RAKKUDE TEGEVUSJUHISED ON SALVESTATUD NUKLEIINHAPETESSE *RNA peamine ül : DNAs sisalduva info ülekandmine tsütoplasmasse, kus sünteesitakse raku elutegevuseks vajalikud valgud. DNA EHITUS *DNA ehitusüksused e monomeerid on desoksüribonukleotiidid. *DNA-ahela selgroo moodustavad : fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk nukleotiidides. *Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin (A), tsütosiin (C), guaniin (G) ja tümiin (T). *DNA-molekuli ehitus: redel, mis on keerdunud spiraaliks (heeliksiks). Redelipostid: moodustunud desoksüriboosist(DNAs suhkruosa) ja fosfaatrühmast. Redelipulgad: moodustunud lämmastikalustest, mis on liitunud desoksüriboosijäägiga. *A ja T vahel 2 vesiniksidet; G ja C vahel 3 vesiniksidet. (vesiniksidemed katkevad kergesti, see on oluline DNA toimimisel) *Nukleotiidide arv ja järjestus DNAs ei ole juhuslik
klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päriliku info kandja.
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
enamasti siiski ATP molekulid), lähteaineid, ensüüme). Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valge, nukleiinhappeid jt. Lisaks fotosünteesile on olulisteks assimilatsiooniprotsessideks veel DNA, RNA ja valgu süntees. Raku tasemel anabolism. ATP adenosiintrifosfaat on makroenergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Sellest ühe fosfaatrühma eraldamisel moodustub ADP ja vabaneb energia (E). ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADPle liidetakse üks fosfaatrühm ja salvestatakse E. Lisaks ATPle salvestatakse Et veel GTPsse, CTPsse ja UTPsse nukleotiididesse, mida kasutatakse ka RNA ning DNA sünteesil. Autodroof organism, kes eluks vajalikud orgaanilised ained suudab ise sünteesida lihtsatest
Organism kasutab esmalt oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide lagundamine ning alles viimasena lõhustatakse organismi valke. 1 glükoosi molekul annab 38 ATP molekuli. Füüsilise pingutuse korral rohkem ATP-sid. ATP moodustub glükoküüsi, käärimise, fotosünteesi ja hingamise käigus. Adenosiinfosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nim. ühendit adenosiindifosfaadiks(ADP). Erinevad lämmastikualused: · GTP(valkude süntees). · ATP, GTP, CTP ja UTP kasutatakse nelja ribonukleotiidi RNA sünteesiks. Erinevad üksteisest lämmastikualuse poolest. RNA sünteesil eraldub neist kaks fosfaatrühma ja sünteesitavasse RNA ahelasse jäänud ühe fosfaatrühmaga nukleotiidid(RNA monomeerid).
ÜLESANNE Arvuta, kui palju energiat saaksid ühest 150 grammisest kohupiimakreemist, kui 100 g on: valke 4,7 g rasvu 1,8 g süsivesikuid 15,2 g Energia = (4,7x 17,6 + 1,8x38,9 + 15,2x17,6) x 1,5= 630 kJ ATP ehk adenosiintrifosfaat Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis o kõigi rakkude metabolismis. ATP molekuli ehitus: 3 fosfaatrühma lämmastiku adeniin riboos ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: ADP + P -> ATP +30 kJ/mol energiat Teised makroenergilised ühendid Erinevad lämmastikualused: GTP CTP TTP UTP Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valusünteesil. FOTOSÜNTEES Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – KLOROFÜLL, mis paikneb taimeraku KLOROPLASTIDES.
Biloloogia lk 86 1. Kust saavad organismid elutegevuseks vajalikku energia ? V: autotoofid saavad energiat päikese energiast ja väliskeskkonnast hetotroofid saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? tooge näiteid ? V: on organismid, kes sünteesivad orgaanilisi aineid, kasutavad selleks päikese energiat ja väliskeskkonda. TAIMED 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine-ja energiavahetus ? 4. Mille poolest erinevad heteroroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid ? V: heteroofid tarbivad vamis orgaanilist ainet, aga autotroofid tekitavad ise orgaanilist ainet mida nad tarbivad 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni ? tooge näiteid . V:Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid, N: seedimine, tärklise lagundamine glükoosi molekulideks. 6. Missugused prots...
