t rauda, millest 40% on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. BHT bioloogiline hapnikutarve on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlais katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. mehhaaniline 2. keemiline 3. bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Reoveepuhastus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud
Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobioelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Adaptsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise Kohanemine pöörduv, otonogeetiline adaptsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon Ökotüüp = ökoloogiline rass = populatsiooni adapteerunud osa Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda Tarduni lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks Suveuni kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks 2. praktikum Toitumine toiuds sisalduva energia osaline kasutamine elutegevuseks ning ülejäänu edasiandmine toiduahela järgmistele lülidele
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile....
· Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted Mõisted · Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise · Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon · Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Mõisted · Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. · Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Mõisted · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles
Suremus-ajaühikus hukkunud isendite arv suhteline sündivus-sündivus ühe isendi kohta Ökoloogiline suremus-suremus reaalses keskk. Füsoloogiline eluiga-liigi teoreetiline eluiga Teoreetiline minimaalne suremus-suremus ideaalsetes tingimustes ideaalsetes tingimustes Ökoloogiline eluiga-liigi tegelik keskmine eluiga absoluutne suremus-populatsioonis hukkunud Ökotüüp-populatsiooni adapteerunud osa isendite arv Adaptatsioon-organismide ehitue või talituse suhteline suremus-suremus isendite kohta kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi Kohanemine-pöörduv,ontogeneetiline,adaptatsioon või liigi säilimine ja populatsiooni arvukuse Kohastumine-pöördumatu,evolutsiooniline adapat. suurenemine. Kaks põhikomponenti: Autotroofid:süsinikdioksiidist ja veest Organismid e. biootiline e
Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Biotsiidid keemiline aine mida kasutatakse materjalide (puit ja tehisained) bakter-, seen- ja putukkahjustuste vältimiseks.Võivad ohtlikult mürgitada veekogu laevade värvimisel, puitehitiste immutamisel. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Keemiline hapnikutarve (KHT) sarnaneb näitajale BHT, kuid leitakse veeproovis
Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon
heidelbergensis. . H. ergaster arenes edukalt edasi ka Aafrikas, kust on muide leitud (1984) ka selle liigi pea täielik, ca 1.5 MA vanune skelett nn. Narikotome poiss oma ea kohta pikk, sihvakas, kehakujult meile väga lähedane, kuid tüüpilise H. ergasteri (erectuse) koljuga fossiil. Tema oletatav täiskasvanust peast pikkus oleks olnud 180- 185 cm või enamgi ja oli kehakujult ilmselt adapteerunud kuumas kuivas kliimas elamisele. Aafrika hilise ergasteri (alla 1 MAT) fossiile on leitud rohkelt ka Atlase mägede alalt Loode-Aafrikast. Homo sapiens-Linne poolt pandud nimi(1758). Kaasaegse inimese vanim kolju on 200 000 aaastat vana(anatoomiliselt moodne inimene). Modenseerumist on juba märgata 300 000 aaasta vanustel fossiilidel.Kromanjoonlane on Euroopas levinud Homo sapiens.(varajased suuremad).Enne viimase jääaja eelsed sapiensid olid turskemad. Ajumaht oli 10% suurem
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastunuks. LPH lubatud piirheide heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet. BHT bioloogiline hapnikutarve on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlais katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Inimekvalent ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Inimekvalenti kasutatakse reostuskoormuste võrdlemiseks. 61. Õhureostus · Põllumajanduslikud: kemikaalide kasutamine; ebameeldiv lõhn; tootmisjäägid; tolm; tõetolm
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks. Toimib fitness erinevuste olemasolul ja toodab adaptsioone, mis omakorda tekitavadki erinevaid fitnesse. LV toimib kahjulike mutatsioonide elimineerijana -NÕUDED -objektid pea...
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šo...
