hat der Bau der Berliner Mauer in 1961 begonnen, weil die DDR eine körperliche Grenze gebraucht hat, um die eigenen Staatsbürger einzusperren. Bis 1989 war die Durchfahrt der Grenze total verboten. Bau Der Plan zum Bau der Mauer in Berlin war ein Staatsgeheimnis der DDR-Regierung. Die Mauer wurde unter Schutz und Überwachung der Volkspolizisten und Soldaten der Nationalen Volksarmee von Bauarbeitern errichtet.(püstitatud). Bundeskanzler Westdeutsclands Konrad Adenauer rief noch am selben Tag über Radio die Bevölkerung zur Ruhe. Trotz des energischen Protests konnte nichts die Einmauerung West-Berlins und die endgültig scheinende Teilung der Stadt stoppen. Auch der Präsident der USA stand zur freien Stadt Berlin. Im Juni 1963 besuchte er Berlin. Vor dem Rathaus Schöneberg hielt er eine Rede über die Mauer, in der er die historischen Worte ,,Ich bin ein Berliner" sprach. Unterschiede Die Lebensqualität in Ost-Berlin war schlechter für alle
Üliriigid USA Läänemaailma võimasamaks riigiks tõusis USA. Suutsid kiirelt taastada rahuaegse majanduse ja demobiliseerida armee, selle tulemusel toimus majanduse kiire areng ja elatustaseme tõus, mis tõstis USA positsiooni veelgi kõrgemaks. USA hakkas looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. 1950 oli kommunismi peatamine USA-s sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina- kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide ja nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kand...
1954. a. Lääneriigid langetasid otsuse, et Lääne-Saksamaa saab õiguse luua endale taas armee. Lääne-Saksamaa võeti samal aastal ka NATOsse. See sai ajendiks VLO tekkeks- Stalini ajastu järgne periood. Ida-Euroopas VLO Lääne-Euroopas NATO Berliini blokaad- 1948-1949. Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi vahel. 1949 mais kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, liidukantsleriks Konrad Adenauer. 1949 okt kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli lõhestatud kuni 1990-aastani. Hiina kodusõda- 1946-1949. 1911 kukutati Hiinas keisrivõim. Pääses võimule Guomindangi e Rahvuslik Rahvapartei. Lääne tüüpi demokraatlik erakond. Pärast keisri kukutamist võim selle kätte. 1920 kujuneb välja Kommunistlik Partei- juht Mao Zedong. Sündis 1893, suri 1976 aastal- 20.saj üks julmemaid diktaatoreid. Pärast II MS 1946 puhkes Hiinas
valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee riigis
valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist → sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer → tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee → riigis
a.ii. Kuuba kriis a.iii. Vietnami sõda a.iv. Praha kevad b. Oskab seletada nende põhjuseid, sisu ja tagajärgi (pidlid) 4. Õpilane teab ja tunneb 1960.aastate tähtsamaid kultuurisaavutusi. 5. Õpilane oskab nimetada 1960.aastate iseloomulikke jooni Lääne-Euroopas (suurbritannias, V prantsusmaa vabariigis, Saksa LV, põhjamaades) 6. Tuntakse järgmisi isikuid: a. Mao Zedong b. L. Breznev c. A. Dubcek d. K. Adenauer e. C. De Gaulle f. F. Castro g. M.L. King h. N. Hurustsov i. i. Gandhi j. ernesto Che Geuavara 7. teatakse järgmiste mõistete tähendust ja osatakse neid mõisteid kontsekstis kasutada: a. suur hüpe b. berliini müür c. külm sõda d. hallsteini doktriin e. heaoluühiskond f. kultuurirevolutsioon g. sulaaeg h. mitteühinemisliikumine i. Breznevi doktriin j. Hipid k