BIOLOOGIA! Ainevahetus Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituse...
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
Toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat (enamasti ATP molekulidest) 7. Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. Seejärel lagundatakse lipiidid, ning viimasena valgud (teiste ainete lagundamine ei ole organismi energiavahetuses nii tähtis). 8. ATP (adenosiintrifosfaat) universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui on kaks fosfaatrühma = ADP (adenosiindifosfaat). ATP moodustub peamiselt glükolüüsi, hingamise, käärimise ja fotosünteesi käigus. 9. Glükoos on esmane ja universaalne energiaallikas. Glükoosi lagundamine = dissimilatsiooniprotsess. 10. Ühe glükoosimolekuli täielik lagundamine organism võimeline sünteesima 38 ATP molekuli. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38 Pi 38 ATP 11
FADH2 energiat. Kokku toimub glükolüüsi käigus 10 reaktsiooni, mis on samad kõikides rakkudes, kuid erinevad kiiruse poolest. Produktideks on püruvaat, ATP ja NADH. e) Energiasaagis ATP ja taandatud koeensüümidena (NADH) Ühe glükoosi molekuli konversiooniga kaheks püruvaadi molekuliks kaasneb kahe ADP molekuli konversioon ATP-ks. Glükoos 2 Püruvaat 2 ADP 2 ATP 2 NAD+ 2 NADH (NAD nikotiinamiid adeniin dinukleotiid) NAD molekul 2. Glükolüüsi reaktsiooniahel koosneb 10st üksikreaktsioonist. Millised faasid? Glükolüüsi ahel jagatakse kaheks faasiks: 1) I Faas (6C) glükoos konverteeritakse glükoos-3-P ks. 1. reaktsioon glükoosi fosforüülimine. Tarbitakse 2 ATP-d. 2. reaktsioon glükoos-6-P fruktoos-6-P 3. reaktsioon moodustub fruktoos-1,6-diP 4
o Rakukestade koostises (tselluloos taimerakus) o Energeetiliseks varuaineks tärklis- taimedel, looma ja seene glükogeen valkude stabiliseerijad) o Kaitseülesanne (kitiin putukatel) · Nukleiinhapped o On biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiid Tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Andeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk Adenosiinfosfaat, Adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, Guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, Tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat Uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelalne (biheeliks) Üheahelaline (osaline
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ATP molekulid). Energia vabaneb sahhariidide (1 g 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil GTP (guanosiinfosfaat). RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel ATP, GTP, CTP, UTP. Enamikus organismide talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklis/glükogeen. Täiendav
b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H20 ADP+H3PO4->ATP+H20 GTP energia valkude sünteesiks, ATP, GTP, CTP, UTP Rna sünteesiks ATP, GTP, CTP, TTP vajalik DNA 2-koristumisel Energiavarustus süsivesinike baasil: 1. ettevalmistav etapp: polüsahhariidid lagunevad monosahariidideks nt: tärklis või klükogeen laguneb glükoosiks, vabanev energia hajub soojusena. 2. glükoosi
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
Aine- ja energiavahetus Aine- ja energiavahetuse põhijooni: Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1. Fotosünteesijad kasutavad selleks päikeseenergiat 2. Gemosünteesijad kasutavad selleks anorgaaniliste ainete lagunemisel vabanevat keemilise sideme energiat. 2. Heterotroofid saavad toiduga valmis orgaanilise aine molekule. Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu org...
Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ● NAD- vesinikukandja AEROOBNE LAGUNDAMINE C6H12 O6 glükolüüs- NAD 2AT tsütoplasmavõrg H22 P ustikus (AN, AE) püroviinamarih ape NA 2.
Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valk- orgaanilised ühendid, mille monomeerifdks on aminohapped. Aminohapete vahel on peptiitside. Aminohappe ehitus- aminorühm, karboksüülrühm. Nukleiinhape- DNA ja RNA. Koosnevad nukleotiididest. Monomeeriks on monosahhariidid ehk suhkrud. Monosahhariidi ehitus- 3-6 süsinikku Süsivesik- orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiid- rasvad. Monomeeriks on glütserool ja rasvhappejääk Glütserooli ehitus- hüdroksüülrühm, süsinikuaatom 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded. Difusiooni, osmoosi, passiivse ja aktiivse transpordi, endotsütoosi, eksotsütoosi, fagotsütoosi ja pinotsütoosi mõiste Rakumembraan koosneb fosfolipiidide põhimassist ja valkudest. Ümbritseb kõiki rakke. Difusioon- mo...
