asjaolust, et suvalist kinnist tsüklit pV-diagrammil saab esitada lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel. Seega on otstarbekas valida elementaartsükliks võimalikult lihtsasti arvutatavate protsessidega piiratud tsükkel. Niisugusteks protsessideks on adiabaat (ei toimu soojusülekannet) ning isoterm (soojusülekanne toimub konstantsel temperatuuril. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Carnot' tsükkel koosneb kahest isotermist (1 - 2 ja 3 - 4) ning kahest adiabaadist (2 - 3 ja 4 - 1). Soojusmasinas toimuvad protsessid on tsüklilist laadi. Ühes tsükli osas lisatakse soojus, teises tsükli osas tehakse tööd ja antakse osa soojust üle jahutajale. Kuna soojusmasinate töötavaks kehaks on enamasti gaas, siis kirjeldatakse soojusmasina tööd ideaalse gaasi seadusest pV =n RT lähtuvate rõhk-ruumala diagrammidega
soojus ühelt teisele ei lähe (ehkki võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt (tema temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele
olekult mittekorrastatule kus energia kvaliteet väheneb .Entroopia kasv näitab energia hajumist Van der waalsi võrrand- PV^3+(bp+V(erinev tähis )RT)V^3+aV=ab ADIABAATILINE PROTSESS-on protsess mille vältel süsteemil ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetust CARNOT TSÜKKEL-keha astudes soojusvahetuse kahe lõpmata suure soojusmahutavusega reservuaariga saab koosneda ainult 2 isotermist ja 2 adiabaadist SOOJUSMASIN-Perioodiliselt tegutsevt mootoit mis teeb tööd väljaspoolt saadava soojuse arvelt nim soojusmasinaks PINDPINEVUS on nähtus kus vedeliku pinna kiht käitub kui elastne kile KAPILAARSUS-Vedeliku taseme muutumist kitsas torus või pilus nim kapilaarsuseks MÄRGAMINE –juhul kui vedelik valgub piiramtult tahke keha pinnale laiali on tegemist abs märgamisega.juhul kui vedeliku ja tahke pinna vahel olev
lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel. Seega on otstarbekas valida elementaartsükliks võimalikult lihtsasti arvutatavate protsessidega piiratud tsükkel. Niisugusteks protsessideks on adiabaat (ei toimu soojusülekannet) ning isoterm (soojusülekanne toimub konstantsel temperatuuril. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Carnot' tsükkel koosneb kahest isotermist (1 - 2 ja 3 - 4) ning kahest adiabaadist (2 - 3 ja 4 - 1). Soojusmasinas toimuvad protsessid on tsüklilist laadi. Ühes tsükli osas lisatakse soojus, teises tsükli osas tehakse tööd ja antakse osa soojust üle jahutajale.
Erilise pöördvõrdeline magneetikute klassi rõhuga.Soojusjuhtivus moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi A/Q1=(Q1- Q2)/Q1. Carnot' välise magnetvälja puudumisel. tsükkel (ringprotsess) koosneb Kõige levinuma esindaja raua kahest isotermist ja kahest järgi nim. neid adiabaadist. Carnot' tsüklil ferromagneetikud. töötava soojusmasina korral Ferromagneetikute paisub töötav aine algul magnetilised omadused on isotermiliselt, võttes soojendilt tingitud elektronide oma soojushulga Q1. Carnot' magnetmomentidest. 4. soojusmasina Termodünaamika I seadus - kasutegur(müü)= (T1- T2) / T1,
kui need toimuvad soojusvahetuseta ümbritseva keskkonnaga. kus on Laplace'i operaator, g on teadaolev ja f on otsitav funktsioon. 20.Carnot' tsükkel, soojusmasina teoreetiline kasutegur suvalist kinnist tsüklit - diagrammil saab esitada lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Näeme, et soojusmasina teoreetiline kasutegur sõltub üksnes temperatuuridest. Kui aga rääkida teoreetilistest võimalustest, siis on oluline hoopis teine aspekt: kasutegur on alati väiksem ühest (välja arvatud juht, kui T2=0 K). Seega Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks kogu temale antava soojuse mehaaniliseks tööks. 21.Fermat' printsiip, Huygensi printsiip
ole, magnetvälja jõujooned on kinnised 25)Soojusmasin.Kasutegur.Carnot' tsükkel Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga q1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa q2 ära külmemale kehale. Soojusmasina kasutegur on kasuliku energia ja seadmele antud koguenergia suhe =A/q 1=q1q2/q1 Carnot' tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga q1. Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt, kusjuures temperatuur langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele.