o Demokratiseerimine tuli luua parteid o Demilitariseerimine saksamaa tuli luua relvavabaks, sakslase peast on vaja välja peksta militarism o Demonteerimine sõjakahjud tuli hüvitada vabrikutega, raudteedega ja maanteedega o Denatsifitseerimine ajupesu, tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi. · 1949-1963 K. Adenauer mees kes rajas saksamaa liitvabariigi, tõi saksamaa sõjast välja, ehitas ülesse. o Sotsiaalne turumajandus anti vanuritele raha, oli tööjõu puudus (mitte töö puudus), lõpetati talongi põhine toidu jagamine. Sotsialismi maad NSVL J. Stalin 1953 · Algas võimuvõitlus stalini kohapeale o ,,Leningradi protsess" võitluse käigus kõrvaldati kõik Leningradist inimesi ametikohtadelt
alandati makse. 2) raha juurdetrükk lõpetati. 3) vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi. 4) riigieelarve koostati defitsiidiga, suurendati riigivõlga. 6. SLV ja SDV (seletus, tekkeaeg, pealinnad). V: SLV Saksamaa Liitvabariik , 1949.a, Bonn. SDV Saksamaa Demokraatlik Vabariik , 1949.a, Berliin. 7. SLV sisepoliitiline elu (juhid, parteid, iseloomustus). V: Juhid: 1) 1950-1960.a->võimul kristlikud demokraadid,juht Konrad Adenauer [ panus: *sots turumajanduse väljatöötamine; riigi kaasamine Lääne koostöö võrguga; leppimine Prants 1963.a Elysee kokkulepe]. 2) 1970.aastad->võimul sots.demokraadid,juht Willy Brandt[teostas nn uut sisepoliitikat]. 3) 1980.aastad->võimul kristlikud demok, juht Helmut Kohl[Saksamaa ühines, Berliini müür lammutati]. Parteid: 1)Kristlik-Demok Liit. 2) Kristlik-Sotsiaalne Liit. 3) Saksamaa-Sotsiaaldemokraatlik Partei. Isel: SLV oli parlamentaarne vabariik
paraleelselt sellega 66-ndla aastal lendas gaulle nõukogude liitu, ka 1944 tegi ta seda.kui churcihll ja stalin jagasid euroopat, siis gaulle lootis, et teda kaasatakse ka. siis 66-ndal läks ta suhteid soojendama. de Gaulle oli showman, ta läks vaskratsaniku juurde ja tsiteeris puskini poeemi, õppis vene keele ära. koostööle nsvliga, lepiti kokku ka autotööstus renault nt. Gaulle pani veto inglismaa vastuvõtule EL-i kaks korda.änase >EL loomine 1963 leping SM kantsleriga Konrad Adenauer. Gaulle: Inglismaa tõrjume saartele, venelastega sidemed, ameerika tõrjume välja ja jääb üle koostöö saksamaaga. alates 63. aastast pr ja sm koostöö, kaks vana vaenlast. sellele lidule ehitatakse üles kogu EL Gaulle vp sisse jäävad 68 venemaa aktsioonid 68 (praha kevad ka) revolutsioon Pariisis, de Gaulle lõppkokkuvõttes võitis tudengeid. See näitas sügavat sisepoliitilist kriisi. 69. aprillis oli Pr. rahvahääletusel kohalike õigusi puudutav seadusi
Saksamaal parlamendivalimised ja veidi hiljem kinnitati ka Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus. Tekkis SLV. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 9. Kuidas arenes SLV pärast II maailmasõda (K.Adenauer, Saksa majandusime, Hallsteini doktriin, Saksamaa taasühinemine). SLV põhiseaduse järgi teostab riigis seadusandlikku võimu parlament, mis koosneb kahest kojast: Bundestag ja Bunderat. Valitsust juhib liidukantsler. Esimeseks liidukantsleriks sai Konrad Adenauer. Tema esmaseks ülesandeks sai riigi majanduse taastamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika. See töötas edukalt ning 15 aastaga suudeti Saksamaa tööstusriigi positsioon taastada. 1950.-1960. aastail oli elatustase kõrge ja tööpuudust peaaegu ei olnud. Umbes 15 aasta jooksul lähtus Saksamaa välispoliitika Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. 1989. aastal peale
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 pä...