1 g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Energiat kasutatakse organismis biosünteesil, ainete transpordil ja liikumisel. ATP - adenosiintrifosfaat. (ADP - adenosiindifosfaat - oleneb P-rühmade hulgast) ATP on universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ATP molekul 3 fosfaatrühma. suhkur - riboos (OH OH) lämmastiku (N) rühm - adeniin Fosfaatrühmade vahelise sideme katkemisel vabaneb energia. Fosfaatrühma liitumisel seotakse energia. 1.2. FOTOSÜNTEES Fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus valgusenergiat kasutades sünteesitakse süsihappegaasist (CO2) ja veest (H2O) glükoosi ja kõrvalsaadusena hapnikku (O2). 6CO2 + 12H2O + valgus = C6H12O6 + 6H2O + 6O2↑
loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm) Lämmastikalus - nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütostiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin Lüsogeenne tsükkel - viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi
Selles seotakse süsihappegaasi molekule ja moodustuvad kolmesüsinikulise suhkru molekulid. Viimaste ühinemisel saadakse glükoos. Fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O* = C6H12O6 + 6O2* + 6H2O (tärnike näitab, et eralduv hapnik on pärit vee molekulidest) 12. ATP ehitus. Joonis. Adenosiintrifosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 13. Mitoos Mitoos on keharakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv jääb samaks. Ülesanne on ümber vahetada rakkusid. Interfaas aeg, mil rakk täidab oma ülesannet organismis I faas eelfaas ehk profaas tuumake kaob, tsentrioolid lahkuvad, kromosoomid muutuvad nähtavaks, tuumamembraan kaob. II faas metafaas kõik kromosoomid on mingi aeg näha, tsentrioolid on poolustel, 2 kromatiidi
Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm) Lämmastikalus - nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütostiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin Lüsogeenne tsükkel - viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi
Tavaliselt sisaldab inversiooniga kromosoom dominantset mutantset alleeli, et see kromosoom oleks jälgitav läbi erinevate ristamiskatsete. Selliseid markeeritud inversiooniga kromosoome nimetatakse paigalhoidjateks (ingl. keeles balancers). Punktmutatsioonid on tavaliselt tingitud kemikaalidest või häirest DNA replikatsioonis, mille tõttu üks nukleotiid asendub teisega. Kõige tavalisem on ühe puriini asendumine teisega või ühe pürimidiini asendumine teisega (tsütosiin tümiin, adeniin guaniin). Sellist asendumist (transitsiooni) võib põhjustada lämmastikushape, väärade aluspaaride moodustumine või aluste mutageensed analoogid, nagu näiteks 5-bromo-2-deoksüuridiin (BrdU). Harvem esineb pürimidiini asendumine puriiniga või puriini asendumine pürimidiiniga (tsütosiin/tümiin adeniin/guaniin; transversioon). Punktmutatsiooni võib tagasi pöörata teine punktmutatsioon (pöördmutatsioon): nukleotiidi esialgne olek taastub või siis tekib mujal
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
organismi regulaatorid liikumine energia varuaine 7. NUKLEIINHAPPED DNA JA RNA rakkudes einseb kaks nukleiinhaped: DNA ja RNA polümeerid DNA päriliku info säilitaja ja asub rakutuumas RNA päriliku info kandja DNA looduses ainulaadne molekul kaheahelaline spiraal kokkupandud nukleotiididest moodustunud suhkrust nimega desoksüriboos, fosfaatrühm, lämmastikalustest adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C), tümiin (T) erinevate lämmastikaluste järjestus DNA ahelas kannab endas pärilikku infot DNA nukleotiidse järjestuse alusel sünteesitakse RNA-molekulid, RNA-molekulides oleva info põhjal aga valgumolekulid A-T ja G-C - komplementaarsusprintsiip RNA RNA ülesanne on DNA-s oleva päriliku info kopeerimine ja vajalikku kohta toimetamine üheahelaline
