Peres oli usk tähtsal kohal. Callista ema oli litsenseeritud kutseharidusega med.õde. 14. aastasena hakkas Roy tööle kohalikus suures haiglas, kus ta tegi kõiki töid, kuni lõpuks hakkas tööle õe abina. Pärast eneseotsinguid otsustas ta astuda Sisters of Saint Joseph of Carondeleti. Seal oli ta liige enam kui 40 aastat. 1966. aastal ühines ta Mount St. Mary's teaduskonnaga. Ta õpetas pediaatriat ja pere- õendust ja hakkas organiseerima kursusi adaptatsiooni teemadel. Callista Roy oli sunnitud töölt lahkuma, sest tal diagnoositi (encephalomyelitis). Talle tehti edukas operatsioon, mille käigus eemaldati (acoustic neuroma). 1968. aasta sügisel läks Callista Roy tagasi tööle Mount Saint Marys kolledzisse, kus ta hakkas aktiivselt tutvustama oma ideid adaptatsiooni õendusest. 1971. aastal sai ta õppetooli õenduse erialal kolledzis. Dr. Roy lõpetas ja sai kraadi sotsioloogias (PhD) Los Angelese Ülikoolis. 1981
Väliste analüsaatorite hulka kuuluvad nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maistmis- ja taktiilsed analüsaatorid. Sisemised analüsaatorid on keemilised, ja baroretseptiivsed. Mõningad analüsaatorid võivad erutuda nii sise- kui ka välisärritajate toimel. Need on näiteks temperatuuri-, valu-, vestibulaarsed ja liigutusanalüsaatorid. Mõningatel juhtudel ärritusi adaptatsiooni tõttu enam ei tajuta. Näiteks ei tunne inimene kaua ruumis istudes enam lõhna, mida tundis ruumi sisenemisel. Adaptatsioon iseloomustab suurt spetsiifilust. Adapteerides tugevateke ja väga kõrgetele toonidele, säilib tundlikkus madalate toonide suhtes. Adaptatsiooni füsioloogiline tähtsus seisneb kesknärvisüsteemi efektiivse töö tagamises optimaalse hulga signaalide vastuvõttuga. Madal õhurõhk.
Eluprotsessi juhtivad printsiibid ja seadused, mis on vajalikud inimeste heaolu ja optimaalse funktsioneerimise tagamiseks, /haige, terve ·inimene ja tervis ning nendevahelisi suhteid ·Newman tervise teooria Õenduse metaparadigma teema (2) Inimese käitumismustrid interaktsioonis keskkonnaga normaalsetes elutingimustes ja kriitilises elu situatsioonides ·inimene, keskkond ja tervis ning nendevahelisi suhteid ·Roy ja Robertsi (1981) adaptatsiooni teooria Õenduse metaparadigma teema (3) Protsess, milles leiavad aset positiivsed muutused inimese tervise seisundis ·praktiline õendus ·inimene, tervis ja õendustegevus ning nendevahelised suhted (+ keskkond) ·Kingi (1981) eesmärgi saavutamise teooria Kokkuvõtte (1) On aeg õenduse keskseid mõisteid ja teemasid ametlikult aktsepteerida õenduse metaparadigmana Kokkuvõtte (2)
jätma. Sõltumatuse adaptatsioon Inimese sõltumatuse ja kokkukuuluvuse tunne on tasakaalus. Nii tervis, kui haigus on inimese elu vältimatu mõõde.Roy käsitleb seda jätkuvusena. Haigus on normist kõrvalkalle. Tervis on kohanemisseisund, mis väljendub ärritajate reageerimiseks vaba energia olemasolus. Et tulla toime muutuvas keskkonnas, rakendab indiviid regulaatoreid, mis oma olemuselt on bioloogilised, psüholoogilised või sotsiaalsed. Roy defineerib adaptatsiooni kui positivset vastsust, mis edendab toimetulekut, kasvu, reproduktsiooni ja meisterlikkust. Patsiendi vajaduste hindamine Roy mudeli järgi Õde hindab patsiendi juures: - füsioloogilist terviseseisundid - psühholoogilist terviseseisundid - sotsiaalsed terviseseisundid et hinnata patsiendi vajadusi - enesehoolduseks - kõrvavaks hoolduseks - kutsealaseks hoolduseks Teooria põhisuunad Õendusabi peab töötama inimkonna heaks läbi teaduspõhise praktika.
geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeeruvad rohkem. 8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse Hüpokineesiaks. 9. Nimeta treeningu liik, millega kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia Jõutreening. 10. Kui treenimata inimene alustab jõutreeningut, siis lihasjõud suureneb algperioodil (6- 8 nädalat) põhiliselt neuraalse adaptatsiooni tagajärjel. Neid kahte jutustavaid küsimusi ei saanud, sorry. Good luck!!! Hüpokineesia mõju organismile. On liikumisvaegus nii nemetatud tsivilisatsioonihaigus. Hypo, Peamised põhjused: suur osa inimesi elab linnades urbaniseerumine, materiaalsed väärtused luuakse masinate abil mehhaniseerumine, kõndimine on asendanud sõitmisega, sagenenud on istub eluviis. Hypo, võib põhjustada
suhete teooria. See teooria on niivõrd süsteemne, et sel alusel sai võimalikuks uue teadusliku suuna väljaarendamine. Iseloomu formeerimine ei ole enam hüpoteeside ja oletuste aineks, kuna nüüd võib seda protsessi vaadelda kui teatud psühholoogilise tüüpi kuuluva ning reaalses sootsiumis (reaalses ühiskonnas) vastavas kohas asetseva isiksuse sotsioonset adaptatsiooni. Väga tähtsaks teooriaks, mis aitas kaasa sotsioonika tekkele, oli Poola psühhiaatri Antoni Kpiski informatsioonilise metabolismi teooria. Selle teooria olemus seisneb selles, et inimese vastastikutoimimise protsess ümbritseva maailmaga kannab informatsioonilist iseloomu ja kujutab endast vastastikust informatsioonivahetust. Analoogiliselt sellele, kuidas inimese elu on rajatud aine ja energia
Taju eesmärk on luua ümbritsevast maailmast terviklik pilt või mudel,et otsustada adekvaatselt esemete ka keskkonna omaduste üle. +4. Mida tähendab disparaatsus? Tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. +13. Iseloomusta spontaanseid tajuprotsesse. Kirjelda kokteilipeo fenomeni. Milles on raske kellegagi tõsist vestlust arendada ja keskenduda. +15. Too näide kohanemise ehk adaptatsiooni kohta.on inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga.kiiresti muutuvate valgustingimustega kohanemiseks muutub silmaava suurus. +17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas...........
süsteemimudel ning oluliselt mõjutatud Dorothy Johnsonist. See mudel keskendub pidevatele vastastikustele mõjutustele indiviidi ja keskkonna vahel ja sellele, kuidas indiviid kohaneb keskkonnaga. Kohanemise neli valdkonda on füsioloogiline, enesetunnetuse, rollifunktsiooni ja vastastikuse sõltuvuse valdkonnad. Roy defineerib adaptatsiooni kui positiivset vastust mis edendab toimetulekut, kasvu, reproduktsiooni ja meisterlikkust (Roy, 1997: 43). Adaptatsiooni teooria on Roy aastatepikkuse neuroloogilises õenduses töötamise ja uurimistöö tulemus. Viis põhilist füsioloogilist vajadust on hapnik, toit, eritamine, tegevused, puhkus ja kaitstus. Indiviidid vajavad oma individuaalsete joonte, ootuste, väärtuste hindamist lisaks oma tervisele või haigusele. Indiviid on bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne olend, kelle esmane roll on suuresti määratud käitumisega, mis on seotud indiviidi elukulu etappidega ja
• Uus varieeruvus tekib läbi rekombinatsiooni ning mutatsiooni ning on oma kohasuse suunas juhuslik Looduslik valik (LV), et toimida, nõuab: 1) Reproduktiivsust 2) Pärilikkust (järglaskond peab sarnanema vanematega) 3) Varieeruvust indiviiditi üldiselt 4) Varieeruvust kohasuses (fitness) kitsamalt (seotuna varieeruvusega mõnes muus tunnuses) Kui need tingimused on täidetud toimib LV automaatselt (Ja kui mõni ei ole siis LV ei toimi) LV seletab nii adaptatsiooni (kohasuse tõusu) kui evolutsiooni (muutumist) LV võib põhjustada nii muutumist kui ühetaolisena püsimist. Kui keskkond muutub soosib valik uusi vorme, mis on paremini kohanenud. Kui keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohanenud vorme ei teki, hoiab valik populatsiooni muutumatuna /puhastav valik/ (ei lase halvemaks minna). Iseasi, kas tõeliselt muutumatu keskkond on olemas. Valik: Suunav stabiliseeriv lõhustav --- sagedus
osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega q Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. q Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem q Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. NÄRVISÜSTEEM Seljaaju Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult q piklikajuks. q Kaudaalselt lõpeb I II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. q Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Seljaaju Läbilõikelt on seljaaju H tähe kujuline. § Perifeerne närvisüsteem koosneb: § 12 paari kraniaalnärve
Ekstraktsiooniliigustus on luksatsioon kombineeritud rotatsiooniga Tangid: sirged, juuretangid, bajonetid Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas, vajadusel õmblusmaterjal, nõelahoidja, käärid, luupuur luuliste servade tasandamiseks Premolaarid I premolaar e. dd 14, 24 On kahejuureline hammas, harva ühe kokkukasvanud juurega, juured võivad olla väga õhukesed kogu ulatuses. Hammas tuleks enne tangide adaptatsiooni saada luksaatori abil hästi liikuvaks. Liigutused rõhutatult vestibulaarsele, vältida rotatsiooni! Hammas tuua välja alveoolist vestibulaarsele. Tangid: S-kujulised, mõlemale poolele universaalsed, juuretangid, bajonetid TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas, luuline puur + muud kirurgilised instrumendid( kui murdusid
