Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on
· Verbaalset infot hakatakse kordama (7a) ning seostama (känkima) · 7-8a suurem rõhk verbaalsele meeldejätmisele, mitte niivõrd visuaalsele (nimetatakse sõnadega) Arengulised muutused · Alg- ja põhikoolis areneb tp koordineeriv keskus Töödelda olulist infot Alla suuda ebaolulist infot · Paindlikult jälgida, mis oluline ja mis mitte · Missugused on probleemid, kui tp koordineeriv keskus pole arenenud? · Jäikus tegutsemisel Lastel ADHD Lapsed, kel kehv töömälu · Rohkem poisse kui tüdrukuid · Probleemid ajas püsivad (st pole halvemaid ja paremaid päevi) · Head suhted, aga vaiksed · Grupitöödes ei osal, klassi ees ei taha esineda · Kehvad akadeemilised tulemused Lugemine Matemaatika ülesanded Tähenduse mõistmine ja argumenteerimine Üldised raskused · Hoida infot mälus ja täita teist ülesannet · Keerukate juhiste mõistmine · Raskused enda vigade parandamisega
hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis on isaks nimetusele "hüperaktiivsus" kasutatud ka selliseid termineid nagu "üliaktiivsus, ATH, hüperkineetiline häire". Inglise keeles on lühendiks ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, mitte lihtsalt lapse omapäraks juhul, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. Vähemalt keskmise raskusega hüperaktiivsusega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid hüperaktiivse lapse jaoks enamasti sobimatud.
üldist väärkohtlemise mõju lapse arengule. Kõik väärkohtlemise liigid võivad lapses esile tuua arenguhäireid, mida käsitletakse kui tõsiseid kõrvalekaldeid tavapärasest arengust (hälve, häire, puue), nooremale eale iseloomulikku käitumist ning ootuspärast, aga problemaatilist käitumist. Arvestada tuleb nii keskkonna rolli ja konteksti kui ka komorbiidsust1. Poiste puhul võib väärkohtlemise tagajärjel tekkida selliseid arenguhäireid nagu käitumishäired, ADHD (tähelepanuhäired), tikid (korduvad lihasgruppide liigutused), suitsiid, enurees (öine allategemine), enkoprees (tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud
bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60- 90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. 3. Hüperaktiivsuse geneetiline alus Hüperaktiivsus: ADHD= Attention-deficit hyperactivity disorder. On olemas kindlaks tehtud individuaalsed geenid, kaksikute uurimisel on pärilik 75%. Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust. 4. Haploidne ja diploidne rakk, kromosoomid Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest. Haploidses eukariootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. 5. Geneetika arenguetapid Klassikalise geneetika perioodil selgitati välja kromosoomide seos pärilikkusega.
Käitumisprobleemid seostusid poistel sellega, kui kontrollivatena isasid tajuti, tüdrukutel aga sellega, kuivõrd aksepteerivatena õpetajaid tajuti. Psühholoogiline kontroll vanemate käitumine, mis ei vasta lapse emotsionaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele ja takistab lapse eneseväljendamist ja iseseisvust. ARENGUHÄIRED Lapseea häired ei ennusta alati häired hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine, ADHD, depressioon ka 50% täiskasvanutest). Ravimata häired on püsivad. Sõltuvus sekkumisest ja ravist. Vahel on vaja ravida pigem vanemaid. Komorbiidsus SPETSIIFILINE ÕIGEKIRJAHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumi. Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus. Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused, kehv käekiri. Levimus 3-4%, P>T
erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8-12ni ja langeb kella 12-15ni ja uuesti tõuseb kell 15-22ni. 4. Kuidas võiks õpetada ADHD’ga last? ADHD – hüperaktiivsus tähelepanu puudusega. Peamised tunnused on hüperaktiivsus, tähelepanu puudumine ja impulsiivsus. Õpetamisel tuleks jälgida, et laps ei suuda kaua ühel kohal püsida- seega tuleks võimaldada lapsele lühemad õppimisajad. Samuti tuleks vähendada tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. Kindlasti tuleks kaasata õppetöösse liikumist aga kindlasti mitte võistlusmomente.
hingamislihaste töö üle. Düsleksia Arenguliselt ilmnev raskus lugeda soravalt. Häiritud on fonoloogiline töötlus, kodeerimine, infotöötluskiirus, visuaalse sümbolilise info kodeerimine (sh lühimälu protsessid), keeleline töötlus. Eristatakse 3 tüüpi: auditoorne, visuaalne, tähelepanust tingitud. Sageli esineb koos teiste arenguprobleemidega – düsgraafia (õigekirja häire: vahetavad kirjutamisel tähti, peegelkiri), düskalkuulia (arvutamise häire), ADHD. kõne arengut lapseeas ja selle iseärasusi pre- või perinataalse kahjustuse korral. Kui kahjustus on tekkinud enne kõne omandamist (nt sünni-eelselt), siis afaasiat ei teki ja üldiselt suudetakse kõne omandada normaalsel tasemel. Pre- või perinataalse kahjustuse korral hilistub nii sõnatähenduste mõistmine kui ka sõnade tekitamine hoolimata sellest, kumb ajupoolkera on kahjustunud.
tundlikkuse-, kognitiivsed häired, krambid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid. - Vesipea – ajuvedeliku imendumine on häiritud, pea siserõhk tõuseb ja aju töö on häiritud. Pea ümbermõõt kasvab, tekivad verevarustuse ja närvitalitluse häired. Peavalu, oksendamine, krambid, teadvuse kadu, südametöö ja hingamise häired, eluohtlik. Toitumishäired, ärrituvus, uimasus, arenguline mahajäämus. - ADHD – peamised kriteeriumid: tähelepanematus, hüperaktiivsus ja impulsiivsus. Põhjused: pärilikkus, keskkond, ajukahjustus, entsefaliit, allergiad. Aju arengus viivis mis vanusega kahaneb. - Autismi spektri häired – ei kasva välja, imelikud tunnused juba beebidel. Tunnused: sotsiaalse suhtluse ja vastastikuse mõjutamisega raskused, kujutlusvõimega raskused, sensoorne ülitundlikkus, rutiinilembus, erilised huvid, õpiraskused, vb agressiivne või kohmakas.