välispoliitika) Peale II ms jagunes Saksamaa kaheks. Lääne pool kuulus USAle Prantsusmaale ja SRBle(SDV) . Ida oli NSVL(SDV). Berliin suleti müüriga(1961-1989). SLV riigipeaks oli president, riiki juhtis aga kantsler. Bundestag on SLV parlament. Saksamaa sisepoliitikas eristatakse kolme etappi: 1)1950-1960 kristlikud demokraadid vanad traditsioonid 2) sotsiaaldemokraatlik W.Brandt 3)Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei. Konrad Adenauer kantsler, Saksamaa ülesehitaja. Saksamaa majandusime- riik reguleerib majandust, väiksed sõjalised kulutused, laenud, vaba tööjõud. Saksamaa välispoliitikas teravad suhted idapoolsete riikidega. 1960 ja 1970 II poolel suhete paranemine. 1980-1990 kahe saksa tihe koostöö. 1990 kahe saksa ühinemine. 6) Külma sõja kriisid (Suessi kriis, Praha kevad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda aastad + seletused)
2007 Rumeenia ja Bulgaaria 2013. aasta suvest sai Euroopa liidu 28. liikmeks Horvaatia Isikud: John Fitzgerald Kennedy – USA president 1961-63 Martin Luther King – Neegriliikumise eestvedaja. Tapeti 1968. „I have a dream“. Richard Nixon – USA president 1969-1974 Ronald Reagan – USA president 1981-1989 Robert Schuman – Prantsusmaa välisminister 1948-52 . Koos Jean Monnet’ga koostas Schumanni plaani. Euroopa ühendamise üks algatajaid. Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa kantsler 1949 - 1963 Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969 Mõisted: Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud keinsianism - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses monetarism - vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele
kaitseks. o Liikmed (Pmst sama mis VMN’i oma.) Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, NSVL, Rumeenia, DDR. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948- 1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem
aastal Tsehhoslovakkias kuulutas uus juhtkond Dubcekiga eesotsas välja ulatuslike reformide kava, mis nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuritühistamist. See muidugi NL'le ei meeldinud. Kristlikud demokraadid Saksamaal. SVL valitsust juhtisid 1949- 69 aasta kristlikud demokraadid, kes tegid kõik, et mitte lubada revansismi taassündi. Esimene valitsusjuht oli kogenud poliitik, 75. aastane Konrad Adenauer. Isikukultus teguviis, mis massipropaganda abil suurendab märgatavalt liidri staatust. NSV Liidus arendas isikukultust Josif Stalin 1930ndail. Gulag nn Glavnoje Upravlenije Lagerei sunnitöölaagrite peavalitsus NL's. Koosndulaagrite süsteem. Majanduslik integratsioon majanduslikult samasse sotsaaimajanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondiste loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks.
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kui...
IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand, stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika.
Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele. BERLIINI SEKTORID http://en.wikipedia.org/wiki/File:Berlin_Blockade-map.svg ÕHUSILLAD http://en.wikipedia.org/wiki/File:BerlinerBlockadeLuftwege.png SAKSAMAA LÕHENEMINE 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), liidukantsler – Konrad Adenauer. 1949 oktoobris kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). http://en.wikipedia.org/wiki/Konrad_Adenauer BERLIINI ELANIKUD JÄLGIVAD C-5 MAANDUMIST http://en.wikipedia.org/wiki/File:C-54landingattemplehof.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:C-47s_at_Tempelhof_Airport_Berlin_1948.jpg HIINA KODUSÕDA 1946-1949 1920.-tel kujunes välja tugev Kommunistlik
Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheld...
John Fitzgerald Kennedy 1961-1963: polnud väga kindlakäeline, polnud otsustav välispoliitika, loosung oli „ära küsi, mida riik saab sinu heaks teha, ...“, tahtis rajada õiglasema ühiskonna ja jõuda kosmosesse. Lyndon Baines Johnson 1963-1969: võimekas riigijuht, „suure ühiskonna idee“ (mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristik eri klasside ja rasside vahel). Saksamaa * Läänetsoonides kerkis Saksamaa taastumise etteotsa Konrad Adenauer, kes oli Kölni linnapea. Ta hakkas ühendama okupatsioonitsoone üheks kristlik-demokraatlikuks liiduks. * 1949 kuulutati välja saksa liitvabariik ja saksa demokraatlik vabariik. * 1954 õnnestus Adenaueril Pariisi lepingutega Lääne-Saksa süveräänsus taastada. Okupatsioon lõpetati ja ta astus NATOsse. * 1955 sõlmis Moskvas kokkuleppe, millega tõi kodumaale sakslastest sõjavangid. Vastutasuks tunnustas Ida-Saksamaad riigina. * Ludwig Erhard veenis USA, et tuleb teha turumajandus. * 21
sõjaväeadministratsioon,idatsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Seega oli loodud uus Saksa riik. Põhiseaduse järgi teostab riigis võimu seadusandlikku võimu parlament,mis koosneb kahest kojast : Bundestagist ja Bundesratist. Valitsust juhib liidukantsler. Esimeseks kantsleriks sai Kristlik-Demokraatliku Liidu juht Konrad Adenauer. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Ida-Saksamaal tegutsenud kommunistlik võim teatas,et nende riigis hakatakse sotsialismi ehitama. Saksa Liitvabariik ja teised lääneriigid ei tunnustanud Ida-Saksamaad iseseisva riigina. 9. 1949.aastal kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Konrad Adenaueri esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse
Külm sõda- oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled polnud otseses sõjategevuses, vastatst prooviti alistada võidurelvastumises, poliitilise ülekaalu saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär G. Marshalli poolt välja töötatud abiandmisplaan süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Berliini blokaad-1948 a juunis lõikas Nõukogude liit lä...