5. Indiviidi poolt järelejäetud järglaste arv sõltub mitte täielikultt, kuid siiski olulisel määral indiviidi omaduste ja teda ümbritsevate keskkonna vastastikustest suhetest. · Möödanike keskkonnad toimivad nagu filtrid mis lasevad läbi ainult teatud iseäralikud omadused. Organismid ei oleloodud ega kohastatud praegustele ega tuleviku kohastatud olukorra jaoks vaid nad elavad antud keskkonnas sellepärast, et see on minevikus toimunud valiku, adaptatsiooni tulemus. Sobivus ehk kohanemus Fitness inglise keeles. Populatsiooni kõige paremini kohanennud isendid on need, kes jätavad järele kõige rohkem järglasi def järgi. Praktikas kasutatakse def tüüpiliste indiviidide kohta. Sobivus on suhteline termin, mitte absoluutne. Nt taimede poolt jäetud seemnete arv ei näita kohanemist, vaid pigem isendite propotsionaaselt panust tulevikku. Kõige enam on kohanenumad on need, kes annad suhteliselt rohkem järglasi, omavad määravamat tähtsust
Virginia Henderson väidab oma teorias,et terve indiviid on võimeline 14 põhivajadust ise tätma.Ja haige indiviid ei ole võimeline oma põhivajadusi täitma ja õe roll on aidata nende vajadeste täitmisel ning tagada sellega sõltumatust.Callista Roy Adaptsiooni teooria järgi on terve inimene võimeline muutustega kohanema.Inimene asub skaalal, kus ühel pool on supertervis ja teisel pool on surm, asukoht sellel skaal määrab ära kohanemisvõimet.Siin õe roll edendada adaptatsiooni,et saavutada sõltumatust. Patricia Benner Algajast eksperdini teoorias näeb tervist, kui haiguse puudumist, hea enesetunne, tasakaal füsioloogilise ja psüholoogilise aktiivsuse vahel. M. Leninger - tervis sisaldab endas nii heaolu kui ka haigust, vaevust ja puuet. Sõltuvalt kultuurilisest taustast on ka erinevad tervisekäsitlused. Seda mõjuatvad usukumus ja väärtused. Tervis on inimese võime oma soove ja vajadusi realiseerida ning muuta või kohandada neid
amneesias ja desorientatsioonis ajas. Mäluaugud. 14. Kuidas Sa kirjeldaksid deliiriumisündroomi tunnuseid mittemeedikule? • Teadvuse hägunemine koos tähelepanu alanemisega • Tunnetusprotsesside häirumine: nii a) meenutamisvõime ja lühimälu halvenemine kui ka b) desorientatsioon ajas, kohas või enese isikus • Psühhomotoorika häired • Une ja une-ärkvelolekutsükli häired • Sümptomite järsk algus ja ööpäevane varieeruvus 15. Too näiteid sotsiaalse adaptatsiooni nõrgenemisest ja sellega seotud konkreetsetest riskidest vaimupuudega inimestel. . Nähtuste olemuse mõistmise võime on sedavõrd häiritud, et ühiskonna korraldust kirjeldavaid pealismõisteid kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda tõlgendada, mistõttu võib raskendatuks osutada kultuuritraditsioonide järgimine, laste kasvatamine jms. Igapäevases elus vajab mõõduka vaimse alaarenguga inimene igapäevaselt juhendamist, sest
Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Postulaadid: Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna); Populatsioonid arenevad/muutuvad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab juhuslik geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; Enamus adaptatsiooni soodustavatest muudatustest mõjutavad fenotüüpi vaid kergeöt muudatused on aeglased graduaalsed Muudatuste koosmõju pika aja jooksul tekitab summaarseid muudatudi, mis tingib ka kõrgemate taksonite evolutsiooni Tähtsamad ninad: J.B.S. Haldane, R.A. Fisher, Sewall Wright jt. lõid moodsat sünteesi olulistes joontes juba kahekümnendatel aastatel, ei omanud see mainitavat mõju tolle ajastu bioloogide massile. (populatsiooniteooria) Theodosius Dobzhansky (1900-1975) 1937 a
21. sajandil on saanud epigeneetika üldaktsepteeritud faktoriks, mis on mõjutanud rakkude eristumise evolutsioonilist käiku. Kuigi epigeneetikat hulkrakses organismis arvatakse olevat eristumise mehhanismiks, kuna epigeneetilised mustrid nullivad ennast ära, siis kui organismid paljunevad, kuigi on mõningaid nähtusi, kus epigeneetiline informatsioon kandub edasi generatsiooniliselt. See näitab, et ka mitte-geneetilisi muutusi on võimalik pärida ning selline käik mõjutab adaptatsiooni lokaalsele olukorrale ja võib mõjutada evolutsiooni käiku. On eeldusi, et teatud olukorras võib Lamarcki evolutsioon juhtuda. Kasutatud kirjandus http://evolution.berkeley.edu/evolibrary/article/0_0_0/history_2 5 http://en.wikipedia.org/wiki/Modern_evolutionary_synthesis#T he_modern_synthesis http://darwin200.christs.cam.ac.uk/pages/ http://darwin200.christs.cam.ac.uk/pages/index.php? page_id=f5 http://darwin200.christs.cam.ac.uk/pages/index.php? page_id=d3