Kuna meil puudub võimalus mitte käituda, siis meil puudub võimalus mitte suhelda. Kommunikatsiooni vältimine – - Kommunikatsiooni tagasilükkamine (keeldutakse kommunikatsioonist, AGA ka see on suhtlemine). Inimesed, kes sel viisil suhtlevad, on tavaliselt skisoidsed isikud. Tagasilükkamine võib olla nii aktiivne („Ma ei taha sinuga rääkida!”) kui ka passiivne (nt autistlikel või ADHD - lastel) - Kommunikatsiooni aktsepteerimine minimaalsel tasemel (nt lühike vastus- võib viia hoopis intensiivse kommunikatsioonini) - Kommunikatsiooni diskvalifitseerimine – vastatakse viisil, mis jätab teise segadusse (nt endale vasturääkimine, teemavahetus, lause lõpetamata jätmine, stampide kasutamine) - Mingisuguse sümptomi kasutamine, et vältida suhtlemist – tihti kasutatakse läheduse-kauguse
pidurdamatus, peaga raputamine, sõrmede (läbi) sorimine · hirmu tekkimine ümbruse muutmisel · Mitte traditsiooniline/tavaline esemete ja mänguasju kasutamine, kujutlusvõime mängus vähene · Sotsiaalne areng või sotsiaalsed oskused sügavalt häiritud · Intellektuaalne piiratus Aktiivsus-tähelepanuhäire · prevalence 8% 12% lastel ja 1.2% 7.3% täiskasvanutel · Esimese astme sugulaste hulgas ADHD tõenäosus 29 korda suurem · M : N (4:1) · Komorbidsus teiste psühhiaatriliste häiretega 3080% Tähelepanematus. · jätab sagely detailed tähele panemata või teeb koolis, tool või muudes tegevustes hooletusvigu · sageli korduvad raskused ülesannetele või mängudele keskendumisel · otsesel kõnetamisel ei näi sageli kuulvat · ei pane sageli tähele töökäske ega saa kooli või koduülesandeid tehtud (ei tulene tõrksusest või sellest, et ei saa juhtnööridest aru)
eneseavamine; teiste emotsionaalne toetamine; interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Sotsiaalsed oskused • Sotsiaalsed oskused on igasugused võtted, mida me kasutame suhtlemiseks või interaktsiooniks teiste inimestega – nii verbaalsed, mitteverbaalsed, žestid, kehakeel ning meie individuaalne välimus. • On leitud, et sotsiaalsete oskuste piiratus on seotud teatud probleemidega: sõltuvushäired (sh. arvutisõltuvus), ADHD, autismi spektri häired, depressioon. Sotsiaalsed oskused • Kontakti loomine • Eneseavamine • Kuulamine • Delegeerimine • Tagasiside andmine Psühholoogiline kontakt - on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis. Suhtlemine on osapoolte jaoks pingevaba. - sobiv pilkkontakti määr, heatahtlik hoiak ja partnerist huvitatus. - Psühholoogilise kontakti saamiseks on kõige olulisem püüda näha suhtlemispartneri emotsioone ja nendega arvestada.
Sooidentsushäired Seksuaalsuunitluse häired (vuajerism, pedofiilia) F70-79 Vaimne alaareng · Kerge 50/55-70 · Mõõdukas 35/40 50-55 · Raske 20/25 35/40 · Väga raske alla 20/25 F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired · Kõne ja keelehäired · Õpivilumuste häired · Pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired) F90-F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired · ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire) · Käitumishäired Psüühikahäirete ravivõimalused · Farmakoloogiline ravi · Lisaks või ainult psühhoteraapia · Kognitiivne käitumisteraapia · Pereteraapia Süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed · Psühhodünaamiline teraapia · Perearst · Psühhiaater (saatekirja pole vaja) · Psühholoog (saatekiri perearstilt, psühhiaatrilt, ... -> HK rahastab; saatekirja pole -> ise rahastad)
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
- klassikaline tingimine • Enamus aferentseid kiude, mis toovad infot ajukoorestBG, lõpevad neostriatumis – korraga heli ja õhuvool silma-pilgutamine (nuc.caudatus + putamen) – heli ilma õhuvooluta-pilgutamine (tervel), haigel seda seost ei teki kunagi – põhiline virgatsaine neostriatumis (a/knuc.caudatus) • ADHD poistel MRT-s teatud v/a pk.mahu : • Glutamaat = erutus-mediaator – v/a ja prefrontaale korteksi vahelised seosed häiritud • Nuc.subthalamicus ja subst.nigra vahendavad retsiprookset infot • motoorse ja käitumise kontrolli – neo-ja paleostriatumi (globus palliduse) vahel • NP testid v/a kahjustuse korral- täidesaatvate f
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