(ATP, GTP, CTP,UTP) 2. Milliste orgaaniliste ühendite dissimilatsioonil saab kõige enam energiat? Lipiidid annavad dissimilatsioonil kõige enam energiat. 3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Organism kasutab energia saamiseks kõigepealt sahhariide siis lipiide ja lõpuks valke. 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust. ATP moolekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 5. Milles seisneb ATP tähtsus? ATP on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. 6. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nim ühendit ADP. Kolmanda fosfaatrühma liitmisel ADP molekuliga tekib ATP. ADP + Pi -><- ATP 30kJ (1) ATP + S -><- S Pi + ADP (2) 7. Kuidas saab ATP energiat kasutada sünteesireaktsioonides? 8
tegevusjuhiseid, sh kuuluvad DNA (desoksüribonukleiinhape-hüdroksüülrühm puudub, ainult H) tuumas, mitokondrites, kloroplastides ja RNA (ribonukleiinhape 2’ OH rühm allub kergesti hüdrolüüsile), tuumas, tuumakeses, üksikute molekulidena tsütoplasmas. On tänu fosfaatrühmale neg. Laenguga. Nukleotiidid koosnevad: 1) Suhkrujääk (5 süsinikuline pentoos) RNA- riboos, DNA desoksüriboos 2) Tsükliline lämmastikalus. DNA- adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T), tsütosiin (C) RNA adeniin (A), guaniin (G), uratsiil (U), tsütosiin (C) 3) Fosfaatrühm DNA-RNA sama, annab NH-le laengu Liitumine nukleotiidiks: 7. DNA ehitus, ülesanded, leidumiskohad rakus. Mitokondriaalne DNA. Leidumiskohad: tuumas, mitokondrites, kloroplastides DNA ahelat iseloomustab: Komplementaarsus Orienteeritus e. polaarsus Antiparalleelsus
sümbiontsetest bakteritest, kes on arenenud peremeesrakuga koevolutsioneerudes. Mitokondrid proteobakteritest, kloroplastid sinivetikatest. Nukleiinhapped. Valkude süntees. Biomakromolekulid; biopolümeerid; Monomeerideks on nukleotiidid. DNA: Desoksüribonukleiinhape. Monomeerideks desoksüribonukleotiidid. Monomeeris fosfaadirühm, lämmastikualus ja sahhariid (desoksüriboos). Kaheahelaline spiraal ehk biheeliks. Adeniin, Guaniin, Cütosiin, Tümiin (tulenevalt lämmastikalustest). Pärilikkuse info säilitamine ja täpne edasikandmine. DNA-primaarstr - nukleotiidide järjestus molekulis. DNA sekundaarstr - biheeliks, keerdunud molekul. Selline ehitus tagab tänu suurele hulgale vesinikusidemetele DNA säilivuse ja vastupidavuse erinevatele keemilistele ja füüsikalistele mõjutustele. Komplementaarsusprintsiip: nukleotiidide vastavus A-T, G-C
Immuunvastus alati hilinemisega. Nukleiidhapped. * DNA - desoksüribonukleiinhape * RNA ribonukleiinhape DNA. DNA kõrgpolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiidid: * suhkur * fosforhappe jääk * lämmastikalus Lämmastikaluseid vaid 4 tükki. Nukleotiidid erinevad vaid lämmastikaluste poolest. Kogu nukleotiidid nimi sõltub lämmastiklaluse nimest. Lämmastikalused & monomeeri tähis: * adeniin - A * guaniin - G * tsütosiin - C * tümiin T Nukleotiidid omavahel ühenduses fosforhappe jäägi ja desoksüriboosi kaudu. Moodustub DNA primaarstruktuur (üheahelaline DNA, mida ei ole olemas). DNA ise on 2-ahelaline, need ahelad seotud lämmastikaluste kaudu, vahel vesiniksidemed = sekundaarstruktuur. Nukleotiidid omavahel seotud komplementaarsusprintsiibi alusel st. ühele konkreetsele lämmastikalusele vastab teine konkreetne lämmastikalus. A=T G=C
1. Transformatsioon - geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakku isoleeritud DNA abil. Transformatsioon võib toimuda ka looduslikes tingimustes. Sel juhul kandub elusrakkudesse surnud rakkudest vabanenud DNA. Transkriptsioon ümberkirjutamine, DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Translatsioon mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. (RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel.) Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. 2. Initsiatsioon prokarüootidel: transkriptsioon algab sellega, et protsessi läbiviiv ensüüm RNA polümeraas kinnitub struktuurgeenide ees asuvas promootoris sisalduvatele transkriptsiooni algussignaalidele. RNA polümeraas ei vaja transkriptsiooni initsiatsiooniks praimerjärjestust nagu seda vajas DNA polümeraas. Promootori pi...