21. sajandil on saanud epigeneetika üldaktsepteeritud faktoriks, mis on mõjutanud rakkude eristumise evolutsioonilist käiku. Kuigi epigeneetikat hulkrakses organismis arvatakse olevat eristumise mehhanismiks, kuna epigeneetilised mustrid nullivad ennast ära, siis kui organismid paljunevad, kuigi on mõningaid nähtusi, kus epigeneetiline informatsioon kandub edasi generatsiooniliselt. See näitab, et ka mitte-geneetilisi muutusi on võimalik pärida ning selline käik mõjutab adaptatsiooni lokaalsele olukorrale ja võib mõjutada evolutsiooni käiku. On eeldusi, et teatud olukorras võib Lamarcki evolutsioon juhtuda. Kasutatud kirjandus http://evolution.berkeley.edu/evolibrary/article/0_0_0/history_2 5 http://en.wikipedia.org/wiki/Modern_evolutionary_synthesis#T he_modern_synthesis http://darwin200.christs.cam.ac.uk/pages/ http://darwin200.christs.cam.ac.uk/pages/index.php? page_id=f5 http://darwin200.christs.cam.ac.uk/pages/index.php? page_id=d3
Viljastatud munarakk muutub sügoodiks, mis hakkab kohe arenema. Prenataalse arengu etapid Sügoot-(1-2 Rasedusnädal) germinaalstaadium viljastumisest 10 päevani Embrio (3-8 rasedusnädal) - embrüoanaalstaadium Loode (9.-38. Rasedusnädal) looteline staadium Lootevesi- psühholoogia seisukohalt-> lõhn sama mis on ema lõhn ja rinnapiima lõhn-> harjutab eluks vajalike oskusi, elundkonna treeninguks ja adaptatsiooni treeninguks. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3.5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumskohta -> kus toimub edasine areng. -> blastotsüst- pesastumiskohta jõudnud rakukogumik. Protsess kestab viis päeva. - 5. rasedusnädal hakkab loode tundma valu. Loote ümber on lootevesi, seda on vaja, et ta hiljem hakkaks imema rinnapiima-sest see on sama maitse ja lõhnaga.
Toivo Jürimäe ,,Põhitõdesid tervise fitnessist" Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on treeningu eesmärgiks tervise parandamine. Võib olla ka teisi motivatsioone esteetiline, isiklik julgeolek, lõõgastumine jne. Harjutamine on vaba aja kehalise tegevuse üks vorm, mida tavaliselt teostatakse regulaarselt ...
Ja muidugi oli veel palju teisi suurepäraseid teadlasi. Seega: sünteesi põhiolemuseks on seisukoht, et: populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna); populatsioonid arenevad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab juhuslik geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; enamus geneetilisi variante, mis sooduatavad adaptatsiooni, omavad vaid kerget fenotüüpilist effekti, nii et muudatused on graduaalsed ja aeglased; et diversifitseerumine viib liigitekkele (lisandub reproduktiivne isolatsioon); et nende kõikide koosmõju pika aja jooksul toob kaasa kummulatiivse effekti, mis muudab ka kõrgemate taksonite olemust. Evolutsiooniteooria evolutsioon pärast sünteesi See on muidugi üks pidev protsess isegi neodarvinismi sisesi. Küsimuste kvantitatiivne läbitöötamine selleks, et saada
Mingi tasemega ärritaja kestval mõjumisel analüsaatorile muutub tundlikkus selle ärritajaliigi suhtes. Kõige levinum nähtus on ADAPTATSIOON, mille tulemusena läved suurenevad ja tundlikkus väheneb. See on kohastumuslikult otstarbekas organismi ja närvisüsteemi reageering, sest pidevalt liiga tugevasti reageerides raisatakse bioloogilisi ressursse, väsitatakse süsteemi ja tekitatakse tähelepanuvajakuid muude, uute ärritajate märkamises. Seega adaptatsiooni KOHASTUMUSLIK FUNKTSIOON on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastutvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustavate ärritajate aistimise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Lisaks NEGATIIVSELE ADAPTATSIOONILE – tundlikkuse vähenemisele ärritaja mõjul – esineb ka POSITIIVSE ADAPTATSIOONI NÄHTUSEID. Tundlikkus võib suureneda
tendents piirkoormustele. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeninguprotsessi tsüklilisus. Treeningu süsteemsus ja variatiivsus. Treeninguefektide pöörduvus. 1.3. Treeningu adaptatsioonilised aspektid (2 tundi) Kiir- ja kestusadaptatsioon. Adaptatiivne valgusüntees kui kestusadaptatsiooni alus. Dominandi printsiip adaptatsioonis. Adaptatsiooniliste muutuste järjestikkus ja heterokronism (eriaegsus). Adaptatsiooniprotsesside faasilisus. Organismi jooksev kohanemisreserv. Adaptatsiooni tüübid – „sprinter“, „staier“, „segatüüp“ ja nende arvestamine treeningus. 1.4. Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Kiiruse elementaar- ja komplekssed vormid. Spetsiifilised kiirustöö režiimid – atsükliline, standardkiirendus, tsükliline, vahelduv. Reaktsioonikiiruse, stardikiirenduse, maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Seitsmeastmeline kiirustreeningu mudel. Kiirus- ja jõuvõimete omavahelised seosed
Limbiline süsteemi all mõeldakse piirkonda, mis ühendab aju poolkerasid ning tegeleb muuhulgas lõhnataju, unehormooni tootmisega taalamuste vahel olevas käbikehas, emotsioonide ja mälestustega. · Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. · Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. · Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. · Muutused limbilises süsteemis põhjustavad inimesel häireid emotsionaalses käitumisviisis · Aju vanim osa on limbiline süsteem Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid Vasak ajupoolkera · Seotud parema kehapoolega. · Integreerib korraga palju sisendeid. · Töötleb infot lineaarselt · Tegeleb ajaga. · Verbaalne väljendus. · Aritmeetika. · Sõnad ja numbrid.