1870.a-test võetakse kasutusele Sb + tema kolooniad. Briti Rahvaste Ühendus (tänapäeval Rahvaste Ühendus). kuulub 54 riiki, neist enamik endised Sb kolooniad. ühendust juhib Sb kuninganna, kes ei oma võimu liikmesriikide üle. majanduslik, kultuuriline koostöö. ) · Parlamentaarne monarhia. · Kuninganna Elisabeth II (1952). · Koloniaalimpeeriumi kadumine. · Majanduslik pool (edukalt, aga võrreldes SLV-ga mitte nii kiiresti). Saksamaa · SLV · Konrad Adenauer (kantsler kuni 1963). · majandus. · Pr ja Saksamaa leppimine (õp lk 50). · keeldus tunnustamast SDV-d. · Välispoliitika lähtub aastast 1955 Hallsteini doktriinist riigid, kes tunnustasid SDV- d, nendega SLV lõpetab diplomaatilised suhted. Prantsusmaa · 1954.a-l Alzeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus. · Kardeti, et Prantsusmaa annab araablastele järele ja nõuti Gaulle võimule tulekut. · Presidentaalne kord. · 1958.a. V vabariik.
kontroll. Täna on presidendi roll riigis väga väike. Sisepoliitika 14.08.1949 toimusid esimesed Saksamaa Liitvabariigi üldvalimised, kus Bundestagi valiti 402 liiget. Teiste seas pääsesid parlamenti ka 15 kommunisti. SPD juht Kurt Schumacher oli küll populaarne ja viis oma partei võidule, kuid ei suutnud saavutada häälteenamust parempoolsete parteide ees kokkuvõetuna. Seetõttu pani valitsuse kokku CDU juht, endine Kölni linnapea Konrad Adenauer, kes oli kantsleriks septembrist 1949 kuni oktoobrini 1963. Valitsusse kuulusid veel CSU, FDP ja väike Saksa Partei. Esimeseks Liitvabariigi presidendiks valiti FDP kandidaat Theodor Heuss. Saksamaa Liitvabariigi sisepoliitika peale 1949. aastat püsis stabiilne. 1953. aasta valimistel võitis taas CDU/CSU11 ning Adenauer jätkas kantslerina. SPD esimeheks aastail 1952-1963 (peale Schumacheri surma) oli Erich Ollenhauer, kes kaotas Adenauerile ka 1957. aasta valimistel
Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer. Tema partei oli võimul 20 aastat ja 1949. a. 73-aastane Adenauer ise valitsusjuht 14 aastat. MAJANDUS. 1940. aastate lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras, sest linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. Lisandunud olid veel miljonid Ida-Euroopst põgenenud sakslased, kes samuti vajasid eluaset, toitu, riiet. Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem.
ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat, üritasid Suurbrit. rahvusvahelisi positsioone taastada. Saksa maj.ime NSVL tsoonis S.-l kehtestati totalit. riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama dem. reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue, 3 läänepoolselt okupats. hõlmava põhiseaduse väljatöötamise; põhiseadus jõustus 1949a. Saksa Liidupäeva valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud dem. , kantsleriks sai Konrad Adenauer. Maj. olukord äärmiselt raske: raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Okupats. võimude vastuseisust hoolimata alustas kristlik-dem. valitsus radikaalset maj.reformi, sots. turumaj. Selle eestvedaja Ludwig Erhard leidis, et riik ei pea maj. vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtted peavad jälgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 a
kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet, Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli. Euroopa Liidu laienemine 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani
kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet, Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli. Euroopa Liidu laienemine 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani
Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika lääne- ja idatsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad külma sõja osapooled olid alustanud oma okupatsioonitsoonides uute riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). SLV esimeseks liidukantsleriks oli 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer (1876-1967), kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia ja sotsiaalne turumajandus. Saksamaa idaosas kuulutati Moskva eestvedamisel oktoobris1949 välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 2.5. Kodusõda Hiinas ja riigi lõhenemine: Hiina kodusõja (1946-1949) juured peituvad 1920.aastates, kui Hiinas kujunes välja tugev Kommunistlik Partei, kes suutis ajuti
BERLIIN KÜLMA SÕ J A A J A L SOLVEIG SAAR EVA-JOHANNA VALKIAINEN GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- ...