(x,y,z,t). Kahe reservuaariga, saab koosneda ainult kahest I E mc E 0 m0 c 2 isotermist ja 2st adiabaadist. T 2 x, t a cos (t mgl v2 T T
Seega koosneb soojusmasin kolmest osast: 1)soojendaja 2)Jahutaja 3)töötav keha On selge, et ka jahutaja poolt ärajuhitav soojushulk Q2 pärineb soojendilt, seega ei muutu kasulikuks tööks mitte kogu energia: Soojusmasina kasutegur -masina poolt tehtava töö ja soojendilt saadud energia suhe: =A/Q1=(Q1-Q2)/Q1 Kasutegur näitab, kui suur osa kasutatud soojusest muudetakse mehaaniliseks tööks. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Carnot tsükkel koosneb kahest isotermist (1-2 ja 3-4) ning kahest adiabaadist (2-3 ja 4-1). Arvutame Carnot' tsüklil töötava soojusmasina kasuteguri. Selleks peame kogu tsükli vältel tehtava töö: A1+A2+A3+A4 jagama gaasile
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
η= . 36. Carnot’ masin, tsükkel. Joonis mis oli töös, alumise juures lõpmatu suure külma reservuaadiga kontaktis vms. Kasutegur n=T1-T2/T1, näiteks tuumajaam, suur kasutegur. Carnot masin on ainult teoreetilise tähtsusega mudel. Masinal pole klappe ega gaasivahetust. Gaasi soojendatakse ja jahutatakse vaheldumisi niiviisi, et: 1) ringprotsess oleks pööratav, 2) tehtud töö oleks suurem kui null. Carnot’ tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot’ tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga q1. Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt, kusjuures temperatuur langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele.
Pööratav saab olla ainult tasakaaluline protsess. Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes mittepööratavad, kuid sageli kulgevad nad nii aeglases tempos, et neid võib esimeses lähenduses pidada pööratavaiks. B. Carnot’ ringprotsess ja selle kasutegur Carnot tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Valem näitab, et kasutegur on seda suurem, mida suurem on soojendaja ja jahutaja temperatuuri vahe. Maksimaalne väärtus 1 saavutatakse ainult siis, kui �2 = 0. Kuid sellist jahutajat ei ole põhimõtteliselt võimalik ehitada. Ühegi keha temperatuur ei saa olla püsivalt absoluutne 0, kui sellele antakse pidevalt soojust. C. Termodünaamika II alus(printsiip) Igasugune soojusmasin, mille töö ainus tulemus on soojendajalt saadud kogu
2 = kasulikuks tööks, kasuteguri valem η= Q1 Q1 . ¿ 35.Carnot’ masin, tsükkel. Carnot masin on teoreetilise tähtsusega mudel. Masinal pole klappe ega gaasivahetust. Gaasi soojendatakse ja jahutatakse vaheldumisi niiviisi, et: 1) ringprotsess oleks pööratav, 2) A>0 Carnot’ tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Põhimõte: töötav aine paisub algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1. Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt, temp. langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära Q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot’ tsükli kasutegur η=(T1-T2)/T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja
= 2 kasulikuks tööks, kasuteguri valem η= Q1 Q1 . ¿ Carnot’ masin, tsükkel. Carnot masin on teoreetilise tähtsusega mudel. Masinal pole klappe ega gaasivahetust. Gaasi soojendatakse ja jahutatakse vaheldumisi niiviisi, et: 1) ringprotsess oleks pööratav, 2) A>0 Carnot’ tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Põhimõte: töötav aine paisub algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q 1. Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt, temp. langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära Q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot’ tsükli kasutegur η=(T1-T2)/T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid
3. Kogu soojust ei ole võimalik täielikult muundada tööks. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem - teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja tempera- tuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot' tsükkel tähelepanuväärne? Carnot' tsükkel on suurima kasuteguriga soojus-/külmutusmasina tsükkel, mis koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Joonise protsessid: 1-2: isoterm (isotermiline paisumine); 2-3: adiabaat (adiabaatiline paisumine); 3-4: isoterm (isotermiline kokkusurumine); 4-1: adiabaat (adiabaatiline kokkusurumine). Kasutegur on määratud ainult kahe temperatuuriga ega sõltu töötavast kehast: 111
Carnot tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot tõestas, et see on suurima kasuteguriga. Leiame selle. Lihtsuse mõttes olgu 1 mool gaasi.
võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt (tema temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur =
võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt (tema temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina
diagrammil saab esitada lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel. Seega on otstarbekas valida elementaartsükliks võimalikult lihtsasti arvutatavate protsessidega piiratud tsükkel. Niisugusteks protsessideks on adiabaat (ei toimu soojusülekannet) ning isoterm (soojusülekanne toimub konstantsel temperatuuril. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Arvutame Carnot' tsüklil töötava soojusmasina kasuteguri. Selleks peame kogu tsükli vältel tehtava töö A1+A2+A3+A4 jagama gaasile isotermilisel paisumisel antava soojushulgaga . Töö isotermilisel kokkusurumisel avaldub samasuguse valemiga . Et adiabaatilisel
saab esitada lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel. Seega on otstarbekas valida elementaartsükliks võimalikult lihtsasti arvutatavate protsessidega piiratud tsükkel. Niisugusteks protsessideks on adiabaat (ei toimu soojusülekannet) ning isoterm (soojusülekanne toimub konstantsel temperatuuril. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Arvutame Carnot' tsüklil töötava soojusmasina kasuteguri. Selleks peame kogu tsükli vältel tehtava töö jagama gaasile isotermilisel paisumisel antava soojushulgaga Carnot' tsükkel koosneb kahest isotermist (1 - 2 ja 3 - 4) ning kahest adiabaadist (2 - 3 ja 4 - 1). Töö isotermilisel kokkusurumisel avaldub samasuguse valemiga
Carnot' tsükkel- tsükkel, mille sooritab pööratava tsükliga soojusmasin, mis töötab Sellise masina kasutegurit on kõige kahe reservuaari vahel. mugavam arvutada S - T teljestikus Carnot' tsükli puhul konstrueeritakse (vt. joonis), sest seal on tsükliks soojusmasin teatud kogusest ideaalsest ristkülik (mis moodustub kahest gaasist, lõpmatult suure mahtuvusega isotermist ja kahest adiabaadist = soojusreservuaarist temperatuuril ja isoentroobist). sama suurest jahutist temperatuuril Olgu horisontaalteljeks S ning . Ühel täistsüklil on neli osa: ristküliku pikkus . Vastavalt 1) Gaas saab temperatuuril entroopia definitsioonile (vt allpool)
rõhul, nimetatakse Dieseli ringprotsessiks.) , kus kütuse sissepritsimine ja pihustamine toimub suruõhuga kolvi ülemises surnudseisu asendis (ÜSS). Dieseli ringprotsessi puhul kasutatakse raskeid vedelkütuseid (nafta, diiselõli, solaarõli jt.). Dieseli ringprotsessil töötavaid mootoreid nimetatakse aegalsekäigulisteks või kompressor- diiselmootoriteks. Esimese vedelkütusel töötava diiselmootori ehitas 1897.a. saksa insener R.Diesel. Tsükkel koosneb kahest adiabaadist, isobaarist ja isohoorist. Joonis 17. Mootori töötsükkel soojuse sisseandmisel jääval rõhul. 1.2 - adiabaatne kokkusurumine silindris; 2.3 - isobaarne paisumine sissepritsitud küttesegu põlemissoojuse q1 arvel; 3.4 - adiabaatne paisumine; 4.1 - soojuse eemaldamine isohoorsel protsessil (väljalask) Isobaarset paisumist 2-3 nimetatakse eelpaisumiseks. Eelpaisumise astet leitakse mahtude suhtest: = v3/v2 .
ligikaudselt pilvede alumise piiri kõrguse, pilvede alumina piir on harilikult kondensatsiooninivoost 50100 m kõrgemal; abijoonte lõikepunktist joonestatakse märgadiabaat, mis iseloomustab edasist, kondensatsiooninivoost kõrgemal toimuvat tõusva õhumassi temperatuuri muutust. Õhumassi energia on positiivne, kui temperatuurikõver paikneb märja adiabaadi kõverast vasakul,(Labiilne stratifikatsioon , omab tendentsi tõusta kõrgemale) . Tõusvad õhuvoolud on võimalikud kuni märjast adiabaadist (olekukõverast) vasakul paikneva temperatuurikõvera lõikumiseni märja adiabaadiga Lõpevad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonitasapind ) . Konvektsioonitasapind on seega konvektiivsete pilvede teoreetiliseks ülemiseks piiriks. Visuaalselt on see piir hinnatav pisut (100200 m) madalamal. Aeroloogiliste diagrammide saamine on kulukas toiming, nõudes kallist aparatuuri (millest osa igakordselt hävib raadiosond, sondpall, täitegaas) ja eriväljaõppe saanud personali
ühelt teisele ei lähe (ehkki võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osaQ2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt (tema temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele
..15 C) 1. Tsükli eel- ja järellaske nurka. komprimerimisprotsessi algul tõuseb järsemini kui adiabaadi joon , protsessi lõpupool tõuseb politroobi joon adiabaadist aeglasemalt. · 2. Üleminekud ühelt taktilt teisele on järsud ( tegelikus ümarad ). See on seletatav sellega , et protsessi algul , kus õhu temperatuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