Väline lihtsus ja kooskõla saavutatakse inertsjõudude parema ärakasutamise, lihaste elastsusenergia efektiivsema rakendamisega,väiksemate kiirusekadudega liigutuste tsüklis, efektiivsema energiakindlustusega jne. Loomulikult on selline tegevus kasulik, st standardse kiiruse juures tarbitakse vahem O2. Vastupidavusalade sportlaste treening on komplitseeritud ja kompleksse iseloomuga ja nõuab kõige muu hulgas ka adaptatsiooni üldiste seaduspärasuste arvestamist. Organism kui bioloogiline süsteem reageerib suure tõenaosusega neile koormustele, mis süstemaatiliselt korduvad ja millele reageerimine on organismile oluline ellujaamise, suurte koormuste talumise seisukohalt. Seega on tegemist tõenaosusliku, mitte teadliku adaptatsiooni suuna valikuga. Küll aga on võimalik teadlikult ja põhjendatult valida treeninguvahendeid, nende jarjestust ja seostamist, et kergendada organismi valikuid
elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine: · Taastumatuid ressursse · Taastuvaid ressursse Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. Ökoloogine ( keskkonna) säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptatsiooni muutustele. Säästva arengu põhiprobleemiks jääb kuidas kõikide ressursside (loodus-,inim-,aja-,inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Inimeste harjumusi on raske muuta ja vaid vähesed on nõus mugavustest loobuma Eesti SA 21 Agenda 21- ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng Säästev Eesti 21: Eesmärgid -4
1. Teate optimumkõveral näidata stressi piirkondi 2. Kui kõrge on atmosfääri CO2e kontsentratsioon (ppm-ides). Kas ta on koguaeg sama kõrge olnud? Kuidas maapinna temperatuur ja atmosfääri CO2 sisaldus seotud on? Atmosfääri CO2-e kontsentratsioon on 400 ppm-i. Süsihappegaasi kontsentratsioon ei ole kogu aeg sama kõrge olnud. Atmosfääri süsihappegaasi kontsentratsiooni tõustes tõuseb ka maapinna keskmine temperatuur. 3. Teate adaptatsiooni vorme (evolutsiooniline, modulatiivne, modifikatiivne), et mille poolest nad erinevad ning oskate näiteid tuua. Tunnete ära erinevatele tingimustele kohastunud lehti. Evolutsiooniline adaptatsioon pikaajaline ja pöördumatu, toimub põlvkondade vältel nt Eestis on hariliku haava leht pehme, õhuke, pole kaetud vahakihiga ja on lai leht. Seevastu Austraalias kasvava banksia leht on kõva, kaetud vahakihi e kutiikulaga ja kitsas leht
elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine: · Taastumatuid ressursse · Taastuvaid ressursse Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. Ökoloogine ( keskkonna) säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptatsiooni muutustele. Säästva arengu põhiprobleemiks jääb kuidas kõikide ressursside (loodus-,inim-,aja-,inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Inimeste harjumusi on raske muuta ja vaid vähesed on nõus mugavustest loobuma Eesti SA 21 Agenda 21- ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng Säästev Eesti 21: Eesmärgid -4
assessorid siiski ei tea. 39. Milliseid näpunäiteid tuleks jälgida proovide mälumise juures proovide hindamisel. Tahke toote proove ( juust, vorst) tuleb intensiivselt mäluda; see suurendab toiduaine pealispinda ja annab maitse-ja lõhnaomadused. Proovi tuleb lasta kaua süljes liguneda, et maitse koostisosad lahustuksid paremini. Proovi tuleb suus edasi-tagasi liigutada, et keele tundlikud osad saaksid kokku. Retseptori vahelduv ärritus lükkab edasi adaptatsiooni. Tuleks kontsentreeruda erinevatele maitseliikidele ja nende ära tundmisele tootes. Oluline on teha pause, et puhata. See takistab meeleorganite adaptatsiooni. Soovituslik on neutraliseerida iga proovi järel suud. Neutraliseerimiseks sobivad eelkõige puhas vesi, mittearomaatne tee, mineraalainete vaene vesi, sai. Näiteks saia degusteerimisel sobib neutraliseerimiseks vedelik (puhas vesi), lihatoodete degusteerimisel- vesi ja/või sai, juustu degusteerimisel- tee/sai,
14. Kuidas tajutakse kontuure? Visuaalsete kontuurid ja tunnuste detektorid:väga olulised vormide äratundmisel. Kontuurid avastatakse vastavate detektorite (feature detectors) abil, mispaiknevad nii võrkkestas (ganglionrakud) kui ajus (on nt. servade, orientatsiooni, vormide, liikumise detektorid). Tüüpiliselt on ganglionrakkude retseptiivväljadel. 2 tsooni: on-center cells ja off-center-cells. 15. Haistmine kui kontaktne ja mittekontaktne meel 16. Kirjeldage näidete abil erinevaid adaptatsiooni liike meeleorganites (positiivne, negatiivne, selektiivne)! Miks on adaptatsioon oluline? Mis juhtuks ilma selleta? Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt olulise ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustes ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptsioon võib olla kahesuunaline
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlus...