· Neville Chamberlain UK peaminister 1937-1940 · Joachim von Ribbentrop- Saksamaa poliitik, välisminister · Winston Churchill - oli Suurbritannia peaminister. · Carl Gustaf Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigimees ja kartograaf. · Hirohito - Jaapani keiser 19261989. · Erwin Rommel II maailmasõjas juhatas Aafrika korpuse vägesid Põhja-Aafrikas, · Harry Truman USA president (aastatel19451953). · Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa poliitik, Kristlik- Demokraatliku Liidu üks rajajatest. · Dwight Eisenhower - USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. · Yasser Arafat- Palestiina poliitik, 1993 ajaloolise vastastikuse tunnustamise rahukokkuleppe Iisraeliga, nobeli rahu · Gamal Abdel Nasser- Egiptuse poliitik ja sõjaväelane,
Kartes sõja puhkemist ei 5 kavatsenud Nõukogude Liit seda aktsiooni kuidagi takistada. Samas kiirendas aga selline blokaad Saksamaa lõhenemist. Mõlemad külma sõja osapooled olid oma okupatsioonitsoonides alustanud uute riiklike piiride kujundamist ning 1949.aasta mais kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). Esimeseks liidukantsleriks oli Konrad Adenauer, kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia. Oktoobris 1949 kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Sündmused Hiinas (1946-1949) ja Korea sõja puhkemine (1950) viisid lääneriigid mõtteni Saksamaa Liitvabariigi taasrelvastada. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, lubati tal taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonirežiim. Sellele vastas NSV Liit luues
Liit, NATO liige kujunes välja 1960 sõjavägi,SDV ei tunnustatud,protestid sõja vastu,1969 liidukantsleriks W.Brandt, võimule tulid kommunistid Saksa DVs, põgeneti läände. 32. Adenaueri sise- ja välispoliitika: 1960 aastate algul tugevnesis sotsiaaldemokraadid, noored protestisid sõja vastu, eriti Vietnami sõja vastu. Liitus NATOga, keeldus tunnistamast SDV Millise psühholoogilises mõttes õige lähenemisviisi suhtumises minevikku leidis Adenauer? Minevikukuritegude kollektiivne kahetsemine,Adenaueri puhas minevik, antifašism Millal ja miks tekkis Saksamaal Türklaste probleem? 1960.a alguses, kui türklaste osakaal sakslaste seas oli liiga suur ja põhjustasodavtööjõu näol tööpuuduse sakslaste endi seas. Mis oli Lääne-Saksamaa majandusliku edu aluseks? Sõjaliste kulutuste puudumine, saksa töökus, USA finantsolu Millal Lääne-Saksamaa astus NATOsse ja taastas sõjaväe? 1960.a Lääne-Saksamaa kantsler 1969?
mai 19 1948-1949 Berliini blokaad Nõukogude liit piiras sisse Lääne-Berliini ja lääne riigid tõid abi nn ,,Õhusilla" abil , Berliini blokaadi lõpptulemuseks oli Saksamaa jagumine kaheks riigiks Saksamaa Liitvabariik e. Lääne-Saksamaa pealinn Bonn ja Saksa DV pealinnaga Berliin , NSVL kontroll kommunism , sotsialism , taasühines 3.okt 1990 Berliini müür 1961.august . Takistada idast läände põgenemist , lammutati 1989 okt. rahva poolt Lääne-Saksamaa Riigikantsleriks sai Konrad Adenauer viis ellu sotsiaalse turumajanduse poliitikat , mille tulemusena toimus kiire areng . Sotsiaal turumajandus- riik ei reguleeri majandust , kindlad reeglid , ettevõtete vaba konkurents , stabiilne raha , avatud turg , erasektor. Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted Lääne-Saksamaa -1950-1960 tähtsaim riik Lääne-Euroopas alusepanijad EL-le , Nato-sse astumine.Keerulised suhted Ida-Saksamaaga , Hallsteini doktriin .