Risosfäär on pinnase kiht, kus taimede juured on eriti aktiivsed. See on kõrgendatud biomassiga osa, mis on tugevalt mõjutatud taimede juurte ning nendega seotud mikroorganismide poolt. Risosfääris võib mikroobide biomass olla kuni 10 korda suurem kui teistes pinnase kihtides. Mikroorganismide populatsioon sõltub pinnase, taimede ning juurte omadustest, niiskusest ning hapniku sisaldusest. Kui see tsoon on saastatud, esinevad seal ka saasteainete lagundamiseks adapteerunud mikroorganismid. Risosfääris on taimede ning mikroorganismide vahel sünergiline suhe, mis on kasulik taimedele ning soodustab ka mikroorganismide suurt populatsiooni. Kui juured kasvavad, satuvad epidermilised rakud pinnasesse, taime juured eraldavad süsivesikke, aminohappeid jne, mis osutuvad mikroorganismide jaoks toitaineteks. Seega võib mitmete saasteainete degradatsioon risosfääris olla päris kiire (2,4-D-herbitsiid, paratioon, karbofuraan; atrasiin,
· lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks · lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir · bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust · inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas · jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valaja on kasutusest kõrvaldanus, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema · Olmejäätmed on inimese elutegevuses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või jäägid, kõik majapidamses tekkivad jäätmed, ka ohtlikud
205", ,,Rajah", ,,SW Ares", ,,Vivi") (Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013). Jõgeval on neist aretatud sordid: ,,Jõgeva 433" (diploidne), ,,Jõgeva 205" (diploidne) ja ,,Varte" (tetraploidne) ja ,,Ilte" (tetraploidne) (Tamm, 2007). Tetraploidse punase ristiku sordi aretustöö algas Jõgeva Sordiaretuse Instituudis 1972. aastal (Kotkas, 1990). Aretuse lähtematerjalina kasutati sorte `Jõgeva 433' ja `Jõgeva 205', kuna need on kohaliku kliimaga väga hästi adapteerunud. Aretustöös liiguti seemnesaagi suurendamise, haiguskindluse tõstmise õitsemisaja ühtlustamise suunas. 1989. aastal anti riiklikku sordikatsetusse hiline tetraploidne punase ristiku sort ,,Ilte" ja 1991. aastal varane tetraploidne punase ristiku sort ,,Varte". (Bender, 1996) Eestis kasvatatakse varajast ja hilist punase ristiku sorte. Hilised sordid õitsevad juuni lõpust kuni juuli teise dekaani lõpuni ning valmib alates augusti teisest poolest. Nad on suurema
Isikuandmed kantakse teki logiraamatusse, ning seejärel kantakse ette vahiohvitserile. ################################################################ Sõiduvaht e. navigatsioonivaht. Vahi vastuvõtmine ja üleandmine, vahiohvitseri kohustused Vahti asuv ohvitser peab olema veendunud, et tema vahi liikmed on igati võimelised ja valmis vahikohustusi täitma, sealhulgas ka selles, et öösel nende nägemine on pimedusega adapteerunud. Vahti asuv ohvitser ise ei tohi vahti üle võtta kuni ta silmad ei ole täielikult adapteerunud valgustusega ja kuni ta pole endale selgeks teinud: (a) kapteni püsikäskude ja spetsiaalsete laeva juhtimist puudutavate ; juhiste sisu; (b) laeva asukoha, kursi, kiiruse ja süvise; (c) tegutsevad ja oodatavad tõusunähtused, hoovuse, ilma ja nähtavuse seisundi ning kõigi
seleenfotoelementide) spektraaltundlikkuse korrigeerimiseks rakendatud ainult klaasist absorptsioonvalgusfiltreid, mis muudavad optilise kiirguse spektraalkoostist ühe või teise komponendi nõrgenemise teel. Vajaliku korrektsiooni saavutamiseks valmistatakse kompensatsioonivalgusfiltrid tavaliselt mitmest värvilisest väga täpse paksusega valgusfiltrist. Sel kombel saab nt. vähendada sinise kiirguse toimet filmi emulsioonisse ja korrigeeida seleentajureid standardi, nn. adapteerunud silma järgi. 20 15. Pildistamine värvimaterjalide segavalgusel Värvifitomaterjalidele pildistamisel on väga tähtis näitaja värviedastuse kvaliteet. See sõltub värvifotomaterjali tunnussuurusest (valgustundlikkustasakaalust, kontrastsustasakaalust), igas fotokihis moodustuvate värviainete omadustest, võtteobjektiivi värvusest, säritusvigadest jt. teguritest
muutustega, mis keskkonnas toimub. Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga erineval viisil. Loodete vahepeal olev taimestik peab oskama elama mitu tundi vee keskkonnas ja ka kuivas. (tõusu ja mõõna vahel.) Liikuvad, nt kalad saavad põgeneda, kui miski ei sobi.Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonna enda jaoks sobivaks teha. Kuid liikumatud organismid peavad ennast ise keskkonda sobitama. Ökotüübid populatsiooni lokaalsest adapteerunud osa. See on rühm elupaigaga. Muust populatsioonist eraldunud omadustega rühm, kellel on pärilikke morfoloogilisi ja füsioloogilisi omadusi.Tark mees ütles: taimede lokaalse adaptasiooniskaala võib olla väga kitsas. Seda näitab kõige selgemini katse, kus uuriti taimede tolerantsust raskemetallide juuresoleku juures. Tolerantsus sallivus, harjumus. GENEETILINE POLÜMORFISM = paljukujulisus See on vormide olemasolemine liigis või liikide rohkus perekonnas.
· Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta · Paljudele organismidele kahjulik fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Gaasid · CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva · O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes ORGANISMIDE VASTUS KESKKONNATINGIMUSTE MUUTUSTELE Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon
Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta Paljudele organismidele kahjulik fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes ORGANISMIDE VASTUS KESKKONNATINGIMUSTE MUUTUSTELE Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon
Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta Paljudele organismidele kahjulik fotoperiodism – lühipäevataimed – pikapäevataimed – päevaneutraalsed Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes ORGANISMIDE VASTUS KESKKONNATINGIMUSTE MUUTUSTELE Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon – organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon
põhjustada peavalusid, oksendamist, apaatiat ja teadvuse hämardumist kuni krampide vallandumise ja koomani. * Hüpertooniline dehüdratatsioon. Selline seisund võib tekkida näiteks kõrgmägedesse tõusjalkui ühelt poolt janumehhanism ei funktsioneeri enam õigesti ja kaotatakse rohkesti vett hingamisteede kaudu(hüperventileerimisel külmas kuivas õhus). Sellise dehüdratatsioonivormi tekitab ka kuumusega adapteerunud inimese tugev higistamine. Sellise seisundi korral on vähenenud nii ekstra- kui ka intratsellulaarruum. Hüpovoleemia tunnustele lisanduvadrakkude veestumise tundemärkidena süljenõristuse vähenemine, naha turgori vähenemine, limaskestade kuivus, kehatemperatuuri tõus. Hüperhüdratatsioon * Isotooniline hüperhüdratatsioon. Vee ja soolade suurenenud retensioon isotoonilises vahekorras ei muuda osmootseid suhteid ja põhjustab seetõttu ainult ekstratsellulaarruumi
1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasuta...
• Osavõtt ekspeditsioonist 1831-1836 (Galapagos, Tahiti, Uus-Meremaa, Austraalia). • Thomas Malthusi mõju (kes arvas, et inimpopulatsiooni hoitakse kontrolli all näljahädade, sõdade ja epideemiatega). • Mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt. Darwini evolutsiooniteooria põhipostulaadid: - Järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb. - Ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (esinevad individuaalsed erinevused). - Looduslik valik – keskkonnaga paremini kohanenud jäävad püsima. - Adaptiivsed omadused – adjektiivne kohanemine keskkonnaga. - Evolutsiooni eesmärgitus – võib olla ka taandareng kui keskkond seda nõuab. - Inimese erinevus loomast kvantitatiivne – loomade uurimine on kasulik. - Muutis traditsioonilist käsitlust inimesest ja tema kohast looduses ja universumis.
aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline (biokeemiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste
variante. On terveid süsteeme, nagu seda on näiteks MHC - Major Histocompatibility Complex (suur koesobivuskompleks), mille alleelsete variantide arv inimpopulatsioonis on üle viiesaja kindlasti. Enamust neist variantidest saab selgesti jälgida vaid DNA tasemel - ja just see teebki DNA konkurentsitult võimsaimaks evolutsiooni uurimise objektiks. LV toimimise viimaseks ja oluliseks tingimuseks oli populatsioonisisene erinevus kohanemuses (fitness). Juhul kui mingile muutusele paremini adapteerunud indiviid ei oma tegelikku eelist reproduktiivses mõttes, ei toimu ka mingit LV’d - selle indiviidi järglaste arv ei hakka suurenema. Tegelikkuses (looduslikes populatsioonides) on kohanemuse (muutumise) mõõtmine üsna tülikas tegevus. Me võime ju võtta katsesse algusest peale ühe kohanenu ja teise, antud tingimustele halvemini kohanenu ja siis saada triviaalse vastuse - paremini kohanenul on enam järglasi. See triviaalne vastus pole aga see, mida oleks huvitav jälgida
Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks Lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir Bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust Inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valaja on kasutusest kõrvaldanus, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Olmejäätmed on inimese elutegevuses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või jäägid, kõik majapidamses tekkivad jäätmed, ka ohtlikud
Sessiilsed peavad olema äärmiselt paindlikud. Lokaalsed spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamuse oma elust on sessiilsed. Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonda endale sobivaks teha, kuid liikumatud organismid (sessiilsed) peavad ennast ise keskkonda sobitama. ÖKOTÜÜBID a.k.a ökoloogiline rass. Ökotüübi termin tähitsab populatsiooni lokaalselt adapteerunud osa. See on rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogilste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes. GENEETILINE POLÜMORFISM Geneetiline polümorfism on vormide olemasolu liigis või paljude liikide olemasolu perekonnas. Ehk siis paljukujulisus. Selektsiooni tagajärjel võib eristada väikesid lokaalseid muutuseid. Geneetiline