5-8N = rahulik 9-16N = keskmine 17-20N = suurenenud neurootilisus 21-24N = peab tagasi tmbuma Aretamise skaala ##STRESS## Tugeva negaiivse emotsionaalse tooniga pinge seisundit me nimetame stressisks. Stressi teooria rajajaks on H.Selye. Stress jaguneb kaheks: 1)Positiivne stress - soodsad tingimused ja optimaalne intensiivsus kutsuvad esile positiivnse pinge, mida nimetatakse Eustressiks. See on elutegevust stimuleeriva effektiga. 2) Ebasoodsad faktorid ja litugevad rritajad phjustavad adaptatsiooni mehanismide kurnatuse, (adaptatsioon on kohanmine) need kutsuvad esile negatiivse pinge ehk disstresss (samuti ka halb pinge). Selle kigus kohastumisvime alaneb. Stressi tekitajad on stressorid. ##DISSTRESSI PHJUSTAJAD## Kik, mis on seotud suhete katkestamisega (niteks: break up) Thelepanu hajutavad tegurid vivad phjustada stressi. Kiirustamine kutsub esile ka pingeid. ##INIMESE FSILISE EKSISENSI JA RATSIONAALSET STAATUST HVARDAVAD OHUD## 1)Vitlus - edutamine ja tunnustumine, ohused ja vimed.
suhteliselt hästi arenenud tsirkulatsioonisüsteem ja ka aju sisaldab suhteliselt palju neurosekretoorseid neuroneid. 13. Hormonaalne kontroll loomorganismis (selgroogsetel) Hormoonid eritatakse vereringesse ja sealt kantakse toimekohtadesse. Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad. Endokriinsüsteemi funktsioonideks on nii looma normaalse kasvu, rakkude ainevahetuse, paljunemise, adaptatsiooni, sisesekretoorsete näärmete endokriinsete osade talitluse kui ka organismi homöostaasi tagamine. Hormoonid eritatakse viimajuhadeta valdavalt järgmistesse kehavedelikesse – verre, lümfi, peaaju-seljaaju vedelikku, koevedelikku. Seejuures tehakse vahet signaalainetel: kui signaalained liiguvad mingi osa vereringes on tegemist hormoonidega ja signaalaineid, mis liiguvad koevedelikega nimetatakse koehormoonideks.
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest v...
LV klassifitseerimine: 1) suunav valik – eelistatud üks äärmuslik fenotüüp; nt piparööliblikas, tõuaretus 2) stabiliseeriv valik – eelistatud optimaalne fenotüüp, surve äärmustele 3) lõhestav valik – eelistatud äärmuslikud fenotüübid (äärmuste omavaheline ristumine pole soositud) Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. LV annab evolutsioonile suuna, kuid kasutab selleks ilma mingi kindla eelissuunata muutusi – mutatsioone, mis on juhuslikud. mis on valiku ühikuks – objektiks, millele kohandub fenotüübiline adaptsioon ja/või mille sagedus muutub LV toimel? a) geen Dawkins replicators and vehicles meiotic drive – mingi geenilookus mõjutab meioosi, eelistades mingit alleeli teisele.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Galenos rõhutas arsti kogemust, eriti prognoosimise oskust. Ravis kasutati aadrilaskmist. 6. 6 mitteloomulikku tegurit tervise tagamisel Dieteetika keskne kontseptsioon pööras tähelepanu kuuele nn mitteloomulikule (organismile humoraalteooria kohaselt mitteomasele) teguripaarile: 1.Valgus ja õhk 2.Toit ja jook 3.Liikumine ja puhkus 4.Uni ja ärkvelolek 5.Eritamine ja “välja heitmine” 6.Erutused ja emotsioonid 7. Kaugenemine evolutsioonilise adaptatsiooni keskkonnast -Evolutsiooniline haiguste põhjustaja. Olukord, mille korral valdava osa enda eksisteerimise ajast on inimene veetnud teistsuguses keskkonnas ja viljeledes teistsugust eluviisi kui praegu. Kaasaajaga võrreldes inimese kujunemisel valikusurve oli erinev ning indiviidide eluiga ei olnud tingitud keskkonnast. Olukord on muutunud, tuues kaasa ka terve rea easpetsiifilisi probleeme. (kasvajad, vanemas eas tekkivad tõved nt Hungtingtoni tõbi). 8
hüpersensitiivsuse sündroom, IV tüüpi - aeglane hüpersensitiivsuse sündroom 32. Omandatud immuunpuudulikkus AIDSI näitel- Tekib T-helper rakkude (CD4+) kahjustus.Sümptome pole kuni CD4+ rakkude arv 200 rakku/μL või madalam. Tekib T-rakulise immuunsuse puudulikkus. Erinevad infektsioonid 33. Mehhanismid -Organism püüab igas olukorras säilitada oma sisekeskkonna tasakaalu ehk homöostaasi Tasakaalu saavutamiseks hakkavad tööle kohastumise ehk adaptatsiooni mehhanismid, millised võimaldavad vastu seista välismaailma tugevatele ärritustele (stressid, vigastused, haigused, vananemine) Tasakaalustamiseks ehk kompensatsiooniks ehituslike ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamiseks on organismil kaasasündinud mehhanismid, mis käivituvad „avariiseisundis“ Organismi normaalset ehitust ja funktsiooni reguleerivad geneetiliselt programmeeritud närvi- ja sisesekretsiooni süsteem ning