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Sõda, mis ei lõppenud rahuga Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel. Nürnbergi protsess ja selle ajalooline tähtsus (11.194510.1...
Nelja D poliitika Potsdami konverentsil otsustati, et Saksamaa tuleb demonteerida (ettevõtete sisseseadmed võetakse kompensatsiooniks NSVL tegi nii), demilitariseerida (relvastus kaotada), denatsifitseerida ja demokratiseerida (erinev arusaam) Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NLi ja lääneriikide vahel 1970ndate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. 1955. a oli tollane SLV kantsler Konrad Adenauer käinud Moskvas arutamaks diplomaatiliste suhete loomist NLiga ja Saksa sõjavangide vabastamist. Tõeline läbimurre tuli aga koos 1969. a võimule tulnud sotsiaaldemokraat Willy Brandtiga ning tema elluviidud uudse idapoliitikaga (Ostpolitik). 1970. a kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ja Poola idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971. a sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini
AJALUGU 1. HEAOLUÜHISKOND Heaolukasv 1950.a keskpaiku hakkasid arenenud lääneriigid nn heoluühiskonnani jõudma. Elatustase ebavõrdne. Heaoluühiskond: a) tähendas sotsiaalse turvatunde b) lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu c) inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks Ajastu sümboliks kuj perekondlik väljasõit isikliku autoga, mis muutus nüüd tarbeesemeks. Sotsiaalse õigluse nõue heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolud...
MEP kohta peale 26. mai EP valimisi • Volodymyr Zelenskiy- vana eliidi ja korruptsiooni vastu, lõpetab sõja, alandab (gaasi) hindu, tõstab elatustaset jne., kuid kuidas? • TV efekt- Ihor Kolomoisky (PrivatBank) erakanali presidendi komöödiaseriaal 5.1. Euroopa Ühenduste loomine • Jean Monnet – terase- ja söetööstuse ühtsele juhtimisele allutamise idee • Robert Schumann – 9. mai 1950 • Konrad Adenauer – alustas sakslaste poliitilist rehabiliteerimist; • Paul Spaak- Rooma leping ja Euratom- 1957; • Walter Hallstein- Euroopa Komisjoni esimene president, 1958. 5.2. Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Komisjon – kaitseb kogu EL huve, initsiaator ja täideviija Euroopa Parlament – esindab EL kodanikke, kaasseadusandja Ministrite Nõukogu – esindab EL liikmesriike, peamine otsuste tegija Euroopa Kohus – kaitseb EL õigust, otsustab kohtuasjades 5.3
Täiskasvanuharidus Grundtvig Igal aastal saab 7 000 inimest end täiendada välismaal. Euroopa integratsiooni alane Jean Monnet Euroopa integratsiooni alaste õpe teadusuuringute ja sellealase õppe toetamine ELi elukestva õppe programmid: hinnangulised andmed programmiperioodiks 2007-2013. Euroopa Liidu rajajad · Konrad Adenauer · Sir Winston Churchill · Alcide de Gasperi · Walter Hallstein · Jean Monnet · Robert Schuman · Paul Henri Spaak · Altiero Spinelli Euroopa Liit tulevikus Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias,
Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953[1], suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Tööd alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne- Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaani. Kui 1969 aastal valiti liidukantsleriks Willy Brandt, algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. Saksamaa taasühinemise tegi võimalikuks NSV Liidus toimunud perestroika ja glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas
Saksamaa Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSVL'i, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. NSVL'i tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokraatlikke reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue põhiseaduse, mis jõustus 1949 a. järgnenud Saksa Liidupäeva valimistel saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid, kantsleriks sai Konrad Adenauer . Majanduslik olukord oli väga raske. Raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all, selle eestvedajaks oli Ludwig Erhard. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 a. toimus Lääne-Saksamaal rahareform, kehtestati uus rahaühik Saksa mark