· Lubatud piirheide (LPH)- heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet. · Bioloogiline hapnikutarve (BHT)- veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7- päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. · Inimekvivalent-ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tinglik veereostuskoormus,
Lubatud piirheide (LPH)- heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet. Bioloogiline hapnikutarve (BHT)- veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Inimekvivalent-ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tinglik veereostuskoormus, millega
nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Biokile joogiveefiltri pinnle ja reovett puhastava biofiltri täidisele moodustuv limane kiht, milles elavad vees
MCP-de tsütoplasmaatiline C-terminaalne domään on transmitter-domään, mis signaliseerib rakku kemo- effektori olemasolust kasvukeskkonnas. Signaal kantakse viburi mootorile läbi CheA ja CheY valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise. Vastavalt viburi pöörlemissuunale liiguvad rakud kas kemoefektori kontsentratsiooni tõusu või languse suunas. Kui MCP valgud on metüleeritud, on rakud antud efektori kontsentratsiooniga adapteerunud ning võimelised reageerima efektori kontsentratsiooni muutustele. MCP demetüleerimise eest vastutab CheB, mille metüülesteraasi aktiivsus avaldub siis, kui ta on CheA poolt fosforüleeritud. Glutamiini süntetaasi aktiivsuse regulatsioon uridülüül- ja adenülüültransferaaside kaudu Glutamiini süntetaas GlnS osaleb ammooniumi assimileerimisel, kui ammooniumi kontsentratsioon on madal. GlnS sünteesi ja aktiivsust kontrollib glutamiini/- ketoglutaraadi suhe rakkudes
(olme, kalamajandus). Lubatud piirheide (LPH) heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet. Bioloogiline hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. Mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. Selle kaudu hinnatakse vee reostustatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Inimekvivalent ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Jäätmed mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Tekkekohas kõlbmatud,
Klaaskehal on veel ka teine ülesanne – see on kindlustada silma kindla kuju säilimine. Võrkkest töötab omamoodi ekraanina. Ta koosneb valgustundlikest rakkudest, milles tekib neile langeva valgusenergia toimel biokeemiline reaktsioon – toodetakse elektriimpulss, mis saadetakse mööda nägemisnärvi ajju. Silma võrkkesta valgustundlikkuse alumine lävi on üpris individuaalne ning vastab kiirgusvoole (eredusele) ca 10–3 cd/m2, kuid seda vaid täielikult adapteerunud silmaga, mis on viibinud täielikus pimeduses vähemalt 30 minutit ning olukorras, kus vaadeldavat nõrka valgusallikat ei ole segamas teisi eredamaid allikaid. See ongi põhjus, mis vanemates mudelites on vaid Päike, Kuu ja 5 planeeti (kuni Saturnini) ning umbes paartuhat kinnistähte, mis kokku moodustasid 88 tähtkuju. 10 3.2. TELESKOOBID 3.2.1 Teleskoop Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab valgust
MCP-de tsütoplasmaatiline C-terminaalne domään on transmitter-domään, mis signaliseerib rakku kemo- effektori olemasolust kasvukeskkonnas. Signaal kantakse viburi mootorile läbi CheA ja CheY valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise. Vastavalt viburi pöörlemissuunale liiguvad rakud kas kemoefektori kontsentratsiooni tõusu või languse suunas. Kui MCP valgud on metüleeritud, on rakud antud efektori kontsentratsiooniga adapteerunud ning võimelised reageerima efektori kontsentratsiooni muutustele. MCP demetüleerimise eest vastutab CheB, mille metüülesteraasi aktiivsus avaldub siis, kui ta on CheA poolt fosforüleeritud. Valkude atsetüleerimist on täheldatud näiteks ribosoomivalgu L7 puhul. Selle füsioloogilist tähtsust seni siiski veel ei teata. Glutamiini süntetaasi aktiivsuse regulatsioon uridülüül- ja adenülüültransferaaside kaudu
b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 2) geneetilise ainese rekombineerumine. 3) sümbiontsete organismide (näit. samblike) moodustumine. Seega, möödunud aegade tingimused on filtriks, läbi mille on mingisugune tunnuste kombinatsioon imbunud tänapäeva. Siit järeldub, et praeguste tingimuste suhtes on organismid adapteerunud (kohastunud) ainult sedavõrd, kuivõrd praegused tingimused sarnanevad möödunud aegade tingimustega. Adaptatsioon Organismid on pidevalt sunnitud kohanema nende elukeskkonnas toimuvate muutustega, millest osa, näiteks aastaaegade vaheldumine, on seotud looduslike protsessidega, teine osa aga põhjustatud inimtegevusest. Kui keskkond muutub organismile ebasoodsaks, on kolm võimalust:
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