*) tRNA ehk transpordi RNA mõtestab lahti geneetilise info, mis on saabunud mRNA molekuliga ribosoomidesse. *) rRNA ehk ribosoomi RNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. * Kui kuskil on DNA ahel, siis vastavalt komplementaarsus printsiibile sünteesitakse RNA. -) Kui meil on RNA juba olemas, siis me saame valgu. * DNA ja RNA võrdlus: -) monomeeri nimetus: desoksüribonukleotiid & ribonukleotiid. -) monomeeri ehitus: *) lämmastikalus: adeniin, guatiin, tüstosiin ja tümiin & adeniin, guaniin, tüstosiin ja uratsiil. *) sahhariid: desoksüriboos & riboos. *) happejääk: fosfaatrühm & fosfaatrühm. -) nukleotiidi nimetus: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T) & adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja uridiinfosfaat (U). -) molekuli ruumiline kuju: kaheahelaline (biheeliks) & üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel).
kloroplastidel 3.Makroergilised ühendid ja nende ül rakus. ATP molekuli ehitus. Makroergiline ühend-madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT: ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD. *energia kasutamine: liikumisprotsessides, assimilatsioonil, ainete transpordil *ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist, kolmest fosfaatrühmast. 4.Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne org? *Autotroofne- Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kemos kasutavad anorgaaniliste ühendite muundumisel vabanevat keemiliste sidemete energiat. *heterotroofne- Kasutavad org ainete lõhustamisel vabanevat energiat. Põhiline energia saadakse glükoosi oksüdatsioonil. Energiat kasutavad elutegevusel ja kudede ülesehitamiseks. 5
toimeks; esineb naha, juuste, küünte valkudes; aitab tagab dna säilivuse ja taastuvuse. Esimest järku Rakukest( koosneb tselluloosist; kaitseb väliste mõjude organismis kahjutuks muuta kahjulikke aineid.) strukt: nukleotiidide vastavus; teist: biheeliks; A – eest; annab taimerakkule kuju ja tugevuse.); Plastiidid( Makrobioelemendid: esinevad organismis ioonidena. adeniin, G – guaniin, C – tsütosiin, T – tümiin, U – sisaldavad värvilisi pigmente; Kloro, Kromo); Ca2+( kaltsium- luudes, hammastes; ülesandeks uratsiil; Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe Leokoplastid( varuainete talletamine). luukoe moodustamine); Na+ ( naatrium- asub valgusünteesi. Kromatiin- lahtikeerdunud kromosoom Seenerakk: üherakulised, ümarad päristuumsed rakud;
A-T (2 vesiniksidet), G-C (3 vesiniksidet) · Sekundaarstruktuur moodustub kahe vesiniksidemetega ühendatud ahela keerdumisel biheeliksisse. DNA ülesanded DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ning selle täpses ülekandmises raku jagunemisel. Replikatsioon DNA kahekordistamine, viib läbi ensüüm DNA-polümeraas 6 RNA molekul Biopolümeer, monomeerideks ribonukleotiidid. Lämmastikalus, riboos, fosfaatrühm. 4 fosfaatrühma: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C), uratsiil (U) RNA struktuurid · Ribonukleotiidide järjestust molekulis nim. RNA primaarstruktuuriks. nt. A-U-U-C-G-G-G-A-U-G- · Kuigi RNA molekulid on üheahelalised, võivad ribonukleotiidid molekulisiseselt komplementaarselt paarduda. tRNA ,,ristikulehe"-kujuline sekundaarstruktuur Ülesanne RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. Võime jagada kolmeks:
Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: DNA desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest) RNA ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest) Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed
Edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Retseptorvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. Regulatoorne (lihaste liikumisfunktsioon) Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust (kõhunäärmed) Kaitsefunktsioon Antikehad on valgulised. Energeetiline Valgud annavad energiat. · Nukleiinhapped (DNA desoksiiribonukeiinhape; RNA ribonukeiinhape) Lämmastikalused A adeniin T tsütosiin C tsümiin G guaniin DNA koosneb nukleotiididest. Dna struktuuriks on bikeelike ehk kaksikheeliks. Komplementaarsus nukleotiidide vastavus üksteisele. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleodiidid (koosneb fosfaatrühmast, deoksüriboosist, lämmastiksalusest) ÜLESANNE Päriliku info säilitaja
Valgud- aminohapetest polümeerid. Kahe aminohappe vahel moodustub peptiidside. Ala-arg-jenjne. 1 2 3 4 järku struktuurid. Valgud rakuorganellide koostises, e ehituslik funktsioon, ensümaatiline funkt, transportfunkt, retrsepturfunkt, energeetiline. Kaitsefunkt- antikehad. Aids- immuunpuudlikus, viirus HIV põhjustab. Nukleeinhapped- desoksüribonukleeiinhape DNA ja ribonukleiinhape RNA. Dna koostis adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, tümiin T, A-T G-C. DNA säilitab pärilikku infot ja kannab üle tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises- info mRNA (toob info ribosoomidesse), transport tRNA (toodud info lahtimõtestamine), ribosoomi rRNA (ribosoomi ehituses ja osalev valgusünteesis). Tümiini asemel uratsiil U. A-U. 3. Raku ehitus ja talitlus. Bioloogia I lk 48- 82.
DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). DNA 4 lämmastikalust: A adeniin G guaniin T tümiin C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. Komplementaarsus
11. Desoksüriboos lihtsuhkur. 12. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 13. Fosfolipiid fosfaatrühma sisaldav lipiid. 14. Hormoon bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 15. Komplementaarsusprintsiip kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. 16. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk. 17. Lipiid rasvad, õlid, vahad, steroidid. 18. Lämmastikalus tümiin, adeniin. 19. Makroelemendid organismis kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P. 20. Mikroelemendid organismi elutegevuseks vajalikud keemilised elemendid: Cu, Zn, Ni. 21. Monosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. Glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos. 22. mRNA informatsiooni-RNA. 23. Oligosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. Sahharoos, maltoos, laktoos. 24
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...
Ensüümide nimetusi (kuidas saadakse ensüümile nimetus ja eelkõige millise lõppliite järgi ensüümi ära tunda) o Nimetus tuleb substraadi nimetusest o Lõppu liidetakse -aas (sahharaas) 6. Nukleiinhapete biokeemia. Nukleiinhapete koostis (oskate selgitada ja ära tunda): o Lämmastikalus (mida tähendavad tähed - tähed selgeks). Puriinalused- adeniin (A), guaniin (G) Pürimidiinalused- tsütosiin (C), uratsiil (U), tümidiin (T) o Nukleosiidi koostis. Lämastikaluse ühendid sahhariidiga Ribonukleosiidides- riboos Desoksüriboosnukleosiidides- desoksüriboos o Nukleotiidi koostis. Nukleosiidile lisandub veel fosforhappejääk
fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatgrupp ja lämmastikgrupp moodustavad lämmastikaluse. Lämmastikaluseid nimetatakse vastavalt lämmastikgrupile järgnevalt- adenosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat ja tümidiinfosfaat. DNA primaarseks struktuuriks on aluspaariline järjestus. Sekundaarseks struktuuriks on aga biheeliks ehk kaksikahel. DNA primaarne struktuur moodustub lämmastikaluste üksteisele vastavuse ehk komplementaarsuse alusel. Lämmastikalusteks DNA puhul on adeniin, tsütosiin, tümiin ja guaniin. Üksteisele vatavus on järgnev- adeniin moodustab kahe vesiniksideme abil sideme tümiiniga ja guaniin kolme vesiniksideme abil tsütosiiniga. DNA on pakitud histoonide abil. Tähtis on teada ka, et DNA ahelad on antiparalleelsed, ehk siis kokkuleppeliselt on üks ahel 5´-3´ ja teine ahel 3´-5´. DNA kahekordistumisprotsessi nimetatakse replikatsiooniks. Protsessi viib läbi ensüüm DNA polümeraas
