogilisi omadusi. Püstitatakse küsimus sellest, et mis määrab inimese valikud, miks ta nii käitub, mis paneb ta toimima. Instinktid, vajadused, mis määravad ära inimese huvid. Areng sõltub sellest, kuidas ta arengud on toiminud. *psühholoogiliste tunnusjoonte (trait) teooriad- isiksus on kui tunnusjoonte abil hinnatav ja mõõdetav ... (Stern, Allport, Eysenck, Costa, McCrae).
· Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud.
,, inimene annab elule ise tähenduse" Individuaalpsühholoogia aspekte · Vaatleb persooni terviklikuna. · Psühhopatoloogia seisukohalt vaadeldakse inimest kui indiviidi, kes on kaotanud julguse. · Terapeutiline ülesanne on julgustada inimest näitama üles sotsiaalset huvi ja arendada uut elustiili läbi suhete, analüüsi ja tegevuse · Motivatsiooni modifitseerimine. · Kuigi Adler on huvitatud käitumise muutmisest, siiski põhiliseks eesmörgiks pole käitumise modifitseerimise vaid motivatsiooni modifitseeimine. · Kõik kannatused pole seotud elustiiliga ja ka kõigeadekvaatsem elustiil ei välista kannatusi · Analüütiline uurimine peab algama ESIMESEST hetkest. Kuidas astub patsient ruumi jne. · Käitumist tuleb jälgida ja hinnata ning siis panna mingisse mustrisse, et tekiks arusaam.
a teine inglane, Ernest Rutherford planetaarse aatomimudeli, 1913.a valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. 1905.a esitas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein erirelatiivsusteooria. Avastati veel hormoonid(1905), mandrite triivimise teooria teke(1908) ja süüfiliseravim. Kogu järgnenud sajandile vajutas pitseri Sigmund Freudi psühhoanalüüs. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfred Adler Kirjandus ja kujutav kunst Alfred Nobel pani aluse Nobeli preemiale(1896, 1901). Oma fondi protsentidest hakati igal aastal jagama preemiaid ,,inimkonnale suurimast kasu toonud" isikutele. 1913.a läks kirjanduspreemia väljaspool Euroopat elavale indiaanlasele Rabindranath Tagorele. Sellel ajal leidus kirjanduses ka spetsiifilist n-ö juugendlikku uudsust. Uue vooluna tekkis ekspressionism, mis hiljem juugendlikust kirjandusest populaarsem oli
Varjatud negatiivsed tunded on depressiooni koostisosad , samuti kapseldumine ja kapriisitsemine, ilmutades agressiivsust omale lähedaste inimeste vastu. Nad karistavad neid, kelle vastu viha on suunatud subtiilsel ja passiivsel moel. Isoleerimistaktikaga kaasneb veelgi suurem võõrandumine armsast inimesest. depressioon ja üksildus süvenevad. Ülearu range süüme ja perfektsionism. Fairchlild (1991) inimene vajab" julgust olla ebatäiuslik", nagu ütles Freudi õpilane A. Adler. Eriti ohustab depressioon perfektsionistliku orientatsiooniga inimesi, kes püüavad kõike teha õigesti , aga on 8 sunnitud kogema, et see pole võimalik. Liialdatud perfektsionismiihalus teeb inimesest oma ideaalide orja. Kutsudes esile äärmiselt suure ärrituse ning kestva pingeseisundi. Süüme heidab ette toimetulematust - täpselt samamoodi, nagu vanemad heitsid ette küündimatust. Seedimata süütunne
bestselleri kirjutamine ei too veel kaasa sümboolset võimu: ehk kellest võib saada arvamusliider ja kellest mitte. Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe? Psühholoogia võib uurida nii kirjanikke kui kirjanduslikke tegelasi. Samas kasutavad kirjanikud psühholoogia abi et tegelasi luua. Kirjandust saab uurida psühholoogilisest vaatepunktist. Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud? Freud, Jung, Adler, Lacan Iseloomustage Freudi psühhoanalüüsi ja kirjandusteaduse vahekorda. Näidake vabalt valitud näite varal, kuidas saaks Freudi mõtteid kasutada kirjandust analüüsides. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine. Freudism ja kirjandus: Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia; Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess; Müütide uurimine. "Dorian Gray portreed" võib analüüsida Freudi mõttelendu
kiindumusse suhtutakse ambivalentselt ning need ümbritsetakse mitmete piirangute ja takistustega. Armastus ei ole seksi sünonüüm. Seksi võib uurida kui puhtalt füsioloogilist vajadust, kuid tihti on inimese seksuaalne käitumine mitmeselt määratud. St et seda määravad ka armastuse ja lebuse vajadused. Austuse vajadused: Enamikel inimestel on vajadus või iha stabiilse, kindla, kõrge enesehinnangu, eneseaustuse või -armastuse ning teiste austamise järele. Selle vajaduse kohta on Adler teinud uurimusi. Eneseaustuse vajaduse rahuldamine toob kaasa enesekindluse, väärikuse, tugevuse, võimekuse, maailmas kasuliku ja vajaliku olemise tunded. Kui aga see jääb rahuldamata siis valitsevad inimest alaväärsuse, nõrkuse ja abituse tunded ning need omakorda soodustavad elementaarset vastupanu või neurootilisi tendentse. Eneseaustuse põhinemine teiste arvamusele on väga ohtlik. Pigem tuleks põhineda see teise väljateenitud austusele. Eneseteostuse vajadused:
lõhnu, maitseid, kuulmiselemente vähem) On olemas tüüpunenäod: · (eksamieelne) vastutusrikas unenägu · lähedase inimese kaotus Oidipuse kompleks lapse väga tugev kiindumus vastassoost vanemasse, millega kaasneb samasoolise vanema armukadetsemine. Ükski teaduslik teooria seda ei kinnita. · lendamine 20. sajandi alguseks on Freud saanud rahvusvaheliselt tuntuks. Tal on tekkinud õpilastering. Tema tuntuim õpilane on Jung ja Adler. Iga päev töötas Freud kindla rutiini järgi. Alustas kell 8 patsientide vastuvõtuga. Ühele patsiendile kulutas 55minutit, sellele järgnes 5minutine suitsupaus. Pidas lõunat, siis 3-st 9-ni võttis veel patsiente vastu, siis tegeles artiklitega. Nende peres peeti oluliseks reisimist, tervist ja haridust. Ta oli kirglik kollektsionäär korjas antiikseid kujukesi. ,,Argielu psühholoogia" ilmus 20. sajandil. See on enim tõlgitud. Ta räägib eksitegudest, mille all
Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid hankida üldse igasuguseid huvitavaid fakte ja muud infot nii palju kui vähegi võimalik. Alatskivi mõis (Allatzkiwwi) rüütlimõis Kofavere kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone. Alatskivi mõisat on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg. 1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil mõisasüdant hakati senisest esinduslikumas stiilis välja ehitama. Kuna Arved non Nolcken oli Shotimaa reisilt naasnuna vaimustunud sealsest arhitektuurist, eriti aga Balmorali kuningalossist, otsustas ta Alatskivil püstitada Balmorali koopia. Tulevase lossi projekti
saa ning ka probleemide vältimine ning lahendamine on komplitseeritud. Kuna inimene eksisteerib teiste inimeste keskel, siis saab ta suhtlemispraktikat külluses iga päev. Igaühe oma asi on, kui palju ta juurde õpib, teiste ja enda käitumist jälgib ning kuidas igapäeva elus toime tuleb. Kuid et olla edukas ja rahuldavalt toime tulla, on vaja suhelda, on vaja vallata suhtlemiskunsti, millest sõltub elus peaaegu kõik. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Adler, A. (1995) Inimesetundmine. Tallinn: Kupar. 156 lk. 2. Ellis, A (2000) Kuidas saada jagu oma ärevusest. Varrak. 271 lk. 3. McKay, M. Davis,M. Fanning,P. (1995) Suhtlemisoskused. Väike Vanker. 294 lk. 4. Topf, C. (2000) Kehakeel ja edukas karjäär. Odamees. 138 lk. 5. Palts, K. Kaili Paltsi artikkel “Konfliktist ja selle lahendamise viisidest” http://www.tnk.tartu.ee/0konfliktist.html (19. märts 2002) 21
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
(reaktsioonide, R) kogumina vastuseks ärritusele (stiimulile S)). Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856 1939). Id, ego, superego. Teadvustamatu, alateadvuse mõju (dünamo, käivitaja). Anormaalsus. Käte sundpesemine viitab alateadvuslikule seksile, agressiivsusele. Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud) . Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda vastutusvõimelise kliendina, mitte sõltuva patsiendina. Terapeuti käsitles katalüsaatorina mitte isikuna.Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus
aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku moodustasid: Ants Simm, Hans Rebane, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Olly Västrik. Estonias pani kindlama aluse näitemängule Andres Pert 1890. aastate keskel. 1894. aastal valiti Estonia seltsile uus juhatus ja üüriti maja Väike-Tartu maanteel (nn vana Estonia). Järgnevatel aastatel tuleb truppi uusi jõude: Betty Jõggis (Kuuskemaa), Paul Pinna, Theodor Altermann, Netty Adler (Pinna). Veel amatöörteatrina teenis Estonia trupp tunnustust Gorki "Põhjas" lavastusega nii Eestis kui välismaal. Sealt kujunes välja tuumik, mis muutusiki 1906. aastal kutseliseks. Kutselise Estonia avalavastuseks oli Mait Metsanurga "Päikese tõusul". 1913. aasta augustis avati uus hoone Tallinnas. 10. Karl Menning lavastaja ja Vanemuise teatri juhina. Kuigi alguses õppis Menning ülikoolis filoloogiat ja teoloogiat, kuid teater huvitas teada alati ning ta tegutses ka arvustajana
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