piirkondadesse STRESSORID JA STRESS STRESS (ingl.k. pinge) on organismi mittespetsiifiline neurohumoraalne e. Neuro- Endokriin-Immuunsüsteemi ( NEI ) kaitse -kompensatoorne reaktsioon organismi homöostaasi ohustava(te) faktori(te) e. STRESSORI toimele. Stress - the phenomenon (response) Stressor- agent which causes stress Stressi käigus tekkivat sümptomite kompleksi nimetakse: Üldiseks Adaptatsiooni Sündroomiks (ÜAS) (General Adaptation Syndrome - GAS) · Hans Selye (1907-1982) stressi uurija Üldised neurohumoraalsed reaktsioonid NEI (neuroendokriin- immuunsüsteemi reaktsioon) Mittespetsiifilised kaitsereaktioonid: vallanduvad kõikide etioloogiliste faktorite toimel. Mittespetsiifiline neurohumoraalne kaitse - kompensatoorne reaktsioon on kaitseks mitmesuguste tugevate etioloogiliste faktorite (stressorite) kahjustava toime vastu ja on suunatud organismi homöostaasi säilitamisele
maismaa energiaringetest. Valguse piiratud kättesaadavus tingib taimsete veeorganismide esinemise ülemistes footilise tsooni kihtides ja viib ruumilise konkurentsi kujunemisele võitlusele soodsamate valgustingimustega kasvukohtade pärast, mis avaldub eriti tugevalt fütobentose (s.o. põhjale kinnitunud taimede) hulgas (sarnane,võrreldav isegi konkurentsiga troopilistes vihmametsades). Konkurentsi mahendab fütobentosele iseloomulik kromaatilise adaptatsiooni nähtus erinevatele rühmadele iseloomulikud erinevad pigmenid, mis neelavad valgust erinevast spektripiirkonnast võimaldab optimaalsemalt kasutada valgusspektri kitsamaid osi ja kasvada kehvemates valgustingimustes. 2. Aastaajad: ajaskaalas allub floora levik ja produktiivsus aastaaegade mõjule mõju kasvab ekvaatorist eemaldumisega järk- järgult. Mõjutab omakorda herbivooride (taimsest orgaanilisest ainest toituvate loomade) esinemist ja aktiivsust. Neist omakorda
saamiseni.Indiviidi poolt järelejäetud järglaste arv sõltub mitte täielikultt, kuid siiski olulisel määral indiviidi omaduste ja teda ümbritsevate keskkonna vastastikustest suhetest.Möödanike keskkonnad toimivad nagu filtrid mis lasevad läbi ainult teatud iseäralikud omadused. Organismid ei oleloodud ega kohastatud praegustele ega tuleviku kohastatud olukorra jaoks vaid nad elavad antud keskkonnas sellepärast, et see on minevikus toimunud valiku, adaptatsiooni tulemus. Sobivus ehk kohanemusPopulatsiooni kõige paremini kohanennud isendid on need, kes jätavad järele kõige rohkem järglasi def järgi. Praktikas kasutatakse def tüüpiliste indiviidide kohta. Sobivus on suhteline termin, mitte absoluutne. Nt taimede poolt jäetud seemnete arv ei näita kohanemist, vaid pigem isendite propotsionaaselt panust tulevikku
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
organismi pingeseisund, mis tekib välis- või sisekeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused. Need korduvad iga tugeva mõjutuse korral ning rakendavad stressi põhjusega - stressoriga kohanemiseks tegevusse ainevahetuse ressursid,et saaksid tekkida stressori mõju korvavad eriomased kohanemismuutused, see tähendab eluks vajalikke tingimusi tagavad reaktsioonid. Puuduliku adaptatsiooni korral võib tekkida haiguslik seisund (adaptatsioonihaigus). Stressori kordudes kujuneb kestusadaptatsioon: rakustruktuuride ja ensüümimolekulide arvu suurenemise kaudu suureneb vastupanuvõime ning mõjuriga kohandutakse ilma stressi seisundita. Stressor on sise- või väliskeskkonna tegur, mis võib põhjustada organismis ebameeldivaid pingeid. Eristatakse füüsilisi ja füsioloogilisi (raske, pikaajaline kehaline pingutus, trauma, müra, ere valgus, kõrge või madala temperatuuri,
Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomadest tunduvalt nõrgem. Inimesel on ~10 7 haistmisrakku, saksa lambakoeral on 2,2x108 haistmisrakku. Lõhnade klassifitseerimisel pole teadlaste seas üksmeelt. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet. 16. Kirjeldage näidete abil erinevaid adaptatsiooni liike meeleorganites (pos, neg, selektiivne) Miks on adaptatsioon oluline ? mis juhtuks ilma selleta? TAJU 1. Sügavustaju monokulaarsed tunnused. Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tektuurigradient ning mida see kirjeldab? · interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · varjud ja valgusnurk · õhuperspektiiv · tekstuurigradiendid