Euroopa integratsiooni alaneJean Monnet Euroopa integratsiooni alaste õpe teadusuuringute ja sellealase õppe toetamine ELi elukestva õppe programmid: hinnangulised andmed programmiperioodiks 2007-2013. 10 Euroopa Liidu rajajad · Konrad Adenauer · Sir Winston Churchill · Alcide de Gasperi · Walter Hallstein · Jean Monnet · Robert Schuman · Paul Henri Spaak · Altiero Spinelli Euroopa Liit tulevikus Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias,
sealhulgas enamasti ka relvastatud) vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile. Vichy vabariik-Prantsusmaa riik,mis tegi II MS ajal koostööd Saksamaaga 13.II MS tagajärjed ja tulemused II maailmasõja tagajärjed ja tulemused: Raudne eesriie,Marshalli plaan,külm sõda,Traumani doktriin,berliini blokaad,saksamaa lõhenemine,heaoluühiskond, põhjamaad, ameerika 50-70-ndad,6. Konrad Adenauer 1876-1967,NATO,EL, Sotsiaalse turumajanduse tunnused,saksamaa lõhenemine Teise maailmasõja tagajärjed: * Surma sai palju tsiviilelanikke * Hävisid mitmed kultuuriehitised * Inimesed surid nälga * Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki:
2.Miks sekkus USA Vietnami sõtta?- kuna USA tahtis kommunismi pidurdada 3.Miks oli USA ühiskond sõja vastu? Too näiteid sõjavastase liikumise kohta.- kui inimesed nägid televisioonist, kui julm on sõda, siis hakkasid selle sõja vastu protestima. Peatükk 19 Saksa liitvabariik Saksamaa lõhestamine toimus 1949 aastal, kui kuultati välja parlamendivalimised. Kristlik Demokraatliku Liidu juhina sai Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi kantsleriks. NSV liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, mida teised riigid ei tunnustanud. 2.Sõnasta Saksamaa lõhenemise 3 põhjust. NSVL sulges piiri Ida- ja Lääne Saksamaa vahel. Berliini linna ehitas NSVL Berliini müüri, mis eraldas Ida- Berliini Lääne-Berliinist. Külma sõja tõttu nõrgenesid Saksamaa lääne- ning idapiirkonna majandussidemed. 3.Kummas riigis tahaksid elada? Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et
3.2. Sisepoliitika: · Riigikord - parlamentaarne vabariik. SLV asutati 24.mail 1949.a.; pealinn Bonn (alates 1991.a. taas Berliin). SLV on föderatiivne riik, mis koosneb liidumaadest. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament e. Landestag ja valitsus (analoogne USA-ga), millel on õigus lahendada liidumaa siseküsimusi. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi e. liidukantsleri. Silmapaistvamad kantslerid on olnud: · Konrad Adenauer (KDL) 1949.a.-1963.a. (14 aastat) · Helmuth Kohl (KDL) 1982.a.-2000.a. (18 aastat) Riigipeaks on 5 aastaks valitav president, kellel on peamiselt ainult esindusfunktsioonid. SLV-s on mitmeparteiline süsteem, kuid parlamendis on olnud esindatud 5% künnise tõttu (kehtestati 1957.a.) ainult kuni 4 parteid. Sõjajärgsel perioodil on domineerinud kaks parteid: · Kristlik Demokraatlik Liit / Kristlik Sotiaalne Liit (kristlikud demokraadid) -
Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953[1], suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Tööd alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne- Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaani. Kui 1969 aastal valiti liidukantsleriks Willy Brandt, algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. Saksamaa taasühinemise tegi võimalikuks NSV Liidus toimunud perestroika ja glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler
Lk 46 1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal? Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks. 3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis k...
Pärast 1949.a koosnes Saksamaa peamiselt katoliiklikest aladest (2/3 territooriumist), tegu harukordselt uuendusliku omadusega. USA poliitiliste mõjude domineerimine SLV korralduse loomisel. Saksamaa LV poliitilise süsteemi võrdlus: tugevad parteid ja liidumaad, riigikantsler kui riigivõim juht, presidendi võim sümboolne. Esialgsed lootused ida ja lääne pool ühendada luhtuvad peagi, edasiminek lääne-Saksa riiklusega. Kantsler Konrad Adenauer, võimul 1949-1963, Kristlikud demokraadid kui tugevam ja üldisem, ka protestantidele mõeldud versioon Weimari-aegsest Zentrumist, konservatiivne; Baieris Kristlik Sotsiaalne Liit, CDU kohalik versioon. Kristlikud demokraadid võimul 49-69, 82- 98 ja 2005-... Merkeliga. Teine valdav partei Sotsiaaldemokraadid (SPD), enim populaarsust kogunud protestantlikes ringkondades; liberaalidest Vaba Demokraatlik Partei (poliitikasse pärast II ms)
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