viirused ja mikroseened). 1944.a avastasid Avery, MacLeod ja McCarty, et geneetilise informatsiooni materiaalseks aluseks on nukleiinhapped - DNA ja RNA. Olenevalt sellest, kas nukleiinhapete koostisse kuulub riboos või desoksüriboos, jaotatakse neid ribonukleiinhapeteks (RNA) ja desoksüribonukleiinhapeteks (DNA). Nad erinevad üksteisest ka nende koostises leiduvate lämmastikaluste poolest. Lämmastikaluseid on kokku viis: puriinalused - adeniin (A) ja guaniin (G); pürimidiinalused - tümiin (T), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). Lämmastikalustest esineb RNA molekulis adeniini (A), guaniini (G), tsütosiini (C) ja uratsiili (U), kuid puudub tümiin (T). 4.DNA ja RNA ehituse põhiprintsiibid. DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud, kus osa DNA-st paiknebka tsütoplasmas. DNA sisaldab adeniini, guaniini, tsütosiini ja tümiini (puudub uratsiil)
Toimub hüpotooniliseks keskkonnas, kus vesi liigub rakku osmoosi teel (rakus konts. kõrge), membraan ei pea vastu. hemolüsiin – hemolüütiline toksiin, lüüsivad vereliblesid M. haemolytica – põhjustab veiste pneumooniat. FUR proteiin – ferric uptake regulator - rauasõltuv transkriptsiooni pidurdaja bakteritel (seondub promootorile) nn raudsõltuvad geenid. Sellega kontrollitakse raua sisaldust bakteris (kõrge kontsentratsioon võib bakterile ohtlik olla) NAD – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid pertaktiin – välismembraani proteiin, mis aitab trahhea epiteelirakkudele kinnituda. Kontrolltöö 3 1. Er. rhusiopathiae üldiseloomustus ja virulentsusfaktorid Gram+, liikumatud, pulgad või filamendid, fakultatiivsed mikroaerofiilid, katalaas- neg, hea kasv vereagaril, põhjustab seal, kalkuni punataudi. Bakterit on isoleeritud lambalt, veiselt, hobustelt, koertelt, kassidelt, kodulindudelt, metsloomadelt, metslindudelt. Saastunud võivad olla muld ja pinnavesi
desoksüribonukleiinhape Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate Monomeerideks on desoksüribonukleotiidid aminohapejääkide järjestusest nind nende hulgast valgumolekulis Koosneb fosfaatrühmast, sahhariidist (desoksüriboos) ja lämmastikalusest Valgu struktuurid: o Adeniin -> adenosiinfosfaat (A) 1) Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne) o Guaniin -> guanosiinfosfaat (G) Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on o Tsütosiin -> tsütodiinfosfaat (C) polüpeptiidahelasse liitunud, kuid ei väljenda molekuli ruumilist kuju o Tümiin -> tümidiinfosfaat (T)
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast tiidne ahel, kus nukleotiidid on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse, suhkru (desoksüriboosi) ja fosforhappe jäägi (fosfaatrühma), omavahelisel lii- 1.1 Rakk, kromosoom, DNA tumisel. DNA ehituses esineb neli erinevat lämmastikalust: A - adeniin (adenosiin), G - guaniin (guanosiin), T - tümiin (tümidiin) ja C - tsütosiin Rakk on väikseim elus ehitusühik, mis suudab kas üksi või paljurakulise (tsütidiin). Nukleotiidide omavahelise liitumise tulemusel tekib üks DNA ahel. organismi koostisosana kasvada, areneda ja paljuneda. Kõrvaloleval joonisel on Kahe omavahel koos püsiva ahela aluseks on DNA komplementaarsusprintsiip
39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. 40. Geenide kaardistamine deletsioone ja duplikatsioone sisaldavate kromosoomide abil. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. DNA koosneb desoksüriboosist, nuklotiidist ja fosfaatjäägist, nukleotiidiseks on adeniin, guaniin, tsütosiin, tümidiin. RNA koosneb riboosist ja tümidiini asemel on uratsiil. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. DNA ahelas paarduvad alati A-T kahe h-sidemega ning G-C 3-h-sidemega. Seega kaks ahelat on omavahel koos nii, et üks on suunaga 5'-3' ja teine 3'-5'. 45. Bakterikromosoomi struktuur. Bakteril on kaheahelaline rõngaskromosoom, mis võib olla superspitaliseerunud, et vähem ruumi võtta. 46
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