(hapu, magus, soolane, mõru). Mittekontaktsed meeled: haistmismeel ehk lõhnataju, kuulmine (helis eristatakse amplituudi, lainepikkust ja sagedust), nägemine (valguses eristatakse intensiivsust ja lainepikkust, värvuses eristatakse värvitooni, heledust ja küllastatust). Aistingute (meelte) puhul tuleb arvestada sensoorset interaktsiooni taju sõltub eelnevalt kogetud stiimulitest (nt sokolaadi maitse pärast sinepi söömist jms) ja adaptatsiooni ebameeldiva maitse, lõhna jms mulje nõrgeneb ajas. Taju on objektiivse (välise) maailma subjektiivne, psüühiline kujund. Tajumine on meeleorganite kaudu saadud stiimulite (aistingute) valik, interpreteerimine, analüüs ja lõpuks integreerimine. Taju on alati mõtestatud, st omab inimese jaoks tähendust. Taju protsess kulgeb ajas (on sarnane foto ilmutamisega) tervikliku taju tekkeks (taju mikrogenees) kulub tavatingimustes 50 kuni 100 millisekundit
Suhteline jõud- absoluutse jõu ja keha massi suhe 1 korduse maksimum- kui palju sportlane tõstab 1 kordusega, jõutreeningu planeerimise aluseks Jõu arendamine Sooritamine kordusmeetodil Kordamine seeriatena, korratakse ilma pausita Seeriate vahele jääb puhkeintervall, mille pikkus on oluline tingimus jõuvõimete arendamisel Puhkepausi tähtsus Jõuvõimete arengu aluseks Väsimuse aste määrab KNS aga ka lihasraku adaptatsiooni jõutreeningule. Lihasvastupidavuse arendamine Seeritate arv 3-5 Sooritatakse suure korduste arvuga 20-50 Puhkepausid lühikesed 30sek Väikese lisaraskusega 0-30% Korduste koguarv ühes treeningus 500-1500 Harjutuste arv 5-8 Tempo aeglane Jõuvastupidavuse arendamine Seeriate arv 3
ainevahetus seal intensiivistub, ka maksas ja neerudes, seal on ainult 20 % Ähvardava ülekuumenemise korral aeglustub soojusteke, ntensiivistub soojuse äraandmine, naha veresooned laienevad, siseelundite omad ahenevad, veri paikneb ümber pindmisemalt, intinesiivistub kiirgus, juhtivus ja higistamine, vastavlt õhtu niiskusest higi aurumine. Kilpnäärme hormoon intensiivistab ainevahetust. Selle hormooni sekretsiooni teke võimaldab kohanemist ehk adaptatsiooni jahedamasse kliimasse sattumisel, võtab mõni päev aega. Neerupealise adrenaliini sekretsiooni tõus suurendab oksüdatsiooni protesesse ja ahendab naha veresooni, saab kiirelt kohaneda ähvradava mahaatumise korral. Termoregulatsiooni iseärasused lastel: Imikul ei ole veel termoregulastiooni keskus piisavalt välja arenenud, imik meenutab kõigusoojast, keha t sõltub väliskeskkonna temperatuurist, seda peab arvestama. Suvel ei tohi
konna vahelistele suhetele kriitilistes elusituatsioonides. Seda teemat käsitlevad Rogersi tööd, mis kirjeldavad probleeme elu rütmidega ja nende seoseid keskkonna rütmidega. Sarnaselt kirjeldavad Johnsoni tööd 1960-ndatel keskendumist käitumissüsteemidele, rollide hoidmisele ja rollide muutumisele. Kontseptuaalsed raamid enamuses õenduse õppekavades sisaldavad käesoleval ajal kopingu (toimetuleku) protsessi, adaptatsiooni ja toetavaid või mittetoetavaid keskkonnategureid. 3. Probleemid protsessidega, millega soovitakse esile kutsuda positiivseid muutusi terviseseisundis. Peplau käsitleb õendust kui inimestevahelist protsessi, harivat ja toetavat jõudu, kuigi Kreuter nagu ka Leininger ja teised rõhutavad konkreetset toetussüsteemi protsessi, kui õenduse unikaalset panust. Need teemad pakuvad piire positiivsete muutuste kujundamiseks terviseseisundis. Peplau
26. Stress, adaptsiooni sündroom. Stressi vastused: neuroendokriinne regulatsioon. Immuunsüsteemi osa stressi vastuses, stress ja haigused. Stress (ingl.k. pinge) on organismi mittespetsiifiline neurohumoraalne e Neuro-Endokriin-Immuunsüsteemi (NEI) kaitse- kompensatoorne reaktsioon organismi homöostaasi ohustava(te) faktori(te) e. STRESSORI toimele. Stressi käigus tekkivat sümptomite kompleksi nimetakse: Üldiseks Adaptatsiooni Sündroomiks (ÜAS), (General Adaptation Syndrome - GAS). Stress on organismi reaktsioon ärritavatele sündmustele, mis rikuvad organismi tasakaalu; mis panevad proovile organismi toimetuleku; või ületavad organismi toimetuleku võime. Stressi tagajärjed. Stressihaiguste teke. Tugeva stressori toimel võib tekkida: Südame koronaarhaigused, hüpertensioon,
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
